RESOLUTSIOONI ETTEPANEK inimõiguste ja demokraatia olukorra kohta Nicaraguas
16.12.2019 - (2019/2978(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Leopoldo López Gil, Michael Gahler, Željana Zovko, Juan Ignacio Zoido Álvarez, Javier Zarzalejos, Vladimír Bilčík, David Lega
fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0251/2019
B9‑0253/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste ja demokraatia olukorra kohta Nicaraguas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 18. detsembri 2008. aasta[1], 26. novembri 2009. aasta[2], 16. veebruari 2017. aasta[3], 31. mai 2018. aasta[4] ja 14. märtsi 2019. aasta[5] resolutsiooni,
– võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel 2012. aastal sõlmitud assotsieerimislepingut,
– võttes arvesse ELi riigistrateegia dokumenti ja mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2020) Nicaragua kohta,
– võttes arvesse nõukogu järeldusi Nicaragua kohta, eriti 14. oktoobri 2019. aasta järeldusi, millega kehtestatakse sihipäraste sanktsioonide raamistik,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ELi nimel tehtud avaldusi Nicaragua olukorra kohta, eriti 20. novembri 2019. aasta avaldust,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja Rupert Colville’i 19. novembri 2019. aasta avaldust,
– võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) Nicaraguat käsitleva kõrgetasemelise komisjoni 19. novembri 2019. aasta aruannet,
– võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni loodud Nicaragua erakorralise järelevalvemehhanismi (MESENI) uudiskirju,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse ELi 2004. aasta juuni suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,
– võttes arvesse Nicaragua põhiseadust,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et inimõiguste kaitsjad ja teised Nicaragua valitsuse inimõigustealase tegevuse kritiseerijad saavad üha enam surmaähvardusi ning peavad järjest rohkem taluma hirmutamist, laimukampaaniaid internetis, ahistamist, jälgimist, rünnakuid ja kohtulikku tagakiusamist; arvestades, et rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide teatel on enam kui 80 000 inimest olnud praeguse kriisi tõttu sunnitud Nicaraguast lahkuma, samal ajal kui repressioonid on tugevnenud;
B. arvestades, et MESENI viimaste andmete kohaselt on hukkunud 328 inimest, sajad on saanud vigastada, rohkem kui 150 poliitvangi peetakse endiselt meelevaldselt kinni ainult seetõttu, et nad kasutasid oma õigusi, ja 144 üliõpilast on ülikoolidest välja visatud demokraatiat, suuremat vabadust ja inimõiguste austamist toetavatel meeleavaldustel osalemise pärast; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo teatel on enam kui 100 ajakirjanikku ja meediatöötajat pidanud riigist lahkuma;
C. arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatuse austamine, poliitiline pluralism ning kogunemis- ja väljendusvabadus on põhiõigused ning demokraatia ja õigusriigi olulised tugisambad;
D. arvestades, et 14. novembril 2019 alustasid teiste hulgas kaheksa vangistatud poliitiliste oponentide sugulast San Migueli kirikus Masayas näljastreiki ja nõudsid 130 väidetavalt meeleavaldustel kinni peetud inimese vabastamist; arvestades, et politsei piiras kiriku sisse ning katkestas selle vee- ja elektrivarustuse; arvestades, et politsei ei lasknud kellelgi kirikusse siseneda ega streikijatele humanitaar- ja arstiabi anda;
E. arvestades, et samal ööl peeti kinni vähemalt 13 opositsiooniliikmest koosnev rühm, kes oli sissepiiratutele vett viinud; arvestades, et kinnipeetute seas oli Nicaragua-Belgia päritolu inimõiguste kaitsja Amaya Eva Coppens, keda oli meeleavaldustega seoses kaheksa kuud kinni peetud ja kes vabastati amnestiaseaduse alusel 11. juunil 2019;
F. arvestades, et Nicaragua prokuratuur on neile esitanud ebaõiglaselt süüdistuse mitme süüteo eest, sealhulgas inimrööv, tulirelvade ebaseaduslik omamine ja terrorism, ning sellega rikutakse selgelt nõuetekohase menetluse garantiid ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele; arvestades, et ka tingimused Nicaragua vanglates ei vasta rahvusvahelistele normidele; arvestades, et Nicaragua opositsiooniliikmed on selgelt teatanud piinamise ja seksuaalse vägivalla kasutamisest vanglates;
G. arvestades, et Nicaragua valitsus suurendab demokraatliku, institutsioonilise ja poliitilise kriisi ohvrite perekondade tagakiusamist hirmutamise ja jälgimise kaudu, et takistada lähedaste mälestamist nii avalikus kui ka erasfääris ja õigluse taotlemist;
H. arvestades, et Nicaragua valitsus survestab neid, kes väljendavad arvamust inimõiguste olukorra kohta Nicaraguas ning suhtlevad rahvusvaheliste ja ÜRO ametnike ja mehhanismidega;
I. arvestades, et Nicaragua valitsus on riigist välja saatnud rahvusvahelised organisatsioonid, kes püüdsid leida konfliktile rahumeelset lahendust ja saavutada rahvuslikku leppimist; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu suunatud repressioonid on ägenenud ning nõrga institutsioonilise raamistikuga riigis on neilt võetud õiguslik staatus, mis tähendab repressiooniohvrite kahekordset karistamist;
J. arvestades, et mõne ELi liikmesriigi kõrgeid ametnikke on korduvalt takistatud Nicaraguasse sisenemast;
K. arvestades, et Nicaragua valitsus ei ole näidanud üles huvi jätkata usaldusväärset ja kaasavat dialoogi kodanike alliansiga ning rakendada täielikult 2019. aasta märtsi kokkuleppeid;
L. arvestades, et demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine peavad olema ELi välispoliitika, sealhulgas 2012. aastal ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitud assotsieerimislepingu lahutamatu osa; arvestades, et see leping sisaldab demokraatiaklauslit, mis on lepingu oluline osa; arvestades, et praeguses olukorras tuleks demokraatiaklauslit rakendada ja Nicaragua osalemine lepingus peatada;
1. mõistab hukka Nicaragua valitsuse repressiivse tegevuse, eelkõige põhjustatud surmajuhtumid, väljendus-, kogunemis- ja meeleavaldamisvabaduse üldise piiramise, vabaühenduste ja kodanikuühiskonna tegevuse keelamise, rahvusvaheliste organisatsioonide riigist väljasaatmise, meediakanalite sulgemise ja ründamise, teabe saamise õiguse piiramise ning üliõpilaste ülikoolidest väljaheitmise;
2. nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus lõpetaks teisitimõtlejate pideva represseerimise ning jätkuva meelevaldse vahistamise, piinamise ja seksuaalse vägivalla ning hoiduks inimõiguste kaitsjate, poliitiliste oponentide, ohvrite perekondade ja teiste teisitimõtlejate kriminaliseerimisest, tagakiusamisest ja ründamisest;
3. nõuab kõigi meelevaldselt kinnipeetavate, teiste hulgas Amaya Eva Coppensi viivitamatut vabastamist, kõigist nende vastu esitatud süüdistustest loobumist ja nende põhiliste õiguslike tagatiste austamist; nõuab, et inimõiguste rikkumiste ning demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest vastutavad isikud võetaks vastutusele;
4. peab kiiduväärseks nõukogu otsust võtta vastu raamistik sihipäraste piiravate meetmete võtmiseks isikute suhtes, kes vastutavad Nicaraguas inimõiguste rikkumiste ja kuritarvitamiste ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastu suunatud repressioonide eest; kutsub liikmesriike üles leppima kiiresti kokku eriloetelus isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone ning kelle hulka kuuluvad president Daniel Ortega ja asepresident Rosario Murillo;
5. mõistab hukka Nicaragua valitsuse soovimatuse taaskäivitada riigisisene sisuline dialoog; kutsub ametivõime üles jätkama dialoogi kodanike alliansiga, et saavutada demokraatlik, kestlik ja rahumeelne lahendus, mis võimaldaks täielikult rakendada 2019. aasta märtsi kokkuleppeid; rõhutab vajadust tagada kõigile Nicaragua kodanikele poliitilised ja kodanikuvabadused, pagulaste tagasipöördumine, rahvusvaheliste organisatsioonide tagasipöördumine ja nendega koostöö tegemine ning usaldusväärse valimisprotsessi loomine, mis tagaks otseste, õiglaste ja läbipaistvate valimiste korraldamise rahvusvaheliste vaatlejate juuresolekul;
6. palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja ELi delegatsioonil Nicaraguas tähelepanelikult jälgida riigis toimuvaid arenguid ning jätkuvalt käsitleda muu hulgas vangide, üliõpilaste, meeleavaldajate, ohvrite perekondade ja ajakirjanikega seotud inimõiguste probleeme, mis on tingitud riigis valitsevast olukorrast;
7. nõuab, et Nicaraguasse lähetataks võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendi delegatsioon, et jätkata riigi olukorra jälgimist, ning nõuab tungivalt, et Nicaragua ametivõimud lubaksid sel riiki takistamatult siseneda ning tagaksid juurdepääsu kõigile vestluspartneritele ja rajatistele;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile, Lima rühmale ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 89.
- [2] ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 74.
- [3] ELT C 252, 18.7.2018, lk 189.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0238.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0219.