Menetlus : 2019/2945(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0249/2019

Esitatud tekstid :

B9-0249/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 19/12/2019 - 6.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0110

<Date>{16/12/2019}16.12.2019</Date>
<NoDocSe>B9‑0249/2019</NoDocSe>
PDF 145kWORD 47k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>uiguuride olukorra kohta Hiinas (China Cables)</Titre>

<DocRef>(2019/2945(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Phil Bennion, Abir Al‑Sahlani, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, José Ramón Bauzá Díaz, Izaskun Bilbao Barandica, Gilles Boyer, Sylvie Brunet, Olivier Chastel, Katalin Cseh, Jérémy Decerle, Anna Júlia Donáth, Engin Eroglu, Klemen Grošelj, Christophe Grudler, Bernard Guetta, Antony Hook, Ivars Ijabs, Ondřej Kovařík, Ilhan Kyuchyuk, Ulrike Müller, Javier Nart, Jan‑Christoph Oetjen, Dragoş Pîslaru, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Monica Semedo, Susana Solís Pérez, Ramona Strugariu, Irène Tolleret, Yana Toom, Hilde Vautmans, Marie‑Pierre Vedrenne, Chrysoula Zacharopoulou</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0246/2019

B9‑0249/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon uiguuride olukorra kohta Hiinas (China Cables)

(2019/2945(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Hiinas, eriti 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Hiina kohta: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine[1], 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta[2], 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta[3], 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta[4], 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni uiguuride ja kasahhide massilise meelevaldse kinnipidamise kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas[5] ja 18. aprilli 2019. aasta resolutsiooni Hiina ning eelkõige usu- ja etniliste vähemuste olukorra kohta[6],

 võttes arvesse nõukogu 24. juunil 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta,

 võttes arvesse 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina 21. tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,

 võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Hiina allkirjastas 1998. aastal, kuid mida ta ei ole kunagi ratifitseerinud,

 võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Hiinat puudutava aruande lõppjäreldusi,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et 2019. aasta novembris kirjeldati Hiina valitsusest lekkinud dokumentides esimest korda, kuidas Hiina korraldab kõrge turvalisusastmega vangilaagrite võrgustikus sadadele tuhandetele moslemitele süstemaatilist ajupesu; arvestades, et Hiina valitsus on järjekindlalt väitnud, et laagrid pakuvad vabatahtlikku haridust ja koolitust; arvestades, et lekkinud dokumentides on ettekirjutused selle kohta, kuidas juhtida laagreid kõrge turvalisusastmega kinnipidamiskohtadena, kus on range kord ja karistused ning puuduvad evakuatsioonivahendid;

B. arvestades, et pärast seda, kui president Xi Jinpingi 2013. aasta märtsis võimule tuli, on inimõiguste olukord Hiinas pidevalt halvenenud; arvestades, et valitsus on rahumeelse teisitimõtlemise, sõna- ja usuvabaduse ning õigusriigi põhimõtte suhtes muutunud vaenulikumaks; arvestades, et Hiina ametivõimud on kinni pidanud ja vastutusele võtnud sadu inimõiguste kaitsjaid, juriste ja ajakirjanikke;

C. arvestades, et Hiina ametivõimud viivad läbi üha jõulisemat massilise kinnipidamise, sekkuva järelevalve, poliitilise ajupesu ja sunniviisilise kultuurilise assimileerimise kampaaniat;

D. arvestades, et repressioonid on hoogustunud alates 1. veebruarist 2018, kui jõustusid piirkondlike omavalitsuste tasandil vastu võetud uued usuküsimusi käsitlevad nõuded; arvestades, et nende nõuete kohaselt võib usulise ja kultuurilise kuuluvusega seotud avalikke või isegi eraviisilisi demonstratsioone pidada äärmuslikeks; arvestades, et usuvangide arv Hiinas on üks maailma suurimaid;

E. arvestades, et olukord Xinjiangi piirkonnas, kus elab 10 miljonit uiguuri moslemit, on kiiresti halvenenud, kuna Xinjiangi stabiilsus ja kontroll selle piirkonna üle on tõusnud Hiina ametivõimude üheks tähtsamaks prioriteediks; arvestades, et on olemas teave, mille kohaselt on Xinjiangi laagrisüsteemi laiendatud ka Hiina teistesse osadesse;

F. arvestades, et välja on töötatud keerukas invasiivse digitaalse järelevalve võrgustik, mis hõlmab näotuvastustehnoloogiat ja andmete kogumist;

G. arvestades, et Hiina valitsus on tagasi lükanud arvukad taotlused saata Xinjiangi sõltumatud uurijad;

H. arvestades, et Xinjiangi kuberner Shohrat Zakir väitis 2019. aasta detsembris, et kõik 1,5 miljonit inimest on ümberõppimis- ja praktikalaagritest „pöördunud tagasi ühiskonda“, ilma selle kohta tõendeid esitamata;

1. on sügavalt mures üha repressiivsema režiimi pärast, mille all kannatavad uiguurid ja teised islamiusulised etnilised vähemused, ning millega veelgi piiratakse nende, põhiseadusega tagatud õigusi kultuurilisele väljendusvabadusele, usu-, sõna- ja väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadusele; nõuab, et ametivõimud neid põhiõigusi austaksid;

2. nõuab, et Hiina valitsus lõpetaks viivitamata meelevaldsed kinnipidamised, mis toimuvad ilma süüdistuse esitamise, kohtumõistmise või süüdimõistva otsuseta, sulgeksid kõik laagrid ja kinnipidamiskeskused ning vabastaksid viivitamata ja tingimusteta kinnipeetavad isikud; nõuab tungivalt, et enne vangide vabastamist nõudvate muude avalduste tegemist avalikustataks vaieldamatud tõendid, mis seda nõuet toetavad;

3. nõuab tungivalt, et Hiina valitsus avaldaks viivitamata kõigi kinnipeetavate ja vabastatud isikute nimekirja; nõuab, et Hiina valitsus teeks Xinjiangis kadunud isikute perekondadele kättesaadavaks täielikud andmed nende isikute kohta;

4. nõuab, et viivitamata vabastataks meelevaldselt kinni peetud isikud ja meelsusvangid, sealhulgas Falun Gongi harrastajad, ja lõpetataks inimeste kadunuks jääma sundimine, samuti nõuab, et kõik vangistatud isikud peavad saama valida endale seadusliku esindaja ja kohtuda oma sugulastega ning neil peab võimalik saada arstiabi, samuti võimalus lasta uurida oma juhtumeid;

5. palub Hiina ametiasutustel austada uiguuride keelelisi, kultuurilisi, usulisi ja muid põhivabadusi;

6. kutsub Hiina ametivõime üles võimaldama sõltumatu meedia esindajatele ja rahvusvahelistele vaatlejatele, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste volitatud esindajatele vaba, sisulise ja takistamatu pääsu Xinjiangi Uiguuri autonoomsesse piirkonda; leiab, et EL ja liikmesriigid peaksid ÜRO Inimõiguste Nõukogu järgmisel istungil võtma juhtrolli, et võetaks vastu resolutsioon teabekogumismissiooni saatmise kohta Xinjiangi;

7. kutsub Hiinat üles ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti;

8. väljendab pettumust, et ELi ja Hiina inimõigustealase dialoogi 37. voorul ei jõutud märkimisväärsete tulemusteni; peab kahetsusväärseks, et 2. aprillil 2019 ei osalenud Hiina delegatsioon dialoogi jätkuosas, mis oli ette nähtud arvamuste vahetuseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

9. nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jälgiksid hoolikamalt murettekitavat inimõiguste olukorda Xinjiangis, sealhulgas valitsuse repressioonide ja järelevalve suurenemist, ning protesteeriksid inimõiguste rikkumiste vastu Hiinas nii eraviisiliselt kui ka avalikult; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal nõuda sõltumatut uuringut kinnipidamislaagrite süsteemi ulatuse ja olemuse kohta, samuti arvukate väidete kohta, mis puudutavad tõsiseid ja süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi;

10. kutsub nõukogu üles kaaluma suunatud sanktsioonide kehtestamist Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas repressioonide eest vastutavate ametiisikute ja üksuste vastu ning nende varade külmutamist;

11. nõuab tungivalt, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline kogukond peataksid kõigi nende kaupade ja teenuste ekspordi ja tehnosiirde, mida Hiina kasutab oma küberseire ja ennustava profiilianalüüsi seadmete laiendamiseks ja parandamiseks; on veendunud, et EL ja selle liikmesriigid peaksid innustama Euroopa ettevõtteid kontrollima oma tarneahelaid, et need ei oleks seotud sunniviisilise tööga ega osaleks uiguuride vastu suunatud repressioonides;

12. nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid võtaksid erimeetmeid, et kaitsta uiguuridest elanikke ja teistes riikides elavaid kodanikke Hiina valitsuse poolse ahistamise ja hirmutamise eest ning tagada, et välisjõud ei rikuks ELi liikmesriikide elanike ja kodanike õigusi ega vabadusi;

13. märgib, et ELi ja Hiina vahel valitseb tasakaalustamatus ajakirjandusväljaannetele juurdepääsu ja vabaduse osas; palub, et Hiina annaks ELi meediaväljaannetele samasugused õigused ja võimalused neid kätte saada, nagu on Hiina meediaväljaannetele tagatud ELi liikmesriikides;

14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.

[1] ELT CE 285, 21.10.2010, lk 80.

[2] ELT CE 199, 7.7.2012, lk 185.

[3] ELT C 238, 6.7.2018, lk 108.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0343.

[5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0377.

[6] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0422.

Viimane päevakajastamine: 18. detsember 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika