Menetlus : 2019/2956(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0041/2020

Esitatud tekstid :

B9-0041/2020

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/01/2020 - 10.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{10/01/2020}10.1.2020</Date>
<NoDocSe>B9-0041/2020</NoDocSe>
PDF 186kWORD 60k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Euroopa rohelise kokkuleppe kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2956(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Alexandr Vondra, Anna Zalewska</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B9-0041/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta

(2019/2956(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640) ja selle lisa,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi,

 võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet üleilmse soojenemise kohta 1,5°C võrra, viiendat hindamisaruannet (AR5) ja selle kokkuvõtvat aruannet, eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

 võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mail 2019. aastal avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmses hindamisaruandes kirjeldatud ülisuurt elurikkuse hävimise ohtu,

 võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) saavutatud Pariisi kokkulepet (otsus 1/CP.21) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimuvat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis peeti 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal Prantsusmaal Pariisis,

 võttes arvesse 2.–14. detsembril 2018 Poolas Katowices toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 24. istungjärku (COP24), Kyoto protokolli osaliste koosoleku 14. istungjärku (CMP14) ja Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi esimese istungjärgu kolmandat osa (CMA1.3) ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 25. konverentsi (COP25), Kyoto protokolli osaliste konverentsi 15. istungjärku (CMP15) ja 2.–15. detsembril Hispaanias Madridis Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi teist istungjärku (CMA2),

 võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

 võttes arvesse solidaarsust ja õiglast üleminekut käsitlevat Sileesia deklaratsiooni, mis võeti vastu kliimakonverentsi COP24 algul,

 võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 4. detsembri 2019. aasta aruannet „Euroopa keskkond – hetkeolukord ja väljavaated 2020. aastal: teadmised kestlikule Euroopale üleminekuks“,

 võttes arvesse Euroopa Komisjoni juhtivate teadusnõustajate rühma 24. septembri 2019. aasta sõltumatut teadusaruannet „Scientific Advice to European Policy in a Complex World“ („Teadusnõu Euroopa poliitikakujundamises kompleksses maailmas“) (Teaduslik arvamus nr 7),

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid;

B. arvestades, et 2014. aasta oktoobris leppisid liikmesriigid ühehäälselt kokku ELi kliima- ja energiaeesmärkides vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tagada taastuvenergia vähemalt 32 % osakaal ning suurendada energiatõhusust vähemalt 32,5 %;

C. arvestades, et komisjon esitles Euroopa rohelist kokkulepet 11. detsembril 2019 ja kehtestas ELi peamised poliitilised eesmärgid enne, kui Euroopa Ülemkogu jõudis kliimaneutraalsuse eesmärgi suhtes konsensusele;

D. arvestades, et oluline on, et EL tegutseks kliimaeesmärkide saavutamisel ühtselt ja üksmeelselt ning võtaks täiel määral arvesse väiksema sissetulekuga liikmesriikide muresid, kes ikka veel sõltuvad fossiilkütustest;

E. arvestades, et Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatakse eesmärgid ja tegevuskava, et muuta EL esimeseks piirkonnaks, mis saavutab 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, millega minnakse kaugemale Pariisi kokkuleppes sätestatud kasvuhoonegaaside vähendamise ajakavast;

F. arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti hinnangul saavutatakse kohustustega, mis liikmesriigid praeguseks on võtnud, et vähendada 2030. aastaks heitkoguseid, heitkoguste vähendamine 36 % võrra, mille kohaselt jääb 40 %-lise vähendamise eesmärk saavutamata; arvestades, et Ühendkuningriigi EList väljaastumisega väheneb see näitaja alla 34 %; arvestades, et sellises olukorras näib 50 %-lise või suurema vähendamise saavutamine äärmiselt vähetõenäoline ja nõuaks enneolematus ulatuses investeeringuid;

G. arvestades, et kliimaneutraalsuse saavutamine tähendab majanduse suures mahus mitmekesistamist ja ümberkujundamist ning olulisi muudatusi ärimudelites ja sisepoliitika kujundamises; arvestades, et need muudatused loovad küll uusi võimalusi, kuid toovad paljudes piirkondades ja tööstussektorites kaasa ka suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme;

H. arvestades, et need tagajärjed ilmnevad ELis ebaühtlaselt, tuues kaasa võitjad ja kaotajad; arvestades, et seetõttu on õigustatud vajadus luua tugev, terviklik ja õiglane üleminekufond ja toetusmehhanism, et tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale;

I. arvestades, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungjärgu (COP25) tulemused on näidanud, et ülemaailmselt vajavad lahendamist veel paljud probleemid, enne kui Pariisi kokkuleppega suudetakse saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste oluline vähendamine kogu maailmas; arvestades, et EL peab veel kaitsma oma tööstust vähem rangete kliimakohustustega piirkondade kõlvatu konkurentsi eest;

J. arvestades, et liikmesriigil on õigus määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimused, tema valikud erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuur (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 2);

1. võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ja peab kiiduväärseks selle eesmärki muuta ELi majandus kestlikumaks; tunnistab, et teatis sisaldab ambitsioonikaid algatusi vähese CO2-heitega majandusele ülemineku hõlbustamiseks, samas võetakse kohustus töötada konstruktiivselt parema keskkonnaseisundi saavutamise, töökohtade säilitamise, majandusliku konkurentsivõime ja inimeste heaolu nimel;

2. väljendab muret selle pärast, et komisjoni otsusega esitada nii lühikese aja jooksul nii ambitsioonikas ja laiaulatuslik kava seatakse poliitilised kaalutlused olulisemale kohale kui põhjalik mõjuhinnang; märgib, et kavandatud õigusloome ajakava võib negatiivselt mõjutada Euroopa tõenduspõhise poliitikakujundamise usaldusväärsust ja väärtust ning kavandatud eesmärkide saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite mobiliseerimist;

3. juhib tähelepanu muredele, et Euroopa rohelise kokkuleppe poliitiline haare, mille kohaselt püütakse ühiselt lahendada majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme ning millel on kaugeleulatuvad tagajärjed paljudele sektoritele, võib tuua kaasa volituste laiendamise, õõnestades niiviisi ELi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning paindlikkuse klauslit (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 352), kahjustades seeläbi liikmesriikide otsustuspädevust;

4. on veendunud, et arengut saab pidada kestlikuks ainult juhul, kui ühiskond, keskkond ja majandus on avaliku poliitika kujundamisel võrdselt prioriteetsed;

5. on veendunud, et vähese CO2-heitega majandusele üleminek võib aidata luua uusi töökohti arenevates tööstusharudes ja kasutada kujunemisjärgus tehnoloogiat, kuid sellega võivad kaasneda ka sotsiaalsed kulud ja töökohtade kadumine tavapärastes tööstus- ja energiasektorites, mis mõjutab sageli ebaproportsionaalselt kõige kogenumaid töötajaid; on veendunud, et vähese CO2-heitega majandusele üleminek peab olema sotsiaalselt vastuvõetav ja tagama juurdepääsu inimväärsetele töökohtadele nendes majandusharudes, mis endiselt sõltuvad fossiilkütustest;

6. mõistab hukka kõik komisjoni otsused, mille eesmärk on läbi vaadata hiljuti jõustunud õigusaktid, mida ei ole veel täies mahus rakendatud, kuna see õõnestab keskkonnaõigustiku õiguskindlust;

7. kutsub komisjoni üles Euroopa rohelise kokkuleppe raames õigusaktide ettevalmistamisel täielikult ära kasutama innovatsioonipõhimõtet; märgib, et see tagab, et uute poliitikaettepanekutega toetatakse innovatsiooni ja hõlbustatakse innovatsioonisõbralikuma õigusraamistiku loomist;

8. tunneb suurt heameelt komisjoni lubaduse üle kohaldada põhimõtet „üks sisse, üks välja“, mille kohaselt peaks iga uut koormust loov seadusandlik ettepanek vabastama inimesed ja ettevõtjad samaväärsest olemasolevast koormusest ELi tasandil samas poliitikavaldkonnas;

9. rõhutab, et poliitilisi otsuseid seadusandlike meetmete kohta tuleb teha kooskõlastatult ning tunneb tõsist muret selle pärast, et ilma täieliku poliitilise konsensuseta võivad paketi üksikud ettepanekud muutuda järjest ambitsioonikamaks ja ohustada Euroopa rohelise kokkuleppe üldiste eesmärkide saavutamist; rõhutab, kui oluline on kõiki asjakohaseid meetmeid tõhusalt koordineerida, et tagada meetmete sünergia peaeesmärkide saavutamisel ja vältida nende rakendamisel vastuolu muude seadusandlike eesmärkidega;

10. hoiatab, et kuigi sellised küsitlused nagu Eurobaromeetri kliimauuring näitavad küll toetust üldistele või täpsustamata kliimameetmetele, ei ole nendes sageli täpsustatud, milliseid kulusid või elustiili muutusi eeldab inimestelt nende meetmete rakendamine; on seetõttu seisukohal, et rahva toetus ei pruugi olla kindel ja paljud ELi kodanikud võivad meelt muuta, kui nad näevad, kui ulatuslikke muutusi Euroopa roheline kokkulepe nõuab ja kui nad jäävad piisava toeta; rõhutab, kui oluline on tagada üldsuse toetus kõigile Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud meetmetele, mis peaksid tuginema täpsetele ja ausatele hinnangutele nende tõenäolise mõju ja eeldatavate kulude kohta;

11. tunnistab parlamendi kui institutsiooni vastutust oma CO2-jalajälje vähendamise eest; teeb ettepaneku võtta vastu oma meetmed heitkoguste vähendamiseks, muu hulgas asendades oma sõidukid heiteta sõidukitega, ning kutsub kiiremas korras kõiki liikmesriike üles leppima kokku Euroopa Parlamendi ühtses asukohas;

Kõrgemate ELi kliimaeesmärkide seadmine 2030. ja 2050. aastaks

12. märgib, et EL võttis hiljuti vastu õigusaktid, et viia ellu Euroopa Ülemkogu poolt 2014. aastal ühehäälselt kokku lepitud kasvuhoonegaaside heite 40 % vähendamise eesmärk, ning tegeleb hetkel asjaomaste õigusaktide rakendamisega; väljendab seetõttu tõsist kahtlust, kas komisjoni kavatsus seada vähem kui kuus aastat hiljem 2030. aastaks kehtestatud vähendamiseesmärgist kõrgem eesmärk on poliitiliselt ja majanduslikult teostatav;

13. tuletab meelde Junckeri komisjoni hinnangut, milles jõuti järeldusele, et kehtivate kliimaseaduste täielik rakendamine tooks 2030. aastaks kaasa heitkoguste 45 % vähendamise, ilma et eesmärki oleks vaja ametlikult muuta; on siiski sügavalt mures Euroopa Keskkonnaameti eriarvamuse pärast, mille kohaselt ELi kliimapoliitikaga saavutatakse 2030. aastaks heitkoguste vähendamine ainult 36 % võrra ning et see näitaja võib pärast Ühendkuningriigi EList väljaastumist olla isegi ainult 34 %;

14. on vastu ELi praeguse riiklikult kindlaksmääratud panuse viivitamatule suurendamisele Pariisi kokkuleppe alusel, kuna EL peab veel rakendama õigusakte, mis põhinevad praegusel siduval eesmärgil vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega (st Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) IV etapp (2021–2030), jõupingutuste jagamise määrus jne); märgib, et kõik ettepanekud suurendada ELi heitkoguste vähendamise eesmärke peavad põhinema põhjalikul mõjuhinnangul, et hinnata kõiki seonduvaid riske, ning olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe osaliste riiklikult kindlaksmääratud panuste kavandamise, rakendamise ja edusammude läbivaatamise tsükliga;

15. kutsub Von der Leyeni komisjoni üles võtma arvesse järeldusi, milleni jõudis komisjoni eelmine koosseis, kes keeldus suurendamast ELi 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärki ning oma lähenemisviisi läbivaatamast, kuna tunti muret, et see märkimisväärne suurendamine põhineb ebausaldusväärsetel tõenditel, mis toovad paljudes piirkondades kaasa tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme ning tähendab ELi tööstusharude jaoks konkurentsi piirkondadega, kus kehtivad märkimisväärselt madalamad keskkonnastandardid;

16. on veendunud, et kava suurendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki vähemalt 50 %-ni või võib-olla isegi 55 %-ni nõuab enneolematuid finantsinvesteeringuid ja muudatusi majandusmudelites, millest saavad kasu suurema sissetulekuga liikmesriigid, tõenäoliselt vaesemate liikmesriikide arvelt, kes endiselt sõltuvad suuresti ühtekuuluvuspoliitika vahenditest;

17. toetab Pariisi kokkuleppe eesmärke, sealhulgas kliimaneutraalsuse saavutamist käesoleva sajandi teisel poolel; on arvamusel, et kõik Pariisi kokkuleppe osalised peaksid püüdma selle eesmärgi võimalikult kiiresti saavutada;

18. rõhutab murelikult, et komisjon on juba võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ilma et oleks tehtud põhjalik mõjuhinnang või koostatud üksikasjalik kava (sealhulgas sätted õiglase ülemineku kohta) selle rahastamiseks ning ootamata, et Euroopa Ülemkogu täidaks oma rolli ELi pikaajalise poliitilise suuna kehtestamisel, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 15;

19. on veendunud, et EL saab saavutada pikaajalisi eesmärke nagu kliimaneutraalsus ainult siis, kui ta tegutseb konsensuse alusel; on seetõttu arvamusel, et arvesse tuleks võtta kõigi liikmesriikide, nende piirkondade, kohalike omavalitsuste, tööstusharude ja kodanikuühiskonna muresid;

20. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada ettepanek süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kohta; rõhutab, et see on vaid üks võimalikest poliitikameetmetest, mida saaks võtta kasutusele süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks, kuid selle mõju tuleb põhjalikult hinnata; rõhutab seetõttu, et ettepanek kehtestada süsinikdioksiidi piirimaks peaks olema viimane abinõu juhul, kui rahvusvahelist kokkulepet ei saavutata ning peaks olema täielikult kooskõlas WTO nõuetega ja sellega peaks kaasnema põhjalik mõjuhinnang koos mitme muu igakülgselt hinnatud poliitikavalikuga, milles uuritakse mõju potentsiaalselt mõjutatud sektoritele ja toodetele, ELi konkurentsivõimele ning laiemalt mõju ja tagajärgi kaubandusele;

21. märgib, et kui EL saavutab eesmärgi ja saab esimeseks CO2-neutraalseks maailmajaoks enne 2050. aastat, on sellel ülemaailmsetele heitkogustele vaid marginaalne mõju (ligikaudu 9 %); on veendunud, et seetõttu on hädavajalik, et teised suuremad majandusriigid täidaksid oma Pariisi kokkuleppest tulenevad kohustused, et saavutada käesoleva sajandi teisel poolel kliimaneutraalsus; on veendunud, et EL peab seadma prioriteediks hea õigusloome, täitma Pariisi kokkuleppega võetud kohustused ja kasutama ära oma diplomaatilist mõju, et süvendada koostööd kolmandate riikidega, et seeläbi seataks kogu maailmas kõrgemaid eesmärke;

Puhas, taskukohane ning kindel energia

22. rõhutab, et 2030. ja 2050. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärkide saavutamine ei tohi kahjustada iga liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus ning peaks järgima tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet;

23. on veendunud, et tuumaenergial võib olla oma osa kliimaeesmärkide saavutamisel, sest see ei tekita kasvuhoonegaase ning võib tagada ka märkimisväärse osa ELi elektritootmisest; on siiski seisukohal, et tuumaenergia tootmisel tekkivate jäätmete tõttu vajab see energialiik keskpika perioodi ja pikaajalist strateegiat, milles võetakse arvesse tehnoloogilisi edusamme (laser, tuumasüntees jne) ja mille eesmärk on parandada kogu sektori kestlikkust; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks sellega seoses tuumaenergia asendamatut rolli vähese süsinikuheitega lahendusena, kui ta valmistab raamistiku alusel ette teiseseid õigusakte, et hõlbustada kestlikke investeeringuid;

24. rõhutab, et maagaasist peab samuti saama oluline energiaallikas, kui EL soovib saavutada oma ambitsioonikaid kliimaeesmärke; tuletab meelde selle olulist rolli nn sillakütusena, mis vähendab märkimisväärselt tahkete osakeste ja CO2-heidet ning aitab kaasa taastuvate energiaallikate ulatuslikule kasutuselevõtule ka pärast 2030. aastat; tunneb muret Euroopa Investeerimispanga otsuse pärast mitte enam rahastada jätkuvaid maagaasiprojekte;

25. avaldab toetust ühishuviprojektide neljandale loetelule, mis sisaldab mitmeid olulisi gaasiprojekte, et arendada ELi ja selle naaberriikide jaoks välja hästi ühendatud ja kriisidele vastupidav gaasivõrk;

26. rõhutab, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on metaani heitkoguste vähendamine gaasisektoris üks viiest peamisest ülemaailmsest võimalusest vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et saavutada ambitsioonikas 2 °C eesmärk, ning et poolt neist heitkogustest saaks vältida või vähendada null-netokuluga; tuletab meelde, et gaasisektor on teinud märkimisväärseid edusamme metaani heitkoguste piiramisel Euroopas, kus metaani heitkogused on 1990. aasta tasemega võrreldes vähenenud 61 %, samas kui gaasitarbimine on suurenenud 25 %;

27. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle koostada suunised, et aidata liikmesriikidel tegeleda energiaostuvõimetuse probleemiga, mis on ELis tõsine probleem, eriti ida- ja lõunapoolsetes liikmesriikides; juhib tähelepanu sellele, et energiaostuvõimetuse põhjused on ELis erinevad, sealhulgas energiahinnad, leibkondade vähenev sissetulek ja kodud, mis ei ole energiatõhusad, ning et eksperdiarvamused selle probleemi lahendamise kohta lähevad suuresti lahku; tuletab meelde, et hinnangute kohaselt oleks ainuüksi madala sissetulekuga leibkondade energiatõhususe probleemi lahendamiseks vaja 55 kuni 110 miljardi euro ulatuses investeeringuid;

28. rõhutab, et kaugküte programmid peavad ka edaspidi saama ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) raames tasuta saastekvoote, kuna need võimaldavad kodanikele taskukohast kütet, vähendavad väiksema tõhususega soojusallikatest lähtuvat saastet ja toodavad koostootmise kaudu tõhusal viisil energiat;

Tööstuse kaasamine puhta ringmajanduse saavutamiseks

29. märgib, et mõnedes tööstusharudes on kasvuhoonegaaside heitkogused tootmisprotsessi vältimatu osa ning et praegu puuduvad majanduslikult tasuvad heitevabad tehnoloogiad; rõhutab, et energiamahukad tööstusharud on ELi majanduse väga tähtis osa ja need annavad otseselt tööd rohkem kui 6 miljonile inimesele ning vastutavad mitme väärtusahela eest;

30. nõuab seepärast energiamahukate tööstusharude jaoks uut ja integreeritud ELi tööstusstrateegiat, et viia liidus lõpule üleminek vähese süsinikuheitega majandusele; tuletab meelde avaliku poliitika rolli tööstusinnovatsiooni toetamisel moderniseerimise ja ratsionaliseerimise kaudu, mis toob kaasa kapitalikulude vähenemise vähese süsinikuheitega projektide puhul ja uute vähese süsinikuheitega toodete turu loomise; nõustub komisjoniga, et energiamahukad tööstusharud, nagu terasetootmine, on hädavajalikud, ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu sidusa strateegilise lähenemisviisi nende juhtimisele, et tagada kogu sektori majanduskasv ja tööhõive;

31. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku, tuginedes Euroopa Kemikaaliameti soovitusele piirata mikroplasti kasutamist ELi turule lastavates toodetes, et hoida ära või vähendada selle vabanemist keskkonda;

32. on seisukohal, et toodete parandamise soodustamine ja julgustamine võib aidata pikendada toodete eluiga ja ühtlasi laiendada toodete parandamise ja varuosade tarnimise järelturgusid; märgib, et autotööstus on viimasel ajal astunud samme, et toetada sõltumatut remonditöödesektorit, ning leiab, et seda mudelit võiksid järgida teisedki sektorid, kelle tooteid oleks võimalik parandada;

33. peab ringmajandust eduka kliimapoliitika jaoks hädavajalikuks, sest materjalide tarbimine lineaarse majanduse väärtusahela eri etappides (nt materjalide kaevandamine, tootmine, transport, kasutamine ja kõrvaldamine) tekitab suurt kasvuhoonegaaside heidet; tunneb seepärast heameelt asjaolu üle, et komisjon esitab uue tegevuskava, mis hõlmab säästvate toodete algatust ja milles keskendutakse eelkõige ressursimahukatele sektoritele, nagu tekstiili-, ehitus-, elektroonika- ja plastitööstus; loodab, et see tegevuskava on otsustava tähtsusega uute poliitikameetmete väljatöötamiseks, millega edendatakse ringmajandusel põhinevaid tootmis- ja tarbimismudeleid kogu väärtusahelas;

34. usub, et toote kavandatud vananemine on tarbijale tõsiselt kahjulik ja on vastuolus tarbija sooviga saada kauem kestvaid ja tõhusamaid tooteid; tuletab meelde, et hiljuti vastu võetud tarbijakaitsealastes õigusaktides käsitleti konkreetselt toodete vastupidavust ja klienditoe kestust, sealhulgas digitaalsete kaupade puhul; kutsub komisjoni üles hindama nende uute meetmete mõju ja tegema vajaduse korral ettepanekuid uute kohustuste kohta;

35. toonitab, et koostöömajanduses tekkivad uued ärimudelid võivad toetada rohelisi majandusvalikuid, näiteks viia inimesi, kes võivad oma toodet jagada või rentida, kokku teiste inimestega, nii et viimased ei peaks seda tingimata ostma; on lisaks seisukohal, et digitaalteenuste kasv on võimaldanud tarbijatel olla tähelepanelikum, sealhulgas keskkonnamõjude osas; leiab, et selliseid teenuseid tuleks toetada ning kaotada riiklikud regulatiivsed takistused, et neid saaks pakkuda kõigis liikmesriikides;

36. rõhutab e-märgistamise võimalikku positiivset kasu, mis võimaldab lihtsalt juurde pääseda regulatiivsele teabele, sealhulgas selle kohta, kas toode vastab kehtivatele nõuetele ja standarditele, koostise ja remondivõimaluste üksikasjadele ning juhistele toote kasutuselt kõrvaldamise kohta, ning kutsub komisjoni üles võtma kasutusele e-märgistust sobivatele toodetele, sealhulgas reguleeritud toodetele; usub, et on võimalik saavutada kokkuhoidu, kui kaotada vajadus paberkäsiraamatute ja muude seotud dokumentide järele, mis on praegu toodetega kaasas;

37. leiab, et ehitustoodete määrus on toetanud ehitustoodete ühisturu arengut ELis, kuid raskused püsivad; märgib, et viivitused ja puudused standardimises on takistanud ühtlustatud nõuete rakendamist, ning palub, et komisjon enne uute meetmete rakendamist sellega tegeleks; rõhutab, et ehitustoodete määrus võib toetada jätkusuutlikumaid valikuid, kui seda tulemuslikult rakendatakse; tuletab meelde, et erinevalt prognoosidest on ehitustoodete määrus suurendanud nõuete täitmisega seotud kulusid ning seda on väikestel ja mikroettevõtjatel olnud eriti raske järgida; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks ehitustoodete määruse ja selle kohustuste põhjalikumat läbivaatamist kaaludes arvesse selle rakendamise raskusi;

Säästvale ja arukale liikuvusele ülemineku kiirendamine

38. väljendab muret seoses asjaoluga, et hiljuti saavutatud esialgne kokkulepe I liikuvuspaketi kohta, eelkõige nõue tagastada raskeveokid iga kaheksa nädala järel asukohaliikmesriiki, on vastuolus nii komisjoni esialgsete seadusandlike ettepanekute eesmärgiga vähendada negatiivset keskkonnamõju kui ka ELi kliimaeesmärkidega, mis on sätestatud komisjoni uues Euroopa rohelises kokkuleppes, sealhulgas eesmärgiga muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks, kuna selle nõude tulemusel suureneks märkimisväärselt veokite tühisõitude arv Euroopa maanteedel ja koos kabotaažvedudele kehtestatud piirangutega suureneksid oluliselt transpordisektori tekitatud CO2-heide, reostus ja ummikud; tuletab meelde, et raskeveokitetagastamise nõue ei olnud komisjoni ettepanekute osa ja selle kohta ei ole koostatud mõjuhinnangut, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata meetmeid, sealhulgas korraldaks täieliku mõju hindamise, et see nõue kaotada, lahendamaks need vasturääkivused ja vastuolud kõigis asjaomastes ELi õigusaktides ja poliitikavaldkondades;

39. suhtub kahtlevalt „kõigile ühe mõõdu järgi“ lähenemisviisi raskete kaubaveokite teemaksu küsimuses (Eurovignette 'i direktiiv) ja soovi laiendada nimetatud direktiivi kohaldamisala, et ühtlustada teemakse kogu transpordisektoris, ja nõuab, et liikmesriikidele tuleks jätta õigus kujundada oma teemaksupoliitika ja võimalus jätkata ajapõhiste teemaksukleebistega;

40. rõhutab, kui oluline on suurendada vähese heitega transpordiliikide, nagu sisevee-, mere- ja raudteetranspordi osakaalu, ning rõhutab, et tuleb suurendada raudteede ja siseveeteede läbilaskevõimet ning tagada, et siseveetranspordi terminalidele ja transpordisõlmedele oleks piisav nn viimase lõigu juurdepääs ja et olemas oleksid transpordisõlmedega raudteeühendused; rõhutab, et kombineeritud transpordist peab saama Euroopa ühtse kaubaveoturu tõhus ja toimiv vahend, mis toetab mitmeliigilist kaubavedu;

41. on vastu katsetele laiendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi maanteetranspordile, kuna selles sektoris on juba olemas standardid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning selle lisamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi võib põhjustada ülemäärast ja koormavat reguleerimist ning potentsiaalselt suurt finantskoormust tarbijatele;

42. väljendab muret seoses komisjoni kavaga hinnata ümber lennukikütuste maksuvabastus, mis võib olla vastuolus 1944. aasta rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (Chicago konventsioon) artikliga 24, millega kehtestati rahvusvahelise tsiviillennunduse õigusraamistik; märgib, et lennuettevõtjate vabastamine riiklikest maksudest ja tollimaksudest mitmete lennunduskaupade, sh varuosade, varude ja kütuse ostmisel on riikide kahepoolsete lennunduslepingute tavapärane osa; rõhutab, et ilma ülemaailmse kokkuleppeta lennukikütuse maksustamise kohta on väga tõenäoline, et rahvusvahelistele lendudele tollimaksude kehtestamine (kas riigisisesel või ELi tasandil) soodustaks odavama kütuse kaasavedu (tankering), mille puhul lennuettevõtjad tangivad oma lennukid maksimaalselt täis iga kord, kui nad väljaspool ELi maanduvad, et vältida maksude maksmist; on veendunud, et lennukikütusele maksu kehtestamiseks tuleb seda teha kogu maailmas ning seejuures tuleb arvestada lennuki suurust ja kütusetõhusust;

Talust toidulauani: õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamine

43. juhib tähelepanu, et ELi põllumajandussektor annab ülitähtsa panuse toiduga kindlustatuse tagamisse, ELi maapiirkondade püsimisse ja keskkonna hoidmisse; toonitab, et uus ühine põllumajanduspoliitika ja talust-toidulauani-strateegia peavad kaitsma majanduslikku, keskkonna-alast ja sotsiaalset kestlikkust, seades läbivaks eesmärgiks moderniseerimise ning teadusuuringute ja innovatsiooni kättesaadavuse; rõhutab, et on vaja alt-üles-lähenemisviisi, mis kaasab kõigi põlvkondade põllumajandustootjaid, erilise tähelepanuga noortele põllumajandustootjatele, näeb ette piisava rahalise hüvitise ja stiimulid, et leida kõigile kasulikke lahendusi, võttes arvesse kohalikke olusid;

44. palub komisjonil tagada, et ELi põllumajandustootjatel oleks juurdepääs parimatele kättesaadavatele vahenditele, nagu uued sordiaretuse ja täppispõllumajanduse meetodid; väljendab muret, et vahendite kättesaadavaks tegemine on pikale veninud, ning palub komisjonil seada prioriteediks teaduslikel nõuannetel põhinevate uute meetodite ja toodete hindamine ning vajaduse korral ajakohastada õigusakte, et tagada põllumajandustootjate juurdepääs nendele vahenditele;

45. nõuab võrdseid tingimusi põllumajandussektoris ja palub komisjonil hoolikalt hinnata, kas Euroopa rohelise kokkuleppe ettepanekud on kaubanduspoliitikaga kooskõlas, et ebaühtlastest tootmisstandarditest tulenev ebaaus konkurents ei kahjustaks Euroopa põllumajandussektori elujõulisust;

46. rõhutab, et kõik toiduahela tasandid ja ka tarbijad peaksid aitama kaasa kestlike toidusüsteemide loomisele, vähendades jäätmeid ning maksimeerides toodangu ärakasutamist toidu ja söödana; palub, et komisjon jätkaks esmatootja läbirääkimispositsiooni tugevdamist, tagamaks, et kestlikkusega seotud algatuste täiendavad kulud saaksid turuleviimisel kaetud;

47. rõhutab, et taimekaitsevahendite kasutamise meelevaldne vähendamine ei too kasu tolmeldajate tervisele ega põllumajandussektorile; märgib, et vastavalt pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevale direktiivile (direktiiv 2009/128/EÜ) on liikmesriigid riiklikes tegevuskavades vähendamise eesmärke juba katsetanud ja neist loobunud (st Taani), kuna see lähenemisviis ei võta arvesse kahjurite ja haiguste ohjamise keerukust erinevates kohalikes tingimustes integreeritud kahjuritõrje abil;

48. rõhutab, et toimeainete kasutamiseks loa andmine peab põhinema teadusel, olema läbipaistev ja riskidest tuleb selgelt teada anda, et riskiohjamist käsitlevaid otsuseid aktsepteeritaks ja tarbijatel tekiks usaldus;

49. kutsub komisjoni üles parandama teavitustegevust, et informeerida üldsust asjakohasel ja kergesti arusaadaval viisil sellest, et taimekaitsevahendeid on vaja ohutute ja taskukohaste toiduainete tootmisel, ning nende vahendite tõendatud mõjust inimtervisele ja keskkonnale; märgib, et see peaks hõlmama ohu ja riski vahelise erinevuse selgitust, vastuvõetavaid riske ja kindlaks tehtud ohutuid kasutusviise ning taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevate ohtude ja riskide seostamist teiste majapidamiskemikaalide ja -ainetega; soovitab teha selle teabe kergesti kättesaadavaks ning anda kasutajatele teada võimalikest riskimaandamismeetmetest;

50. rõhutab kestlikult toodetud mereandide potentsiaali talust-toidulauani strateegia jaoks kestliku toidu osas; nõuab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes nulltolerantsi; rõhutab, et on vaja parandada kontrollimenetlust ning kalandus- ja vesiviljelustoodete impordi vastavust ELi õigusaktidele;

Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja taastamine

51. märgib murega, et IPBESi bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva üleilmse hindamisaruande kohaselt halveneb looduse seisund kõikjal maailmas inimajaloos enneolematu kiirusega ja ühtlasi kiireneb liikide väljasuremine; väljendab seetõttu heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada 2020. aasta märtsiks ulatuslik bioloogilise mitmekesisuse strateegia, millele järgnevad 2021. aastal spetsiaalsed meetmed ja milles esitatakse ELi seisukoht, et kindlustada liidu juhtiv roll oktoobris Kunmingis (Hiina) toimuval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsil (COP15), seatakse üleilmsed bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärgid ja uued mõõdetavad eesmärgid bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamiste põhjuste käsitlemiseks ELis;

52. märgib, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamised põhjused on saastamine, linnaruumi laienemine, mulla katmine ja elupaikade hävitamine; tuletab meelde, et IPBESi bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva üleilmse hindamisaruande kohaselt on linnapiirkondade pindala 1992. aastast saadik suurenenud kaks korda; nõuab, et komisjon hindaks, milline on linnade ja linnapiirkondade roll bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja kasutada neid hinnanguid selliste kavade nagu ELi linnade tegevuskava väljatöötamisel, et toetada bioloogilise mitmekesisuse kaitse poliitika kujundamist;

53. kutsub komisjoni üles esitama ulatusliku ettepanekute paketi hoolsuskohustusel põhinevate meetmete kohta ELi maakasutuse jalajälje vähendamiseks, mis hõlmab ka õigusakte ja millega tagatakse ELi turule lastavate toodete kestlikud ja raadamisvabad tarneahelad, ning tegema ettepaneku palmiõli käsitleva ELi tegevuskava kohta;

54. rõhutab, et metsanduse ja agrometsanduse valdkonnas osutatavad teenused, mis mõjutavad positiivselt kliimat ja bioloogilist mitmekesisust, kuuluvad liikmesriikide pädevusse; märgib, et säästva majandamise ja toorainete tõhusa kasutamise edendamisel on oluline tugineda metsaomanike oskusteabele;

55. toetab sinise majanduse arengut, kuna see soodustab üldist majanduskasvu, eriti rannikualadel ja saartel;

56. rõhutab, et oluline on kasutada osa olemasolevatest rahalistest vahenditest sellele, et leevendada hüdroloogilise ebastabiilsuse, seismilise aktiivsuse, rannikualade erosiooni ja rannaalade stabiilsusega seotud mõju ja riske, mis on viimase kahe aastakümne jooksul sagedasemaks muutunud;

Nullsaaste eesmärk mürgivaba keskkonna saavutamiseks

57. ootab komisjoni endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide toimivuskontrolli tulemusi, mis aitavad laiemalt hinnata, kas kemikaale käsitlevad ELi õigusaktid täidavad oma eesmärki kaitsta inimeste tervist ja keskkonda nende ainetega kokkupuute minimeerimise teel; märgib, et kuigi endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemise kriteeriumid on juba kehtestatud taimekaitsevahendeid ja biotsiide käsitlevates õigusaktides, tuleb olla ettevaatlik ühtlustatud kriteeriumide väljatöötamisel ja kohaldamisel teistes valdkondades, kuna arvesse tuleb võtta õigusakte, millega keelustatakse endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kasutamine, õigusakte, mille kohaselt antakse lubasid rangete nõuete alusel, ning õigusakte, milles ei viidata selgesõnaliselt endokriinfunktsiooni kahjustavatele kemikaalidele, vaid reguleeritakse nende ainetega seonduvat üldsätete kaudu;

58. rõhutab, et ringmajandusele üleminek nõuab võimaluse korral probleemsete ainete järkjärgulist kasutusest kõrvaldamist, et tagada mürgivabade materjalitsüklite väljatöötamine, mis hõlbustab ringlussevõttu ja on oluline toimiva teisese tooraine turu loomiseks;

59. nõuab tungivalt, et komisjon toetuks ravimitest tulenevate riskide korral veepoliitika raamdirektiivi kohasele strateegilisele lähenemisviisile ja valmistaks ette seadusandliku ettepaneku ravimite keskkonda sattumise probleemi lahendamiseks nii tootmisprotsessi kui ka ravimite kasutamise ja kõrvaldamise tulemusena;

Euroopa rohelise kokkuleppe rahastamine ja õiglase ülemineku tagamine

60. eeldab, et eelarvevahendite maht on järgmisel finantsplaneerimise perioodil Euroopa rohelises kokkuleppes välja toodud kavatsustega vastavuses; kinnitab veel kord vajadust pöörata jätkuvalt suurt tähelepanu Euroopa lisaväärtusele kui juhtpõhimõttele; ei nõustu ühtekuuluvuspoliitika kärbetega, mis nõrgestavad ELi peamist investeerimisvahendit töökohtade ja majanduskasvu rahastamiseks, territoriaalse lähenemise loomiseks ja arengu soodustamiseks piirkondlikul tasandil;

61. toetab selgemate eesmärkide seadmist ja keskendumist väiksemale arvule kõrgema kvaliteediga tulemusnäitajatele, mille abil määratletakse ja jälgitakse kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleemiga tegelemise kulusid;

62. tunneb muret, et ELi eelarve tulude poole keskkonnasäästlikumaks muutmiseks kavandatud uute tuluvoogude tulemusel võib kaduda tasakaal; toetab praegust liikmesriikide osamaksude süsteemi ja rõhutab, et kogurahvatulul põhinev sissemakseosa on kõige õiglasem omavahend, sest see põhineb iga liikmesriigi majanduslikul suutlikkusel; märgib, et maksustamine kuulub liikmesriikide ainupädevusse;

63. tunnistab Euroopa finantsasutuste olulist rolli keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku võimaldamisel; võtab sellega seoses teadmiseks, et EIP kahekordistas oma kliimaeesmärki 2025. aastaks 25 %-lt 50 %-le; väljendab veel kord kahetsust, et EIP uus investeerimispoliitika piirab toetust gaasile, mis on fossiilkütustest sõltuvates liikmesriikides endiselt peamine energiaallikas;

64. nõuab tungivalt, et komisjon hindaks hoolikalt valikuliste investeeringute hõlbustamisest tulenevaid võimalikke puudusi, sealhulgas sätteid, millega leevendatakse kapitalinõudeid, et suunata rohkem vahendeid keskkonnahoidlikesse varadesse; kutsub komisjoni üles järgima struktureeritumat ja sidusamat lähenemisviisi, et piirata kasutamiskõlbmatu varaga seotud riske;

65. kordab, et energiasüsteemi ümberkujundamise ajal tuleb söetööstus- ja CO2-mahukatele piirkondadele anda piisavat rahalist toetust; rõhutab, et mitte kõik piirkonnad ei alusta üleminekul kliimaneutraalsele majandusele samast punktist, mitte kõigil piirkondadel ei ole kasutada samasugused vahendid ja nad ei kannata ülemineku mõjude all ühesugusel määral; rõhutab seetõttu, et väga oluline on üleminek, mille puhul võetakse arvesse kõige kaitsetumate piirkondade, elanikkonnarühmade ja sektorite eripärasid; väljendab heameelt EIP otsuse üle anda nende projektide puhul, mis on seotud õiglase üleminekuga kõige vaesemates liikmesriikides, laenu kuni 75 % projekti väärtusest;

66. kutsub komisjoni üles tagama, et uus õiglase ülemineku fond hõlmaks lisavahendeid lisaks neile, mis on eraldatud ühtekuuluvuspoliitika fondidele; märgib, et õiglased üleminekuinvesteeringud tuleks kõrvale jätta, kui stabiilsuse ja kasvu pakti raames tehakse kindlaks riikide eelarvepuudujääk, nii et avaliku sektori asutustel saavad selle asemel investeerida teenustesse ja taristusse;

67. kutsub komisjoni üles tagama üleminekul majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, pöörates erilist tähelepanu kõige ebasoodsamas olukorras olevatele piirkondadele, piirkondadele, mida mõjutab tööstuslik üleminek (peamiselt söekaevanduspiirkonnad ja piirkonnad, mis sõltuvad CO2-mahukatest tööstusharudest, nagu terasetootmine), hõredalt asustatud piirkondadele ja keskkonnatundlikele aladele;

Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine

68. rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni olulist rolli vähese CO2-heitega majandusele üleminekul; rõhutab, et teadusuuringud ja innovatsioon, sealhulgas eesliiniuuringud, võivad toetada kõiki majandussektoreid ja et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel, isegi kui need ei ole otseselt seotud keskkonnamõjuga, võib olla positiivne ülekanduv mõju, mis kergendab üleminekut;

69. rõhutab vajadust teadus- ja innovatsioonipoliitika järele, et suurendada juurdepääsu kliimaneutraalsetele energiavarudele ja toetada nende kättesaadavust üleilmselt konkurentsivõimeliste hindadega; rõhutab sellega seoses murranguliste tehnoloogiate, sealhulgas nn puhas kivisüsi, tööstusliku suuremahulise tutvustamise vajalikkust ja vajadust edendada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide arendamist ja turuleviimist; ergutab komisjoni ja liikmesriike toetama suuremahulisi katseprojekte, mille eesmärk on tõestada puhta tehnoloogia elujõulisust viie kuni kümne aasta jooksul, ja soodustama seejärel nende laiaulatuslikku kasutuselevõttu;

70. rõhutab programmi „Euroopa horisont“ olulist rolli innovatsiooni ja teadusuuringuid võimaldava vahendina ELis ja programmi potentsiaali aidata uusi tehnoloogiaid turule tuua; peab oluliseks sellise suutlikkuse süvendamist ja edasist kasutamist, et toetada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele; kutsub komisjoni üles veelgi tugevdama koostööd avaliku sektori teadusuuringute ja tööstusturu osaliste vahel, et jätkuvalt edendada uuenduslike tehnoloogiate praktilist rakendamist ja soodustada uute tehnoloogiate kiiret kasutuselevõttu;

71. rõhutab vajadust viia programm „Euroopa horisont“ kooskõlla teiste ELi programmidega, et vältida kattumisi; peab samuti oluliseks, et programmi „Euroopa horisont“ strateegilise kava raames toimuks tugev sisekoordineerimine ja rakendataks täiendavaid meetmeid, mis hõlmavad partnerlusi, missioone ning teadmis- ja innovatsioonikogukondi, et kasutada ära koostööst tulenevat kasu ja tõhusust;

72. kordab, et programmi „Euroopa horisont“ strateegilises kavas tuleb keskenduda strateegiatele ja vähese heitega tehnoloogiatele, mille eesmärk on taaselustada söetööstus- ja CO2-mahukad üleminekupiirkonnad;

73. juhib tähelepanu innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi kesksele rollile ELi heitkogustega kauplemise süsteemis ja nõuab neile eraldatavate saastekvootide arvu suurendamist, kui need on olemas;

Kahju põhjustamise vältimise põhimõte – kestlikkuse peavoolustamine kõigis ELi poliitikavaldkondades

74. on seisukohal, et avaliku sektori hanked võivad olla oluliseks tõukejõuks, ning märgib, et komisjon kaalub võimalusi keskkonnahoidlike avalike hangete lihtsustamiseks; usub, et kestlikel kriteeriumidel on avaliku sektori hangete üle otsustamisel oma roll, eriti kui need toetavad maksumaksjate raha tõhusat kasutamist pikemas perspektiivis;

75. märgib, et komisjoni menetluses olev kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepanek peaks olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ja hõlbustama kestliku arengu eesmärkide saavutamist, et jõuda tulemusteni ning tagada prognoositav ja koordineeritud tegevus vastavalt ELi keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikale;

76. tuletab meelde ettevaatuspõhimõtte olulist rolli ELi poliitika kujundamisel; märgib, et komisjoni lähenemisviis selle kohaldamisel on osutunud piisavaks, ja on seetõttu veendunud, et uut põhimõtte läbivaatamist ei ole tarvis, et tagada Euroopa rohelise kokkuleppe kohaste meetmete kooskõla sellega;

ELi üleilmne juhtpositsioon

77. märgib, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks peab EL tegema koostööd teiste allakirjutanutega, kuna ta ei suuda üksi tõhusalt lahendada keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutustega seotud probleeme; rõhutab, et EL peab tihedas koostöös liikmesriikidega tegema koostööd ka kolmandate riikidega, eelkõige G20 riikidega, kes toodavad ligikaudu 80 % üleilmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest;

78. toetab ettepanekuid Lääne-Balkani riikide rohelise tegevuskava kohta; on arvamusel, et see aitab laiema laienemisprotsessi osana ühinemiseks valmistuvatel riikidel kohaldada acquis’d energeetika, kliima, põllumajanduse, transpordi ja keskkonna valdkonnas;

79. rõhutab ELi ja Aafrika ühisstrateegia tähtsust, pidades eelkõige silmas selle kontinendi tohutut potentsiaali bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ja kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel; on seisukohal, et iga strateegia peab parandama kohalike ühiskondade liikmete tervist ja heaolu;

80. toetab strateegilise dialoogi jätkumist Hiinaga, eelkõige seoses sel aastal Leipzigis toimuva ELi ja Hiina tippkohtumise ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsi ettevalmistamisega; rõhutab siiski Hiina kahjulikku rolli läbirääkimistel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 25. konverentsil Madridis, eelkõige mis puudutab Pariisi kokkuleppe kohaste heitkoguste vähendamise kohustuste läbipaistvust;

81. tunnistab, et üleilmsed kliima- ja keskkonnaprobleemid võivad muutuda konfliktide allikaks, põhjustades toiduga kindlustamatust ja rändevooge, mis võivad mõjutada ka ELi ja selle liikmesriike; on seetõttu veendunud, et Euroopa roheline kokkulepe peaks hõlmama ka ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat;

°

° °

82. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

 

Viimane päevakajastamine: 14. jaanuar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika