Menetlus : 2019/2978(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0255/2019

Esitatud tekstid :

B9-0255/2019

Arutelud :

PV 18/12/2019 - 21
CRE 18/12/2019 - 21

Hääletused :

PV 19/12/2019 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0111

<Date>{16/12/2019}16.12.2019</Date>
<NoDocSe>B9-0255/2019</NoDocSe>
PDF 143kWORD 45k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>inimõiguste ja demokraatia olukorra kohta Nicaraguas</Titre>

<DocRef>(2019/2978(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Anna Fotyga, Karol Karski, Assita Kanko, Ruža Tomašić, Charlie Weimers, Jadwiga Wiśniewska, Veronika Vrecionová, Valdemar Tomaševski, Alexandr Vondra</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0251/2019

B9-0255/2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste ja demokraatia olukorra kohta Nicaraguas

(2019/2978(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eelkõige 31. mai 2018. aasta[1] ja 14. märts 2019. aasta[2] resolutsioone,

 võttes arvesse ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahel 2012. aastal sõlmitud assotsieerimislepingut,

 võttes arvesse ELi riigistrateegia dokumenti ja mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2020) Nicaragua kohta,

 võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

 võttes arvesse Nicaragua põhiseadust,

 võttes arvesse ÜRO 2007. aasta põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni, mille osaline Nicaragua on,

 võttes arvesse välisasjade nõukogu 21. jaanuari 2019. aasta ja 14. oktoobri 2019. aasta järeldusi Nicaragua kohta,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 2019. aasta septembri aruannet inimõiguste olukorra kohta Nicaraguas,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 10. septembril 2019. aastal Inimõiguste Nõukogu 42. istungjärgul tehtud avaldust,

 võttes arvesse Ameerika Riikide Organisatsiooni kõrgetasemelise komisjoni 19. novembri 2019. aasta aruannet Nicaragua kohta,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Nicaraguat on alates 18. aprillist 2018 tabanud poliitilised rahutused ning inimõiguste kriis, mille on põhjustanud riigi relvajõudude ja valitsusmeelsete relvastatud rühmituste jõhkrad repressioonid, millega püütakse maha suruda massimeeleavaldusi kogu riigis;

B. arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjoni andmetel on selle vägivalla tagajärjel hukkunud vähemalt 328 inimest, sealhulgas 29 last ja noorukit, ning üle 2000 inimese on saanud vigastada, samal ajal on sajad opositsiooni toetajad vangistatud ja üle 80 000 inimese on riigist põgenenud;

C. arvestades, et suurem osa nendest vangistatud poliitilistest oponentidest vabastati hiljutise amnestiaseaduse alusel, mis on siiski vastuolus rahvusvaheliste standarditega ja põlistab karistamatust, välistades meeleavaldajate vastu toime pandud arvatavate kuritegude uurimise;

D. arvestades, et mõnel juhul ignoreeris vangla juhtkond kohtunike vabastamiskorraldusi, jättes süüdistatavad meelevaldselt vabadusest ilma, ning arvestades, et süüdimõistetutele määrati enamasti ebaproportsionaalne karistus, mõnel juhul üle 200 aasta pikkune vanglakaristus, kuigi põhiseaduse kohaselt on vanglakaristus piiratud 30 aastaga;

E. arvestades, et puudub nõuetekohane menetlus ning opositsiooniliidreid ja poliitilisi teisitimõtlejaid kuulutatakse üha enam kurjategijateks;

F. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 2019. aasta septembri aruandes inimõiguste olukorra kohta Nicaraguas kirjeldatakse üksikasjalikult mitmeid inimõiguste rikkumisi ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate, talunike, LGBTI-inimeste, üliõpilaste ja katoliku vaimulike vastu, sealhulgas on toime pandud kohtuväliseid tapmisi, valitsusmeelsete relvastatud rühmituste vägivalda, meelevaldset kinnipidamist, seksuaalset vägivalda ja piinamist, varade arestimist, hirmutamist, ahistamist ja laimukampaaniaid;

G. arvestades, et Ameerika Riikide Organisatsiooni Nicaragua kõrgetasemeline komisjon on seisukohal, et meetmed, mida Nicaragua valitsus on alates 2018. aasta aprillist võtnud või lubanud, ei ole kooskõlas Nicaragua 1987. aasta põhiseadusega kaitstud õiguste ja tagatistega ning et need toovad kaasa põhiseadusliku korra muutmise, mis kahjustab tõsiselt Nicaragua demokraatlikku korda, mis on sätestatud Ameerika riikide demokraatiaharta artiklis 20;

H. arvestades, et Nicaragua kodanikuühiskonnal on tegutsemisruumi märkimisväärselt vähemaks jäänud, kuna rahumeelse kogunemise õiguse kasutamist on takistatud ja õigust väljendusvabadusele on mitmesuguste meetmetega piiratud, näiteks on suletud sõltumatuid meediaväljaandeid, võetud ära nende vara ja varustust ning ajakirjanikke on mitmeks kuuks vangi pandud;

I. arvestades, et valitsus on võtnud de facto ja de jure meetmeid, mis mõjutavad ühinemisvabadust; arvestades, et 2018. aasta novembris ja detsembris tühistas rahvuskogu üheksa kodanikuühiskonna organisatsiooni ametliku registreerimise, keda süüdistati terroristliku tegevuse toetamises 2018. aasta meeleavalduste ajal, ning et tänaseks ei ole ühegi organisatsiooni registreerimist taastatud ning nende vara ei ole tagastatud;

J. arvestades, et kuigi on astutud positiivseid samme, näiteks on vabastatud arvukalt poliitvange, ei ole siiski täielikult rakendatud 2019. aasta märtsis valitsuse ja kodanike liidu vahel sõlmitud lepinguid, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste taastamise osas, ning arvestades, et pärast mitu kuud kestnud ummikseisu, mille põhjustas nimetatud nõuete täitmata jätmine, tegi Nicaragua valitsus 30. juulil 2019 ühepoolse otsuse läbirääkimised lõpetada;

K. arvestades, et jätkuv keeldumine opositsiooniga dialoogi jätkamisest näitab, et Nicaragua valitsus ei soovi otsida kriisile rahumeelset ja demokraatlikku lahendust;

L. arvestades, et ÜRO inimõiguste büroo kutsus Nicaraguat üles lõpetama „oma pidevad teisitimõtlejate represseerimised ja jätkuvad meelevaldsed vahistamised ning hoiduma inimõiguste kaitsjate, poliitiliste vastaste ja muude teisitimõtlejate kurjategijaks kuulutamisest ja ründamisest“ pärast seda, kui vahistati meeleavaldajad, kes püüdsid toimetada humanitaarvarusid näljastreikijatele Masaya kirikus, sealhulgas Belgia kodanik Amaya Coppens, kes oli juba 2018. aasta septembris vangistatud, 2019. aasta juunis vabastatud ja võeti nüüd uuesti vahi alla;

M. arvestades, et Daniel Ortegat, kes on olnud president alates 2007. aastast, tema abikaasat Rosario Murillot, kes on olnud asepresident alates 2016. aastast, ja tema perekonda süüdistatakse onupojapoliitikas, ning arvestades, et USA võttis hiljuti vastu sanktsioonid tema poegade vastu seoses süüdistusega rahapesus ja korruptsioonis;

N. arvestades, et nõukogu võttis 14. oktoobril 2019. aastal seoses olukorraga Nicaraguas vastu sihipäraste piiravate meetmete raamistiku;

1. avaldab toetust Nicaragua kodanike enamuse püüdlustele – nende inimeste püüdlustele, kes soovivad luua vaba, stabiilse, jõuka, kaasava ja demokraatliku riigi, kus järgitakse oma riigi ja rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste ja põhivabaduste vallas;

2. nõuab 29. märtsi 2019. aasta kokkulepete täielikku rakendamist, et tugevdada kodaniku- ja poliitilisi õigusi ja tagatisi, sealhulgas poliitiliste vabaduste ja keelustatud kodanikuühiskonna organisatsioonide õigusliku seisundi taastamist, eksiilide vabatahtlikku ja turvalist tagasipöördumist, kõigi poliitvangide vabastamist ning vabastatud poliitvangide ja nende perekondade ahistamise ja hirmutamise lõpetamist;

3. kutsub Nicaragua valitsust üles pöörduma tagasi sisuka, tulemustele orienteeritud ja kaasava riigisisese dialoogi juurde, mis lõpetaks käimasolevad repressioonid ja kehtestaks konkreetsed tingimused demokraatiale üleminekuks, sealhulgas rahvusvahelistele standarditele vastava ausa valimisreformi protsessi, mille tulemusel võetaks vastu õigusaktid, mis tagaksid vabad ja õiglased valimised;

4. nõuab, et viivitamata vabastataks kõik vangid, kes on vahistatud seoses 2018. aasta aprilli meeleavaldustega, ja kõik isikud, keda süüdistatakse väidetavates tavaõiguse kohastes kuritegudes kättemaksuna nende jätkuva osalemise eest kodanike meeleavaldustel, ning et taastataks täielikult nende vabastatud isikute õigused ja vabadused, lõpetataks nende juhtumid, tühistataks nende süüdimõistmised, hüvitataks nende konfiskeeritud kaubad ning tagataks nende turvalisus ja füüsiline puutumatus;

5. nõuab süüdimõistvate kohtuotsuste ja karistuste sõltumatut läbivaatamist, et reformida kohtusüsteemi, sealhulgas ametisse nimetamist kooskõlas selliste rahvusvaheliste standarditega nagu aluspõhimõtted kohtusüsteemi sõltumatuse kohta ja prokuröride rolli käsitlevad suunised;

6. nõuab, et Nicaragua valitsus desarmeeriks ja saadaks laiali valitsusmeelsed relvastatud rühmitused, mis ähvardavad ja ründavad Nicaragua elanikke;

7. nõuab konfiskeeritud vara tagastamist ja uudistekanalite peatatud tegevuslubade taastamist ning seda, et nendel kanalitel lubataks teha oma tööd takistusteta ja kättemaksuta;

8. nõuab täielikku koostööd rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonidega, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja Ameerika Inimõiguste Komisjoniga, ning nõuab, et neil lubatakse Nicaraguasse tagasi pöörduda;

9. palub vaadata läbi amnestiaseadus ja üldine ohvrite eest hoolitsemise seadus, et tagada ohvrite õigus tõele, õiglusele ja piisavale hüvitisele;

10. nõuab, et Nicaragua rakendaks viivitamata kaitset põlisrahvastele ja Aafrika päritolu inimestele, keda riigi eri piirkondades ahistatakse ja tapetakse, ning rõhutab, et Nicaragua riik peab kiiresti kaitsma neid kogukondi vägivaldsete rünnakute ja nende maale tungimise eest;

11. tuletab meelde, et Nicaragua peab ELi ja Kesk-Ameerika riikide vahelist assotsieerimislepingut silmas pidades austama ja tugevdama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste põhimõtteid, ning nõuab, et praegust olukorda arvesse võttes rakendataks assotsieerimislepingu demokraatiaklauslit, peatades Nicaragua osalemise selles lepingus;

12. nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid jätkaksid Nicaragua olukorra jälgimist ning kaaluksid kiiresti sihipäraste sanktsioonide rakendamist Nicaragua valitsuse ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes; rõhutab, et ELi piiravate meetmete eesmärk ei ole Nicaragua elanikkonna kahjustamine;

13. nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid külmutaksid nende füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalised vahendid ja majanduslikud ressursid, kes vastutavad raskete inimõiguste rikkumiste eest ja kuritarvituste ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni vastaste repressioonide eest Nicaraguas;

14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

 

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0238.

[2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0219.

Viimane päevakajastamine: 18. detsember 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika