Menetlus : 2019/2945(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0246/2019

Esitatud tekstid :

B9-0246/2019

Arutelud :

PV 18/12/2019 - 19
CRE 18/12/2019 - 19

Hääletused :

PV 19/12/2019 - 6.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0110

<Date>{16/12/2019}16.12.2019</Date>
<NoDocSe>B9‑0246/2019</NoDocSe>
PDF 143kWORD 51k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>uiguuride olukorra kohta Hiinas (China Cables)</Titre>

<DocRef>(2019/2945(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Kati Piri, Evelyne Gebhardt, Isabel Santos, Raphaël Glucksmann</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0246/2019

B9‑0246/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon uiguuride olukorra kohta Hiinas (China Cables)

(2019/2945(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Hiina kohta, eriti 18. aprilli 2019. aasta resolutsiooni Hiina ning eelkõige usu- ja etniliste vähemuste olukorra kohta[1], 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni uiguuride ja kasahhide massilise meelevaldse kinnipidamise kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas[2], 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta[3] ning 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta[4],

 võttes arvesse oma esimeeste konverentsi otsust anda 2019. aasta Sahharovi auhind uiguuri majandusteadlasele Ilham Tohtile, kes võitleb Hiina uiguuri vähemuse õiguste eest,

 võttes arvesse 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina 21. tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

 võttes arvesse 1. ja 2. aprillil 2019. aastal Brüsselis peetud ELi ja Hiina 37. inimõigustealast dialoogi,

 võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

 võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 39. istungjärgul 18. septembril 2018. aastal esitatud ELi 4. päevakorrapunkti suulisi avaldusi ning Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Soome ja Kanada avaldusi, milles väljendati muret uiguuride meelevaldse kinnipidamise pärast Xinjiangi „ümberkasvatuslaagrites“,

 võttes arvesse ühisavaldust inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste kohta Xinjiangis, mille tegi Ühendkuningriigi alaline esindaja ÜRO juures 29. oktoobril 2019. aastal ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komiteele 23 riigi, sealhulgas 14 ELi liikmesriigi nimel,

 võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele õigus usuvabadusele, ning selle artiklit 4, millega kaitstakse vähemusrahvuste õigusi,

 võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Hiina allkirjastas 1998. aastal, kuid jättis ratifitseerimata,

 võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Hiinat puudutava ülevaate lõppjäreldusi,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et ELi ja Hiina pikaajaliste suhete keskmes peaks ka edaspidi olema inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamine ja järgimine, mis on kooskõlas ELi võetud kohustusega toetada neid väärtusi oma välistegevuses ning Hiina väljendatud huviga järgida neid omaenda arengu- ja rahvusvahelises koostöös;

B. arvestades, et olukord Xinjiangi piirkonnas, kus elab rohkem kui 10 miljonit uiguuri moslemit ja kasahhi, on viimastel aastatel kiiresti halvenenud, kuna absoluutne kontroll Xinjiangi üle on seatud tähtsaimaks prioriteediks, mille ajendiks on olnud nii Xinjiangi väidetav ebastabiilsuse ja julgeolekuoht uiguuride poolt kui ka Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna strateegiline asukoht majandusvööndi ja maanteede algatuse seisukohalt;

C. arvestades, et on olemas usaldusväärne teave, mille kohaselt on uiguure ja teisi peamiselt islamiusulisi etnilisi vähemusi Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas meelevaldselt kinni peetud ja piinatud, nende usutavadele ja kultuurile on kehtestatud rängad piirangud ning kasutatakse kõikjale tungivat digitaalset jälgimissüsteemi, mis jälgib igapäevaelu kõiki aspekte näotuvastuskaamerate, mobiiltelefonide skannimise, DNA kogumise ning politsei laialdase ja pealetükkiva kohalolekuga;

D. arvestades, et Hiina ametivõimud algatasid oma viimase vägivaldse ekstremismi jõulise mahasurumise kampaania 2014. aastal, kasutades ettekäändena laiaulatuslikku rahvusvahelise mõõtmega terrorismiohtu, et õigustada Xinjiangi etniliste vähemuste kogukondade suhtes kehtestatud ulatuslikke piiranguid ja nende inimõiguste ränka rikkumist;

E. arvestades, et on usaldusväärseid teateid selle kohta, et vähemalt sajad tuhanded, aga võib-olla isegi miljon inimest asuvad või on kinni peetud „poliitilistes ümberkasvatuskeskustes“ – praegu on see etnilise vähemuse suurim massiline vangistamine maailmas; arvestades, et on teateid selle kohta, et väikelapsed on saadetud riiklikesse lastekodudesse isegi juhul, kui vaid üks vanematest on kinnipidamislaagris;

F. arvestades, et China Cables avalikustamine on toonud päevavalgele enneolematud tõendid selle kohta, et uiguuride, kasahhide ja teiste vastu suunatud repressiivsete meetmete alused valmistati ette mitmes kõnes, mille president Xi Jinping esitas ametnikele eraviisiliselt oma Xinjiangi külaskäigu ajal 2014. aasta aprillis;

G. arvestades, et uiguuri ja teiste moslemivähemuste kinnipidamine ja tagakiusamine Xinjiangis on sundinud paljusid lõpetama suhtlust oma välismaal, sealhulgas Euroopas asuvate pereliikmete ja sõpradega, kuna kardetakse ametivõimude kättemaksu;

H. arvestades, et 2018. aasta veebruaris jõustunud usuküsimusi käsitlevad õigusnormid piiravad usurühmituste tegevust ja sunnivad neid oma tegevuses rohkem järgima parteipoliitikat; arvestades, et uued reeglid ohustavad usukogukondadega seotud inimesi, kellel ei ole riigis õiguslikku seisundit; arvestades, et usukogukondade represseerimine Hiinas on sagenenud;

I. arvestades, et 2018. aasta augustis süüdistas ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Hiina Rahvavabariigi valitsust väärkohtlemises Xinjiangis, sealhulgas kinnipidamislaagrite loomises massiliselt ja meelevaldselt kinnipeetute jaoks; arvestades, et 2018. aasta septembris märkis ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet oma esimeses sellel ametikohal peetud kõnes, et uiguuride ja teiste moslemikogukondade väidetav ulatuslik meelevaldne kinnipidamine „ümberkasvatuslaagrites“ kogu Xinjiangis on äärmiselt häiriv;

J. arvestades, et Xinjiangi kinnipidamislaagrite arv kasvas kiiresti pärast seda, kui Chen Quanguo nimetati 2016. aasta augustis piirkonna kuberneriks;

K. arvestades, et Hiina ametivõimud ja nende esindajad ahistavad ja kiusavad taga ELis elavaid hiinlaste vähemuskogukondi;

L. arvestades, et Hiina on teinud viimastel aastakümnetel majanduslike ja sotsiaalsete õiguste tagamisel edusamme, tuues vaesusest välja 700 miljonit inimest, kuid ei suuda tagada inimõiguste ja põhivabaduste põhilisi rahvusvahelisi standardeid;

M. arvestades, et USA Kongress võttis 4. detsembril 2019. aastal vastu uiguuri inimõiguste poliitika akti, millega tehakse USA föderaalvalitsusele ülesandeks võtta viivitamata meetmeid inimõiguste kaitsmiseks ja karistada Hiina ametivõimude tegevust Xinjiangi provintsis, kaitstes samal ajal USAs elavaid uiguure Hiina ahistamise ja tagakiusamise eest;

N. arvestades, et EL on oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas lubanud suurendada inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitse püüdlusi kõigis oma välistegevuse valdkondades ning asetada inimõigused kõigi kolmandate riikide, kaasa arvatud strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse;

1. mõistab teravalt hukka sadade tuhandete uiguuride ja etniliste kasahhide poliitilistesse „ümberkasvatuslaagritesse“ saatmise, mis toimub „ennetava politseitegevuse“ süsteemiga kogutud andmete analüüsi alusel, muu hulgas ka välisreiside pärast või kui inimene leitakse olevat liialt usule andunud; rõhutab, et igasugune kinnipidamine, kui seda tehakse põhilisi rahvusvahelisi õigusakte rikkudes, teatavate isikute või rühmade tagakiusamine etnilistel, kultuurilistel või usulistel põhjustel ning muud ebainimlikud teod, mis põhjustavad suuri kannatusi või tõsiseid vigastusi, kui need pannakse toime tsiviilelanikkonna vastu suunatud ulatusliku või süstemaatilise rünnaku osana, on rahvusvahelist õigusraamistikku silmas pidades vastuvõetamatu;

2. palub Hiina ametivõimudel viivitamata ja tingimusteta vabastada uiguuri teadlane Ilham Tohti ning ühtlasi tagada, et tal oleks regulaarne ja piiramatu juurdepääs pereliikmetele ja soovitud advokaatidele ning teda ei piinataks ega koheldaks muul viisil vääriti; nõuab Ilham Tohti väidetava piinamise viivitamatut, tulemuslikku ja erapooletut uurimist ning süüdlaste kohtu alla andmist;

3. palub Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna ametivõimudel anda teavet kinnipeetud isikute asukoha ja tervisliku seisundi kohta ning need isikud viivitamata vabastada, kui puuduvad tõendid tegeliku kuritegeliku tegevuse kohta; palub Hiina ametivõimudel viivitamata lõpetada uiguuride, kasahhide ja tiibetlaste meelevaldne kinnipidamine, mis toimub ilma süüdistuse esitamise, kohtumõistmise või süüdimõistva otsuseta, sulgeda kõik laagrid ja kinnipidamiskeskused ning vabastada kinnipeetavad viivitamata ja tingimusteta; kordab oma üleskutset Hiina ametivõimudele võimaldada ajakirjanikele ja rahvusvahelistele vaatlejatele, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste volitatud esindajatele vaba, sisuline ja takistamatu pääs Xinjiangi provintsi;

4. väljendab sügavat muret teadete pärast, et Hiina ametivõimud ahistavad uiguure välismaal, et sundida neid tegutsema informaatoritena teiste uiguuride vastu, pöörduma tagasi Xinjiangi või vaikima olukorrast piirkonnas, kasutades selleks mõnikord ka pereliikmete kinnipidamist; palub komisjonil ja kõigil ELi liikmesriikidel sellist teavet kiiresti uurida, et tagada Xinjiangi diasporaasse kuuluvate inimeste kaitse, ning kiirendada uiguuride ja teiste turgi moslemite esitatud varjupaigataotluste menetlemist; tunneb heameelt selle üle, et Saksamaa ja Rootsi, pidades silmas meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja muu väärkohtlemise ohtu, otsustasid peatada kõigi etniliste uiguuride, kasahhide ja teiste turgi moslemite tagasisaatmise Hiinasse;

5. märgib murega, et Xi Jinpingi avaldus selle kohta, et „pikaajaline stabiilsus“ Xinjiangis on majandusvööndi ja maanteede algatuse edu seisukohast kriitilise tähtsusega, on toonud kaasa kauaaegsete kontrollistrateegiate tugevdamise, mida toetavad mitmesugused tehnoloogilised uuendused ja sisejulgeolekule tehtavate kulutuste kiire suurendamine, ning terrorismivastaste meetmete kasutamise teisitimõtlemise ja teisitimõtlejate kriminaliseerimiseks terrorismi laia määratluse kohaldamise kaudu; on mures meetmete pärast, mida Hiina riik võtab piirkonna „laiaulatusliku järelevalve“ tagamiseks Hiina elektroonilise järelevalvesüsteemi Skynet paigaldamisega suurematesse linnapiirkondadesse, GPS-jälitusseadmete paigaldamisega kõigile mootorsõidukitele, näotuvastusskannerite kasutamisega kontrollpunktides, raudtee- ja bensiinijaamades ning Xinjiangi politsei verekogumiskampaaniaga, et Hiina DNA andmebaasi veelgi laiendada; väljendab muret ka selle pärast, et Hiina ekspordib selliseid tehnoloogiaid autoritaarsetele režiimidele kogu maailmas;

6. väljendab sügavat muret teadete pärast, et Xinjiangis tegutsevate ELi ettevõtete tarneahelas võidakse kasutada kinnipidamislaagritest toodud sunnitöölisi, ning teadete pärast, mis puudutavad koostööd Hiina institutsioonidega, mis on seotud uiguuride massilise jälgimise või kinnipidamisega; kutsub erasektori osalejaid üles andma oma tegevusele Xinjiangis hinnangut ja lõpetama ärisuhted, kui leitakse, et need on otseselt või kaudselt seotud inimõiguste rikkumisega;

7. nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud vabastaksid viivitamata ja tingimusteta kõik inimõiguste kaitsjad, aktivistid, advokaadid, ajakirjanikud ja petitsioonide esitajad, keda peetakse kinni inimõigustealase töö eest, ning lõpetaksid nende vastu suunatud pidevad repressioonid, mis leiavad aset kinnipidamise, kohtuliku ahistamise ja hirmutamise kujul; rõhutab lisaks, et Hiina ametivõimud peavad tagama, et kõigile suhtlemisvõimaluseta kinnipeetud isikutele võimaldataks viivitamatult kontakti võtmine oma pereliikmete ja advokaatidega ning et kõigi kinnipeetavate tingimused vastaksid standarditele, mis kehtestati ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 1988. aasta resolutsiooniga 43/173 „Põhimõtted mis tahes viisil kinnipeetavate või vangistatud isikute kaitsmise kohta“, kaasa arvatud arstiabile juurdepääsu osas;

8. nõuab tungivalt, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et veenda Hiina valitsust laagreid sulgema ja kõigile inimõiguste rikkumistele Xinjiangis lõppu tegema; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kordaksid seda sõnumit Hiina valitsusele igal võimalusel ja kõrgeimal tasemel; peab kahetsusväärseks asjaolu, et EL ei ole oma senise tegutsemisviisi ega seni kasutatud vahenditega Hiina inimõiguste olukorras, mis on viimasel kümnendil läinud veel halvemaks, reaalseid tulemusi saavutanud; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja ja rakendaks tervikliku ELi strateegia, et tagada Hiinas inimõiguste valdkonnas tegelik edasiminek;

9. rõhutab asjaolu, et EL ja Hiina kinnitasid oma pärast 21. tippkohtumist avaldatud ühisavalduses, et kõik inimõigused on universaalsed, jagamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud;

10. nõuab, et EL, tema liikmesriigid ja rahvusvaheline kogukond tegutseksid selle nimel, et kehtestada sobivad ekspordikontrolli mehhanismid, millega Hiinale keelataks juurdepääs põhiõiguste rikkumiseks kasutatavatele tehnoloogiatele;

11. tuletab meelde, kui oluline on, et vastavalt lubadusele väljendada oma Hiina-käsitluses jõulist, selget ja ühtset seisukohta, tõstataks EL ka edaspidi igas Hiina ametivõimudega peetavas poliitilises ja inimõigustealases dialoogis Hiina inimõiguste rikkumise küsimuse, eelkõige mis puudutab Tiibetis ja Xinjiangis elavaid vähemusi, kelle põhivabadusi ja -õigusi Hiina ametivõimud on pikka aega piiranud; kordab, et seoses oma jätkuva reformiprotsessi ja üha laieneva ülemaailmse tegevusega on Hiina end sidunud rahvusvahelise inimõiguste raamistikuga ning allkirjastanud terve rea rahvusvahelisi inimõigustealaseid lepinguid; nõuab seetõttu Hiinaga dialoogi alustamist, et julgustada teda neid kohustusi täitma; rõhutab ka, et Hiina ametivõimud peavad jätkama vajalike riiklike reformide rakendamist, et ratifitseerida 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, millele Hiina kirjutas alla 1998. aastal;

12. julgustab kasutama kõiki vahendeid Hiina ametnike vastu, kes vastutavad uiguuride ja teiste turgi moslemite massilise kinnipidamise poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest Xinjiangis ning usuvabaduse, liikumisvabaduse ja muude põhiõiguste karmi mahasurumise eest selles piirkonnas, kaasa arvatud sihipärased sanktsioonid, kui neid peetakse asjakohaseks ja tõhusaks;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0422.

[2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0377.

[3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0343.

[4] ELT C 238, 6.7.2018, lk 108.

Viimane päevakajastamine: 18. detsember 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika