B9-0042/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta

(2019/2956(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

– võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli,

– võttes arvesse 12. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi,

– võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kliimamuutuste kohta – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega[1],

– võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni Hispaanias Madridis toimuva 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25) kohta[2],

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

1. tervitab innukalt Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von Leyeni juhitava komisjoni esitatud Euroopa rohelise kokkuleppe ettepanekut;

2. rõhutab, et Euroopa roheline kokkulepe peab moodustama osa uuest majanduskasvu strateegiast, millest saaksid kasu nii Euroopa kodanikud kui ka ettevõtted;

3. kiidab ettepaneku terviklikku lähenemisviisi ja kõikide osaliste kaasamist, samuti möödapääsmatut eesmärki siduda keskkonna- ja kliimapoliitika kõikide majandusharude konkurentsivõimega ning seada poliitikas esikohale inimeste huvid; rõhutab Euroopa rohelise kokkuleppe ja olemasoleva poliitilise raamistiku poliitikavaldkondade sidususe tähtsust; peab rohelist kokkulepet võimaluseks hinnata praegust poliitikavaldkondade sidusust ELi tasandil;

4. tuletab meelde, et CO2-neutraalse majanduse saavutamisele peavad kaasa aitama kõik sektorid ning kõik poliitikameetmed peavad põhinema tõendusmaterjalidel ja teaduslikel andmetel;

5. toetab sel eesmärgil põhjalike mõjuhinnangute kasutamist;

6. toetab kliimaneutraalsuse põhimõtet ja rõhutab, et kliimaneutraalsus, kui seda õigesti rakendada, aitab luua uusi töökohti ja edendada majanduskasvu, nagu märgitakse ka komisjoni 2018. aasta novembris esitatud analüüsis;

7. toonitab, et ülemaailmsed kliimamuutusest tingitud probleemid ja keskkonnaseisundi halvenemine nõuavad ka ülemaailmset reageerimist; rõhutab, et eesmärgid peavad olema kaugeleulatuvad, kuid samas tuleb ka maailma teisi piirkondi kaasata tegutsema samas suunas;

Kõrgemate ELi kliimaeesmärkide seadmine 2030. ja 2050. aastaks

8. toetab eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus;

9. rõhutab, et rohelise kokkuleppe eesmärgid peavad põhinema sõltumatu õiguskontrolli komitee põhjalikul mõjuhinnangul; toonitab, et hindamine peab toimuma sektorite ja piirkondade kaupa; on lisaks seisukohal, et komisjonil peaks olema kohustus esitada sellise mõjuhinnangu tarvis kohustuslikke investeeringutasuvuse hinnanguid ning võtta tööstuse, energia ja teadusuuringute valdkonnas uute õigusakti ettepanekute esitamisel või kehtiva õigusraamistiku muutmisel arvesse võimalikku mõju energiahindadele eri piirkondades ja sektorites;

10. toetab komisjoni presidendi ettepanekut seada ELi eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega; märgib, et see eesmärk peab põhinema usaldusväärsel mõjuhinnangul, koos võimalusega eesmärki suurendada, kui vajalikud tingimused on täidetud, tehes seda rahvusvaheliste läbirääkimiste raames ja pärast majandusliku mõju hindamist ning pidades silmas vajadust säilitada majanduse konkurentsivõime ja hõlmata kogu elanikkonda; tunnistab, et mainitud 50% eesmärk on juba iseenesest väga ambitsioonikas, kuivõrd isegi olemasolevate seaduste range rakendamise ja Ühendkuningriigi täiemahulise osalemise korral ELi kliimapoliitikas on võimalik saavutada heidete vähendamine ainult 45% võrra;

11. rõhutab, et säilitada tuleb Euroopa tööstuse konkurentsivõime, mistõttu olemasolevaid meetmeid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks võib uutega asendada üksnes juhul, kui on võimalik täielikult rakendada WTO nõuetele vastavat piiril kohaldatavat kohandusmehhanismi ilma olulise moonutava mõjuta muudes valdkondades; on seisukohal, et ELi kliima- ja tööstuspoliitika peavad käima käsikäes, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja investeeringute leket ning kaitsta töökohti; on arvamusel, et vaja võib minna meetmeid võrdsete tingimuste tagamiseks; kinnitab, et on sellisel juhul valmis kaaluma, toetudes põhjalikule mõjuhinnangule, sellise piiril kohaldatava kohandusmehhanismi kasutuselevõtmist, mis vastab WTO nõuetele ja täiendab olemasolevaid meetmeid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks; rõhutab, et selline mehhanism peab olema põimitud meie tööstusstrateegiasse ning ergutama tööstust tootma puhtaid ja konkurentsivõimelisi tooteid, vältides kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ning samas ohustamata kaubandusvõimalusi;

Puhas, taskukohane ning kindel energia

12. rõhutab, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on vaja konkreetseid rakendusmeetmeid ning jõustamist riiklikul ja ELi tasandil; on seisukohal, et energiatõhususe direktiivi ja taastuvate energiaallikate edendamise direktiivi läbivaatamine enne nende rakendamist peaks tagama seaduslike investeeringute õiguskindluse;

13. toetab komisjoni püüdlust suurendada puhta, taskukohase ja kindla energiaga varustamist; rõhutab piiriüleste ühenduste olulisust täielikult integreeritud energiaturu saavutamiseks ning on seisukohal, et Euroopa energiataristu peab arenema ühes suunas ja ühesuguse kiirusega, et see toetaks täiel määral energiasüsteemi ümberkujundamist; peab vajalikuks suurendada maagaasi kasutamist ülemineku energiaallikana ning võtta transpordis ja tööstuses kasutusele vesinik, mis aitaks toime tulla majanduse üha suurema elektrienergia vajadusega; rõhutab, et ELi energiaklastrite suhtes tuleb rakendada strateegilist lähenemisviisi, et kasutada ära kõige tõhusamaid investeeringuid päikese- ja tuuleenergiasse ning muudesse säästvatesse energiaallikatesse;

14. rõhutab vajadust tagada sobilik tasakaal, et saavutada Euroopa tarbijate, kodanike ja ettevõtete jaoks mitte üksnes puhtama, vaid ka taskukohasema ja kindlama energia liit; on seisukohal, et selleks et energiaarved jääksid tarbijatele taskukohaseks, on vaja tagada piisav rahastamine ELi eelarvest;

15. toob esile süsinikdioksiidi vähendamise suure potentsiaali ehitussektoris ja tervitab komisjoni sellealaseid ettepanekuid, eriti ettepanekut vähendada riiklikke regulatiivseid takistusi hoonete renoveerimisel; soovitab edendada puitmaterjalidest ehitamist ja ökoloogiliste ehitusmaterjalide kasutamist avaliku sektori hoonete puhul;

16. toetab ideed rakendada ehitussektoris turupõhiseid meetmeid, mis põhinevad usaldusväärsel mõjuhinnangul; peab äärmiselt oluliseks võtta kõikide meetmete puhul arvesse nende mõju Euroopa ettevõtete konkurentsivõimele ja võtta vastumeetmeid tegevuse ümberpaigutamisele teistesse riikidesse erinevate keskkonnastandardite tõttu;

17. rõhutab, et vastavalt Euroopa Liidu lepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele otsustavad liikmesriikide energiaallikate jaotuse üle liikmesriigid; tunnistab, et tuumaenergial võib vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiana olla oluline koht riiklikus energiaallikate jaotuses, eeldusel et võetakse piisavad meetmed kõrgeimate ohutusnõuete tagamiseks ja rajatiste dekomisjoneerimiseks ning võetakse arvesse ka piiriüleseid küsimusi;

Tööstuse kaasamine puhta ringmajanduse saavutamiseks

18. toetab täielikult tööstuse peatükki ja komisjoni võetud kohustust esitada tööstuse strateegia juba 2020. aasta märtsis; nõustub komisjoniga, et energiamahukad tööstusharud nagu terase-, keemia- ja tsemenditööstus on Euroopa majanduse jaoks hädatarvilikud, kuid samas on möödapääsmatu ka nende kaasajastamine ja nende süsinikuheite vähendamine;

19. leiab, et komisjoni lähenemisviis rohelisele kokkuleppele tuleb viia kooskõlla sidusa tööstuspoliitikaga, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja liidripositsiooni maailmas; on seisukohal, et rohelises kokkuleppes sisalduvate meetmete toetamiseks vajab Euroopa Liit taasindustrialiseerimist, moderniseerida tuleb tema tööstusbaasi, tugevdada siseturgu ja töötada välja tööstuse konkurentsivõime raamistik, mis hõlmaks ka toimivat VKEde strateegiat;

20. rõhutab, et ELi riigihanke eeskirjad tuleb läbi vaadata ja neid kohandada, et tagada võrdsed tingimused ELi ettevõtetele, eelkõige neile, kes toodavad või pakuvad kestlikke tooteid või teenuseid, näiteks ühistranspordi valdkonnas, ning kelle tegevust võib mõjutada ebaaus konkurents kolmandate riikide ettevõtjatega, kes saavad riigiabi või kasutavad muid eeliseid, mis kahjustavad võrdseid tingimusi, või kellel puudub võrdväärne juurdepääs riigihangetele kolmandates riikides;

21. on seisukohal, et on vaja luua ELi raamistik roheliste ettevõtlusmudelite edendamiseks, mis käsitleks ka tööstuse spetsiifilisi probleeme ja vajadusi seoses majanduse CO2-heite vähendamisega, näiteks elektri- ja gaasihinnad, olemasolev tehnoloogia (koostootmine, gaas, vesinik, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine) ning CO2-heite tööstuslikud tootmisprotsessid;

22. tunnustab ELi ringmajanduse tegevuskava ja palub komisjonil esitada terviklik raamistik, et ergutada tööstust sel eesmärgil tegutsema;

23. on veendunud, et puhta ringmajanduse edukaks saavutamiseks on vaja terviklikku tööstuspoliitikat, sealhulgas VKEde jaoks; rõhutab, et see peab looma lisaväärtust nii kodanikele kui ka keskkonna ja majanduse jaoks; rõhutab, et selline strateegia peaks hõlmama digitaalset ja keskkonnaalast ümberkujundamist ning tugevdama Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet; on seisukohal, et ELi töötajate oskuste parandamine ja säilitamine annab ELi tööstusele konkurentsieelise;

24. toetab jõuliselt soovi edendada murrangulisi tehnoloogiaid, sealhulgas puhast terasetootmist, ning loodab, et neid tehnoloogiaid rahastatakse märkimisväärses mahus; toetab tugevat seotust digitehnoloogiaga; rõhutab, et tehnoloogia edendamisel ja rahastamisel peab olema tugev seos uue VKEde strateegia ja kavandatud seadusandlike algatustega, et tagada kiire juurdepääs turule;

Säästvale ja arukale liikuvusele ülemineku kiirendamine

25. tunnistab, et transpordisektor on majanduses otsustava tähtsusega ja transpordi heitkoguste vähendamine on keeruline ülesanne; rõhutab, et kõiki transpordiliike tuleb pidada võrdselt oluliseks;

26. märgib, et laevandus peab rohelisele majandusele üleminekule kaasa aitama ja EL peaks aitama laevandusel loobuda raske kütteõli kasutamisest; rõhutab lisaks, et EL peaks intensiivsemalt tegutsema laevanduse rahvusvahelise kokkuleppe saavutamiseks, avaldama survet ambitsioonikamate eesmärkide seadmiseks ja kaaluma ELi-sisese laevanduse lisamist oma heitkogustega kauplemise süsteemi;

27. ergutab komisjoni tugevdama rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompensatsiooni ja vähendamise süsteemi (CORSIA) sätteid ja neid kiiremini rakendama ning toetama pikaajalise eesmärgi vastuvõtmist lennunduse heitkoguste vähendamiseks;

28. toetab ideed rakendada transpordisektoris turupõhiseid meetmeid, mis põhinevad usaldusväärsel mõjuhinnangul; peab äärmiselt oluliseks võtta kõikide meetmete puhul arvesse nende mõju Euroopa ettevõtete konkurentsivõimele, säilitada liikuvuse taskukohasus ja võtta vastumeetmeid tegevuse ümberpaigutamisele teistesse riikidesse erinevate keskkonnastandardite tõttu;

29. ergutab transporditaristu ja liikuvuse süsteemide CO2-heite vähendamist, kasutades selleks uusi tehnoloogiaid ja digiteerimist; kutsub komisjoni üles käsitlema kasvuhoonegaaside mõju leevendamise nurgakivina kujunemisjärgus uusi tehnoloogiaid ja teenuseid, nagu mitmeliigiline, elektriline, autonoomne, madalal lennukõrgusel toimuv ja tellitav liikuvus, ning peab vajalikuks stimuleerida digiteerimist ja täielikult autonoomsete sõidukite kasutamist, kuna see aitab kaasa kasvuhoonegaaside ja CO2, aga ka surmajuhtumite ja vigastuste järsule vähendamisele;

30. tunnistab, et mitmeliigilist transporti, eelkõige mitmeliigilist kaubavedu, mis hõlmab raudtee- ja veetransporti, sealhulgas lähimerevedu, on vaja parandada; nõuab seadusandlike meetmete vastuvõtmist pikema vahemaa raudtee-kaubaveo potentsiaali ärakasutamiseks ning palub komisjonil tihedas seoses üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamisega arendada raudtee kaubaveokoridore ja parandada läbilaskevõimega seotud koordineerimist, vastutust ja paindlikkust;

31. rõhutab, et Euroopa ühtne raudteepiirkond on teistsugustele transpordiliikidele ülemineku eeltingimus; nõuab, et komisjon koostaks 2020. aasta lõpuks strateegia, millele järgnevad 2021. aasta lõpuks konkreetsed seadusandlikud ettepanekud, kuidas lõpetada kõik protektsionismi ja siseturu killustamise vormid, mis halvendavad ELi konkurentsivõimet;

32. nõuab, et komisjon töötaks välja siseveeteede reeglite kooskõlastatud ELi raamistiku; palub komisjonil aktiivselt toetada ühendvedusid, mis hõlmavad siseveeteid, eelkõige riiklike veeteede süsteemide piiriülest võrgustamist, mida tuleb parandada;

33. rõhutab, et vaatamata headele Euroopa algatustele, nagu intelligentsed transpordisüsteemid (ITS), Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem (SESAR), Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), SafeSeaNet ja jõeteabeteenused (RIS), tuleb uues ELi transpordistrateegias lahendada killustunud kasutuselevõtuga seotud probleemid, mis takistavad koostalitlusvõimet, eelkõige seoses koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide (C-ITS) ja SESARiga;

34. kordab, et ainuüksi ühtne Euroopa taevas suudab ilma suuremate kuludeta vähendada lennunduse heitkoguseid vähemalt 10% võrra; nõuab seetõttu lennunduse selge regulatiivse tegevuskava vastuvõtmist, mis põhineks tehnoloogilistel lahendustel, võtaks arvesse taristut ja alternatiivkütustele esitatavaid nõudeid ning seaks eesmärgiks tõhusa käitamise; nõuab, et EL jätkaks ja suurendaks ühtse Euroopa taeva, Clean Sky programmi ja SESARi ning ELi satelliitnavigatsioonisüsteemide rahastamist;

35. palub komisjonil esitada 2020. aasta lõpuks strateegia TEN-T põhivõrgu väljakujundamiseks 2030. aastaks, mis hõlmaks ka vajalikku digitaalset sisseseadet nagu ERTMS ja 5G ning millele järgnevad seadusandlikud ettepanekud, et tagada strateegia rakendamine ja liikmesriikide võetud kohustuste täitmine;

36. palub liikmesriikidel võtta kohustus tagada piisav rahastamine, kiirendada uuenduslike strateegiate, laadimistaristu ja alternatiivkütuste kasutuselevõttu ning teha sujuva süsteemi saavutamiseks tehnilistes küsimustes koostööd; palub komisjonil kaaluda, milliseid tehnilisi meetmeid oleks võimalik võtta suurte alternatiivkütuse koguste tootmiseks pärast 2030. aastat ning alternatiivkütuste kasutamiseks kõikides uutes taristuprojektides;

37. palub komisjonil tegeleda praeguste tehnoloogiliste ja rahaliste puudujääkidega sünteetiliste kütuste alal ning pakkuda välja võimalusi nende tootmise ja turulepääsu ergutamiseks, samuti näha ette lisavahendeid teadusuuringuteks; rõhutab, et on vaja uurida võimalusi kehtestada sünteetiliste kütuste minimaalne protsentuaalne osakaal, mis võib aja jooksul suurendada;

38. palub komisjonil vaadata läbi alternatiivkütuste taristu direktiiv ja TEN-T määrus, et kiirendada heiteta ja vähese heitega sõidukite ja laevade kasutuselevõttu;

Talust toidulauani: õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamine

39. väljendab rahulolu sellega, et 2020. aastal kuulutati välja strateegia „Talust toidulauani“, ning nõuab tungivalt, et põllumajandustootjad ja kalurid kaasataks kõikide võimalike meetmete väljatöötamisse; rõhutab, et ELi põllumajandustootjatel on keskne koht Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel; rõhutab sellega seoses uue majandusliku toetuse ja vajalikul määral rahastatud ühise põllumajanduspoliitika tähtsust;

40. rõhutab, et Euroopa põllumajandustootjatele tuleb tagada vajalik eelarve ja vahendid kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning nendega kohanemiseks, eriti paremaks toimetulekuks volatiilsuse ja kriiside korral; rõhutab samuti, et neil peab olema võimalik organiseeruda ja investeerida üleminekusse säästvamatele põllumajandussüsteemidele, mis põhinevad kaks korda suuremal tulemuslikkusel, millel on positiivne mõju keskkonnale ja mis aitab parandada ka ELi põllumajanduse konkurentsivõimet;

41. juhib tähelepanu sellele, et strateegia „Talust toidulauani“ peab käsitlema ka tarbijate vastutuse küsimust ja asjaolu, et toiduainete tarneahela suutlikkus pakkuda põllumajandustootjatele jätkusuutlikke hindu ja sissetulekut ei vasta üldsuse nõudlusele kestlike toidusüsteemide järele;

42. rõhutab, et strateegias „Talust toidulauani“ tuleb käsitleda seda, kuidas ELi konkurentsiõigus mõjutab toiduainete tarneahela kestlikkust, näiteks survet tootjatele, ning milles ei tunnustata toormetootjate olulist rolli kvaliteetsete toiduainetega varustamisel ja ühiskonnale avalike hüvede pakkumisel, mille eest ühiskond praegu piisavalt ei tasu;

43. rõhutab vajadust ergutada uute uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamist ja kasutamist, mis aitaksid põllumajandustootjatel reageerida kliima- ja keskkonnaprobleemidele, ning palub komisjonil täpsustada uute aretustehnikate Euroopa õigusraamistikku, et tagada põllumajandustootjatele ja seemnekasvatajatele õiguskindlus ning hoolitseda selle eest, et need tehnikad aitaksid kaasa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele;

44. rõhutab, et pestitsiidide vähendamise eesmärkide kohta tuleks teha usaldusväärne mõjuhinnang;

45. rõhutab, et ELi imporditava toidu ja sööda suhtes tuleks kohaldada ELi keskkonnastandardeid; toetab kohustust vähendada toidu raiskamist ja võidelda toidupettusega ning rõhutab, et on vaja kehtestada õigusraamistik, mis nõuaks imporditud toiduainete vastavust ELi keskkonnastandarditele;

46. on seisukohal, et soodustada tuleb läbipaistvust tarbijate jaoks, kasutades objektiivset, mittediskrimineerivat ja mitteeksitavat märgistamist, mis on kestlik ja majanduslikult tõhus, samuti selleks, et suurendada piiriülest kaubandust siseturul, töötades selleks muu hulgas välja uusi vahendeid, näiteks blokiahelaid, ja võttes kasutusele üleeuroopalise lähenemisviisi, mis hõlmab teatavate toiduainete päritoluriigi märkimist, ilma et see killustaks siseturgu ja takistaks tootjate piiriülest koostööd;

47. toetab kindlalt ideed ergutada Euroopa põllumajandustoodete tootmist ja tarbimist, mis aitab kaasa tervislikele eluviisidele, näiteks ergutades liikmesriike kasutama puu- ja köögivilja ning muude toodete puhul sihipärasemaid käibemaksumäärasid; tunneb muret tõsiste puuduste pärast toidutarneahelas, kus põllumajandustootjatele ei hüvitata kvaliteetse toidu ja avalike hüvede pakkumist ühiskonnale, vaid kus toiduaineid müüakse jaekaubanduses sageli alla omahinna;

Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja taastamine

48. tuletab meelde metsandussektori ja kestliku metsamajandamise valdkonnaülest tähtsust kestlike lahenduste leidmisel praegustele sõlmküsimustele; rõhutab, et kestlikul ja aktiivsel metsamajandamisel on tähtis roll ELi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel ning seetõttu peaks see olema üks ELi metsastrateegia peamisi eesmärke Euroopa rohelises kokkuleppes; juhib tähelepanu sellele, et metsandussektor absorbeerib juba praegu püsivalt 10% ELi CO2-heitest ja on seega väga suur süsinikdioksiidi siduja;

49. toetab kindlalt komisjoni tõdemust, et metsad on Euroopas kliimamuutuste leevendamisel väga olulised ning stiimulid metsade kestlikuks majandamiseks on osa rohelisest kokkuleppest; rõhutab, et ühise põllumajanduspoliitika teise samba ebaproportsionaalsed kärped on vastuvõetamatud ega aita kaasa sellise toetuse tagamisele; rõhutab vajadust kaaluda muid rahalisi vahendeid, et toetada metsa kestlikku majandamist ja linnade keskkonnasäästlikumaks muutmist;

50. rõhutab metsade mitmetahulist rolli, kuna neil on nii majanduslik, sotsiaalne kui ka keskkonnamõõde, nad aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning biomajanduse arendamisele, mis omakorda toetab majanduskasvu ja aitab luua töökohti kogu väärtusahelas; rõhutab seepärast, et 2020. aasta järgne ELi metsastrateegia peaks olema Euroopa rohelise kokkuleppe lahutamatu ja oluline osa, et tagada metsaga seotud eri poliitikavaldkondade koordineerimine ja koostoime; tuletab sellega seoses meelde, et ELi uue metsastrateegia eesmärkide seas peaks olema ka tõhus metsastamine ning metsade säilitamine ja taastamine Euroopas, et suurendada süsinikdioksiidi neeldumist ning vähendada metsatulekahjude sagedust ja ulatust, nagu on rõhutatud ka komisjoni teatises;

51. tuletab meelde, et metsast ja metsapõhistest sektoritest saadav kasu ulatub palju kaugemale bioloogilisest mitmekesisusest ja kliimamuutuste leevendamisest; juhib tähelepanu sellele, et metsad ja metsandussektor toetavad kohalikku, riiklikku ja ELi majandust tervikuna, samuti maaelu arengut ja vaba aja veetmist; rõhutab seetõttu, et ELi metsastrateegiast ei tohiks saada bioloogilise mitmekesisuse strateegia suhtes alluv akt, vaid terviklik, tugev ja sõltumatu strateegia;

52. tuletab meelde, et mullad sisaldavad kogu maailmas umbes kaks korda rohkem süsinikku, kui seda on atmosfääris; tunnistab rohumaade muldade süsiniku sidumise potentsiaali, kui võtta arvesse piirkondlikke olusid; toetab rohumaade parandamist CO2 sidumiseks karjatamise majandamise, sobilike söödaliikide külvamise, väetiste kasutamise, niisutamise, rikutud rohumaade taastamise ja rohumaade bioloogilise mitmekesisuse kaudu;

53. rõhutab vajadust säilitada bioloogiline mitmekesisus ja tervitab komisjoni võetud kohustust esitada 2020. aasta märtsiks bioloogilise mitmekesisuse strateegia; nõuab Natura 2000 võrgustiku kaitse tõhusamat rahastamist, et aidata sel paremini kohaneda kliimamuutuste mõjuga ning samal ajal kaitsta ja säilitada põllumajanduslikke pereettevõtteid; peab oluliseks anda liikmesriikidele bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel suurem paindlikkus, sealhulgas võimalus kohandada oma sellealast tegevust vastavalt teiste liikmesriikide parimatele tavadele ja kogemustele;

54. väljendab heameelt bioloogilise mitmekesisuse algatuse „Natur’Africa“ käivitamise üle; tuletab meelde hiljutisi uuringuandmeid maailma metsade halveneva olukorra kohta ning juhib tähelepanu nende süsteemsele tähtsusele kliima ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohast ning põlisrahvaste elupaigana; palub komisjonil kehtestada kohustuslikud eeskirjad säästlikele tarneahelatele ning edendada kestlikku maakasutust, metsastamist, sertifitseerimissüsteeme ja kohalike kogukondade alternatiivseid sissetulekuallikaid;

55. nõuab looduslike liikide süstemaatilise ja standarditud seire kehtestamist;

Nullsaaste eesmärk mürgivaba keskkonna saavutamiseks

56. toetab täiendavate õigusaktide vastuvõtmist parema õhukvaliteedi tagamiseks, kuid rõhutab, et seda tuleks teha laiema lähenemisviisi teel, käsitledes näiteks ka laevandusega seotud saasteallikaid, mitte keskendudes üksnes sümboolsetele meetmetele, nagu diiselautode keelustamine linnades;

57. toetab põhimõtet „üks aine – üks hinnang“ ja kordab, et kemikaale võiks keelustada ainult siis, kui on olemas praktilised alternatiivid ja vähendatakse halduskoormust, eriti VKEde jaoks;

58. palub komisjonil muuta kemikaalide kroonilise mürgisuse hindamine õiguslikuks nõudeks;

Euroopa rohelise kokkuleppe rahastamine ja õiglase ülemineku tagamine

59. rõhutab, et Euroopa rohelist kokkulepet kui ELi uut majanduskasvu strateegiat peavad ühiselt toetama nii ELi eelarve ning rahastamine Euroopa Investeerimispanga ja teiste finantseerimisasutuste poolt kui ka liikmesriikide eelarved ning sellele tuleks eraldada eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid; juhib seetõttu tähelepanu täiendava rahalise toetuse vajadusele selles valdkonnas vajalike oluliste investeeringute katmiseks;

60. rõhutab 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku olulisust Euroopa rohelise kokkuleppe tulemuste saavutamiseks, sealhulgas kliimaküsimuste laialdase integreerimise teel järgmise perioodi mitmeaastase finantsraamistiku poliitikasse ja programmidesse; on seisukohal, et Euroopa roheline kokkulepe annab veelgi kindlama aluse parlamendi seisukohale järgmise mitmeaastase finantsraamistiku suhtes, mida rõhutati mitmeaastase finantsraamistiku vahearuandes ja sellele järgnenud resolutsioonides; on kindlalt vastu kõikidele katsetele vähendada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rahastamise taset, mis ohustaks ka Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamist, usaldusväärsust ja kaasavust; rõhutab oma pikaaegset seisukohta, et uusi algatusi tuleks alati rahastada uutest assigneeringutest ja need ei tohiks tulla teiste poliitikavaldkondade arvelt; on seetõttu seisukohal, et Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevate uute seadusandlike ettepanekute rahastamist tuleks arvestada lisaks komisjoni varasematele mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutele; kinnitab oma toetust komisjoni ettepanekutele kehtestada uued omavahendid, mis vastavad ELi olulistele eesmärkidele, sealhulgas võitlusele kliimamuutustega ja keskkonnakaitsele;

61. väljendab heameelt 100 miljardi euro suuruse õiglase ülemineku mehhanismi põhimõtte üle ja palub sellele olulisele projektile eraldada piisavad rahalised vahendid; on veendunud, et selle vahendi jõuline rahastamine on otsustav asjaolu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku suhtes konsensuse saavutamisel ja Euroopa rohelise kokkuleppe edukal rakendamisel; peab vajalikuks luua asjakohane järelevalveraamistik, et jälgida mehhanismi kasutamist liikmesriikides;

62. tuletab meelde, et õiglase ülemineku mehhanism peab olema palju enamat kui fond ning võtma arvesse ettevõtete, VKEde, piirkondade ja inimeste vajadusi; on seisukohal, et usaldusväärne ja tugev õiglase ülemineku fond, mis põhineb üleminekus olevate söekaevanduspiirkondade ELi platvormi ettevalmistustööl, peab toetama puhtale energiale üleminekut, eriti kõigis söe- ja CO2-mahukates piirkondades; on veendunud, et fond peaks olema ette nähtud peamiselt kõikidele üleminekuetapis olevatele söe- ja CO‏2-mahukatele piirkondadele, sealhulgas turbapõletamise piirkondadele; on seisukohal, et projektide heakskiitmise peamised tegurid peaksid olema iga söepiirkonna ülemineku tempo ja projektide küpsus; rõhutab, et fondile on vaja täiendavaid eelarvevahendeid uute assigneeringute ja eraldi eelarvereana järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, kuid see ei tohiks vähendada ega asendada muid ELi rahastamisprogramme ning seda tuleks uute eelarveliste rahastamisvõimaluste tekkimisel käsitleda prioriteedina;

63. toetab eesmärki hõlmata liikmesriikide eelarvetesse keskkonnakaalutlused; nõuab tungivalt, et stabiilsuspakti ei nõrgestataks, sest jätkusuutmatuid keskkonna- või finantsvõlgu ei tohi üle kanda tulevastele põlvkondadele;

64. rõhutab, et roheline kokkulepe peaks täielikult kajastuma ELi järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; rõhutab vajadust suurendada järgmisel eelarveperioodil oluliselt kliimaga seotud arengu rahastamist, keskendudes eriti toiduga kindlustatusele, arukale ja kestlikule põllumajandusele, kestlikule energiale, metsandusele ja bioloogilisele mitmekesisusele, veele ja kanalisatsioonile;

65. toob esile, et oluline osa rohelise kokkuleppega nõutavast rahastamisest peab tulema liikmesriikide eelarvest; rõhutab, et seda rahastamist ei saa ELi eelarve-eeskirjade kohaselt pidada ühekordseks meetmeks; väljendab muret selle pärast, et kui puudub jätkusuutlik eelarvepoliitika ja liikmesriikide rahandus ei ole usaldusväärne, võib see seada ohtu rohelise kokkuleppe tulevase rahastamismudeli; nõuab seetõttu, et avaliku sektori rohelisi investeeringuid käsitletaks stabiilsuse ja kasvu paketi raames samamoodi nagu muid avaliku sektori kulutusi; rõhutab, et ükskõik milline valitud rahastamismudel ei tohi kahjustada riigi rahanduse jätkusuutlikkust mitte kusagil ELis ja peab säilitama Euroopa Investeerimispanga praeguse AAA-reitingu; rõhutab samas, et rohelise kokkuleppe kohased kestlikud investeeringud peaksid olema reaalselt uued täiendavad investeeringud ega tohiks põhjustada turupõhise rahastamise väljatõrjumist; toonitab lisaks, et Euroopa Investeerimispanga rahastus peaks olema eelkõige suunatud VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, et stimuleerida tootmisprotsesside üleminekut keskkonnahoidlikumale majandusele;

66. usub, et rohelise kokkuleppe edendamine nõuab lähikümnenditel suurt hulka elujõulisi projekte, et saavutada selle eesmärgid; leiab seetõttu, et erasektori algatuste toetamiseks tuleb töötada välja sobilikud stiimulid terviklikus Euroopa raamistikus; on seisukohal, et osa lahendusest peab seisnema selliste projektide, sealhulgas piiriüleste ja piirkondlike projektide koondamises; peab vajalikuks pakkuda ulatuslikku nõustamisteenust, nagu on näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) Euroopa investeerimisnõustamise keskus, et aidata erasektoril regulatiivsete nõuetega edukalt toime tulla;

67. peab äärmiselt oluliseks, et rohelises kokkuleppes sätestatud rahalisi ja mitterahalisi stiimuleid ei õõnestaks taotlejate liigne koormamine täiendavate haldusmenetlustega; rõhutab, et rohelise kokkuleppe rakendamise peamine põhimõte peab olema hoopis lihtsustatud ja kiire kättesaadavus; on seisukohal, et kapitalinõuded peavad olema riskipõhised ja ette nähtud eelkõige selleks, et säilitada pangandussektori stabiilsus; on seetõttu vastu igasuguse nn rohelise toetava teguri kehtestamisele;

68. nõuab, et EL suurendaks kliimamuutustega seotud rahastamist arenguriikides, eriti vähim arenenud riikides, väikestes arenevates saareriikides ja ebakindlates riikides, ning seaks prioriteediks investeeringud vastupanuvõime suurendamisse, innovatsiooni, kohanemisse, vähese CO2-heitega tehnoloogiasse ja kliimasõbralikku taristusse; on seisukohal, et teadmiste jagamiseks, suutlikkuse suurendamiseks ja tehnosiirdeks arenguriikidesse on vaja teha rohkem jõupingutusi;

69. tuletab meelde, et arenguabi on hädavajalik, kuid sellest ei piisa, et aidata partnerriikidel saavutada oma kliimaeesmärke ja toetada nende üleminekut kestlikumale majandusmudelile; rõhutab vajadust töötada välja uuenduslikke rahastamisviise ning maksimeerida eraettevõtete, finantseerimisasutuste ja arengupankade rolli kliimameetmete ja kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, eriti sobilike stiimulite loomise ning avaliku ja erasektori partnerluste edendamise kaudu;

Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine

70. rõhutab, et arendustegevus ja innovatsioon teadusuuringute ja tehnoloogia valdkonnas on ühiskonna puhtaks üleminekuks vältimatud; on seisukohal, et tänases muutuvas maailmas peab Euroopa tööstus, sealhulgas VKEd, kohanema ja kohanduma, et mitte muutustele jalgu jääda; rõhutab vajadust suurendada investeerimist teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

71. toetab kindlalt selget pühendumist rohelises kokkuleppes teadusuuringutele ja innovatsioonile; tuletab meelde, et programmile „Euroopa horisont“ tuleb tagada eesmärkidele vastav eelarve, ning kutsub nõukogul ja komisjoni üles nõustuma Euroopa Parlamendi seisukohaga programmi kavandatava rahastamise kohta; rõhutab, et ka teised ELi fondid peaksid eraldama teadusuuringutele ja innovatsioonile puhta tehnoloogia valdkonnas senisest suurema osa eelarvest;

72. rõhutab, et komisjoni praeguses ettepanekus keskendutakse peamiselt CO2-heite vähendamisele; palub komisjonil toetada teadusuuringuid, sealhulgas eesliiniuuringuid, ning uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu seoses CO2 sidumise suutlikkuse arendamisega ja uuenduslike negatiivsete heitkoguste tehnoloogiate väljatöötamisega, sealhulgas uusimaid teaduslikke arenguid kliimamuutustele vastupanuvõimelise põllumajanduse valdkonnas;

73. rõhutab vajadust kasutada digitehnoloogiat, sh tehisintellekti, 5G-d ja superarvuteid, et kliima- ja keskkonnapoliitikat paremini kujundada; usub, et asjakohased investeeringud digitaalvaldkonna teadusuuringutesse ja innovatsiooni aitavad suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailmas ning samal ajal saavutada kliimaeesmärke; loodab, et rohelises kokkuleppes sätestatakse terviklik ja kaugeleulatuv tehnoloogia- ja teaduspõhine strateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopas hiljemalt 2050. aastaks;

74. on seisukohal, et roheline kokkulepe annab ka võimaluse luua asjassepuutuvate sektorite vahel seoseid, mis peaksid looma sümbiootilist kasu; on sellega seoses veendunud, et biomajandus annab võimaluse saavutada sellist sümbiootilist kasu paljudes eri sektorites ja täiendada ringmajandust; rõhutab vajadust investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et leida uusi viise majanduse jätkusuutlikumaks ja tõhusamaks muutmiseks, kusjuures osa lahendusest moodustab põllumajandussektor;

„Ära tekita kahju“ – kestlikkuse peavoolustamine kõigis ELi poliitikavaldkondades

75. tervitab ideed vähendada bürokraatiat, mis takistab investeerimist keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, ning palub kõigi valdkondade ekspertidel aidata sellega seoses kaasa põhimõttele „üks sisse, üks välja“;

ELi üleilmne juhtpositsioon

76. väljendab suurt heameelt peatüki „EL kui ülemaailmne liider“ üle, kuivõrd EL peab tingimata näitama eeskuju, kuna tema arvele langeb 9% maailma heitkogustest ja ELis elab 6,8% maailma elanikkonnast; rõhutab samas, et ohtlikke käivituspunkte on võimalik vältida ainult siis, kui ka teised riigid rakendavad jõulist kliimapoliitikat ja suurendavad oma riiklikult kindlaksmääratud panust;

77. rõhutab vajadust taastuvate energiaallikate täiendava tarne järele väljastpoolt, samuti vajadust seada energiapoliitika ELi välis- ja naabruspoliitika keskseks aspektiks;

78. kutsub üles nimetama ametisse kliimamuutuste vastase võitlusega tegelev ELi suursaadik, kelle ülesanne oleks teha ELi nimel koostööd kolmandate riikide ja maailma suuremate majandustega, et mobiliseerida neid toetama eesmärki saavutada 2050. aastaks nullilähedased netoheited, ja olla ka teenäitajaks veelgi ambitsioonikamate eesmärkide poole liikumisel; on sellega seoses seisukohal, et Euroopa Parlament peaks olema siin eeskujuks ja saavutama 2050. aastaks kliimaneutraalsuse;

79. palub komisjonil ja nõukogul valmistuda ELi-Hiina tippkohtumiseks eesmärgiga saavutada kahe poole kokkuleppe ühistes ja kooskõlastatud püüdlustes;

80. toetab kohustust kasutada kaubanduspoliitikat Pariisi kokkuleppe ja teiste oluliste keskkonnaalaste eesmärkide rakendamisele kaasaaitamiseks; rõhutab, et kliima-, kaubandus- ja tööstuspoliitika peaksid käima käsikäes; rõhutab, et üle maailma võrdsete tingimuste loomiseks peaksid kõik meetmed olema alati kooskõlas WTO nõuetega, põhinema põhjalikul mõjuhinnangul, sisalduma tööstusstrateegias ja mitte kahjustama kaubandusvõimalusi;

81. tuletab meelde, et kliimamuutused õõnestavad arengut ja vaesuse vähendamist ning võivad 2030. aastaks viia miljoneid inimesi äärmisse vaesusse; nõuab seetõttu, et roheline kokkulepe ja 2030. aasta tegevuskava rakendamine peaksid olema omavahel tihedalt seotud; kinnitab, et suurtel CO2-heite tekitajatel, sealhulgas ELil, on moraalne kohustus aidata arengumaadel kliimamuutustega kohaneda ja vältida kliimamuutustest tingitud sundrännet;

82. märgib, et kliima ja keskkonna kaitsmine on diferentseeritud vastutusega ülemaailmne ülesanne; rõhutab, et rahvusvahelised CO2-turud võivad aidata vähendada kulusid ja mõjutada teisi suuremaid majandusi seadma kaugemaleulatuvaid eesmärke; rõhutab seetõttu, et äärmiselt oluline on luua Pariisi kokkuleppe artikli 6 alusel puhta arengu mehhanismide siduv raamistik, mis peaks sisaldama ka vajalikke kaitsemeetmeid, et vältida topeltarvestust ja tagada projektide kõrge kvaliteet;

83. on seisukohal, et ELi koostöö arenguriikidega peaks kohandatud ja vajaduspõhise lähenemisviisi olulise osana hõlmama kliimastrateegiaid ning kindlustama kohalike ja piirkondlike sidusrühmade, sealhulgas valitsuste, erasektori ja kodanikuühiskonna kaasamise ning kooskõla partnerriikide riiklike kavade ja kliimastrateegiatega;

84. väljendab heameelt selle üle, et rõhuasetus on pandud kliimadiplomaatiale, ning on veendunud, et tulemuste saavutamiseks peab EL kõnelema ühel häälel, tagama kõigi oma poliitikavaldkondade järjepidevuse ja sidususe ning seda kogu poliitikatsükli vältel ja kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, samuti kasutama kõiki asjakohaseid välisvahendeid ühise progressi võimendamiseks; rõhutab lisaks, et kogu ELi välistegevus peaks läbima nn rohelise sõelumise;

85. rõhutab, et terviklik Aafrika strateegia ja tulevane AKV-ELi partnerlusleping annavad ainulaadse võimaluse saavutada rohelise kokkuleppe välisaspekte, vaadata läbi ELi partnerlus arenguriikidega kliima ja keskkonna valdkonnas ning viia ELi poliitika kooskõlla ELi kõige uuemate rahvusvaheliste kohustustega;

86. tuletab meelde, et kestlik areng tuleb ühitada pikaajalise majanduskasvuga, ning on seisukohal, et igasuguses partnerluses arengumaadega tuleks kõigiti arvesse võtta kliimameetmete sotsiaalset ja majanduslikku mõju, eriti seoses töökohtade loomisega ja pöörates erilist tähelepanu VKEde vajadustele;

87. toonitab, et EL peaks võtma meetmeid, mis on kohandatud kohaliku elanikkonna vajadustele, et säilitada arenguriikide majanduskasv;

88. rõhutab vajadust piirata ELi jäätmeressursside eksporti, edendada ringmajandust kogu maailmas ja kehtestada ühekordselt kasutatava plasti ülemaailmne keeld;

°

° °

89. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.