RESOLUTSIOONI ETTEPANEK inimõiguste ja demokraatia olukorra kohta Nicaraguas
16.12.2019 - (2019/2978(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Kati Piri, Maria Manuel Leitão Marques
fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0251/2019
B9‑0251/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste ja demokraatia olukorra kohta Nicaraguas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 18. detsembri 2008. aasta[1], 26. novembri 2009. aasta[2], 16. veebruari 2017. aasta[3], 31. mai 2018. aasta[4] ja 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni[5],
– võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel 2012. aastal sõlmitud assotsieerimislepingut,
– võttes arvesse ELi riigistrateegia dokumenti ja mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2020) Nicaragua kohta,
– võttes arvesse nõukogu järeldusi Nicaragua kohta, eriti 14. oktoobri 2019. aasta järeldusi sihipäraste sanktsioonide raamistiku kehtestamise kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu nimel tehtud avaldusi olukorra kohta Nicaraguas, eelkõige 20. novembri 2019. aasta avaldust,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja Rupert Colville’i 19. novembri 2019. aasta avaldust,
– võttes arvesse Nicaraguat käsitleva Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) kõrgetasemelise komisjoni 19. novembri 2019. aasta aruannet,
– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni loodud Nicaragua erakorralise järelevalvemehhanismi (MESENI) uudiskirju,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse ELi 2004. aasta juuni suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,
– võttes arvesse Nicaragua põhiseadust,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et inimõiguste kaitsjatest ja muudest inimõiguste olukorra pärast Nicaragua valitsust kritiseerivatest isikutest on üha enam saanud surmaähvarduste, hirmutamise, internetilaimukampaaniate, ahistamise, jälgimise, rünnakute ja kohtuliku tagakiusamise sihtmärgid; arvestades, et rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide teatel on praeguse kriisi tõttu pidanud Nicaraguast lahkuma enam kui 80 000 inimest, ühtlasi on repressioonid süvenenud;
B. arvestades, et MESENI viimaste andmete kohaselt on hukkunud 328 inimest, sajad on saanud haavata, rohkem kui 150 poliitvangi peetakse meelevaldselt kinni lihtsalt oma õiguste kasutamise eest ning 144 üliõpilast on ülikoolidest välja visatud demokraatiat, suuremat vabadust ja inimõiguste austamist toetavatel meeleavaldustel osalemise eest; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on teatanud, et riigist on pidanud lahkuma enam kui 100 ajakirjanikku ja meediatöötajat;
C. arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatus, poliitiline pluralism ning kogunemis- ja sõnavabadus on põhiõigused ning demokraatia ja õigusriigi olulised tugisambad;
D. arvestades, et 14. novembril 2019 alustasid kaheksa vangistatud poliitiliste oponentide sugulast koos kaaslastega San Migueli kirikus Masayas näljastreiki, nõudes 130 väidetavalt meeleavaldustel kinni peetud inimese vabastamist; arvestades, et politsei piiras kiriku ümber ning katkestas vee- ja elektrivarustuse; arvestades, et politsei ei lasknud kellelgi kirikusse siseneda ega streikijatele humanitaar- ja arstiabi anda;
E. arvestades, et samal 14. novembri ööl peeti kinni vähemalt 13 opositsiooniliikmest koosnev rühm, kes oli sissepiiratutele vett viinud. Kinnipeetute seas oli Nicaragua-Belgia päritolu inimõiguste kaitsja Amaya Eva Coppens, keda oli meeleavaldustega seoses kaheksa kuud kinni peetud ja kes vabastati amnestiaseaduse alusel 11. juunil 2019;
F. arvestades, et Nicaragua prokuratuur on neile esitanud ebaõiglaselt süüdistuse mitme süüteo eest, sealhulgas inimrööv, tulirelvade ebaseaduslik omamine ja terrorism, millega rikutakse selgelt õigust nõuetekohasele menetlusele ja õigust õiglasele kohtumenetlusele; arvestades, et ühtlasi ei vasta tingimused Nicaragua vanglates rahvusvahelistele normidele; arvestades, et Nicaragua opositsiooniliikmed on selgelt raporteerinud piinamise ja seksuaalse vägivalla kasutamisest vanglates;
G. arvestades, et Nicaragua valitsus suurendab demokraatliku, institutsioonilise ja poliitilise kriisi ohvrite perekondade tagakiusamist, hirmutades ja jälgides neid, et takistada lähedaste mälestamist nii avalikus kui ka erasfääris ja õigluse taotlemist;
H. arvestades, et Nicaragua valitsus survestab neid, kes räägivad inimõiguste olukorrast Nicaraguas ning suhtlevad rahvusvaheliste ja ÜRO ametnike ja mehhanismidega;
I. arvestades, et Nicaragua valitsus on riigist välja saatnud rahvusvahelised organisatsioonid, kes püüdsid leida konfliktile rahumeelset lahendust ja saavutada rahvuslikku leppimist; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse mahasurumine on ägenenud ning nõrga institutsioonilise raamistikuga riigis on neilt võetud õiguslik staatus, mis tähendab repressiooniohvrite kahekordset karistamist;
J. arvestades, et mõne ELi liikmesriigi kõrgeid ametnikke on korduvalt takistatud Nicaraguasse sisenemast; arvestades, et Nicaragua valitsus ei lubanud riiki siseneda Nicaragua küsimustega tegeleval ARO kõrgetasemelisel komisjonil, kes taotles valimisreformi läbiviimist; arvestades, et valimisreform on oluline samm Nicaraguas demokraatlike institutsioonide nõuetekohase ülesehitamise protsessis;
K. arvestades, et Nicaragua valitsus ei ole näidanud üles huvi jätkata Nicaragua kodanike alliansiga usaldusväärset ja kaasavat dialoogi ning rakendada täielikult 2019. aasta märtsi kokkulepped;
L. arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine peavad olema ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aastal Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud assotsieerimislepingu lahutamatu osa; arvestades, et assotsieerimisleping sisaldab demokraatiaklauslit, mis on lepingu oluline osa; arvestades, et praeguses olukorras tuleks demokraatiaklauslit rakendada ning Nicaragua osalemine selles lepingus peatada;
1. väljendab solidaarsust Nicaragua rahvaga ning mõistab hukka Nicaragua valitsuse repressiivse tegevuse, eelkõige mõrvad, väljendus-, kogunemis- ja meeleavaldamisvabaduse üldise piiramise, vabaühenduste ja kodanikuühiskonna tegevuse õigusliku piiramise, rahvusvaheliste organisatsioonide riigist väljasaatmise, meediakanalite sulgemise ja ründamise, teabevabaduse piiramise ning üliõpilaste ülikoolidest väljaheitmise;
2. nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus lõpetaks teisitimõtlejate pideva represseerimise ja jätkuvad meelevaldsed vahistamised, piinamise ja seksuaalse vägivalla, ning hoiduks inimõiguste kaitsjate, poliitiliste oponentide, ohvrite perekondade ja muude teisitimõtlejate kriminaliseerimisest, tagakiusamisest ja ründamisest, ning teeks viivitamata lõpu riigis tegutsevate poolsõjaväeliste jõudude tegevusele;
3. nõuab kõigi meelevaldselt kinnipeetavate, sealhulgas Amaya Eva Coppensi viivitamatut vabastamist, kõigist nende vastu esitatud süüdistustest loobumist ja nende põhiliste õiguslike tagatiste austamist; nõuab, et inimõiguste rikkumiste ning demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest vastutavad isikud võetaks vastutusele;
4. peab kiiduväärseks nõukogu otsust võtta vastu raamistik sihipäraste piiravate meetmete võtmiseks nende isikute suhtes, kes on vastutavad Nicaraguas inimõiguste rikkumiste ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest; kutsub liikmesriike üles leppima kiiresti kokku nimekirjas, mis kajastab isikuid ja üksusi, kelle suhtes tuleks kehtestada sanktsioonid;
5. mõistab hukka Nicaragua valitsuse soovimatuse taaskäivitada riigisisene sisuline dialoog; kutsub ametivõime üles jätkama dialoogi kodanike alliansiga, et saavutada demokraatlik, jätkusuutlik ja rahumeelne lahendus, mis võimaldaks täielikult rakendada 2019. aasta märtsi kokkulepped; rõhutab vajadust tagada kõigi Nicaragua elanike poliitilised ja kodanikuvabadused, pagulaste tagasipöördumine, rahvusvaheliste organisatsioonide tagasipöördumine ja nendega koostöö tegemine, inimõigusorganisatsioonide juriidilise isiku staatuse taastamine ning usaldusväärse valimisprotsessi kehtestamine, mis tagaks rahvusvaheliste vaatlejate juuresolekul viivitamata õiglaste ja läbipaistvate valimiste korraldamise;
6. palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja ELi delegatsioonil Nicaraguas tähelepanelikult jälgida riigis toimuvaid arenguid ning jätkuvalt käsitleda muu hulgas vangide, üliõpilaste, meeleavaldajate, ohvrite perekondade ja ajakirjanikega seotud inimõiguste probleeme, mis on tingitud riigis valitsevast olukorrast;
7. nõuab, et Euroopa Parlamendi delegatsioon lähetataks Nicaraguasse võimalikult kiiresti, et jätkata riigis valitseva olukorra jälgimist, ja nõuab tungivalt, et Nicaragua ametivõimud ei takistaks riiki sisenemist ning võimaldaksid koostööd kõikide partneritega ja juurdepääsu kõikidele rajatistele;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile, Lima rühmale ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 89.
- [2] ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 74.
- [3] ELT C 252, 18.7.2018, lk 189.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0238.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0219.