RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Boliivias
25.11.2019 - (2019/2896(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Izaskun Bilbao Barandica, Atidzhe Alieva‑Veli, Abir Al‑Sahlani, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, Phil Bennion, Gilles Boyer, Jane Brophy, Sylvie Brunet, Jordi Cañas, Dita Charanzová, Olivier Chastel, Anna Júlia Donáth, Fredrick Federley, Barbara Ann Gibson, Klemen Grošelj, Christophe Grudler, Antony Hook, Ivars Ijabs, Ondřej Kovařík, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, Stéphane Séjourné, Michal Šimečka, Susana Solís Pérez, Ramona Strugariu, Yana Toom, Hilde Vautmans, Marie‑Pierre Vedrenne
fraktsiooni Renew nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0187/2019
B9‑0191/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Boliivias
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Boliivias,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 22. oktoobri, 24. oktoobri ja 9. novembri 2019. aasta avaldusi valimisprotsessi ja olukorra kohta Boliivias, ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri ja 15. novembri 2019. aasta avaldusi,
– võttes arvesse Boliiviasse lähetatud Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) valimisvaatlusmissiooni 21. oktoobri 2019. aasta avaldust,
– võttes arvesse Boliivia valimisprotsessi käsitleva audiitorite rühma 10. novembri 2019. aasta avaldust,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 10. novembri 2019. aasta avaldust olukorra kohta Boliivias,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 16. novembri 2019. aasta avaldust selle kohta, et repressioonid ning põhjendamatu ja ülemäärase jõu kasutamine võivad Boliivia olukorda pingelisemaks muuta,
– võttes arvesse 21. veebruaril 2016. aastal Boliivias toimunud põhiseaduse referendumit,
– võttes arvesse Euroopa ühisstrateegiat Boliivia kohta aastateks 2017–2020,
– võttes arvesse Ameerika inimõiguste konventsiooni, mille Boliivia on allkirjastanud ja ratifitseerinud,
– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni viimaseid pressiavaldusi Boliivia kohta, eelkõige 23. oktoobri, 12. novembri ja 19. novembri 2019. aasta avaldusi, milles hoiatatakse, et Boliivias valitseb inimõiguste rikkumise korral karistamatus,
– võttes arvesse Boliivia põhiseadust, sealhulgas selle artiklit 4 ning VII ja VIII jaotist,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et pärast seda, kui 2016. aastal ei toetanud rahvas Boliivia põhiseaduse muudatusi, valiti Evo Morales konstitutsioonikohtu heakskiidul neljandaks ametiajaks tagasi, mis näitab, et Boliivia kohtusüsteem ei ole ilmselgelt sõltumatu;
B. arvestades, et 20. oktoobril 2019. aastal Boliivias toimunud presidendi- ja parlamendivalimisi iseloomustasid mitmed Evo Moralese erakonna kasuks toime pandud rikkumised; arvestades, et kodanikud osalesid hulgaliselt, rahumeelselt ja korda säilitades;
C. arvestades, et pärast seda, kui esialgsete tulemuste kiire ja turvalise edastamise süsteem oli loendanud üle 80 % häältest, lõpetas kõrgem valimiskohus esialgsete tulemuste avalikustamise; arvestades, et sel hetkel oli arvude järgi selge, et korraldada tuleks teine hääletusvoor; arvestades, et 24 tundi hiljem esitas kõrgem valimiskohus Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) sõnul andmed, mille kohaselt muutus suundumus seletamatult, mis omakorda muutis järsult valimiste kulgu ja põhjustas usalduse kaotuse valimisprotsessi vastu;
D. arvestades, et kõrgem valimiskohus välistas teise hääletusvooru võimaluse põhjendusel, et kahe parima kandidaadi nõutav 10 % häälte vahe oli saavutatud;
E. arvestades, et see otsus tekitas riiklikel ja rahvusvahelistel vaatlejatel ning rahvusvahelisel üldsusel kahtlusi protsessi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suhtes ning pettusekahtlusi; arvestades, et teiste hulgas väljendasid EL ja ARO suurt muret häälte lugemise põhjendamatu katkestamise pärast ning nõudsid teise vooru korraldamist, et taastada usaldus ja austada täiel määral Boliivia rahva demokraatlikku valikut;
F. arvestades, et opositsioon ei tunnustanud tulemuste avaldamist ja Evo Moralese võidu väljakuulutamist ning väitis, et esines valimispettus; arvestades, et Boliivia ametivõimud palusid ARO-l viia läbi siduv tehniline audit; arvestades, et 10. novembril paljastas ARO audit, et valimiste ajal oli toimunud olulisi eeskirjade eiramisi ja manipuleerimisjuhtumeid, nõudis valimistulemuste tühistamist ja soovitas uut valimisprotsessi, millesse peaksid olema kaasatud uued valimisasutused, et tagada usaldusväärsete valimiste läbiviimine;
G. arvestades, et relvajõudude juhtivliikmed soovitasid endisel presidendil Evo Moralesel tagasi astuda; arvestades, et relvajõud ja politsei peaksid hoiduma poliitiliste protsesside mõjutamisest ning alluma tsiviilkontrollile;
H. arvestades, et Evo Morales ja mõned teised tema valitsuse liikmed astusid ametist tagasi ja otsustasid riigist lahkuda ja oma ametiülesannetest loobuda; arvestades, et mitu tagasiastumist on andnud teisele asepresidendile Jeanine Áñezele õiguse asuda ajutiseks presidendiks koos põhiseadusliku kohustuse ja poliitilise vastutusega kuulutada kiiresti välja uued presidendivalimised, kuna see on ainus demokraatlik ja põhiseaduslik viis praeguse kriisi lahendamiseks;
I. arvestades, et 23. novembril 2019 kiitsid Boliivia seadusandjad heaks seaduseelnõu, millega kehtestatakse uue kõrgema valimiskohtu valimise ajakava, antakse võimalus korraldada uued valimised ja tühistatakse 20. oktoobri 2019. aasta valimiste tulemused; arvestades, et asepresident Áñez allkirjastas seaduseelnõu 24. novembril, kuid uute valimiste ajakava on veel ebaselge;
J. arvestades, et Boliivias toimuvad rahvarahutused, massiprotestid ja meeleavaldused, mille tagajärjel on juba hukkunud vähemalt 32 inimest, rohkem kui 700 on saanud vigastada ja rohkem kui 600 isikut on vahistatud;
K. arvestades, et riik kannatab toidu- ja kütusepuuduse all, millel on tõsised tagajärjed tsiviilelanikkonnale Moralese toetajate poolt blokeeritud tänavate tõttu; arvestades, et üha rohkem muret tekitavad vägivalla ägenemine, väidetav jõu põhjendamatu ja ülemäärane kasutamine julgeolekujõudude poolt ning ühiskonna killustumine;
1. peab kahetsusväärseks ja mõistab hukka Boliivias valimisjärgselt aset leidvad rahvarahutused ja vägivalla ning avaldab kaastunnet kõigile ohvrite pereliikmetele; kutsub kõiki eri poliitilisi osalejaid ning sõjaväe ja politsei vastutavaid isikuid üles hoiduma vägivallast, lõdvendama pingeid ja ilmutama võimalikult suurt vaoshoitust; kutsub nii Boliivias kui ka väljaspool elavaid Boliivia endisi poliitikuid üles lõpetama sellisele tegevusele õhutamist, mis põhjustab kaupade nappust ja vägivalla ägenemist; kutsub julgeolekujõude üles tegutsema julgeoleku ja avaliku korra tagamisel olukorrale vastavalt ja vaoshoitult; nõuab vägivallaaktide kiiret, erapooletut, läbipaistvat ja põhjalikku uurimist;
2. toetab Ameerika Inimõiguste Komisjoni 19. novembri 2019. aasta avaldust, milles väljendati muret dekreedi nr 4078 üle, mis soodustab avaliku julgeoleku kontrollimisel osalevate relvajõudude liikmete karistamatust ja on vastuolus riikide kohustusega uurida inimõiguste rikkumisi, nende eest süüdistusi esitada, nende toimepanijate üle kohut mõista ja nende eest karistusi määrata;
3. mõistab hukka Boliivia ametivõimude tegevuse, mis ei ole läbipaistev ega usaldusväärne, ja nende valimispettuse katse; kaitseb Boliivia kodanike vaba tahet valida demokraatlikult oma president, järgides rangelt põhiseadust ja seda täiendavaid õigusakte; toetab täielikult ARO järeldusi ja valimisauditit;
4. nõuab tungivalt, et kõik osalejad alustaksid dialoogi, mille eesmärk on saavutada praeguse kriisi rahumeelne lahendus rahvusliku rahumeelse leppimise teel ning korraldada viivitamata läbipaistvad, õiglased ja usaldusväärsed valimised ja luua selle käigus uue koosseisuga valimisorgan; kutsub kõiki osalisi üles võtma selle eesmärgi saavutamise eest demokraatlikku vastutust;
5. väljendab heameelt esimeste sellealaste sammude üle ja seaduseelnõu vastuvõtmise üle, mis võimaldab korraldada 2020. aastal uued valimised; rõhutab vajadust tagada, et peetaks demokraatlikku ja rahumeelset dialoogi kooskõlas Boliivia põhiseadusega; kutsub kõiki osalisi üles järgima rahvusvahelist õigust ja eelkõige inimõiguste aluspõhimõtteid;
6. kordab asjaolu, et kohtusüsteemi sõltumatus, poliitiline pluralism ning kõigile boliivlastele, sealhulgas talunikest põlisrahvastele kehtiva kogunemis- ja sõnavabaduse austamine on põhiõigused ning demokraatia ja õigusriigi olulised tugisambad;
7. rõhutab, kui oluline on usaldusväärsete rahvusvaheliste vaatlejate kohalolek, kes saavad tegutseda vabalt ja sõltumatult, ning kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles saatma täieõigusliku ELi valimisvaatlusmissiooni; ergutab Euroopa välisteenistust ja ELi delegatsiooni Boliivias rahastama ka kodanike valimisvaatluskoolitust valimispäevaks, et tugevdada demokraatlikku osalemist ja eelkõige nende Boliivia noorte osalemist, kes juhtisid valimispettuse vastaseid rahumeelseid meeleavaldusi;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Boliivia valitsusele ja parlamendile, Andide Parlamendile ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele.