Menetlus : 2019/2956(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0043/2020

Esitatud tekstid :

B9-0043/2020

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/01/2020 - 10.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0005

<Date>{10/01/2020}10.1.2020</Date>
<NoDocSe>B9-0043/2020</NoDocSe>
PDF 195kWORD 64k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Euroopa rohelise kokkuleppe kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2956(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Fredrick Federley</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0040/2020

B9-0043/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta

(2019/2956(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe” (COM(2019)0640),

 võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773), ning põhjalikku analüüsi selle teatise toetuseks,

 võttes arvesse ELi keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 ja selle visiooni 2050. aasta kohta,

 võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli, ning Pariisi kliimakokkulepet,

 võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

 võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

 võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 4. detsembril 2019. aastal avaldatud aruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (SOER 2020),

 võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet üleilmse soojenemise kohta 1,5°C võrra, viiendat hindamisaruannet (AR5) ja selle kokkuvõtvat aruannet, eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

 võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi 2019. aasta aruannet heitkoguste erinevuse kohta, mis avaldati 26. novembril 2019,

 võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mail 2019. aastal avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmse hindamisaruannet;

 võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi rahvusvahelise ressursside töörühma 2019. aasta ülevaadet „Global Resources Outlook“,

 võttes arvesse üha rohkemaid tõendeid keskkonnareostuse dramaatiliste tagajärgede kohta inimeste tervisele, näiteks EUROSTATi andmeid kopsuvähiga seotud surmajuhtumite kohta (1,3 miljonit Euroopa kodanikku aastas),

 võttes arvesse 2020. aasta novembris toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärku (COP26), kus kõigil raamkonventsiooni osalistel tuleb suurendada oma riiklikult kindlaksmääratud panust kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega,

 võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärku (COP15), mis toimub 2020. aasta oktoobris Hiinas Kunmingis, kui osalised peavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks tegema otsuse 2020. aasta järgse ülemaailmse raamistiku kohta,

 võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kliimamuutuste kohta – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni kooskõlas Pariisi kokkuleppega[1],

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta[2],

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni Hispaanias Madridis toimuva 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25)[3] kohta,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

1. rõhutab kiireloomulist vajadust võtta meetmeid kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamiseks ning tunneb seetõttu suurt heameelt komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ üle; jagab komisjoni võetud kohustust muuta EL tervemaks, jätkusuutlikumaks, õiglasemaks ja jõukamaks ühiskonnaks, mille kasvuhoonegaaside netoheide on 2050. aastal null ning millel on kaasaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus, kus majanduskasv on lahutatud ressursside kasutamisest ja jäätmetekkest; nõuab, et vajalik üleminek kliimaneutraalsele ühiskonnale hiljemalt 2050. aastaks saaks Euroopa edulooks;

2. rõhutab, et roheline kokkulepe peaks olema Euroopa uue majanduskasvu ja tööhõive strateegia keskmes; leiab, et roheline kokkulepe aitab kiirendada ühiskonna ülemineku protsessi, mille peamised eesmärgid on kliimaneutraalsus, keskkonna ja looduskapitali kaitse, jätkusuutlikud ressursid, kasutamine ning kodanike tervis ja elukvaliteet koos jõuka, õiglase ja konkurentsivõimelise majandusega, mis toob kõigis Euroopa piirkondades kõigile kasu; on veendunud, et roheline kokkulepe peaks tekitama majanduslikke võimalusi ja põlvkondadevahelist õiglust;

3. on veendunud, et roheline kokkulepe peaks olema inimesekeskne ja selle eesmärk peaks olema kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest; on veendunud, et kestliku arengu eesmärkide rakendamine peaks olema ELi poliitikakujundamise protsessi keskmes;

4. on veendunud, et teadusuuringud ja innovatsioon ning uute puhaste tehnoloogiate arendamine on olulised CO2-heite vähendamiseks, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise aeglustamiseks ja majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks; nõuab, et alusuuringuteks tuleb anda vajaduse korral rahalist toetust; nõuab turupõhiseid stiimuleid ja toetust investeeringutele jätkusuutlikesse murrangulistesse tehnoloogiatesse, mis võivad aidata muuta ELi maailmas juhtivaks jõuks ja ülemaailmseks standardite kehtestajaks;

5. rõhutab, et selleks, et liit saavutaks hiljemalt 2050. aastaks nullilähedase heite, tuleb mobiliseerida märkimisväärsed avaliku ja erasektori investeeringud, ning peab seda rohelise kokkuleppe edu otsustavaks eeltingimuseks; on veendunud, et EL peab tagama investorite pikaajalise kindluse ja regulatiivse prognoositavuse ning piisava finantsraamistiku, vahendid ja stiimulid edukaks turupõhiseks keskkonnasäästlikuks üleminekuks; on seisukohal, et seda tuleb teha viisil, mis soodustab kulutusi ja investeeringuid üleminekusse, mis hõlmab üleminekutehnoloogiaid, mida on võimalik ELi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks järk-järgult arendada ja kasutusele võtta;

6. rõhutab, et parlament kasutab kõiki oma seadusandlikke volitusi, et vaadata läbi ja muuta kõik komisjoni ettepanekud selle tagamiseks, et need toetavad kõiki rohelise kokkuleppe eesmärke, sealhulgas kliima, keskkonna ja tervise, majanduskasvu ja töökohtade, ühtse turu kaitse ning tasakaalustatud arengu valdkonnas kõigis liikmesriikides;

ELi kliimaeesmärkide suurendamine 2030. ja 2050. aastaks

7. väljendab heameelt väljakuulutatud Euroopa kliimaseaduse ettepaneku üle, mis esitatakse 2020. aasta märtsiks; usub, et ELi siduv kohustus saavutada hiljemalt 2050. aastaks nullheide on võimas vahend üleminekuks vajalike poliitiliste, majanduslike ja tehnoloogiliste jõudude mobiliseerimiseks; on veendunud, et kliimaseadus peab sisaldama ka konkreetseid kliimamuutustega kohanemise elemente, nimelt kohustades kõiki liikmesriike võtma vastu kohandamiskavad;

8. on veendunud, et tõhususe tagamiseks peab kliimaseadus olema eraldiseisev õigusakt, sisaldama ELi tasandi vahe-eesmärke aastateks 2030 ja 2040 ning ka tugevat juhtimisraamistikku; on seisukohal, et kliimaseadus peab olema tehnoloogianeutraalne ja kajastama parimaid olemasolevaid teadusandmeid, et piirata ülemaailmset soojenemist 1,5 kraadini, ning et seda tuleks ajakohastada, võttes arvesse ELi õigusraamistikku ja Pariisi kokkuleppe läbivaatamistsükli arengut;

9. rõhutab tungivalt, et üleminek on kõigi liikmesriikide ühine jõupingutus ning kõik liikmesriigid peavad aitama kaasa 2050. aastaks ELis kliimaneutraalsuse rakendamisele; tunnistab, et CO2-heite vähendamise trajektoori tuleks liikmesriikide vahel õiglasel ja kulupõhisel viisil diferentseerida, sealjuures mõistes, et riikidel on erinevad lähtepunktid ja ressursid ning et mõned riigid liiguvad teistest kiiremini, kuid et keskkonnasäästlikule majandusele üleminek tuleks muuta kõigi Euroopa piirkondade jaoks majanduslikult ja sotsiaalselt kasulikuks võimaluseks;

10. nõuab ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist, vähendades EL-i kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 55 % võrra, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks selleks võimalikult kiiresti ettepaneku, et EL saaks selle eesmärgi oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panusena vastu võtta aegsasti enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 26. konverentsi (COP26); nõuab samuti, et see eesmärk integreeritaks Euroopa kliimaseadusesse;

11. on veendunud, et EL peab olema aktiivne ja juhtima ettevalmistusi COP26 konverentsiks, kus osalistel tuleb suurendada kollektiivseid kliimaalaseid kohustusi, mis kajastavad võimalikult kõrgeid eesmärke; on seda silmas pidades veendunud, et EL peaks ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuse vastu võtma 2020. aastal võimalikult vara, et julgustada teisi ELi mittekuuluvaid riike, eelkõige suuri heitetekitajaid, sama tegema; rõhutab sellega seoses, et ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuse suhtes tuleks kokku leppida enne septembris toimuvat ELi ja Hiina tippkohtumist ning ELi ja Aafrika tippkohtumist;

12. rõhutab, et kõik valdkonnad peavad sellele oma heitkoguste vähendamise kaudu kaasa aitama; rõhutab vajadust vaadata 2021. aasta juuniks läbi kõik asjakohased ELi kliima- ja energiaalased seadusandlikud meetmed, sealhulgas sõiduautode, kaubikute ja veoautode CO2-heite normid, et saavutada suuremad kliimaeesmärgid; tunneb heameelt komisjoni selles osas tehtud plaanide üle; kutsub komisjoni üles võtma arvesse ka muude olemasolevate ELi õigusaktide, näiteks ökodisaini direktiivi, jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide ja ringmajandusega seotud meetmete täiendavat potentsiaali kliimameetmetele kaasaaitamisel;

13. rõhutab, et üleminek kliimaneutraalsusele peab olema kestlik, eelkõige süsinikutsüklite analüüsimisel erinevates CO2-sidujates, võimaldades nendega seotud sektoritele piisavalt arenguruumi, et need oleksid kliimale kasulikumad ja CO2-sidumist saaks aja jooksul säilitada või tõhustada;

14. rõhutab vajadust tulevastes seadusandlikes ettepanekutes võtta kõrgemate kliimaeesmärkide rakendamiseks aluseks põhjalikud mõjuhinnangud, milles määratakse kindlaks eri võimaluste sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnamõjud, sealhulgas kogu kliima- ja keskkonnamõju, vajadus vältida süsinikdioksiidi leket, mõju ELi ettevõtjate, sealhulgas VKEde rahvusvahelisele konkurentsivõimele, mõju tööhõivele ja mõju pikaajalisele investeerimiskindlusele, ning samal ajal tagada poliitika sidusus kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkidega;

15. toetab komisjoni kavatsust töötada välja süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism, et vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu juhul, kui ülemaailmsetes kliimaeesmärkide tasemetes on endiselt erinevusi; leiab, et sellise mehhanismi väljatöötamine on osa laiemast strateegiast konkurentsivõimelise ja vähese CO2-heitega ELi majanduse ülesehitamiseks; on veendunud, et tulevane süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism peaks toetama ELi kliimaeesmärke, tagama võrdsed tingimused ja olema kooskõlas WTO eeskirjadega; on lisaks veendunud, et see peaks säilitama majanduslikud stiimulid edukaks üleminekuks keskkonnasäästlikule majandusele ja kliima eestvedajatele ning toetama vähese CO2-heitega kaupade turgu ELis, ning et see peaks tagama CO2-heite tõhusa maksustamise ELis, edendades samal ajal CO2-heite maksustamist mujal maailmas; rõhutab, et selline mehhanism peab olema täielikult kooskõlas ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga; on veendunud, et selles tuleb arvesse võtta iga sektori eripära ning et see tuleks valitud sektorites järk-järgult kasutusele võtta, vältides samal ajal põhjendamatuid täiendavaid halduskulusid, eriti Euroopa VKEde jaoks; palub komisjonil enne mis tahes ettepaneku esitamist uurida kõiki erinevaid vorme, mida süsinikdioksiidi piirimaks võib kaasa tuua, ning viia läbi kõigi võimaluste täielik mõjuhinnang koos heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatud seadusandliku läbivaatamisega 2021. aasta juuniks; kordab oma nõudmist, et mehhanismist saadav tulu suunataks ELi eelarvesse omavahenditena ja sihtotstarbeliselt kliimameetmete jaoks, samal ajal kui osa tuludest võiks tagastada liikmesriikidele;

16. väljendab heameelt kavandatava ettepaneku üle vaadata läbi energia maksustamise direktiiv ja nõustub, et direktiivis tuleks kohaldada põhimõtet „saastaja maksab“ CO2-heite maksustamise miinimumtasemete kaudu, austades samal ajal täielikult liikmesriikide pädevust maksupoliitika alal ja sellesse mitte sekkuda;

17. väljendab heameelt ELi uue ja ambitsioonikama kliimamuutustega kohanemise strateegia üle; rõhutab vajadust kaasata kliimamuutustega kohanemisse avaliku ja erasektori investeeringuid ning nõuab ELi kulutustes tõelist poliitilist sidusust, et kliimamuutustega kohanemine ja kliimamuutustele vastupanuvõime oleksid ELi rahastamise põhikriteeriumid, kasutades kogukondade ja taristu vastupanuvõime suurendamiseks ja tugevdamiseks ELi vahendite täielikku potentsiaali; on samal ajal veendunud, et katastroofide ennetamine, nendeks valmisolek ja neile reageerimine peavad kujunema tugevaks ja piisavate ressurssidega varustatud solidaarsusvahendiks; nõuab, et võttes arvesse üha suurenevaid probleeme, tuleb ELi eelarves ELi kodanikukaitse mehhanismi jaoks järjepidevalt eraldada piisavalt vahendeid ja tagada ühisressursside olemasolu;

18. rõhutab Euroopa kodanike, kohalike kogukondade, ettevõtjate (sh VKEde) ja tööstuse rolli kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisel ning säästvamate tarbimisharjumuste, ärimudelite ja tootmismeetodite väljatöötamisel; toetab sellega seoses komisjoni Euroopa kliimapakti loomisel ja usub, et see võib olla kasulik vahend piirkondlike ja kohalike kogukondade mõjuvõimu suurendamiseks üleminekupoliitika kujundamisel, avaliku ja erasektori partnerluste loomiseks ning parimate tavade levitamiseks kogu ELis; väljendab heameelt vabatahtlike kohustuste võtmise kampaaniate üle, kuid rõhutab, et neid tuleb alati ellu viia tegelike meetmete abil;

Puhta, taskukohase ja kindla energiaga varustamine

19. rõhutab, et kasvuhoonegaaside netonullheitega majandusele ülemineku puhul on keskne roll energial; on seisukohal, et hiljuti vastu võetud puhta energia paketi järjepidev ja täielik rakendamine on liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise tagamisel oluline esimene samm; rõhutab samal ajal, et liit peaks kiiremas korras seadma taastuvenergia ja energiatõhususe vallas kõrgemad eesmärgid, mis on täielikult kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega; rõhutab, et nimetatud kliimaeesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline tagada Euroopas sujuvalt toimiv ja täielikult integreeritud energiaturg; rõhutab sellega seoses, et vaja on piisavalt rahastatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit, et tugevdada ja suurendada liikmesriikide piirkondlikku koostööd ning tagada, et ELi energiaturg on konkurentsivõimeline, tarbijakeskne, paindlik ja mittediskrimineeriv;

20. kutsub komisjoni üles pakkuma liikmesriikidele vajaduse korral seoses nende riiklike energia- ja kliimakavade läbivaatamisega tehnilist tuge ja nõu, et tagada nende kooskõla ELi kohustustega vastavalt Pariisi kokkuleppele; nõuab kindlalt söe ja fossiilkütuste toetuste kiiret järkjärgulist kaotamist ELis ning tunneb sellega seoses heameelt energia maksustamise direktiivi ja riigiabi- ja energiasuuniste peatse läbivaatamise üle;

21. on väga mures taastuvenergia üldise turuosa kasvu aeglustumise pärast ELis; peab seetõttu tervitatavaks teadaannet avamere tuuleenergia strateegia kohta, milles tuleks sätestada tegevuskava tihedamaks koostööks liikmesriikide vahel, ning teatab, et asjaomased õigusaktid vaadatakse läbi; on seisukohal, et ELi poliitika peaks konkreetselt edendama innovatsiooni ja säästva energia salvestamise ja puhta vesiniku kasutuselevõttu, käsitledes samal ajal metaanileket, ning olema avatud tehnoloogiatele, mis võivad anda olulise panuse ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse;

22. tunneb heameelt teate üle, et komisjon teeb 2020. aasta keskpaigaks ettepaneku aruka integratsiooni meetmete kohta, ning rõhutab, et ELi energiaturu edasisel integreerimisel on oluline roll energiavarustuskindluse suurendamisel ja nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitava majanduse saavutamisel;

23. väljendab heameelt avaliku ja erasektori hoonete, näiteks koolide ja haiglate väljakuulutatud renoveerimislaine üle ning rõhutab, et ehitussektoril on suur energiasäästu potentsiaal ja taastuvenergia kohapealse tootmise võimalus, mis võib suurendada tööhõivet ja aidata VKEdel laieneda; on seisukohal, et arukas ja tulevikku suunatud õigusraamistik on oluline, et tagada sektori ettevõtetele stabiilne ja prognoositav kontekst, ning tunneb seetõttu heameelt ehitustoodete määruse läbivaatamise üle; nõuab, et rangelt jõustataks liikmesriikide kohustused renoveerida kooskõlas energiatõhususe direktiiviga üldkasutatavad hooned;

24. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse kaaluda Euroopa heitkogustega kauplemise laiendamist hoonetest ja maanteetranspordist tulenevatele heitkogustele; on seisukohal, et selle otsene lisamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ei ole teostatav võimalus; on seisukohal, et kavandatud meede vajab täiendavat analüüsi ja mõju hindamist; rõhutab tungivalt, et selline hinnasüsteem ei tohiks mingil juhul asendada ega nõrgendada olemasolevaid või tulevasi meetmeid või standardeid, nagu autode, veoautode ja elamute CO2-heite normid või kliimameetmete määrus, kuid selle rakendamise korral peaks see täiendama olemasolevaid õigusakte, et tugevdada ELi kliimaeesmärke turupõhiste ja tehnoloogiale avatud meetmetega, mis stimuleerivad innovatsiooni;

Tööstuse kaasamine puhta ringmajanduse saavutamiseks

25. leiab, et peamine väljakutse ja võimalus on ELi üleminek 2050. aastaks CO2-neutraalsele, väga ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisele tööstusbaasile ning väljendab heameelt teate üle, et komisjon esitab 2020. aasta märtsis uue tööstusstrateegia ja VKEde strateegia; rõhutab, et tööstuse konkurentsivõime ja kliimapoliitika tugevdavad teineteist ning et uuendusliku ja kliimaneutraalse tööstuse saavutamine tagab Euroopa majanduse konkurentsivõime; kutsub komisjoni üles uurima võimalust lisada kasvuhoonegaaside heitkoguste küsimus tööstusheidete direktiivi;

26. rõhutab, et tööstus- ja VKEde strateegiates tuleb sätestada selged tegevuskavad, et pakkuda terviklikke stiimuleid innovatsiooniks ja murranguliste tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning kõigi regulatiivsete takistuste kõrvaldamiseks; on veendunud, et strateegias tuleks käsitleda eelkõige energiamahukate sektorite probleeme, see peaks olema turupõhine ja avatud mitmesugustele tehnoloogilistele lahendustele, ning võtma samas arvesse VKEde piiranguid ja vajadusi; on seisukohal, et ELi toetus kliima ja ressursside eestvedajatele peaks olema tehnoloogiliselt neutraalne ning põhinema uusimatel teaduslikel andmetel ja mudelitel CO2-neutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks; rõhutab, et süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine rasketööstuse jaoks on vajalik selleks, et see muutuks kliimaneutraalseks;

27. tunneb heameelt komisjoni plaanide üle koostada uus ambitsioonikas ringmajanduse tegevuskava, mille eesmärk peab olema vähendada tervet ELi tootmise ja tarbimise keskkonna- ja ressursijalajälge, pakkudes samal ajal tugevaid stiimuleid innovatsiooniks, jätkusuutlikeks ettevõteteks ning kliimaneutraalsete ja ringtoodete turgudeks, ning mille peamised prioriteedid on ressursitõhusus, nullsaaste ja jäätmetekke vältimine; rõhutab tugevat koostoimet kliimameetmete ja ringmajanduse vahel, eelkõige energia- ja CO2-mahukates tööstusharudes;

28. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid liigiti kogumise, jäätmete vähendamise, korduskasutamise ja ringlussevõtu eesmärkide kohta, samuti muude erimeetmete kohta, nagu tootja laiendatud vastutus sellistes prioriteetsetes sektorites nagu kaubandusjäätmed, tekstiilid, plastid, elektroonika, ehitus ja toit; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja meetmed ringlussevõetud materjalide turu toetamiseks Euroopas, muu hulgas ühised kvaliteedistandardid ja taaskasutatavate materjalide kasutamise kohustuslikud eesmärgid prioriteetsetes sektorites, kui see on teostatav; rõhutab, kui oluline on töötada välja mürgivabad materjalitsüklid, kaotades järk-järgult mürgised ained, mis võivad kaasa tuua kokkupuute inimeste ja keskkonnaga, eriti kui on olemas ohutumad alternatiivid, ning edendades teadusuuringuid ja innovatsiooni puhtamate toodete väljatöötamiseks; kutsub komisjoni üles kaaluma meetmeid selliste imporditud toodete suhtes, mis sisaldavad ELis keelatud aineid või komponente, ning et neid ei tohiks ringlussevõtu kaudu ELi tarbekaupade turule tagasi tuua;

29. toetab säästvaid tooteid käsitlevaid poliitikameetmeid, sealhulgas ökodisaini kohaldamisala laiendamist õigusaktidega, mis muudavad tooted vastupidavamaks, parandatavaks, korduskasutatavaks ja ringlussevõetavaks, ning tugevat ökodisaini tööprogrammi alates 2020. aastast, mis hõlmab ka nutitelefone ja muid uusi IT-seadmeid; nõuab seadusandlikke ettepanekuid, et välistada kavandatud vananemist; kiidab heaks komisjoni kava esitada seadusandlikud ettepanekud, et tagada kõikide akude jaoks ohutu, ringluspõhine ja jätkusuutlik akude väärtusahel, ning loodab, et ettepanek sisaldab vähemalt ökodisaini, korduskasutamise ja ringlussevõtu eesmärke ning säästvaid ja sotsiaalselt vastutustundlikke tooraine hankimise skeeme;

30. nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks veelgi ELi meetmeid plastireostuse vastu, eelkõige merekeskkonnas, ning nõuab ulatuslikumaid piiranguid ühekordselt kasutatavatele plastesemetele juhul, kui on olemas säästvamad alternatiivid; toetab ülepakendamist käsitlevate õigusaktide väljatöötamist ja selle tagamist, et hiljemalt 2030. aastaks ei lubataks ELi turul enam pakendeid, mis ei ole korduskasutatavad ega majanduslikult tasuval viisil ringlussevõetavad, tagades samal ajal toiduohutuse; nõuab meetmeid, et edendada tagatisrahasüsteemide piiriülest koordineerimist; nõuab tungivalt, et komisjon võitleks mikroplasti vastu terviklikul viisil, sealhulgas rakendades tahtlikult lisatud mikroplasti kavandatud järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist ning võttes uusi meetmeid plasti tahtmatu keskkonda sattumise vastu, näiteks tekstiilide, rehvide ja plastigraanulite kaudu;

31. nõuab ELi keskkonnahoidliku ühtse turu loomist, et suurendada nõudlust säästvate toodete järele konkreetsete sätetega, nagu keskkonnahoidlike riigihangete laialdasem kasutamine, kestliku hangete läbivaatamise vahendi loomine, mille eesmärk on tagada suurte avaliku sektori taristuprojektide vastupanuvõime kliimamuutustele, mis tugineks juba olemasolevale suurte taristuprojektide vabatahtlikule eelhindamise mehhanismile; nõuab lisaks kõigi asjakohaste ELi vahendite jaoks finantstagatiste süsteemi loomist, et aidata avaliku sektori hankijatel hallata finantsriske seosed väga uuenduslike kestlike toodete ja teenuste hangetega;

32. on veendunud, et rohelise kokkuleppe õnnestumiseks keskse tähtsusega on võimestatud ja hästi informeeritud tarbijad, ning nõuab meetmeid, et tagada tarbijatele läbipaistevad, võrreldavad ja ühtlustatud tootekirjeldused, sealhulgas toodete märgistamise osas, mis põhinevad usaldusväärsetel andmetel ja teaduslikel tõenditel, et aidata teha tervislikumaid ja säästvamaid valikuid ning anda teavet toodete vastupidavuse ja parandatavuse ning ökoloogilise jalajälje kohta; rõhutab vajadust tagada tarbijatele tõhusad, kergesti mõistetavad ja jõustatavad õiguskaitsevahendid, mille puhul võetakse arvesse kestlikkuse aspekte ja kus mittenõuetekohaselt toimivate toodete kasutuselt kõrvaldamise asemel seatakse prioriteediks toodete korduskasutamine või parandamine;

33. usub, et taastuvatel materjalidel on oluline roll üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, ning rõhutab vajadust stimuleerida investeeringuid säästva biomajanduse arendamisse, kus näiteks hoonetes, tekstiilides, keemiatoodetes, pakendites, laevaehituses ja energiatootmises asendatakse fossiilimahukad materjalid taastuvate ja bioressursipõhiste materjalidega; rõhutab, et seda tuleb teha säästvalt ja austades ökoloogilisi piire; tunnistab, et kestlikult säilitatava või tõhustatud CO2-siduja tagamiseks pikemas perspektiivis on vaja ruumi sidujate haldamiseks lühemas perspektiivis, mis toob kaasa CO2-sidujate kõikumised; rõhutab biomajanduse potentsiaali luua uusi keskkonnahoidlikke töökohti ka ELi maapiirkondades ja elavdada innovatsiooni; nõuab, et toetataks teadusuuringuid ja innovatsiooni biomajanduse kestlike lahenduste vallas, mis kaitseksid ka ainulaadset bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme; nõuab seetõttu ELi biomajanduse strateegia tõhusat rakendamist Euroopa rohelise kokkuleppe osana;

34. tuletab meelde digitehnoloogia olulist rolli keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku toetamisel, eelkõige parandades ressursi- ja energiatõhusust, jäätmekäitlust, sealhulgas kemikaalide ja ainete jälgimist, heitkoguste vähendamist ja keskkonnaseiret; toonitab, et kliimale tooks kasu põhi- ja jaotusvõrkude ning energiaga kauplemise keskuste täielik digiteerimine ning arukate tarkvararakenduste kaudu hallatavad tarbimiskaja programmid;

35. kutsub komisjoni üles töötama välja uuenduslike digitehnoloogiate kasutuselevõtu strateegiad ja rahastamist; nõuab üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) suuniste läbivaatamist, et viia õigusraamistik kooskõlla arukate võrkude arendamise ja kasutuselevõtu prioriteediga kõigil elektrijaotuse tasanditel (ELi, liikmesriikide ja kohalikul tasandil), pakkudes turvalist, turvalist, säästvat ja usaldusväärset energiavarustust, ning et vältida CO2-mahukate investeeringute kinnistamist; rõhutab samal ajal, et komisjon peaks kehtestama metoodika digitehnoloogia kasvava keskkonnamõju jälgimiseks ja kvantifitseerimiseks, tagades samal ajal, et asjaomane reguleerimine ei kaasa tooma tarbetut halduskoormust; on seisukohal, et Euroopa andmete ühtse turu strateegias tuleks kindlaks määrata peamised eesmärgid digitaaltehnoloogia potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ja tuvastada selle ees seisvad takistused; soovitab võtta digitehnoloogia kasutusele koos kasutajatele ja spetsialistidele mõeldud koolitusprogrammidega;

Säästvale ja arukale liikuvusele ülemineku kiirendamine

36. väljendab heameelt seoses peatselt valmiva säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga; kutsub komisjoni üles esitama kava õiglaseks üleminekuks kliimaneutraalsele ühiskonnale, mis säilitab Euroopa kodanike jaoks kõrgetasemelise transpordiühenduse ning samuti ELi transpordisektori konkurentsivõime ja selle panuse ELi majandusse ning tööhõivesse;

37. väljendab heameelt, et komisjon tegi tõhususe suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks ettepaneku edendada mitmeliigilist transporti; on siiski arvamusel, et mitmeliigilist transporti saab kõige paremini saavutada ainult konkreetsete seadusandlike ettepanekutega; kutsub lisaks komisjoni üles arendama praegust lennuühenduse indeksit edasi mitmeliigilise ühenduvuse indeksiks, mille üks teguritest oleks transpordi mõju keskkonnale; rõhutab lisaks, et heitevaba veetransport on säästva mitmeliigilise transpordi väljaarendamise võti;

38. kutsub ELi üles aktiivselt toetama Euroopa autotööstuse ümberkujundamist, sealhulgas teadusuuringute rahastamise ja finantsmeetmetega tootmise ümberkorraldamiseks, hoides seda sektorit siiski Euroopas;

39. nõuab ühtse Euroopa taeva kiiret ja tulemustele suunatud ümberkujundamist, ELi raudteekaubaveo võrgustiku läbivaatamist ning Galileo programmi täielikku väljaarendamist ja kasutuselevõttu; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle teha ettepanekuid meetmete kohta, millega suurendatakse maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi omavahelist ühendatust, mis toob kaasa transpordi tegeliku ümbersuunamise teistele transpordiliikidele; nõuab ELi raudteevõrkude ühenduvusse tehtavate investeeringute tõhustamist ja toetamist, et võimaldada kogu ELis võrdset juurdepääsu avalikule raudteetranspordile;

40. väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle töötada välja arukad liikluskorralduse ja liikuvuse süsteemid ning liikuva side teenistused, eelkõige linnapiirkondades; kutsub komisjoni üles toetama uuenduslike rakenduste, uute tehnoloogiate, uute ärimudelite ning uute kujunemisjärgus ja uuenduslike liikuvussüsteemide arendamist kogu Euroopas; nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks aruteludesse tulevase liikuvuspoliitika rakendamise üle ELi tasandil ka linnad, kellel on selleks vajalikud praktilised kogemused ja oskusteave;

41. on veendunud, et EL peab kõigi transpordiliikide puhul õiglaselt kohaldama põhimõtet „saastaja maksab“ ja pakkuma stiimuleid puhtamate transpordiliikide eelistamiseks; on seisukohal, et transpordimaksudest ja -tasudest saadavat tulu tuleks kasutada selleks, et aidata üleminekul oleval sektoril muuta need kulud sotsiaalselt vastuvõetavamaks;

42. peab tervitatavaks komisjoni kavatsust kaasata heitkogustega kauplemise süsteemi ka merendussektor; on veendunud, et selle kaasamine peab põhinema mõjuhinnangul, milles käsitletakse ka ELi ettevõtjate ja ettevõtete konkurentsivõimet ning võimalikke üleminekuid; rõhutab, et EL peaks kaitsma kõrgeid eesmärke kasvuhoonegaaside vähendamiseks merendussektoris nii rahvusvahelisel kui ka ELi tasandil, samal ajal kui uued ELi meetmed ei tohiks kahjustada ELi lipu all sõitvate laevade rahvusvahelist konkurentsivõimet; on veendunud, et ELi meetmetes tuleks arvesse võtta tulevasi siduvaid ülemaailmseid meetmeid Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis ja vältida sektori jaoks topelteeskirjade loomist; on veendunud, et ELi ja rahvusvahelised meetmed peaksid olema omavahel kooskõlas;

43. toetab kavandatavaid meetmeid lennundussektori heitkoguste vähendamiseks ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tugevdamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega ning lennuettevõtjatele tasuta eraldatavate saastekvootide vähendamist; nõuab samal ajal, et EL osaleks rahvusvahelise lennunduse CO2-heite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) väljatöötamises ning tugevdaks CORSIA sätteid; rõhutab lisaks vajadust kiirete investeeringute järele uute tehnoloogiate alastesse teadusuuringutesse, et vähendada laevandus- ja lennundussektori CO2-heidet, ning heiteta ja keskkonnahoidlike laevade arendamisse, mis põhinevad loodussäästlikel komponentidel, paremale jäätmekäitlusele ja veemajandusele ning mootoritehnoloogiatele;

44. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid kooskõlastatud meetmete kohta lennunduse maksustamiseks liikmesriikides, et kaotada aegunud maksuvabastused, kohaldada põhimõtet „saastaja maksab“ ja tagada eri transpordiliikidele võrdsed tingimused, vältides samal ajal soovimatuid negatiivseid keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi;

45. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle vaadata läbi alternatiivkütuste taristu direktiiv ja üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) määrus; rõhutab sellega seoses, et komisjon peab kogu transpordivõrgu korraldamisel tugevdama liikmesriikidevahelist koordineerimist, näiteks kaotades praeguse lõhe riiklike transpordi üldkavade vahel, ning võtma vastu tulemustele suunatud seadusandlikud meetmed, et tagada liikmesriikide poolt kokkulepitud tähtaegadeks TEN-T võrgu väljakujundamine, ning seadma prioriteediks piiriülesed lõigud ja säästvate alternatiivsete transpordikütuste taristu kasutuselevõtu; rõhutab, kui oluline on soodustada alternatiivkütuste taristu väljaarendamist, et heiteta ja vähese heitega sõidukite ja laevade potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada; rõhutab vajadust seada esikohale heitevaba avalik transport ning taristu loomine rattaga ja jalgsi liikumiseks, eelkõige linnapiirkondades;

46. ootab huviga ettepanekuid, mida komisjon varsti esitab sisepõlemismootoriga (Euro 7) sõidukitele rangemate õhusaasteainete heitenormide kehtestamise kohta ning sõiduautode ja kaubikute läbivaadatud CO2-heite normide kohta, millega tagatakse alates 2025. aastast suund heitevabale liikuvusele; palub komisjonil töötada välja olelusringi hindamise metoodika; tuletab meelde komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ põhjaliku analüüsi tulemust, mille kohaselt vastavalt stsenaariumitele, kus 2050. aastal jõutakse kliimaneutraalsuseni peavad kõik ELis turule lastavad uued autod olema alates 2040. aastast heitevabad, ning nõuab selle arengu toetamiseks sidusat poliitilist raamistikku ja üleminekukavasid; märgib, et tüübikinnituse direktiiv on vaja läbi vaadata, et võimaldada kõige eesrindlikumatel riikidel kohaldada riiklikul tasandil rangemaid meetmeid, kui liikmesriigid nii otsustavad;

47. väljendab heameelt komisjoni kava üle tegeleda meretranspordist ja lennundusest tuleneva õhusaastega, sealhulgas reguleerida kõige saastavamate laevade juurdepääsu ELi sadamatele ja võtta meetmeid sadamates sildunud laevade põhjustatud reostusega võitlemiseks; rõhutab, kui oluline on soodustada heitevabade, taastuvenergiat kasutavate sadamate arendamist; rõhutab, et rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) raames ette nähtud heite kontrolli piirkondade kasutuselevõtt ja laevade kiiruse vähendamine on asjakohased lahendused heite vähendamiseks, mida on lihtne rakendada;

Talust toidulauani – õiglase, tervisliku ja keskkonnasõbraliku toidusüsteemi kujundamine

48. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle esitada strateegia „talust toidulauani“, et saavutada kestlikum toidupoliitika, ühendades jõupingutused kliimamuutustega võitlemiseks, keskkonna kaitsmiseks ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks eesmärgiga tagada eurooplastele taskukohane, kvaliteetne ja säästev toit, tagades samal ajal põllumajandustootjatele ja kaluritele inimväärne sissetulek ja põllumajandussektori konkurentsivõime; märgib, et ELi kodanikud leiavad, et ohutu, tervisliku ja kvaliteetse toidu pakkumine kõigile tarbijatele peaks olema ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika peamine prioriteet; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle uurida uusi viise, kuidas pakkuda tarbijatele, eelkõige noortele tarbijatele paremat teavet;

49. rõhutab põllumajandusettevõtete investeeringute potentsiaali säästvatesse tavadesse, näiteks täppispõllumajandusse, mahepõllumajandusse, agroökoloogiasse, agrometsandusse, loomade heaolu suurendamisse ning inimeste ja loomade haiguste ennetamisse, sealhulgas metsa säästvasse majandamisse, CO2-kogumisse ja kasutamisse ning toitainete paremasse haldamisse, et saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid; rõhutab, kui oluline on motiveerida põllumajandustootjaid liikuma nende tavade suunas ja minema üle meetoditele, mis toovad õiglasel, õigeaegsel ja majanduslikult tasuval viisil suuremat kasu kliimale, keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele; märgib, et põllumajandus ning põllumajandustootjate ja ettevõtjate töö toiduainete tarneahelas on strateegia „talust toidulauani“ eesmärkide saavutamisel kesksel kohal; tuletab meelde tervisliku toidu olulist rolli südame-veresoonkonna haiguste ja vähktõve vähendamisel;

50. palub komisjonil analüüsida ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi panust ELi keskkonna-, kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse alastesse kohustustesse ning traditsioonilistesse põllumajandusmeetoditesse, viies selle kooskõlla Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärkidega, võttes arvesse vajadust säilitada Euroopas võrdsed tingimused, et võimaldada tugevat, vastupidavat ja säästvat põllumajandustootmist; kutsub liikmesriike üles seadma oma ÜPP strateegiakavades kliimameetmed oma põllumajanduse keskkonnaalaste prioriteetide seas esikohale ning kutsub komisjoni üles jääma strateegiliste kavade hindamisel selles küsimuses kindlaks; rõhutab, kui oluline on uues rakendamismudelis tulemuspõhine ja sihipärane lähenemisviis, mis muudab konkreetsed tulemused ja lisaväärtuse eesmärgid lihtsamaks ja läbipaistvamaks; peab vajalikuks aidata põllumajandustootjatel minna üle säästvamale põllumajandusele, sealhulgas sõltumatute põllumajandusettevõtete nõuandeteenuste kaudu, ning toetab sel eesmärgil ÜPP-le sellise eelarve andmist, mis vastab piisavalt ELi keskkonnaalastele eesmärkidele;

51. rõhutab seoseid strateegia „talust toidulauani“ ja nullsaaste eesmärgi vahel; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tegeleda survega, mida pestitsiidid avaldavad keskkonnale ja tervisele ning vähendada märkimisväärselt keemiliste pestitsiidide ning väetiste ja antibiootikumide kasutamist ja nendega seotud riske, sealhulgas seadusandlike meetmete abil; nõuab ELi strateegiat, et leida ohtlikele taimekaitsevahenditele teaduslikult põhjendatud säästvaid alternatiive; nõuab tungivalt erilise tähelepanu pööramist tolmeldajate kaitsele ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) suuniste (taimekaitsevahenditega mesilastele põhjustatava ohu kohta) täielik ja kiire rakendamine;

52. rõhutab Euroopa põllumajanduse potentsiaali aidata kaasa ringmajandusele ja suuremale bioloogilisele mitmekesisusele ning edendada taastuvate toorainete kestlikku kasutamist; väljendab heameelt asjaolu üle, et strateegias „talust toidulauani“ käsitletakse ka eeliseid, mida pakuvad uued tehnoloogiad, sealhulgas digiteerimine, tsiviilotstarbelised kosmoseprogrammid ja programmi U-Space teenused, samuti innovatsiooni ja teaduslikke avastusi, mis võivad oluliselt vähendada ÜPP bürokraatiat, ning parandada tõhusust, ressursside kasutamist ja keskkonnasäästlikkust, tuues samas sektorile majanduslikku kasu; rõhutab integreeritud taimekaitse rolli ja nõuab selle rakendamist kõigi põllumajandustootjate poolt;

53. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tõhustaksid meetmeid toidujäätmete vähendamiseks; nõuab 2030. aastaks siduvat, kogu ELi hõlmavat 50 % vähendamise eesmärki, mis põhineb ühisel metoodikal;

54. kutsub komisjoni üles integreerima oma strateegiasse „talust toidulauani“ kalandus- ja vesiviljelustooted, et tugevdada kalandussektori kestlikku väärtusahelat (kala püügist kuni selle tarbimiseni); kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku kõigi mereandide jälgitavuse parandamiseks, sealhulgas kalakonservide päritolu märkimine ja merekeskkonda kahjustavate või kahandavate toodete tagasilükkamine;

55. palub komisjonil võimalikult kiiresti esitada uus loomade heaolu strateegia, mis sillutab teed loomade heaolu raamseadusele;

Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja taastamine

56. nõuab tungivalt, et EL tugevdaks looduskaitset võttes vastu ambitsioonika bioloogilise mitmekesisuse 2030. aasta strateegia, mille eesmärk oleks peatada ja tagasi pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine nii Euroopas kui ka kogu maailmas ning mis sisaldab erimeetmeid Euroopa ülemerepiirkondadele;

57. rõhutab, et strateegia peab sisaldama nii ambitsioonikaid õiguslikult jõustatavaid meetmeid haavatavate ökosüsteemide kaitse tõhustamiseks kui ka ulatuslikke meetmeid, mis käsitleksid bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustajaid; rõhutab, et eduka looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse poliitika alus on poliitikavaldkondade sidusus nii ELi kui ka riiklikul tasandil, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kalandus- ja põllumajandustoetusi ümber korraldama, et soodustada keskkonnameetmete rakendamist ja saavutada täielik kooskõla ELi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega, sealhulgas ulatuslike jõustamismehhanismidega;

58. palub komisjonil lisada bioloogilise mitmekesisuse strateegiasse eesmärk ohtlikud kemikaalid järk-järgult kasutusest kõrvaldada ja siduda see mürgivaba keskkonna strateegiaga;

59. palub komisjonil esitada viivitamata ettepanek Euroopa õigusraamistiku loomiseks, millega peatatakse metsa raadamine, mis on seotud ELis müüdavate toodetega;

60. kutsub komisjoni üles esitama uue ambitsioonika ELi metsastrateegia, et tunnustada asjakohaselt Euroopa metsade olulist ja mitmeotstarbelist rolli võitluses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu, võttes sealhulgas arvesse ka sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaaspekte; rõhutab, et metsade kliimapotentsiaali kõrgpunkti saavutamiseks tuleb käsitleda kestlikku metsamajandamist pikas perspektiivis, kindlustamaks pikaajaline süsiniku säilitamine ja sidumine; tuletab meelde vajadust võtta meetmeid võitluseks ebaseadusliku metsaraiega Euroopas;

61. rõhutab, et kauplemine ja ebaseaduslik äri looduslike liikidega on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise olulised põhjused; rõhutab, et ELi 2016. aasta tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemise kohta lõpeb 2020. aastal; nõuab tungivalt, et komisjon uuendaks ja tugevdaks selle sätteid, integreeriks need täielikult bioloogilise mitmekesisuse 2030. aasta strateegiasse ja tagaks piisava rahastuse; kutsub komisjoni üles seadma võitluses looduslike liikidega seotud kuritegevuse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu olulisele kohale koostöö partnerriikidega;

Kestlikud mered ja ookeanid

62. nõuab tungivalt, et komisjon annaks rohelisele kokkuleppele nn sinise mõõtme ja kaasaks sellesse ühe põhielemendina ookeanimõõtme, tunnustaks täielikult ookeani pakutavaid ökosüsteemi teenuseid, töötades välja „Ookeanide ja vesiviljeluse tegevuskava“, mis sisaldaks konkreetseid meetmeid, millega luuakse ühtne strateegiline nägemus merepoliitika küsimustest, nagu transport, innovatsioon ja teadmised, bioloogiline mitmekesisus, sinine majandus, heited ja juhtimine;

63. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku ühise kalanduspoliitika (ÜKP) läbivaatamiseks, eesmärgiga taastada kalavarude biomass ülalpool maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset, arendada kestlikke mere- ja magevee vesiviljelussüsteeme ning luua tõhus ja integreeritud ökosüsteemipõhine juhtimissüsteem, mis võtab arvesse kõiki kalavarusid ja mere ökosüsteemi mõjutavaid tegureid, sealhulgas kliimamuutust ja reostust;

64. rõhutab vajadust rahaliste vahendite ja suutlikkuse suurendamiseks, parandamaks teadmisi merekeskkonna valdkonnas seoses bioloogilise mitmekesisuse, kliima ja reostusega, et mõista paremini tegevuste mõju mere ökosüsteemile ja kalavarude olukorrale ning koostada asjakohased kohanemis- ja leevenduskavad;

65. nõuab ettepanekut, millega kehtestataks bioloogilise mitmekesisuse 2030. aasta strateegias siduv eesmärk suurendada ELi tasandil merekaitsealade võrgustikku vähemalt 30 % võrra, et tõhustada ookeani kaitset;

66. nõuab ettepanekut kestliku sinise majanduse, sealhulgas taastuvenergia, kestliku turismi ja tööstuse arendamiseks;

67. rõhutab, kui oluline on tugevdada ELi ülemaailmset juhtrolli ookeanide majandamisel, sealhulgas kaubandusmõõtmes, edendades rahvusvahelise mehhanismi vastuvõtmist, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja mere ökosüsteeme väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel, ning täisleppimatuse poliitika kehtestamist ebaseadusliku kalapüügi suhtes; juhib tähelepanu vajadusele suurendada ELi panust ÜRO algatusse „Ookeaniteaduste aastakümme kestliku arengu hüvanguks (2021–2030)“, et toetada rohkem ookeaniteadust ja saavutada kestliku arengu eesmärgid;

Nullsaaste eesmärk mürgivaba keskkonna saavutamiseks

68. kiidab heaks komisjoni plaani koostada nullsaaste tegevuskava, mis hõlmab õhku, vett ja pinnast, kuid mis peaks käsitlema ka maalt vette sattuvat reostust ja sisaldama tõhustatud seiret;

69. rõhutab mitmekülgset kasu, mida kliimaneutraalne ühiskond avaldab rahvatervisele, nii Euroopa kodanike üldisele heaolule (sealhulgas parem töökeskkond, mis viib parema terviseni tööl) kui ka hoolduskulude kokkuhoiu osas ning kergema koormuse kujul kindlustus- ja riiklikele tervishoiusüsteemidele, ja mis on tingitud bioloogilise mitmekesisuse taastamisest, õhusaaste vähenemisest ja väiksemast kokkupuutest saasteainetega;

70. kutsub komisjoni üles viivitamata esitama ambitsioonika ja valdkonnaülese mürgivaba keskkonna strateegia; rõhutab, et see strateegia peaks sisaldama juhiseid väga ohtlike ainete ja muude ohtlike kemikaalide, sealhulgas endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kiireks asendamiseks, käsitlema kemikaalide kombineeritud mõju probleemi ning toetama ka Euroopa innovatsioonitegevust ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide valdkonnas; nõuab paremat järelvalvet seoses ohtlike kemikaalide ja ravimite keskkonda sattumisega ja uuringuid sel teemal;

71. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2020. aasta juuniks ambitsioonikad seadusandlikud ettepanekud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide vähendamiseks kosmeetikatoodetes, mänguasjades ja toidupakendites, asendades need ohutumate alternatiividega, ning tegevuskava, mis sisaldaks eesmärke ja tähtaegu sisaldavat terviklikku raamistikku, vähendamaks kodanike kokkupuudet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega;

72. palub komisjonil kooskõlas WHO suunistega suurendada õhukvaliteedi kaitset ning nõuab tungivalt õhusaaste paremat seiret liikmesriikides, rakendades töökindlaid ja ühtlustatud mõõtmismeetodeid ning pakkudes Euroopa kodanikele lihtsat juurdepääsu teabele;

Euroopa rohelise kokkuleppe rahastamine ja õiglase ülemineku tagamine

73. toetab kestlikku investeerimiskava, mis vähendaks investeerimispuudujääki; rõhutab, et kavas tuleks võtta arvesse varasemate programmidega (nn Junckeri kavaga) saadud kogemusi ja pöörata erilist tähelepanu Euroopa lisaväärtusega investeeringutele; rõhutab, et see peaks hõlmama ka õiglase ülemineku rahastamist kõikides ELi piirkondades; kiidab heaks meetmed investeerimislõhe vähendamiseks ELis, näiteks InvestEU programmi kaudu;

74. väljendab heameelt uue energialaenude poliitika ning uue kliimameetmete ja keskkonnakestlikkuse strateegia üle, mille Euroopa Investeerimispank (EIP) võttis olulise sammuna vastu 14. novembril 2019; väljendab heameelt, et EIP võttis endale Euroopa kliimapanga rolli, mille raames 2025. aastaks suunatakse 50 % selle tehingutest kliimameetmetele ja keskkonnakestlikkusele, 2021. aastaks lõpetatakse fossiilkütuste projektide toetamine ning 2020. aastaks saavutab kogu rahastamistegevus kooskõla Pariisi kokkuleppe põhimõtete ja eesmärkidega; julgustab EIPd aktiivselt toetama projekte, mis mõjutavad õiglase ülemineku jaoks olulisi poliitikavaldkondi, nagu teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine, VKEde juurdepääs rahastamisele ning sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused;

75. rõhutab vajadust toetada õiglast üleminekut; on veendunud, et hästi kavandatud ja piisavalt rahastatud õiglase ülemineku mehhanism, mis hõlmab õiglase ülemineku fondi, on oluline majanduslik vahend ülemineku võimaldamiseks ja ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks, tegeledes samal ajal ka sotsiaalsete mõjudega; on veendunud, et see mehhanism ei tohiks lihtsalt kujutada netosummade ümberpaigutamist riiklikele valitsustele, vaid peaks konkreetselt aitama fossiilkütustest sõltuvates piirkondades töötajatel ja ettevõtjatel minna üle puhtale tulevikumajandusele, hõlmates põhjalikku oskuste täiendamist ja ümberõpet, et töötajaid ette valmistada ja kohandada tööhõive uuteks võimalusteks, vajadusteks ja pädevusteks; rõhutab siiski, et ainuüksi rahaliste vahenditega ei ole võimalik üleminekut saavutada ning see ei tohiks heidutada juhtivaid riike; rõhutab tugevalt, et õiglase ülemineku rahastamine peab sõltuma konkreetsetest süsinikuheite vähendamise meetmetest kooskõlas Pariisi kokkuleppega, eelkõige söe järkjärgulisest kasutusest eemaldamisest ja fossiilkütustel põhineva majandusega piirkondade ümberkujundamisest;

76. rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamine peab olema sotsiaalselt kestlik ja see ei tohi süvendada kütteostuvõimetust ELi vaeseimates piirkondades; on arvamusel, et kütteostuvõimetusega võitlevad kogukonnad peavad olema varustatud vajalike vahenditega, mis võimaldaksid neil hariduse ja pikaajaliste investeeringute soodustamise kaudu osaleda üleminekus rohelisele majandusele;

77. palub komisjonil suurendada tehnilise abi ja nõustamisteenuste rahastust, et käsitleda projektijuhtimise menetluste keerukust; tuletab meelde vahendite õiglase geograafilise jaotuse olulisust kogu ELis;

78. nõuab, et kehtestataks bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste siduv eesmärk ja ambitsioonikas kliimapoliitika integreerimise eesmärk, mis ületaksid 2012.–2027. aasta mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas parlamendi seisukohas eesmärgiks seatud kulumäärasid[4];

79. nõuab, et komisjon tagaks, et mistahes ELi poliitika rahastamine liidu vahenditest ei läheks vastuollu Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ja teiste ELi keskkonnaeesmärkidega;

80. nõuab sellise mehhanismi loomist, mis tagaks hea koordineerimise ning kooskõla ja järjepidevuse ELi poliitikavaldkondade ja rahastamisvahendite vahel, et vältida kattumist, tugevdada rahastamisvahendite vastastikust täiendavust ja nendevahelist koostoimet ning võimendada kestlikke avaliku ja erasektori investeeringuid, optimeerides ja integreerides seeläbi paremini Euroopa rohelise kokkuleppe rahalist toetust;

81. toetab uute keskkonnahoidlike omavahendite kogumi kasutuselevõtmist, mis edendab ja hõlbustab rohelisele majandusele üleminekut; võtab seetõttu arvesse komisjoni selleteemalisi ettepanekuid;

82. kiidab heaks komisjoni kavatsuse ajakohastada Euroopa uut oskuste tegevuskava ja noortegarantiid, et suurendada tööalast konkurentsivõimet rohelise majanduse valdkonnas; rõhutab lisaks, et oskused ja töötajate kohanemisvõime tööturul on rohelisele majandusele üleminekul otsustava tähtsusega; julgustab liikmesriike investeerima haridus- ja koolitussüsteemidesse, mis pakuvad kiiret oskuste täiendamist või ümberõpet, lihtsustades seega madala kvalifikatsiooniga töötajate üleminekut hääbuvate sektorite töökohtadelt kõrgema lisandväärtusega töökohtadele tärkavates sektorites;

83. palub ELil toetada kutseõppega seotud meetmeid liikmesriikides, näiteks arendades era- ja avaliku sektori dialoogi ja koostööd, kuna keskkonnasõbralikuma majanduse jaoks ja digitaliseerimise suundumusi silmas pidades on vaja investeeringuid, mis aitaksid rahuldada tekkivat nõudlust oskuste järele;

Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine

84. rõhutab, et maailmatasemel teadusuuringud ja innovatsioon on Euroopa tuleviku alustalad ning need on esmatähtsad keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks, tagades samas majandusliku konkurentsivõime ja heaolu; kordab, et ELi poliitika peaks toetama teaduse tipptaset ja kaasavat teadust, tugevdama teadus- ja tööstusvaldkonna vahelist koostööd ning julgustama innovatsiooni ja tõenduspõhist poliitikakujundamist, edendades samas rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas, sealhulgas hõlbustades heade tavade vahetamist, et tugevdada rohelisele majandusele üleminekuga seonduvaid oskusi sellega seotud uutel erialadel, nii töötajate, õpetajate kui ka noorte seas;

85. rõhutab, et EL peab säilitama ja edasi arendama oma juhtivaid tsiviilkosmoseprogramme Copernicus ja Galileo ning Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametit, mis annavad väärtusliku panuse keskkonnaseiresse ja andmete kogumisse; rõhutab, et Copernicuse kliimamuutustega seotud teenused peaksid saama võimalikult kiiresti täielikult toimivaks, tagades seeläbi pideva andmevoo, mis on vajalik kliimamuutuste tulemusliku leevendamise ja nendega kohanemise meetmete võtmiseks;

86. rõhutab ülesandepõhise programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) tähtsust, kuna see annab võimaluse kaasata erinevaid osalejaid, sealhulgas Euroopa kodanikke kliimamuutuse kui globaalse probleemi lahendamisesse ning võimaldab suurendada koostööd teadusuuringute valdkonnas ja uuendustegevuses, et viia täide Euroopa roheline kokkulepe;

„Ära tekita kahju“ – kestlikkuse peavoolustamine kõigis ELi poliitikavaldkondades

87. kiidab heaks Euroopa poolaasta keskkonnasäästlikumaks muutmise; rõhutab, et Euroopa poolaasta praegust toimimisviisi ei tohiks nõrgendada; on veendunud, et sellesse tuleks lisada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, hoides Euroopa poolaasta makromajanduslikus fookuses siiski selle praegused eesmärgid; toetab seetõttu kestliku arengu eesmärkide integreerimist Euroopa poolaastasse, mis kohustaks liikmesriike esitama riiklikke kavasid nende saavutamise kohta; palub samuti, et komisjon koostaks hinnangud liikmesriikide eelarvete kooskõla kohta ELi ajakohastatud kliimaeesmärkidega;

88. väljendab heameelt seoses komisjoni võetud kohustusega tagada, et kõik ELi meetmed, sealhulgas keskkonnasäästliku eelarvestamise vahendite kasutamine, aitaksid ELil saavutada kestlik tulevik ja uuendada sellele vastavalt parema õigusloome suuniseid; nõuab, et komisjon koostaks kõigi tulevaste ettepanekute struktureeritud mõjuanalüüsi, et kindlustada nende kooskõla ELi kliima-, keskkonna- ja tervisealaste eesmärkidega ning hinnata erinevaid võimalusi rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon aitaks liikmesriikidel täielikult ja nõuetekohaselt rakendada praeguseid ja edaspidiseid keskkonna- ja kliimaalaseid õigusakte liikmesriikides ning tagaks, et nende mittejärgimisel on tagajärjed;

89. rõhutab, et kaubandus on oluline vahend kestliku arengu edendamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks; on arvamusel, et roheline kokkulepe peaks tagama, et kõik rahvusvahelised kaubanduslepingud sisaldaksid tugevaid ja jõustatavaid kestliku arengu peatükke, mis oleksid täielikult kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste ja eelkõige Pariisi kokkuleppega; kiidab heaks komisjoni võetud kohustuse muuta Pariisi kokkuleppe järgimine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks klausliks;

90. rõhutab ELi tarbimise suurt kliima- ja keskkonnajalajälge väljaspool ELi asuvates riikides; kutsub komisjoni üles seadma eesmärki vähendada ELi tarbimise ja tootmise ülemaailmset jalajälge, arvestades Maa taluvuspiire;

91. rõhutab, et EL peaks pakkuma arenguriikidele finants- ja tehnilist abi, et aidata neid üleminekul rohelisele majandusele, näiteks arenguprojektide kaudu;

ELi üleilmne juhtpositsioon

92. rõhutab, et ELil kui maailma suurimal ühtsel turul on võimalik kehtestada standardeid, mis kehtiks üleilmsetes väärtusahelates, ja on arvamusel, et EL peaks suurendama oma ambitsioonikust uute kestliku majanduskasvu standardite kehtestamisel ning kasutama oma majanduslikku kaalu rahvusvaheliste standardite väljakujundamiseks, mis oleksid kooskõlas ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, toetades samal ajal kestlikele toodetele avatud ja atraktiivseid ELi ja ülemaailmseid turge;

93. on arvamusel, et suutmatus Madridis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungjärgul (COP25) kokkuleppele jõuda kõrgemate ülemaailmsete kliimaeesmärkide osas rõhutab vajadust ELi juhtrolli järele maailmas, ning nõuab, et EL täiustaks oma kliimadiplomaatiat ja edendaks kahepoolseid suhteid partnerriikidega, eelkõige enne COP26 toimumist Glasgows;

94. kutsub komisjoni üles algatama rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise võitluseks antimikroobikumiresistentsuse ja nakkushaiguste suurema leviku vastu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles asjakohaselt käsitlema ravimipuuduse ohtu;

 

°

° °

95. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0217.

[2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.

[3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0079.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

Viimane päevakajastamine: 14. jaanuar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika