RESOLUTSIOONI ETTEPANEK hiljutiste meeleavalduste vägivaldse mahasurumise kohta Iraanis
17.12.2019 - (2019/2993(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Anna Fotyga, Bert-Jan Ruissen, Witold Jan Waszczykowski, Adam Bielan
fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0271/2019
B9-0273/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon hiljutiste meeleavalduste vägivaldse mahasurumise kohta Iraanis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta,
– võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2019. aasta järeldusi Iraani kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Fontellese poolt 8. detsembril 2019. aastal ELi nimel tehtud avaldust Iraani hiljutiste meeleavalduste kohta,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 21. novembri 2019. aasta avaldust arengute kohta Iraanis,
– võttes arvesse nõukogu 12. aprilli 2018. aasta otsust pikendada piiravate meetmete kohaldamist Iraanis aset leidvate tõsiste inimõiguste rikkumiste tõttu veel 12 kuuks,
– võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,
– võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse küsimuses, piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist käsitlevaid ELi suuniseid ning ELi inimõiguste alaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 2018. aasta resolutsiooni 73/181 inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis,
– võttes arvesse Iraani Islamivabariigi inimõiguste olukorra eriraportööri 30. jaanuari 2019. aasta aruannet,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Iraan on ühinenud,
– võttes arvesse Iraani presidendi hartat kodanike õiguste kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et kümned tuhanded inimesed kõigist provintsidest ning kõik Iraani etnilised ja usuvähemused on kasutanud oma põhiõigust kogunemisvabadusele ning väljendanud oma majanduslikku rahulolematust kütusehindade tõusu pärast;
B. arvestades, et vaatamata korduvatele rahvusvahelistele üleskutsetele käituda vaoshoitult kasutasid Iraani julgeolekujõud meeleavaldajate vastu ebaproportsionaalseid vahendeid ja jõudu, tappes väidetavalt üle 1000 inimese, kellest mõned on alaealised ja ainult 500 on seni tuvastatud, vigastades tuhandeid ja vahistades veel palju rohkem;
C. arvestades, et kohe pärast meeleavalduste puhkemist Iraanis hakkasid Iraani ametivõimud takistama internetiühendusi ja sotsiaalmeediat, mis tõi kaasa internetiühenduse nädalapikkuse katkemise kogu riigis;
D. arvestades, et Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi strateegia kohta Iraani suhtes pärast tuumakokkuleppe saavutamist[1] rõhutatakse vajadust järgida ELi ja Iraani suhete kontekstis ELi inimõiguste suuniseid, muu hulgas inimõiguste kaitsjate osas;
E. arvestades, et Iraani inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke, advokaate ja veebiaktiviste ahistatakse pidevalt ning neid ähvardab oma töö tõttu meelevaldne kinnipidamine, vahistamine ja kohtu alla andmine; arvestades, et Iraani luureministeerium ja teised ametivõimud on seadnud kodanikuühiskonnale tõsised piirangud;
F. arvestades, et Iraani kohtute menetlused ei ole tihti õiglased ning tõenditena kasutatakse ka piinamisel saadud tunnistusi;
1. mõistab hukka Iraani laialdase ja ebaproportsionaalse jõu kasutamise vägivallatute meeleavaldajate vastu, kes üksnes väljendasid oma õiguspäraseid nõudmisi; rõhutab, et selline tegevus on vastuvõetamatu, nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud tagaksid läbipaistva ja usaldusväärse uurimise, et selgitada välja surmajuhtumite ja vahistamiste arv, ning nõuab, et kõik vägivallategude toimepanijad võetaks vastutusele;
2. nõuab, et kõik praegu Iraanis sõna- ja kogunemisvabadust käsitlevate seaduslike õiguste kasutamise eest vahistatud meeleavaldajad vabastataks tingimusteta; nõuab lisaks, et advokaatidele ja rahvusvahelistele vaatlejatele antaks takistamatu juurdepääs kõigile meeleavalduste ajal kinni peetud isikutele ning et rahvusvahelisele üldsusele edastataks andmed kinnipeetavate isikute kohta;
3. mõistab tõsiselt hukka Iraani otsuse sulgeda internetiühendus ülemaailmsete võrkudega, mis takistas Iraani kodanike suhtlemist ning teabe vaba liikumist; rõhutab, et selline tegevus on sõnavabaduse selge rikkumine;
4. rõhutab, et põhiõigusi, nagu sõna- ja kogunemisvabadus, tuleb alati austada, ning kutsub Iraani ametivõime üles järgima oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;
5. rõhutab, et meeleavaldajate vägivaldset mahasurumist ja põhiliste inimõiguste eiramist silmas pidades on vaja põhjalikult analüüsida ELi poliitikat Iraani suhtes;
6. palub Iraanil teha koostööd ÜRO Iraani inimõiguste olukorra eriraportööriga, sealhulgas võimaldada tal riiki siseneda;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraani Islamivabariigi kõrgeimale juhile, Iraani Islamivabariigi presidendile ning Iraani parlamendi (Majlis) liikmetele.
- [1] ELT C 215, 19.6.2018, lk 86.