RESOLUTSIOONI ETTEPANEK tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse kohta

10.12.2019 - (2019/2803(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Mairead McGuinness, István Ujhelyi, Frédérique Ries, Martin Häusling, Luisa Regimenti, Pietro Fiocchi, Kateřina Konečná
keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel

B9‑0233/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse kohta

(2019/2803(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2018. aasta teatist tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse kohta (COM(2013)0395),

– võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta resolutsiooni ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahehinnangu kohta[1],

– võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta[2],

– võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta[3],

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A. arvestades, et komisjon algatas tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse 1. juunil 2018 vastusena parlamendi ja nõukogu üleskutsetele tegeleda tolmeldajate arvukuse vähenemise probleemiga;

B. arvestades, et tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjuseid on juba palju uuritud; arvestades, et nende uuringute tulemuste rakendamisega ei saa kaugeltki rahule jääda;

C. arvestades, et looduslikel tolmeldajatel on põllukultuuride tolmeldamisel äärmiselt oluline roll; arvestades, et mesilased toetavad nende panust;

D. arvestades, et tolmeldamine mesilaste poolt üksnes täiendab ega asenda tolmeldamist paljude muude putukaliikide[4] poolt, sealhulgas erakmesilased, liblikad, sirelased ja mardikad;

E. arvestades, et Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) esitas 11. oktoobril 2019 tungiva üleskutse suurendada bioloogilise mitmekesisuse kriisi süvenemise tõttu ulatuslikult liikide kaitsemeetmeid; arvestades, et IUCN palus riikide valitsustel 2030. aastaks peatada liikide arvukuse vähenemine ja hoida ära inimeste tegevusest tingitud liikide väljasuremine ning parandada ohustatud liikide kaitsestaatust nii, et nende taastumine oleks 2050. aastaks märkimisväärne;

F. arvestades, et tolmeldajad osutavad otseseid ja kaudseid ökosüsteemi teenuseid, nt tolmeldamine, kahjuritõrje, pinnase ja vee kvaliteedi säilitamine ning maastikuilu;

G. arvestades, et selleks, et tunnustataks tolmeldajate tähtsust põllumajanduse tootlikkuse jaoks, on vaja teha veel palju;

H. arvestades, et ainuüksi liidus sõltub 78 % metsalilleliikidest vähemalt osaliselt loomtolmeldajatest[5];

I. arvestades, et teiste putuktolmeldajate kohta peale mesilaste ja liblikate on andmed ja teave puudulikud;

J. arvestades, et tolmeldajad on näiteks mesilased, sirelased, liblikad, koid, mardikad, herilased ja ripslased ning imetajatest näiteks nahkhiired ja linnud;

K. arvestades, et tolmeldajate tervis on liidu põllumajandusliku tegevuse jaoks äärmiselt oluline, kuna 84 % põllukultuuridest[6] ja 76 % Euroopa toiduainetoodangust sõltub putuktolmeldamisest; arvestades, et kuni 15 miljardit eurot moodustav osa ELi aastasest põllumajandustoodangust saadakse otseselt tänu tolmeldajatele[7];

L. arvestades, et tolmeldajad on üks kõige olulisemaid keskkonna tervise näitajaid; arvestades, et kogu Euroopat hõlmavad statistilised andmed ja suundumused, mis mõnikord on küll osalised, näitavad tolmeldajate populatsioonide murettekitavat vähenemist;

M. arvestades, et on selge, et liblikate ja nende poollooduslike rohumaaelupaikade kaitsestaatus on kehv, mis näitab ilmekalt, milline on metsmesilaste, sirelaste, koide ja teiste tolmeldajate olukord;

N. arvestades, et nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv)[8] on kaitstud vaid 56 tolmeldajaliiki, millest 67 % olukord on hinnatud ebasoodsaks;

O. arvestades, et parlament on algatanud mitu katseprojekti ja ettevalmistavat meedet, et uurida lähemalt tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjusi ja töötada välja konkreetsed lahendused tolmeldajate populatsioonide murettekitava vähenemise leevendamiseks[9];

P. arvestades, et selleks, et tolmeldajaid piisavalt kaitsta ja nende arvukust taastada, tuleb oluliselt vähendada tolmeldajatele ja nende toidule kahjulike pestitsiidide kasutamist;

Q. arvestades, et teatavate pestitsiidide kasutamisel arvatakse olevat keskkonnale kahjulik mõju ja muu hulgas kujutab see suurt ohtu nii kodu- kui ka metsmesilastele, kes tolmeldavad kogu maailmas enamikku põllukultuure;

R. arvestades, et vastavalt 21. oktoobri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta[10] peavad pestitsiidide professionaalsed kasutajad vähemalt kolm aastat säilitama andmeid, mis sisaldavad taimekaitsevahendi nimetust, kasutamise aega ja annust, piirkonda ja põllukultuuri, mille suhtes toodet kasutati;

S. arvestades, et liit otsustas 2018. aasta aprillis, et täielikult keelatakse neonikotinoididena tuntud imidaklopriidi, klotianidiini ja tiametoksaami kasutamine välistingimustes;

T. arvestades, et mitmed liikmesriigid on teatanud erakorralistest eranditest seoses nimetatud neonikotinoidide kasutamisega oma territooriumil; arvestades, et sellised teated erakorraliste lubade väljastamise kohta peaksid olema hea kvaliteediga ja need tuleks avalikustada; arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on jõudnud järeldusele, et umbes ühele kolmandikule toodetest, mille jaoks anti erakorraline luba, olid olemas alternatiivid; arvestades, et EFSA võiks erakorraliste lubade läbivaatamisel osaleda[11];

U. arvestades, et on tõendatud, et glüfosaat kahjustab mesilastel esinevaid baktereid, mis põhjustab tolmeldajate arvukuse vähenemist ja elupaikade hävimist;

V. arvestades, et liikmesriigid ei ole täielikult heaks kiitnud EFSA 2013. aastal vastu võetud suunisdokumenti mesilastele taimekaitsevahenditest tulenevate riskide hindamise kohta (EFSA 2013. aasta mesindusalased suunised), mis on kõige ajakohasem teaduslik metoodika selliseid mesilaseliike nagu Apis mellifera ja Bombus spp. ning erakmesilasi ohustavate pestitsiidide kohta; arvestades, et selline olukord kahjustab määruse (EÜ) nr 1107/2009 heakskiitmise kriteeriumide nõuetekohast kohaldamist ja seetõttu nende liikide paremat kaitset;

W. arvestades, et peale insektitsiidide, mis mõjuvad otse tolmeldajatele, hävitavad maastikul ulatuslikult kasutatavad laia spektriga herbitsiidid, näiteks pinnase eeltöötlemiseks mõeldud umbrohutõrjevahendid ja desikandid, väljaspool põllukultuuride peamist õitseaega tolmeldajate toiduallikaid ja soodustavad populatsioonide hävimist;

X. arvestades, et kui praegune pestitsiidide heakskiitmise kord püsib, jäävad liblikad, koid ja sirelased kaitseta isegi siis, kui EFSA 2013. aasta mesindussuuniseid täielikult järgitakse;

Y. arvestades, et tolmeldajate seotud elupaigad, näiteks puhverribad, hekid ja veeäärsed rohumaad, aitavad takistada mulla erosiooni ja parandada üldist bioloogilist mitmekesisust ning võivad suurendada nii kodumesilaste kui ka metsikute tolmeldajate toidu kvaliteeti;

Z. arvestades, et paljud tolmeldajate elupaigad on nüüdseks äärmiselt killustunud ning neile omased liigid on elupaikade halva haldamise ja kliimamuutuste tõttu üha suuremas ohus;

AA. arvestades, selliste alade olemasolu, kaitse ja taastamine, kus kasvavad kohalikku päritolu lilled, kaasa arvatud linnapiirkondades, on looduslike tolmeldajate populatsioonide hea tervise seisukohast väga oluline;

AB. arvestades, et looduslikud tolmeldajad ja Euroopa mesinikud osutavad tolmeldamisteenust peaaegu täiesti tasuta; arvestades, et selline olukord erineb järsult muust maailmast, kus tolmeldamise hind on vastavuses muude põllumajandussisenditega, nagu seemned, väetised ja pestitsiidid;

AC. arvestades, et tolmeldajad annavad raviviiside, toodete, kunsti ja traditsioonide näol sotsiaalseid ja kultuurilisi hüvesid;

AD. arvestades, et selline suures osas tasuta tolmeldamine täiendab tolmeldamist looduslike tolmeldajate poolt ja on võimalik üksnes seetõttu, et mesinike peamine tuluallikas on mee ja muude mesindustoodete müük; arvestades, et võltsitud mee import ohustab mesinduse majanduslikku alust ELis;

AE. arvestades, et põllumajanduse keskkonnameetmeid ei ole ELis rakendatud piisavalt, et kompenseerida tolmeldajate elupaikade kadumist ja elupaikade kvaliteedi halvenemist; arvestades, et rohestamine ei ole suutnud olukorda märkimisväärselt parandada;

AF. arvestades, et tolmeldajatele avalduva mõju näitaja kasutuselevõtmist on oma seisukohtades ÜPP strateegiakavade määruse ettepaneku (COM(2018)0392) kohta nõudnud nii keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon kui ka põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon;

AG. arvestades, et tolmeldajate näitaja kasutuselevõtmine võib aidata teha optimaalseid otsuseid ja suurendada avaliku sektori kulutuste tõhusust, vastutust ning arusaamist poliitika ja õigusaktide mõjust;

AH. arvestades, et põllukultuuride liigne väetamine vähendab tolmeldajate potentsiaalse toiduallika, õistaimede esinemist;

AI. arvestades, et nitraadiheited põhjustavad eutrofeerumist ja ülekasvanud rohttaimede teket, mis tõrjuvad rohumaal välja maitsetaimed ja lilled, katavad palja maa, mida paljud tolmeldajad kasutavad pesitsusalana, ning põhjustavad madalal asuva varju, mis tekitab paljudele kohalikele liikidele sobimatu jaheda mikrokliima;

Üldised tähelepanekud

1. märgib, et tolmeldajaid käsitleval ELi algatusel on lisaväärtus, nagu tolmeldajate kaitseks strateegiliste eesmärkide püstitamine ning kiireloomuliste meetmete võtmine ELi ja liikmesriikide tasandil; kiidab heaks kohalikul tasandil tolmeldajate kaitseks juba tehtud töö;

2. on sellele vaatamata seisukohal, et algatuses ei ole piisavalt tähelepanu pööratud paljudele tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjustele, milleks on maakasutuse muutused, elupaikade ja nende ühenduste kadumine, intensiivpõllumajandus, taimekaitsevahendid, keskkonnareostus, patogeenide ja parasiitide, nt varroalesta (Varroa destructor) mõju, kliimamuutused ja invasiivsed võõrliigid[12]; on arvamusel, et II prioriteet „Tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjustega tegelemine“ tuleb rakendada väga kiiresti;

3. on arvamusel, et tolmeldajad on bioloogilise mitmekesisuse oluline osa ja enamiku taimeliikide paljunemiseks asendamatud; tõdeb, et tolmeldajate populatsiooni vähenemine mõjutab põllusaagi kvaliteeti ja kvantiteeti ning põllumajandustootjate sissetulekut;

4. rõhutab tolmeldajate tähtsust põllumajanduses, nende vähenemisest tulenevat ohtu toidutootmisele ja vajadust võtta tolmeldajate ja nende teenuste kaitseks ja taastamiseks kohe otsustavaid meetmeid;

5. rõhutab, kui oluline on kasutada terviklikku lähenemisviisi ja hinnata olemasolevate poliitikameetmete mõju, et peatada tolmeldajate arvukuse vähenemine liidus; rõhutab vajadust kohaldada ettevaatuspõhimõtet, et nii kodustatud kui ka looduslikke tolmeldajate liike laiemalt kaitsta;

6. rõhutab, kui oluline on kaitsta tolmeldajate liigirikkust Euroopas ja kogu maailmas, sh umbes 2000 looduslikku mesilasliiki ja muid putukaid, kaasa arvatud kärbsed, mardikad, koid ja liblikad;

7. rõhutab, kui tähtis on propageerida bioloogilise mitmekesisuse edendamise võimalusi nii maa- kui ka linnapiirkondades, kuna tolmeldajate tervis ja ellujäämine sõltuvad liigirikastest elupaikadest, kus leidub piisavas koguses mitmekesist ja pidevat toitu, näiteks nektarit ja õietolmu, aga ka piisavalt pesitsemis-, paaritumis- ja talvitumispaiku;

8. nõuab tungivalt, et komisjon lisaks tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse ja selle tulemused 2020. aasta järgse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia väljatöötamisse ning muudaks algatuse eesmärgid täiemahuliseks tolmeldajaid käsitlevaks tegevusprogrammiks, millele eraldatakse piisavad ressursid;

Bioloogiline mitmekesisus ja põllumajandustavad

9. rõhutab, et põllumajandusmaal bioloogilise mitmekesisuse ja seeläbi ka tolmeldajate elupaikade ja nende kvaliteedi edendamine peab saama põhieesmärgiks, kui töötatakse välja tulevast ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), mis peab eelkõige toetama kõrge loodusväärtusega põllumaa säilitamist ja tootmisest kõrvalejäetud maad looduse jaoks ning pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamise vähendamist ning edendama polükultuure ja külvikorda;

10. märgib, et pestitsiidisõltuvuse vähendamine on pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ põhieesmärk[13]; rõhutab, et seetõttu tuleks liikmesriikides nimetatud direktiivi alusel vastu võetavates tegevuskavades kehtestada pestitsiidide vähendamise kava koos selgete eesmärkide, vahe-eesmärkide ja ajakavaga ning pestitsiidide kasutamise vähendamine peaks olema ühine näitaja, mille alusel mõõdetakse edusamme; on veendunud, et kogu ELi hõlmavad kohustusliku vähendamise eesmärgid tuleks lisada direktiivi 2009/128/EÜ, mida kavatsetakse peatselt muuta;

11. palub komisjonil vaadata läbi direktiivi 2009/128/EÜ alusel vastu võetud muudetud riiklikud tegevuskavad ja võtta kõik võimalikud meetmed tagamaks, et liikmesriigid võtavad endale nõuetekohaselt kohustuse täita pestitsiidide vähendamise eesmärki ja teha selleks vajalikku seiret;

12. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et põllumajandustootjatele pakutaks riiklike ja piirkondlike nõustamissüsteemide kaudu kvaliteetset nõustamist bioloogilise mitmekesisuse ja tolmeldajate kaitse ja edendamise kohta;

13. kordab, et tolmeldamine on põllumajanduse jaoks elutähtis ja seetõttu ei tohiks ÜPP esimesest sambast antav toetus põhjustada tolmeldamise vähenemist või kadumist; palub komisjonil kiita heaks ainult sellised strateegiakavad, kus seda tegurit on esimese samba raames asjakohaste tingimuste ja ökokavade lisamisega nõuetekohaselt arvestatud;

14. rõhutab, et paljud riiklikud maaelu arengu programmid sisaldavadki juba bioloogilise mitmekesisuse ja tolmeldajate kaitsmise meetmeid; märgib, et selliste programmide ja meetmete säilitamiseks ja edasiarendamiseks tuleb eelkõige tagada ÜPP teise samba piisav rahastamine; rõhutab, et seetõttu on vaja võtta arvesse piirkondade ja elupaikade ning tolmeldajaliikide mitmekesisust, mistõttu on vaja riiklikku ja piirkondlikku lähenemisviisi;

15. palub komisjonil ja liikmesriikidel kiita heaks parlamendi üleskutse lisada ÜPPsse tolmeldajate näitaja;

16. rõhutab, et 2017. aastal müüdi 18 ELi liikmesriigis rohkem insektitsiide[14] kui 2016. aastal; väljendab muret seoses asjaoluga, et muude insektitsiidide[15] kategoorias suurenes müük 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 9 liikmesriigis 13st, mille kohta koondandmed olid olemas, ning et tolmeldajaid käsitlevas algatuses ei peeta seda suundumust asjakohaseks;

17. rõhutab, et liikmesriikide ÜPPga seotud strateegiakavades tuleks seada üheks eesmärgiks ka bioloogilise mitmekesisuse meetmed ja pestitsiidide kasutamise vähendamine ning pestitsiidide vähendamine ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamine peaksid olema ühised näitajad, mille alusel mõõdetakse edusamme;

18. rõhutab, et välja töötatav näitaja, mis mõõdab tolmeldajate mitmekesisust ja arvukust, võimaldab mõõta ÜPP toimimist selles valdkonnas;

19. rõhutab, et pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ alusel tuleb kõigepealt pestitsiidide asendamiseks kasutada kemikaalivabasid taimekaitsemeetodeid, et kaitsta tolmeldajaid;

20. teeb komisjonile üleskutse paluda korrapäraselt EFSA arvamust, kui liikmesriigid esitavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 53 taotluse neonikotinoide sisaldavale taimekaitsevahendile erandi saamiseks;

21. palub komisjonil määruse (EÜ) nr 1107/2019 sätted tulemuslikult rakendada ja tagada nende täitmine, et kindlustada pestitsiidide erakorralist lubamist käsitlevate teadete miinimumstandardid, mis hõlmab liikmesriikide kohustust esitada täielikud ja üksikasjalikud selgitused ning teha need teated üldsusele kättesaadavaks; kiidab heaks EFSA rolli nende erandite uurimisel;

22. rõhutab, et taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad peaksid vähemalt kolm aastat hoidma alles üksikasjalikke dokumente taimekaitsevahendite kasutamise, ala, aja ja annuse kohta; märgib, et dokumenteeritud andmed peaksid olema taotluse korral pädevale asutusele kättesaadavad, et jälgida nõuetele vastavuse eeskirjadest kinnipidamist ja ÜPP toimimist selles osas, mis puudutab pestitsiidide kasutamise vähendamist kogu ELis;

23. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõstma teadlikkust ja edendama rahastamisvõimalusi selles valdkonnas; märgib, et ühised vahendid ja mudelid tolmeldajaid käsitlevate strateegiate ja kavade väljatöötamiseks olemasolevate parimate tavade põhjal soodustavad täiendavate meetmete võtmist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

24. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada EFSA 2013. aasta mesindussuuniste, sealhulgas kroonilise ja vastsete toksilisusega ning muude liikidega kui mesilased seotud nõuete täielik ja kiire vastuvõtmine;

25. kutsub komisjoni üles paluma EFSA-lt pestitsiide käsitleva suunisdokumendi koostamist, milles oleksid kehtestatud liblikate, koide ja sirelaste kaitseks heakskiitmisele eelnevad testid;

26. rõhutab, et tolmeldajate elupaikade olemasolu suurendab maade saagikust;

27. kutsub komisjoni üles seadma piire tootlikkuse suurendamist käsitlevale ÜPP eesmärgile, et reguleerida intensiivpõllumajandust ja ergutada rohestamismeetmete kasutamist, mis parandavad kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt tolmeldajate elupaiku ja korjepinda ning takistavad Euroopa maastike ühtlustamist;

28. palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada karjamaade ja karjamaaelupaikade, sh puittaimedega karjamaade ja muude agrometsandussüsteemide kasutamist, sest see on väga oluline tolmeldajate pesitsus-, paljunemis- ja talvitumissubstraatide loomise eeltingimus ja koostoimes karjakasvatuse ja laialdase põllumajandusliku tegevuse traditsioonilise vormidega tegelevate, kõrge loodusväärtusega rohumaal elavate kogukondade säilimisega;

29. rõhutab sellega seoses, et külvikord, tugevate sortide kasutamine ja mehaaniline umbrohu-/ bioloogiline kahjuritõrje aitab taastada tolmeldajate elupaiku, samas kui suured monokultuuriga põllud põhjustavad tolmeldajate arvukuse vähenemist;

30. palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada rohelist taristut, mis loob uuesti ja taastab maa- ja linnapiirkondades tolmeldajate elupaikade mustrit ja funktsionaalset ühenduvust;

31. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles propageerima hästi hooldatud hekkide säilitamist ning puhverribade, sh rohumaa ja lilledega ääristatud vooluveekogude ja püsililledega kaetud alade kontseptsiooni kui meetmeid, mis suurendavad bioloogilist mitmekesisust, et kaitsta tolmeldajate ja biotõrjevahendite korjevõimalusi ja elupaiku ning tagada nii maa-, pooleldi linnastunud ja linnapiirkondades parem erosioonitõrje;

32. palub liikmesriikidel toetada tolmeldajatele ohtlike liikide varajast lisamist ELi loetelusse, võtta kiiresti meetmeid selliste liikide tõrjeks ja hävitamiseks, suurendada valvsust ning võtta piiravaid meetmeid kohe, kui on kindlaks tehtud nende levimise teed;

33. palub komisjonil teha ettepanekud meetmete kohta, mis aitaksid vähendada survet, mida võib tolmeldajatele avaldada põllumajandusmaa kasutamata jätmine;

34. rõhutab, et potitaimede ja mulla suhtes tuleb rakendada mõjusaid bioturvalisuse meetmeid enne, kui need viiakse suure vahemaa taha, ning ergutab rohealade halduse eest vastutavaid avaliku sektori asutusi kasutama kohalikke taimi, et kasu kohalikele tolmeldajatele oleks võimalikult suur ja invasiivsete võõrliikide levik võimalikult väike;

35. palub komisjonil rakendada tolmeldajasõbralike potitaimede suhtes päritolukohta näitavat ELi ökomärgist, samuti seda, et need taimed oleksid kestlikes pottides, neis ei kasutata turvast ja need ei sisalda insektitsiide;

36. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama mesindussektorit, tugevdades impordikontrolle, et vältida võltsitud mee importi, ning kiita heaks meesegude päritolu kohustuslik märgistus (koos riigi nimega);

37. nõuab tolmeldajate elupaikade edendamist ja arendamist linnapiirkondades;

Teadusuuringud, koolitus ja järelevalve

38. rõhutab, kui oluline on mesilaste (Apis mellifera) puhul uurida, miks mesilasemade eluiga lüheneb, mis on murettekitav nähtus;

39. rõhutab, et algatuse teadustöö osas ei ole üldse arvestatud tulemuspõhiseid süsteeme, mis sisaldavad seiret ja võiksid osutuda kasulikuks, kattes osaliselt seirevajadust ja pakkudes põllumajandustootjatele asjakohaseid stiimuleid; rõhutab, et selliseid süsteeme saab katsetada ja laiendada mitmesuguste ELi rahastamisvahendite ja poliitikavaldkondade raames, k.a ÜPP;

40. palub, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid rahastamist tolmeldajate alus- ja rakendusuuringutele ning tolmeldajaid mõjutavate uute haiguste, parasiitide ja viiruste vastaste ravimeetodite väljatöötamisele ning investeeriksid taksonoomilise oskusteabe kogumi tugevdamisse ja laiendamisse, sh ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu; nõuab, et kohapealsetele uuringutele ja muudele tolmeldajatele peale mesilaste ja liblikate pöörataks suuremat tähelepanu;

41. palub komisjonil ja liikmesriikidel kehtestada looduslike tolmeldajate ja nendele survet avaldavate peamiste tegurite süstemaatiline ja standarditud seire tegelikes tingimustes, et mõista tolmeldajate arvukuse vähenemise ulatust ja selle põhjuseid ning võimaldada täielikult hinnata asjaomaste ELi ja riiklike poliitikameetmete tulemuslikkust;

42. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada looduslike tolmeldajate seire rahastamisvajaduse lisamine ÜPP strateegiakavadesse, et tagada ÜPP tolmeldajate näitaja loomise jaoks piisavad andmed vastavalt ELi tolmeldajaid käsitlevas algatuses võetud kohustusele;

43. peab asjakohaseks toetada põllumajanduse ökoinnovatsiooni[16] ning edendada partnerlust akadeemiliste ringkondadega ja koostööd eri valdkondade teadlastega, et toetada tolmeldajatele ohutute madala riskiastmega pestitsiidide väljatöötamist;

44. palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid kodanike teadusalgatusi, mis keskenduvad tolmeldajate dokumenteerimisele ja seirele, ning mesinike koolitust, et liidus oleks võimalik teostada mittehäirivat mesilaste järelevalvet, töötades selleks välja mesilaskoloonia elujõulisuse näitajad;

°

° °

45. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1] ELT C 35, 31.1.2018, lk 2.
• [2] ELT C 356, 4.10.2018, lk 38.
• [3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0023.
• [4] Garibaldi, L. A. jt, „Wild Pollinators Enhance Fruit Set of Crops Regardless of Honey Bee Abundance“, 2013.
• [5] Potts, S. jt, „Status and Trends of European Pollinators. Key Findings of the STEP Project“, Pensoft Publishers, Sofia, 2015, lk 72.
• [6] Potts, S. jt, „Status and Trends of European Pollinators. Key Findings of the STEP Project“, Pensoft Publishers, Sofia, 2015, lk 72.
• [7] Gallai, N jt, „Economic Valuation of the Vulnerability of World Agriculture Confronted with Pollinator Decline“, 2009, Ecological Economics, 68:3, lk 810–821.
• [8] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
• [9] Eelkõige ELi tolmeldajate seire ja näitajad, taimekaitsevahendite keskkonnaseire mesilaste näitel; bioloogilise mitmekesisuse muutuste mõõtmine punase raamatu indeksi abil; Euroopa Liidus kasutatavate integreeritud taimekaitse tavade koondamine põllumajandustootjate tarbeks.
• [10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
• [11] https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances/approval_renewal/neonicotinoids_en
• [12] Potts, S.G. jt, „The Assessment Report of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services on Pollinators, Pollination and Food Production“, Secretariat of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services, Bonn, Saksamaa 2016, lk 552.
• [13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.
• [14] Eurostati andmed on olemas insektitsiidide ja akaritsiidide kategooria ning mitmesuguste muude insektitsiidikategooriate kohta (püretroidid, kloororgaanilised ühendid, organofosfaadid, karbamaadid ja oksimokarbamaadid ja muud insektitsiidid); vt http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do
• [15] Hõlmab ka neonikotinoide.
• [16] Komisjon määratleb seda kui innovatsiooni, mis toob kaasa märkimisväärse edasimineku kestliku arengu eesmärgi suunas, sest vähendab meie tootmisviiside mõju keskkonnale, parandab looduse vastupanuvõimet keskkonnasurvele ning tagab loodusvarade tõhusama ja vastutustundlikuma kasutamise.