Menetlus : 2019/2930(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0220/2019

Esitatud tekstid :

B9-0220/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 28/11/2019 - 8.7
CRE 28/11/2019 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0078

<Date>{25/11/2019}25.11.2019</Date>
<NoDocSe>B9-0220/2019</NoDocSe>
PDF 136kWORD 43k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2930(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Manuel Bompard, Marisa Matias, José Gusmão, Anja Hazekamp, Mick Wallace, Clare Daly, Leila Chaibi, Idoia Villanueva Ruiz, Miguel Urbán Crespo, Eugenia Rodríguez Palop, Martin Schirdewan, Stelios Kouloglou, Pernando Barrena Arza, Konstantinos Arvanitis, Luke Ming Flanagan, Petros Kokkalis, Alexis Georgoulis, Marc Botenga, Nikolaj Villumsen, Manon Aubry, Younous Omarjee, Anne-Sophie Pelletier</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0209/2019

B9-0220/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta

(2019/2930(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli,

 võttes arvesse 12. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

 võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

 võttes arvesse kõige viimaseid ja põhjalikumaid teaduslikke tõendeid kliimamuutuste kahjuliku mõju kohta, mis on esitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5°C, viiendas hindamisaruandes (AR5) ja selle kokkuvõtvas aruandes, eriaruandes kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruandes ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

 võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi 6. mai 2019. aasta bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmses hindamisaruandes kirjeldatud ülisuurt ohtu, et elurikkus kaob,

 võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungjärku, mis toimub 2.–13. detsembril 2019 Hispaanias Madridis,

 võttes arvesse 2020. aasta detsembris toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärku ja tõsiasja, et kõigil raamkonventsiooni osalistel on vaja suurendada oma riiklikult kindlaksmääratud panust kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega,

 võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärku (COP15), mis toimub 2020. aasta oktoobris Hiinas Kunmingis ja kus osalised peavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks tegema otsuse 2020. aasta järgse ülemaailmse raamistiku kohta,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

1. kuulutab välja kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma viivitamata asjakohaseid meetmeid ning kohustub ka ise seda tegema;

2. on seisukohal, et kohesed ja ambitsioonikad meetmed järgmise viie aasta jooksul on üliolulised selleks, et globaalne soojenemine jääks alla 1,5°C ja hoitakse ära massiline väljasuremine;

3. nõuab tungivalt, et uus komisjon hindaks igakülgselt kõigi seadusandlike ja eelarvealaste ettepanekute kliima- ja keskkonnamõju ning tagaks, et need kõik oleksid täielikult kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5°C ja saavutada Euroopa Liidus kliimaneutraalsus võimalikult kiiresti ja soovitavalt 2040. aastaks;

4. kutsub uut komisjoni üles esitama Euroopa kliimaõigust käsitleva ambitsioonika ettepaneku, mis sisaldaks siduvat eesmärki vähendada liidu kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 70 % ja saavutada 2050. aastaks taastuvenergia eesmärgiks seatud 100 %;

5. kohustub tagama, et tulevasi mitmeaastase finantsraamistiku eraldisi kasutatakse üksnes selliste tegevuste ja projektide rahastamiseks, mis on täielikus kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ja millega hoitakse ära kahjulik elurikkuse vähenemine;

6. nõuab, et lõpetataks vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega, mis soodustavad suurettevõtteid ja jätavad kliimakriisi koorma inimeste kanda, kui need riigid on allkirjastanud Pariisi kokkuleppe ja on võtnud kohustuse täita selle eesmärgid;

7. rõhutab, et kliimamuutuste seisukohast on olulised lühikesed tarneahelad nii põllumajanduses kui ka kalanduses ning toidualase sõltumatuse edendamine ja kohalike tootjate toetamine, rakendades arukaid tavasid, mis põhinevad omaenese teadmistel ja elurikkuse kaitsemeetmetel;

8. nõuab, et kliimameetmetega kaasneksid tugevad sotsiaalsed ja kaasavad meetmed, rakendades inimeste jaoks rohelist kokkulepet, mis tagab õiglase ja võrdse ülemineku ning mille puhul võetakse arvesse heaolu kõrge taseme ning kvaliteetsete uute töökohtade ja koolituse vajalikkust;

9. tunnistab, et fossiilkütuste vallas tegutsevad ettevõtjad on ajalooliselt vastutavad märkimisväärse osa maailma kasvuhoonegaaside heitkoguste eest, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon töötaks nendele ettevõtjatele välja kohustusliku raamistiku, millega tagada Pariisi kokkuleppe täitmine;

10. peab oluliseks kaasata nooremad põlvkonnad ja töötajad kliimamuutustega võitlemise poliitika kujundamisse, et nad osaleksid oma tuleviku üle otsustamises; palub seepärast tulevasel Euroopa rohelise kokkuleppe eest vastutaval volinikul ja kõigil liikmesriikidel kutsuda 2020. aasta alguses kokku kodanike kogu, millega kaasatakse sellesse protsessi kogu elanikkond ja eelkõige noored;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

Viimane päevakajastamine: 27. november 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika