Menetlus : 2019/2896(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0189/2019

Esitatud tekstid :

B9-0189/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 28/11/2019 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0077

<Date>{25/11/2019}25.11.2019</Date>
<NoDocSe>B9-0189/2019</NoDocSe>
PDF 140kWORD 46k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>olukorra kohta Boliivias</Titre>

<DocRef>(2019/2896(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Anna Fotyga, Assita Kanko, Ryszard Czarnecki, Angel Dzhambazki, Andrey Slabakov, Karol Karski, Jadwiga Wiśniewska, Raffaele Fitto, Adam Bielan, Beata Kempa, Carlo Fidanza, Ruža Tomašić, Jan Zahradil, Veronika Vrecionová, Hermann Tertsch, Valdemar Tomaševski</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0187/2019

B9-0189/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Boliivias

(2019/2896(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2019. aasta avaldust olukorra kohta Boliivias,

 võttes arvesse Boliivias 2009. aasta jaanuaris toimunud rahvahääletust, millega kiideti heaks uus põhiseadus,

 võttes arvesse Boliivia konstitutsioonikohtu 2013. aasta aprilli otsust,

 võttes arvesse Boliivias 2016. aasta veebruaris toimunud rahvahääletust, millega lükati tagasi presidendi ametiaja kestuse ülempiiri kaotamine,

 võttes arvesse Boliivia konstitutsioonikohtu 2017. aasta novembri otsust, millega kaotatakse presidendi ametiaja kestuse ülempiir,

 võttes arvesse Boliivia konstitutsioonikohtu 12. novembri 2019. aasta teadaannet,

 võttes arvesse osalisi esialgseid tulemusi (TREP), millest kõrgeim valimiskohus (TSE) teatas 20. oktoobril 2019,

 võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) Boliivia valimiste vaatlusmissiooni 21. oktoobri 2019. aasta avaldust,

 võttes arvesse Boliivia valimisprotsessi käsitleva audiitorite rühma 10. novembri 2019. aasta avaldust,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 16. novembri 2019. aasta avaldust,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Boliivias,

 võttes arvesse lõplikke tulemusi, millest kõrgeim valimiskohus (TSE) teatas 25. oktoobril 2019,

 võttes arvesse ARO esialgseid leide käsitlevat aruannet, mis esitati peasekretariaadile 20. oktoobril 2019,

 võttes arvesse ajutise presidendi Jeanine Áñez Chávezi 15. novembri 2019. aasta dekreeti nr 4078,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Evo Morales oli vastandlikke arvamusi põhjustavalt ajavahemikul 22. jaanuarist 2006 kuni 10. novembrini 2019 katkematult presidendi ametis, mille põhjuseks olid vaidlustatud meetodid, mida kasutati selleks, et survestada kõrgeimat põhiseaduslikku võimuorganit eeskirju väänama, et võimaldada tal ametis jätkata, mida Boliivia põhiseadus lubas alles 2014. aastal;

B. arvestades, et rahvas lükkas 2016. aasta rahvahääletusel napilt tagasi ametiaja kestuse ülempiiri kaotamise, mille abil Morales püüdis taotleda neljandat ametiaega; arvestades, et ta otsustas sellest hoolimata seda otsust eirata ja nõudis selles küsimuses jätkuvalt põhiseaduse muutmist;

C. arvestades, et konstitutsioonikohus kaotas ametiaja piirangud just õigel ajal, et võimaldada Moralesil osaleda 2019. aasta valimistel neljandaks järjestikuseks presidendi ametiajaks, kuna Moralesi valitsus avaldas kõrgeimale põhiseaduslikule täidesaatvale võimule (konstitutsioonikohus) jõhkrat ja tugevat mõju;

D. arvestades, et presidendivalimised toimusid Boliivias 20. oktoobril 2019 ning peale mõõdukalt pingelise õhkkonna ei täheldatud enne lõpptulemusi ühtegi vägivallapuhangut;

E. arvestades, et Boliivia ajutine valitsus esitas eelmisel reedel endise presidendi Evo Moralesi vastu väidetava mässu ja terrorismi tõttu kriminaalkaebuse;

F. arvestades, et TSE andis ootamatu ja põhjendamatu korralduse peatada häältelugemine kuni esmaspäeva, 21. oktoobri 2019. aasta kella 19.00-ni, mille järel Morales sai loetud minutite jooksul 10%-se edumaa Moralesi valitsuse valimisvastaste jõupingutuste tõttu, mida hiljem kinnitati ARO auditiaruandes;

G. arvestades, et valimiste korraldamise eest vastutav organ ei olnud usaldusväärne; arvestades, et sellises olukorras ei tunnistanud Boliivia rahvas valimistulemusi ja mõistis väidetava valimispettuse hukka;

H. arvestades, et ARO auditiaruandes tuvastati eeskirjade rikkumised neljas valdkonnas: TREPi IT-süsteem ja lõpptulemused, valimismaterjalide järelevalveahel, tulemusvormide seaduslikkus ja terviklikkus ning tulemuste statistiline analüüs, ning järeldati, et valimistulemused tuleks tühistada ja uued valimised korraldada niipea, kui on täidetud asjakohased tingimused, sealhulgas uus TSE;

I. arvestades, et nii Evo Morales kui ka Álvaro García Linera astusid pärast avalikkuse survet ja relvajõudude üleskutseid nende tagasiastumiseks 10. novembril vastavalt presidendi ja asepresidendi ametikohalt tagasi ning on taotlenud varjupaika Mehhikos;

J. arvestades, et senati teine asepresident senaator Jeanine Áñez Chávez nimetati ajutiseks presidendiks vastavalt Boliivia põhiseaduse artikli 169 lõikele 1 ja Boliivia konstitutsioonikohtu toetusel, kes kinnitas, et presidendi ametijärglust ei tohi kunagi katkestada; arvestades, et mitu tagasiastumist on andnud teisele asepresidendile Jeanine Áñezile õiguse asuda ajutiseks presidendiks koos kohustusega kutsuda kiiresti üles korraldama uusi presidendivalimisi, kuna see on ainus demokraatlik ja põhiseaduslik viis praeguse kriisi lahendamiseks; arvestades, et 14. novembril 2019 püüdsid Boliivia ajutine valitsus ja ametist tagasi astunud presidendikandidaadi Evo Moralesi erakonna seadusandjad jõuda kokkuleppele uute presidendivalimiste korraldamises;

K. arvestades, et põhiseaduse kohaselt peavad uued valimised toimuma 90 päeva jooksul pärast ajutise presidendi ametisse astumist;

L. arvestades, et vägivald ja meeleavaldused on toonud kaasa sajad inimohvrid;

1. väljendab sügavat vastuseisu praegusele vastaspoolte liikmete ja pooldajate vaheliste vägivaldsete kokkupõrgete lainele ning võimalikule edasise eskaleerumise ohule ning avaldab kaastunnet kõigile ohvrite pereliikmetele;

2. väljendab heameelt Boliivia parlamendi mõlema koja ühehäälse otsuse üle kiita heaks õigusakt, millega tühistatakse eelmisel kuul toimunud presidendivalimiste tulemused ja võimaldatakse korraldada uued valimised;

3. mõistab hukka läbipaistvuse ja usaldusväärsuse puudumise ning Boliivia ametivõimude katse panna toime pettusi, kahjustades sellega Boliivia kodanike õigust valida vabalt ja demokraatlikult oma president;

4. väljendab tõsist muret vastuolulise paindlikkuse pärast, millega Morales on väänanud eeskirju, et püüda täita oma eesmärki jääda võimule üle 10 aasta, mis lõhestas riigi ja tõi lõpuks 2019. aasta oktoobris ja novembris kaasa vägivallapuhangud, mis pole veel lõppenud;

5. mõistab teravalt hukka valimispettuse, mis kujutab endast rasket kuritegu; tuletab meelde, et Boliivia õigusaktide kohaselt tuleb sellistes ebaseaduslikes protsessides osalevad üksikisikud ja organisatsioonid valimisorganitest automaatselt välja jätta ning valimised tuleb tühistada;

6. kutsub kõiki osapooli austama ja järgima õigusriigi põhimõtet, et tagada ja kaitsta demokraatiat ning võimu demokraatlikku üleminekut;

7. tuletab meelde, kui oluline on olla ettevaatlik presidendi dekreediga nr 4078 relvajõududele antud õiguste kasutamisel;

8. tuletab meelde ajutise presidendi Áñezi poolt vastuseks viimastel nädalatel esitatud väidetele tehtud avaldusi, milles kinnitatakse veel kord, et relvajõud tegutsevad jätkuvalt valitsuse kontrolli all;

9. on seisukohal, et endiste tippkandidaatide Carlos Mesa ja Evo Moralesi jaoks on äärmiselt oluline kutsuda aktiivselt ja avalikult üles lõpetama protestid ja vägivald, et toetada praegusele poliitilisele ja halduslikule ummikseisule põhiseadusliku lahenduse leidmist;

10. mõistab teravalt hukka endise presidendi Moralesi paguluses tehtud jõupingutused. mille eesmärk on õõnestada demokraatlikku protsessi ja uusi valimisi, levitades vihapropagandat ja õhutades üldsust seisma vastu ajutisele valitsusele ja relvajõududele, kes teda enam ei toeta;

11. nõuab, et tsiviilisikutest meeleavaldajate hukkumise eest vastutavad isikud antaks pärast erapooletut uurimist kohtu alla;

12. toetab kindlalt nõudmist korraldada uued valimised kohe 2020. aasta jaanuaris ning leida täiendavaid lahendusi, et sillutada teed uutele demokraatlikele presidendivalimistele ja võimu seaduslikule üleminekule;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Boliivia valitsusele.

 

Viimane päevakajastamine: 27. november 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika