Menetlus : 2019/2956(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0045/2020

Esitatud tekstid :

B9-0045/2020

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/01/2020 - 10.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0005

<Date>{10/01/2020}10.1.2020</Date>
<NoDocSe>B9-0045/2020</NoDocSe>
PDF 209kWORD 62k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Euroopa rohelise kokkuleppe kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2956(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Iratxe García Pérez, Miriam Dalli</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0040/2020

B9-0045/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta

(2019/2956(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

 võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

 võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

 võttes arvesse 12. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

 võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet üleilmse soojenemise kohta 1,5 °C, viiendat hindamisaruannet (AR5) ja selle kokkuvõtvat aruannet, eriaruannet kliimamuutuste ja maa kohta ning eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

 võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 31. mail 2019. aastal avaldatud bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmset hindamisaruannet,

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta[1],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

1. väljendab heameelt komisjoni teatise üle, mis käsitleb Euroopa rohelist kokkulepet, ja toetab selle eesmärki, milleks on muuta ELi majandus kestlikumaks ning ühiskond õiglasemaks ja jõukamaks, lõpetades samal ajal järk-järgult võimalikult kiiresti fossiilkütuste kasutamise ning saavutades Euroopas aastaks 2050 kliimaneutraalsuse;

2. rõhutab, et roheline kokkulepe ja mudel, mida see meie ühiskondadele pakub, peaks rajanema kolmel omavahel seotud ja üksteist tugevdaval sambal: roheline sammas, et saavutada kliimaeesmärgid, looduskaitse ja tervislik keskkond; punane sammas, et tagada rohelise kokkuleppe tugev sotsiaalne mõõde; ja rahandussammas, millega eraldataks nende eesmärkide saavutamiseks piisavad rahalised vahendid;

3. toonitab, et Euroopa vajab hädasti uut kestlikku majandusmudelit, mis ühendaks sotsiaalse ja keskkonnalase progressi, vähendaks ebavõrdsust ja parandaks kõigi heaolu, jätmata ühtegi inimest ja kohta maha;

4. tuletab meelde Pariisi kokkuleppe, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke ja kinnitab neid; kordab, et Euroopa roheline kokkulepe peaks suunama Euroopa pikaajalise kestliku kasvu, jõukuse ja heaolu teele, tagades, et meie keskkonna-, majandus- ja sotsiaalpoliitikat arendataks viisil, mis tagab õiglase ülemineku ning sillutab teed positiivsetele ja kestlikele, sotsiaalsetele, tööstuslikele ja majanduslikele muutustele, luues ja säilitades kvaliteetseid töökohti, kahandades sotsiaalset ebavõrdsust, vähendades tasakaalustamatust liikmesriikide vahel ja erinevusi nende majandusarengu tasemes, kaotades geograafilisi erinevusi ning soolisi ja põlvkondadevahelisi erinevusi;

5. tuletab meelde, et kliima- ja keskkonnaalane hädaolukord on üks olulisim inimkonna ees seisev lahendamist vajav ülesanne ning et kõik riigid ja osalised üle kogu maailma peavad tegema kõik endast oleneva, et selle vastu võidelda; rõhutab ELi ülemaailmset juhtrolli kliimameetmete võtmisel, pidades eelkõige silmas Ameerika Ühendriikide taganemist Pariisi kokkuleppest ning Madridis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP25) peetud läbirääkimiste ebaõnnestumist;

6. kordab, et üleminekul tuleb lähtuda kestliku arengu eesmärkidest, et EL jätaks selja taha majandusmudeli, mis edendab raiskamist ja ressursside ammendumist, ja edendaks selle asemel inimarengu mudelit, mis on kooskõlas terve planeedi heaoluga; toonitab sellega seoses asjaolu, et Euroopa roheline kokkulepe peab ajendama uut tööstusrevolutsiooni, kus on ühendatud tugevaimad sotsiaalsed õigused, keskkonnaalane terviklikkus, piirkondlik ühtekuuluvus, kestlikkus ning ülemaailmselt konkurentsivõimeline tulevikukindel tööstus, millest saavad kasu paljud, mitte vaid üksikud inimesed;

7. kordab, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele ja kestlikule ühiskonnale peab toimuma koos Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisega, et luua Euroopa, mille keskmes on sotsiaalne sidusus ja kus palku, töötingimusi ja sotsiaalseid õigusi parandatakse, mitte ei kahjustata, ja kus me konkureerime ülemaailmselt teadmiste, kestlikkuse ja innovatsiooni, mitte madalamate palkade, väiksemate õiguste ja ebakindlamate töötingimuste alusel; nõuab, et kõik Euroopa rohelise kokkuleppe raames tehtavad algatused oleksid täielikus kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ning mõõdetavad terviklike keskkonna- ja sotsiaalsete näitajate abil;

Kõrgemate ELi kliimaeesmärkide seadmine 2030. ja 2050. aastaks

8. nõuab ambitsioonikat Euroopa kliimaõigust, mis sisaldaks õiguslikult siduvat eesmärki saavutada hiljemalt 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide ning seaks vahe-eesmärgiks saavutada 2030. aastaks vähemalt 55 % ja seaks eesmärgi ka 2040. aastaks; palub, et komisjon esitaks kõik vajalikud seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud ettepanekud järgmise kahe aasta jooksul, pannes kõik sektorid heite vähendamise eesmärkide saavutamisele kaasa aitama; palub, et nõukogu võtaks 2030. aasta eesmärgi kooskõlas Pariisi kokkuleppega vastu enne 2020. aasta juunit; ootab, et kõik Pariisi reeglistiku, sealhulgas selle artikli 6 lahendamata küsimuste arutamine viidaks lõpule Glasgow’s toimuval COP26-l;

9. on arvamusel, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuleks muuta nii, et nimetatud eesmärkidel oleks süsinikdioksiidi hinnale tuntav mõju, ning eelkõige tuleks suurendada lineaarset vähendamistegurit ja vähendada saastekvootide tasuta eraldamist, kajastades tehnika arengut;

10. on veendunud, et uute eesmärkide saavutamisel on oma osa ka maksustamisel; palub komisjonil ja nõukogul muuta eelkõige energia maksustamise direktiivi[2] ning kaotada lennuki- ja laevakütuste maksuvabastused; palub komisjonil tagada, et sellise muutmisega välditakse ebavõrdsuse laiendamist ja lisakulusid ühiskonna kõige vaesemate jaoks;

11. kordab, et kõiki asjaomaseid kliimaga seotud õigusakte tuleb muuta ja viia need võimalikult kiiresti vastavusse ELi kliimaeesmärkidega, et saavutada kasvuhoonegaaside suurem vähendamine;

12. nõuab, et kiiresti võetaks vastu ambitsioonikas ja WTO nõuetele vastav piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, et tõhustada ülemaailmseid kliimameetmeid ja luua Euroopa tööstusele võrdsed võimalused, tagades samal ajal koormuse jagamise maailma suuremate majanduste vahel ning võttes arvesse selliste meetmete mõju arenguriikidele; väljendab heameelt komisjoni seisukoha üle, et selline mehhanism oleks praegu ELi heitkogustega kauplemise süsteemis võetavate süsinikdioksiidi lekke meetmete alternatiiv; palub komisjonil tagada kõigi kasvuhoonegaaside heite ülekandumise kaitsemehhanismide sidusus, et vältida kahekordset, ebatõhusat või ebapiisavat kaitset;

13. nõuab uut ambitsioonikamat ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiat, et ülemaailmsele kliimamuutustega seotud hädaolukorrale asjakohaselt reageerida; osutab asjaolule, et praegune ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia on aidanud otsustajate tähelepanu keskendada vajadusele valmistuda kliimaohtudeks ning taganud, et ELi tasandi poliitikas ja eelarves võetakse kliimamuutustega seotud kaalutlusi arvesse; tuletab siiski meelde, et EL ja selle liikmesriigid peavad tegema suuremaid jõupingutusi kliimakindluse, vastupanuvõime suurendamise, ennetamise ja valmisoleku valdkonnas;

14. toonitab, et Euroopa kliimapakt peab tooma kliimaneutraalsuse suunas liikumise osalejatena kokku kodanikud, piirkonnad, kohalikud kogukonnad, kodanikuühiskonna, ametiühingud ja tööstuse, tuginedes tõelisele dialoogilise ja osalusprotsessile, sealhulgas ka poliitika kujundamisel ja rakendamisel, kus kõigil asjaosalistel on sõnaõigus nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riigi tasandil; peab oluliseks teha koostööd energiamahukate sektorite sidusrühmade ja sotsiaalpartneritega, eriti töötajate, vabaühenduste ja teadlastega, luues sektoripõhised kliimapaktid, mis võivad aidata kaasa kestlike lahenduste leidmisele üleminekul CO2-neutraalsele majandusele;

15. kordab, kui oluline on tagada ELi kodanikele Århusi konventsiooniga tagatud tegelik juurdepääs õiguskaitsele, võimaldades kodanikel vaidlustada ELi institutsioonide keskkonda mõjutavate otsuste seaduslikkust ELi kohtutes; on arvamusel, et seetõttu tuleks Århusi määrust muuta ja tagada, et EL järgib konventsiooni;

Rohelise kokkuleppe sotsiaalse mõõtme tugevdamine

16. toonitab, et Euroopa roheline kokkulepe peaks kestliku arengu eesmärkide saavutamisele aktiivselt kaasa aitama kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkidega, milleks on muu hulgas inimeste heaolu, kestlik areng, naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning põlvkondadevaheline solidaarsus; rõhutab, et roheline kokkulepe peab olema kodanike kokkulepe, mis tagab õiglase ülemineku ning ressursside kestliku kasutuse ja õiglase jaotuse;

17. nõuab sellega seoses kestliku arengu pakti, millega seataks sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid majanduslike eesmärkidega samale tasemele; on arvamusel, et uus pakt peaks täiendama stabiilsuse ja kasvu pakti ning lahendama selle olulised vastuolud sotsiaalse ja keskkonnaalase õigluse osas;

18. toonitab, et Euroopa poolaasta protsessi tuleks reformida ning muuta see Euroopa kestliku poolaasta protsessiks, koordineerides majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, et saavutada kestliku arengu eesmärgid; juhib tähelepanu sellele, et niisugune reform peaks seadma keskkonna-, sotsiaal- ja majandusnäitajad võrdsetele alustele;

19. on teadlik asjaolust, et üleminek CO2-neutraalsusele toob Euroopa tootmises, tarbimises ja töökorralduses kaasa olulisi muutusi; nõuab seepärast terviklikku tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamiseks ELi tasandil, kaasa arvatud Euroopa lastegarantii rakendamine, inimväärset äraelamist võimaldav töötasu, kollektiivläbirääkimiste tugevdamine, taskukohase eluaseme algatus, energiaostuvõimetuse vastu võitlemine, ning inimväärsete töötingimuste direktiivi ja digitaalsete tööõiguste (nt õigus olla mittekättesaadav) õigusraamistiku kehtestamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid samal ajal Euroopa sotsiaalõiguste samba riiklikul tasandil, et tagada võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasatus kiiresti muutuvas maailmas;

20. nõuab kohustuslikku ettevõtete sotsiaalset vastutust, et parandada ettevõtete tegevuse kestlikkust; rõhutab, et töökoha demokraatiat tuleb olulisel määral tugevdada, et parandada töötingimusi ja tagada töötajate nõuetekohane kaasamine restruktureerimisprotsessi; toonitab, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisse tuleb kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, et saavutada CO2-neutraalsus õiglasel, kaasaval ja sotsiaalselt kestlikul viisil;

Puhas, taskukohane ning kindel energia

21. tuletab meelde, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on põhjapaneva tähtsusega ELi energiasõltuvuse ja energiatootmisest tuleneva heite vähendamisel, ning loob samal ajal kohalikke töökohti energiatõhususega seotud renoveerimisel ja vähendab kodanike energiaarveid; nõuab energiatõhususe direktiivi[3] ja hoonete energiatõhususe direktiivi[4] muutmist ja nende rakendamise tõhustamist, mille puhul pöörataks erilist tähelepanu kaitsetutele kodanikele;

22. tuletab meelde, et Euroopa energiajulgeoleku strateegia peaks olema täielikult kooskõlas eesmärgiga saavutada 2050. aasta kliimaneutraalsus, tagades samal ajal varustuskindluse; palub komisjonil tegeleda tarnehäiretega seotud riskidega ning vähendada kulukate importkütuste kasutamist, kokkupuudet hinnašokkidega ja süsteemset hinnatõusu; palub komisjonil samuti strateegiat kohandada, et võtta arvesse kasvavat elektrienergia vajadust, mis tuleneb CO2-heite vähendamiseks tehtavatest jõupingutustest, nagu tööstusprotsesside ja transpordi elektrifitseerimine, ning asjade interneti kasutuselevõtuga seotud energiatarbimise suurenemisest;

23. rõhutab, et ELi tulevane energiasüsteem peaks põhinema taastuvatel energiaallikatel ning fossiilkütuste kasutamisest tuleks kiiresti järk-järgult loobuda, võttes arvesse liikmesriikidevahelisi erinevusi ning alustades fossiilkütuste toetuste järkjärgulisest kaotamisest 2020. aastaks; rõhutab asjaolu, et ELi kliima- ja kestlikkuseesmärkide täitmiseks peavad kõik sektorid taastuvenergia kasutamist suurendama;

24. väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tegeleda energiaostuvõimetusega, andes liikmesriikidele 2020. aastal suunised; nõuab sihipäraseid meetmeid tihedas koostöös liikmesriikidega ja parimate tavade vahetamist, et vähendada energiaostuvõimetust ning toetada samal ajal võrdset juurdepääsu energiatõhusa renoveerimise rahastamisvahenditele;

25. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse teha ettepanek uue renoveerimisalgatuse kohta ning edendada üldkasutatavate ja erahoonete renoveerimise lainet; peab eriti tervitatavaks rõhuasetust sotsiaalelamute renoveerimisele, et abistada energiaostuvõimetuid majapidamisi, ning koolide ja haiglate renoveerimisele; nõuab energiatõhusa renoveerimise rahastamisvahenditele võrdset juurdepääsu;

26. väljendab kahtlust seoses hoonete heitkoguste võimaliku lisamisega ELi heitkogustega kauplemise süsteemi; rõhutab, et igal juhul ei tohiks hoonete heitkoguste võimalik lisamine ELi heitkoguste kauplemise süsteemi nihutada CO2-heite vähendamise koormat meie kodanike õlule;

27. palub, et komisjon vaataks võimalikult kiiresti läbi energiataristut reguleeriva raamistiku, sealhulgas TEN-E määruse[5], et saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks; toonitab, et TEN-E määrus tuleks läbi vaadata enne uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) lõplikku vormistamist; rõhutab, kui oluline on kujundada välja Euroopa taastuvenergiaturg ning suurendada tõhusust ühenduste tugevdamise abil;

Tööstuse kaasamine puhta ringmajanduse saavutamiseks

28. väljendab heameelt komisjoni keskendumise üle ringmajandusele ning ootab uut ringmajanduse tegevuskava; toonitab vajadust tervikliku lähenemisviisi ja meetmete järele, et muuta Euroopa majandus tõeliselt kestlikuks ja ringluspõhiseks mudeliks, mille puhul ringlus integreeritaks kõikidesse poliitikavaldkondadesse;

29. on nõus sellega, et kiiresti tuleb tegutseda eelkõige ressursimahukaimates sektorites, kaasa arvatud tekstiili- ja ehitussektor; nõuab ambitsioonikaid ettepanekuid, et tegeleda paremini plasti ja mikroplasti kasutusega, kaasa arvatud juhuslikult eralduv mikroplast ja plastpakendid; toetab ringluspõhise kavandamise lähenemisviisi ja miinimumnõuete kehtestamist, et vältida keskkonnakahjulike toodete laskmist ELi turule, kuid rõhutab, et sellised nõuded peavad olema ranged ning vastama ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidele; palub komisjonil tagada mürgivabad materjalitsüklid, kiirendades väga ohtlike ainete asendamist, hõlbustades ringlust ning minimeerides kemikaalide mõju inimeste tervisele ja keskkonnale;

30. rõhutab, kui oluline on järgida jäätmehierarhiat; nõuab ambitsioonikate jäätmetekke vältimise ja korduskasutamise eesmärkide seadmist, kaasa arvatud toidujäätmete vähendamine poole võrra aastaks 2030; toetab komisjoni kavatsust lõpetada ELi jäätmeeksport;

31. väljendab heameelt kavatsuse üle esitada uusi seadusandlikke ettepanekuid, et tagada kõigi akude puhul ohutu, ringluspõhine ja kestlik akude väärtusahel; toonitab vajadust luua Euroopas tugev ja kestlik aku- ja salvestusklaster, arvestades asjaolu, et energia salvestamine võib vähendada nii maantee- ja meretranspordi kui ka elektrisüsteemide ja kütte tekitatavat heidet; rõhutab, et akude tootmise ja kasutamisega seotud energia kasutus peaks olema kooskõlas CO2-heite vähendamise eesmärkidega ja taastuvenergiaallikate suurema kasutusega;

32. palub komisjonil kehtestada õigusraamistik, et edendada säästvat tarbimist, eelkõige seoses toodete kasutusea pikendamisega, võttes tarbijate jaoks kasutusele õiguse parandamisele ja keelates seadmete kavandatud vananemise; rõhutab samuti, et tarbijatel peaks olema juurdepääs usaldusväärsele ja selgele teabele toodete ökoloogilise ja sotsiaalse jalajälje kohta;

33. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku uue Euroopa tööstusstrateegia kohta kliimaneutraalse tööstuse jaoks, säilitades ja arendades samal ajal rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vältides Euroopa tööstuse ümberpaigutamist; rõhutab, et selles strateegias tuleks keskenduda majanduslikult elujõuliste ja kestlike toodete, protsesside ja ärimudelite väärtusahelate väljatöötamisele ja loomisele, mis hõlmaks tööstusliku tootmise reaalset ümberkujundamist, et saavutada kliimaneutraalsus ja ringlus, võimendades era- ja avaliku sektori investeeringuid;

34. on arvamusel, et tööstusstrateegiasse tuleks vastavalt tehtud ettepanekule integreerida keskkonnasäästlikud ja digitaalsed ümberkorraldused, kaasa arvatud energiasüsteemi ümberkujundamise ja tööjõule avalduva mõju nõuetekohane arvessevõtt, samuti töötajate ümber- ja täiendõpe; palub komisjonil uurida tähelepanelikult selle strateegia piirkondlikku mõõdet ja seni järgitud nn aruka spetsialiseerumise strateegiat; nõuab, et see strateegia sisaldaks uuendatud ja tugevdatud sotsiaaldialoogi, mille puhul töötajad oleksid strateegia kavandamisse ja kindlaksmääramisse täielikult kaasatud;

35. palub komisjonil ergutada uusi kestlikke ärimudeleid, mille aluseks on kaupade ja teenuste rentimise ja jagamise käitumisharjumuste muutmine, säilitades samal ajal nende taskukohasuse ning tagades tarbijate ja töötajate kõrgetasemelise kaitse, ja suurendada neist teadlikkust; rõhutab keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete riigihangete potentsiaali üleminekul kestlikule majandusele; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni võetud kohustuste üle esitada edasisi õigusakte ja suuniseid keskkonnahoidlike riigihangete kohta, kuid rõhutab, kui tähtis on kohaldada täielikult ka sotsiaalseid ja innovatsioonikriteeriumeid;

Säästvale ja arukale liikuvusele ülemineku kiirendamine

36. peab äärmiselt oluliseks saavutada transpordisektori terviklik üleminek säästvale heitevabale liikuvusele, kaitstes samal aja töötajate õigusi ja nende sotsiaalseid tingimusi ning tagades taskukohase liikuvuse kõigile; rõhutab, et tuleks järgida põhimõtet „saastaja maksab“, eriti selliste meetmete puhul nagu teemaksud;

37. palub komisjonil koostada pikaajaline terviklik transpordistrateegia, mis aitaks ELil saavutada kliimaeesmärgid, kuid tagaks samal ajal ka hästi toimiva siseturu; on veendunud, et transpordiheite vähendamiseks on vaja võtta rohkem meetmeid, eriti lennundus- ja merendussektoris; toetab sellega seoses ELi heitkoguste kauplemise süsteemis lennuettevõtjatele saastekvootide tasuta eraldamise vähendamist; nõuab samuti, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi lisataks kiiresti merendussektor ning tehtaks ambitsioonikaid ettepanekuid sadamate keskkonnahoidlikumaks muutmiseks; rõhutab, et ülemaailmsel tasandil võetavad meetmed või nende võtmata jätmine ei tohiks takistada ELi suutlikkust võtta ise ambitsioonikamaid meetmeid; tunnistab säästvate lennukikütuste potentsiaali lennunduse heitkoguste vähendamisel ning nõuab seadusandlike meetmete võtmist, et toetada olemasolevate ja tulevaste lahenduste kasutamist;

38. on samuti veendunud, et kütusestandardid peavad aitama kaasa üleminekule, mis ei saa toetuda üksnes turupõhisele süsteemile; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku muude meetmete kohta, kaasa arvatud kütusekvaliteedi parandamine laevanduses, keelustades raskete kütteõlide kasutamise ELi vetes ja skraberijääkide merre laskmise avatud vetes;

39. on kindlalt vastu ELi heitkoguste kauplemise süsteemi laiendamisele maanteetranspordile; on arvamusel, et tuleks tugevdada sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme ja samuti komisjoni teatises nimetamata veokite CO2-heite norme käsitlevaid spetsiifilisi õigusakte; väljendab ühtlasi heameelt kavatsuse üle muuta sõidukite õhusaasteainete heitkoguste norme; toonitab tungivat vajadust sõiduautode, kaubikute ja raskeveokite rangete Euro 7 normide järele, et vähendada õhusaaste mõju inimeste tervisele ja keskkonnale;

40. palub komisjonil seada siduvad ja jõustatavad eesmärgid, mis sillutaksid teed maanteetranspordi elektrifitseerimisele; rõhutab, et algatused, millega kiirendatakse säästvate alternatiivkütuste tootmist ja kasutuselevõttu, ei tohiks põhineda mittesäästlike biokütuste kasutusel ega süvendada sõltuvust CO2-mahukast tootmisest;

41. rõhutab, et alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlevat direktiivi[6] tuleks kiiresti muuta ning liikmesriikidele seada siduvad eesmärgid; peab väga oluliseks tagada piisavad investeeringud heitevabaks liikuvuseks vajaliku taristu väljatöötamiseks, kaasa arvatud mitmeliigilise transpordi platvormid; rõhutab Euroopa ühendamise rahastu rolli üleminekul arukale, säästvale ja ohutule liikuvusele ELis;

42. palub komisjonil suurendada jõupingutusi Euroopa randteevõrgu ja eriti rahvusvaheliste ühenduste ühenduvuse parandamiseks, et muuta reisijatevedu raudteel keskmise pikkusega ja pikamaareiside jaoks atraktiivsemaks; nõuab samuti raudtee ja siseveeteede kaubaveo läbilaskevõime täiustamist;

Talust toidulauani – õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamine

43. palub komisjonil kasutada talust-toidulauani-strateegiat, et luua tõeliselt pikaajaline nägemus Euroopa kestlikust ja konkurentsivõimelisest toidusüsteemist, mis suudab tagada juurdepääsu tervislikele ja kvaliteetsetele toodetele põllumajandussektori jaoks siduvate eesmärkide abil, mis puudutavad elurikkust, kliimat, õhusaastet, veereostust, pestitsiide kasutamist ja mulla degradatsiooni, ning käsitleb ka tarbimise, tervise ja kaubandusega seotud säästvuse küsimusi ning tagab loomade tervise ja heaolu kõrgetasemelise kaitse, edendades samal ajal ELi tootmisnormide vastastikkust kõigi kaubanduspartneritega;

44. rõhutab, kui olulised on Euroopa põllumajandustootjad ja kalurid õiglasele, tervislikule ja keskkonnahoidlikule toidusüsteemile ülemineku juhtimisel, mille puhul tagatakse põllumajandustootjate ning kalurite elatis ja õiglane sissetulek;

45. tuletab meelde, et kuigi põllumajanduses tekib ligikaudu 10 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest, võib see aidata ELil vähendada heitkoguseid hea mullaharimise, agrometsanduse, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja muude maamajandamise meetodite abil; tunnistab, et ülemaailmsel põllumajandusel on potentsiaal vähendada 2050. aastaks heitkoguseid ligikaudu 3,9 gigatonni CO2-ekvivalenti aastas, mis on umbes 8 % praegustest ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest;

46. rõhutab, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja talust-toidulauani-strateegia tuleb Euroopa tasandil ühiselt kindlaks määrata, et need üksteist täiendaksid ja kaitseksid õiglast tasakaalu tootmise, tarbijate tervise ja keskkonna vahel, ning neile tuleb eraldada piisavad vahendid, et tugevdada põllumajanduslike toiduainete tarneahelas põllumajandustootjate positsiooni;

47. seisab kestliku ja tõhusa ÜPP eest, mis aktiivselt ergutab põllumajandustootjaid tooma suuremat keskkonna- ja kliimaalast kasu, sealhulgas tugevdatud ühiste standardite ja kohustuslike nõuete abil, eelkõige ökokavade puhul, pakkudes põllumajandustootjatele mitmesuguseid vahendeid, mis on kohandatud konkreetsetele looduslikele tingimustele, et kasutada toidu tootmisel tõhusamalt olulisi ressursse ja sisendeid, parandada elurikkust ja mulda, suurendada CO2 sidumist, säilitada tundlikke elupaiku, panustada ringmajandusse, vähendada jäätmete teket tootmistsüklis ja kaotada kliimat kahjustavad toetused;

48. kordab, et pestitsiidide kasutamise vähendamine on üks säästva põllumajanduse esmatähtsamaid eesmärke, et peatada toidu, pinnase ja veevarude ulatuslik saastumine ning elurikkuse vähenemine, samuti negatiivne mõju inimeste tervisele; palub seepärast, et komisjon kehtestaks üleeuroopalise lühiajalise, keskmise pikkusega ja pikaajalise kohustusliku eesmärgi vähendada pestitsiidide kasutamise sagedust;

49. rõhutab, et kasvavale elanikkonnale piisava, kvaliteetse ja täisväärtusliku toidu tagamiseks ning toidukao ja toidujäätmete vähendamiseks on vaja investeeringuid innovatsiooni, arukatesse põllumajandustehnikatesse ja agroökoloogilistesse tootmismeetoditesse, nagu sõnnikust metaani kogumine ja väetiste tõhusam kasutamine, et saavutada CO2-neutraalne ELi põllumajandussüsteem;

50. rõhutab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2021.–2027. aasta eelarvest on 30 % ette nähtud kliimameetmeteks, ja et sellest tuleks vähemalt 25 % kasutada merekaitseks; tunnistab kalandussektori potentsiaali tervislikuma ja kliimasõbralikuma toitumise edendamisel; rõhutab, et see sektor peab kindlasti vastama ELi keskkonna-, kliima- ja kestlikkuseesmärkidele, mille puhul tagatakse mereökosüsteemide kaitse ja kalavarude säästlikkus; rõhutab, kui oluline on tagada Euroopa kaluritele piisav toetus nende üleminekul säästvale püügitegevusele;

51. nõuab tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitleva määruse[7] muutmist, et võtta kogu ELis kasutusele pakendi esiküljel esitatava toitumisalase teabe märgistussüsteem, et vältida ühtse turu killustumist ning näha ette juba esmapilgul hoomatav, objektiivne, läbipaistev ja tarbijasõbralik toitumisalase teabe märgistus kõikidel toodetel, võttes arvesse tarbijauuringuid; nõuab päritoluriigi paremat kohustuslikku märgistamist ja selget teavet toidu ökoloogilise jalajälje kohta, et võimaldada tarbijatel teha keskkonnahoidlikumaid valikuid; nõuab samuti toodangu märgistuse meetodit; tuletab meelde, kui oluline on läbipaistev ja tarbijasõbralik märgistamine otse toidu märgistusel ning on arvamusel, et teabe digitaalne esitamine võib märgistusel olevat teavet küll täiendada, kuid mitte asendada;

52. palub komisjonil jätkata tegelemist toiduainete kvaliteedierinevustega siseturul, et tagada kõigile eurooplastele juurdepääs sama kvaliteediga toidule; rõhutab hariduse ja teadlikkuse suurendamise põhjapanevat rolli tervisliku ja säästva toidu tarbimise edendamisel;

Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja taastamine

53. tunnustab kindlaid lubadusi esitada enne bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsi uus bioloogilise mitmekesisuse strateegia (aastani 2030); rõhutab, et EL peaks taotlema selge eesmärgi ja selgete sihtmärkidega ambitsioonikat kokkulepet bioloogilise mitmekesisuse 2020. aasta järgse raamistiku kohta; peab ülimalt oluliseks, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2030. aastaks nii ELis kui ka kogu maailmas peatataks;

54. peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et EL ei täida bioloogilise mitmekesisuse vallas oma kohustusi, mis on sätestatud Aichi eesmärkides ja praeguses bioloogilise mitmekesisuse strateegias; rõhutab, et ELi bioloogilise mitmekesisuse 2030. aasta strateegia peab sisaldama õiguslikult siduvaid eesmärke ELi ja selle liikmesriikide jaoks ning sellega peavad kaasnema piisavad ressursid ja vahendid, et tagada nende eesmärkide saavutamine ning bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonna seisundi märkimisväärne paranemine;

55. rõhutab, et oluline on suurendada maismaal ja merel kaitsealasid ning parandada nende ühenduvust ja haldamist; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse määrata kindlaks kahjustatud ökosüsteemide parandamise ja taastamise meetmed ning esitada looduse taastamise kava; rõhutab, kui oluline on hõlmata sellise kavaga kõik ökosüsteemid ning võtta taastamistöödeks kasutusele õiguslikult siduvad vahendid ja eesmärgid;

56. rõhutab, et metsad on meie planeedi ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks asendamatud; tervitab komisjoni kavatsust koostada uus metsastrateegia ja võidelda ülemaailmse metsade hävitamise vastu; nõuab ambitsioonikat uut metsastrateegiat ja metsastamismeetmeid, mis peavad põhinema kestlikkusel ning lisaks kliimamuutuste leevendamisele aitama kaitsta ja taastada bioloogilist mitmekesisust; rõhutab lisaks vajadust võtta kasutusele meetmed metsatulekahjude ennetamiseks;

57. rõhutab, et hoolsuskohustusest lähtudes on vaja võtta jõulisi reguleerivaid meetmeid tagamaks, et ükski ELi turule sisenev toode ei aita kaasa metsade hävitamisele, bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele, keskkonnaseisundi halvenemisele või inimõiguste rikkumisele tarneahela mis tahes etapis; on seisukohal, et metsade raadamise vastane ELi tegevuskava peaks keskenduma selle peamistele teguritele, sealhulgas palmiõli, soja, loomaliha ja kakao tootmisele; palub komisjonil Euroopas järk-järgult, kuid võimalikult kiiresti lõpetada selliste biokütuste kasutamise, millel on kõrge maakasutuse kaudse muutuse risk;

58. rõhutab, et kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm peab kajastama Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud kavatsusi, peab olema täielikult kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ja soodustama nende rakendamist;

Nullsaaste eesmärk mürgivaba keskkonna saavutamiseks

59. toonitab, et saastevaba õhu, vee ja pinnase tegevuskava peab olema terviklik ja valdkonnaülene strateegia, et kaitsta kodanike tervist keskkonnaseisundi halvenemise ja reostuse eest; rõhutab, et see strateegia peaks aitama saaste vähendamiselt edasi liikuda saaste vältimisele ja lõppkokkuvõttes nullsaastele ning tegeleda mitmesugustest inimtegevuste liikidest, nagu tööstusest, kodumajapidamistest, transpordist, turismist ja põllumajandusest lähtuva saastega;

60. kordab, et EL peab viima õhukvaliteedi normid täielikult vastavusse uusima rahvusvahelise teadusliku konsensuse ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega; on kindlalt seisukohal, et õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivis[8] seatud eesmärke tuleb tugevdada metaani, musta süsiniku ja elavhõbeda heitkoguste vähendamise eesmärkidega, et tagada inimeste tervise ja keskkonnakaitse kõrge tase; kordab, et seni tuleb olemasolevad horisontaalsed õhukvaliteedi alased õigusaktid täielikult rakendada;

61. rõhutab, et tööstusheidete direktiivi[9] läbivaatamisel tuleks rõhutada saaste vältimist, sidusust ringmajanduse poliitikaga ja CO2-heite vähendamist; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et tööstusheiteid käsitlevad reegleid tuleb muuta, et seada prioriteediks puhta energia tootmine, veekvaliteet ja -varustus, ressursside haldamine ja probleemsete kemikaalide asendamine; kordab, et tegeleda tuleb selliste saasteallikatega, millele ei ole veel ELi tasandil tähelepanu pööratud, näiteks laevadest lähtuv saaste sadamates ja lennukite saaste lennujaamades;

62. loodab, et kestlikkust tähtsustava uus kemikaalide strateegiaga luuakse pikaajaline kemikaalipoliitika üldraamistik, milles horisontaalselt seotakse mitmesugused asjaomased õigusaktid ja poliitikameetmed, sealhulgas probleemsete kemikaalide, eelkõige sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide, kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete, püsivate kemikaalide, neurotoksiliste ainete ja immunotoksiliste ainete kindlakstegemine, kontrollimine ja järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kõigist tarbekaupadest, eriti kui on olemas ohutumad alternatiivid, tagades ühtlasi mürgivaba keskkonna praegustele ja tulevastele põlvedele ning eelkõige vähem kaitstud elanikkonnarühmadele;

63. toonitab, et ülimalt oluline on horisontaalsete kriteeriumide heakskiitmine endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemiseks kõigis sektorites ning inimeste ja keskkonna üldise kokkupuute tõhus vähendamine endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega; palub komisjonil seetõttu läbi vaadata ELi õigusaktid mänguasjade ja kosmeetikatoodete kohta, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitletaks samal viisil kui kantserogeenseid, mutageenseid ja reproduktiivtoksilisi aineid, ning vaadata läbi õigusaktid toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta, et asendada veel kasutusel olevad endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid; rõhutab lisaks, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev uus terviklik raamistik peab aitama tagada, et arvesse võetakse seguefekti ja kombineeritud kokkupuudet;

64. palub komisjonil võtta täpseid seadusandlikke meetmeid, et tegeleda nii ravimite tootmisprotsessi kui ka kasutamise ja kõrvaldamise tulemusena keskkonda jõudvate ravimite probleemiga;

Euroopa rohelise kokkuleppe rahastamine ja õiglase ülemineku tagamine

65. rõhutab, et uusi algatusi tuleb rahastada uute, lisanduvate rahaliste vahenditega; on seisukohal, et ainult terviklik rahastamiskava, mis põhineb sidusal ettepanekute kogumil, mille eesmärk on suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid igal tasandil (Euroopa Liidu, liikmesriikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil), tagaks lisainvesteeringud, mis on vajalikud Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks; on kindlalt veendunud, et selle kava keskmes peaks olema õiglase ja kaasava ülemineku põhimõte, mis võimaldaks järjepidevalt ja seostatult tegeleda keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleemidega; on veendunud, et kestliku Euroopa investeerimiskava peaks aitama rahastada üleminekut CO2-neutraalsele majandusele, aidates samal ajal töötajaid, kogukondi ja kohalikke omavalitsusi ning aidates võidelda inimeste ja kohtade üha suureneva ebavõrdsusega;

66. rõhutab, et praegu kokku lepitud 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on igal aastal vaja avaliku ja erasektori lisainvesteeringuid 260 miljardi euro ulatuses ning et see summa on komisjoni enda väitel konservatiivne hinnang; rõhutab, et kontrollikoja hinnangul vajatakse praegu kokku lepitud 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks igal aastal kokku 1115 miljardit eurot investeeringuid, ning on seetõttu veendunud, et komisjoni eesmärki tuleks suurendada;

67. nõuab Euroopa Liidu praeguse eelarveraamistiku läbivaatamist, et tagada Euroopa rohelise kokkuleppe piisav rahastamine; tunnustab komisjoni kavatsust teha liikmesriikidega koostööd riigieelarvete keskkonnasäästlikumaks muutmisel, kardab aga, et see ei vasta Euroopa kodanike ja piirkondade ootustele ja vajadustele; nõuab stabiilsuse ja kasvu pakti praeguse investeerimisklausli läbivaatamist ning kuldreegli rakendamist Euroopa eelarveraamistikus, et jätta liikmesriikide eelarvepuudujäägi arvutamisel välja kõik avaliku sektori investeeringud, mille eesmärk on leevendada kliimamuutusi või kliimamuutustega õiglasel ja kaasaval viisil kohaneda;

68. märgib tunnustavalt, et Euroopa Investeerimispanga (EIP) juhatus kiitis 14. novembril 2019 heaks uue energialaenupoliitika, mis on positiivne panus Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamisse; nõuab, et EIP jätkaks investeerimispoliitika läbivaatamist, et pakkuda eelkõige sihipärast rahastamist rohelise kokkuleppe algatustele, võttes samal ajal arvesse täiendavust, mida EIP rahastamine võib tagada koos teiste allikatega; rõhutab, et koordineerimine teiste rahastamisvahenditega on väga oluline, arvestades, et EIP grupp üksi ei saa kõiki Euroopa rohelise kokkuleppe algatusi rahastada; nõuab EIP juhtimisraamistiku läbivaatamist, et suurendada selle demokraatlikku vastutust;

69. rõhutab, et tuleb tegeleda praeguse turu tasakaalustamatusega, mida iseloomustab finantstoodete vähene pakkumine ja suur nõudlus nende järele; väljendab sellega seoses rahulolu Euroopa Parlamendi ja nõukogu taksonoomiaalase kokkuleppe üle, mille eesmärk on tagada kestlike investeeringute tõeline kestlikkus ning soodustada erainvesteeringuid sellekohastesse meetmetesse; rõhutab, et erasektorilt üksi ei saa oodata vajaliku kriitilise massi saavutamist ning avalik sektor peaks suurendama oma osa kestlikel finantsturgudel;

70. on kindlalt seisukohal, et riigiabi reeglite kavandatud muutmise eesmärk peaks olema tugevdada ja lihtsustada investeerimissuutlikkust kestlikesse lahendustesse ja konkreetsetesse vahenditesse riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jaoks, kellel on edaspidi oluline roll Euroopa rohelise kokkuleppe tulemuslikul ja uuenduslikul rakendamisel; hoiatab aga, et muutmist ei tohiks kasutada ELi tugevate konkurentsieeskirjade nõrgestamiseks, vaid selleks, et võimaldada seaduslikku tegevust rohelise kokkuleppe ja õiglase ülemineku rakendamisel;

71. Euroopa poolaasta järkjärgulist läbivaatamist, milles võetaks arvesse kestliku arengu eesmärke, et muuta Euroopa poolaasta protsess võimsaks muutuste hoogustajaks eesmärgiga saavutada Euroopas kõigi jaoks kestlik heaolu; nõuab seetõttu holistilisemat lähenemist, et oleks võimalik mõõta poliitika mõju kestliku arengu eesmärkide saavutamisele väljaspool SKPd, pöörates erilist tähelepanu inimeste heaolule; nõuab lisaks heaolu eesmärkide ja näitajate integreerimist kogu Euroopa poolaasta tsüklisse, st iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi, häiremehhanismi aruandesse, ühisesse tööhõivearuandesse ja riigipõhistesse soovitustesse;

72. väljendab suurt rahulolu selle üle, et komisjon on asunud kindlalt toetama õiglast üleminekumehhanismi pärast parlamendi korduvaid nõudmisi seda mehhanismi rakendada, et ühtegi inimest ei jäetaks kõrvale; rõhutab kliimaneutraalsele majandusele õiglase ülemineku tähtsust ning ennetava ja kaasava lähenemisviisi vajalikkust, tagamaks, et üleminekust saaksid kasu kõik ühiskonna osad ning et toetataks piirkondi, eelkõige söekaevanduspiirkondi ja CO2-mahukaid piirkondi, kogukondi ja tööjõudu kõigis sektorites, mida CO2-heite vähendamine kõige rohkem mõjutab, muu hulgas soodustades nende kogukondade jaoks uute projektide ja tehnoloogiate väljatöötamist; tunnistab, et hüvitusfondid üksi ei taga õiglast üleminekut ning et iga üleminekupoliitika keskmes peaks olema terviklik ELi strateegia, mis põhineb tõelisel dialoogil asjaomaste inimeste ja kogukondadega, et arendada ja ajakohastada neid piirkondi ning muuta kohti, luua kvaliteetseid ja kestlikke töökohti ning rakendada sotsiaalseid meetmeid, sealhulgas ümber- ja täiendusõpet; nõuab, et õiglase ülemineku fondi rahastaks uutest rahalistest lisavahenditest, see fond peaks olema täiendav ja mitte kahjustama teisi pikaajalisi ELi poliitikavaldkondi;

73. kinnitab veel kord oma ühemõttelist toetust kliimaküsimuste tähtsustamise põhimõttele mitmeaastases finantsraamistikus, mis peab ületama mitmeaastase finantsraamistiku vahearuandes ja komisjoni poolt kindlaks määratud sihtotstarbelised kulumäärad; rõhutab lisaks, et oluline on integreerida kliima- ja sotsiaalne mõõde kõigi peamiste mitmeaastase finantsraamistiku programmidega seotud otsuste tegemisse kogu poliitikatsükli jooksul; nõuab sellega seoses ühtlasi, et kliima ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste kindlakstegemiseks ja jälgimiseks kasutataks läbipaistvamat, rangemat ja põhjalikumat meetodit, mis hõlmab reformitud tulemuslikkusnäitajaid, ning et välditaks kahjulike meetmete rahalist toetamist ja jälgitaks, kuidas kliimaküsimuste tähtsustamine mõjutab kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist keskmises ja pikas perspektiivis;

74. tuletab meelde, kui oluline on võtta ELi eelarves kasutusele uued omavahendid, mis tekivad eelkõige ELi keskkonnakaitsealaste algatuste rakendamisest, nagu parlament on mitmel korral rõhutanud, ilma et sellega kahjustataks eelarve kõikehõlmavuse põhimõtet; tunnustab läbirääkimiste lähtepunktina komisjoni 2018. aasta ettepanekut võtta kasutusele omavahendid, mis põhinevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumiste tuludel ja ringlusse võtmata plastpakendite maksul; on seisukohal, et iga uus piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism peaks aitama kaasa ELi eelarve rahastamisele;

75. nõuab ambitsioonikat rahaeraldust ühtekuuluvuspoliitika vajadusteks, mis oleks selgelt suunatud keskkonnaprobleemide lahendamisele ja millest vähemalt 30% eraldataks keskkonnasäästlikuma ja vähese CO2-heitega majanduse poliitikaeesmärgile, üleminekule CO2-neutraalsele majandusele ja vastupanuvõimelisele Euroopale; rõhutab vajadust rakendada 2020. aasta järgsel perioodil ühtekuuluvuspoliitikas täielikult kestliku majanduskasvu ja ilmastikukindluse tagamise põhimõtteid, sealhulgas eesmärki mitte kasutada ühtekuuluvusfonde investeeringuteks, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotamise, ladustamise või põletamisega; tuletab meelde avaliku sektori investeeringute tähtsust ühtekuuluvuspoliitikas;

Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine

76. rõhutab vajadust säilitada programmile „Euroopa horisont“ ambitsioonikas eelarve, mis on 120 miljardit eurot jooksevhindades, et tegeleda oluliste innovatsiooniprobleemide lahendamisega digitaalsel ja tööstuslikul üleminekul kliimaneutraalsusele, võttes arvesse, et vähemalt 35% programmi „Euroopa horisont“ eelarvest peaks aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele; nõuab, et komisjon maksimeeriks teadusel ja teadmistel põhinevast laiemast innovatsioonikeskkonnast tulenevaid võimalusi, arvestades, et mõned uued progressi võimaldavad tehnoloogiad, nagu masinõpe, hajusraamatu tehnoloogia, vähese CO2-heitega ja ringmajandusele sõbralikud tehnoloogiad, madaltehnoloogia, 5G võrgud ja kvantandmetöötlus, on ülimalt olulised 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks;

77. nõuab teadusuuringute piisavat rahastamist ja suuremat valdkondadevahelist koostööd probleemsete kemikaalide (sealhulgas materjalides, protsessides või tehnoloogias kasutatavate kemikaalide) asendamiseks ning ohutumate alternatiivide väljatöötamiseks vastavalt nende ohtudele, toimivusele ja majanduslikule elujõulisusele, et vältida mürgise kemikaali asendamist muu sama probleemse või veel probleemsema kemikaaliga; palub komisjonil ja liikmesriikidel hõlbustada avaliku ja erasektori läbipaistvat investeerimispartnerlust ohutumate alternatiivide uurimise toetamiseks ja VKEdele tehnilise abi andmiseks, eelkõige alternatiivide tehnilise teostatavuse osas;

78. rõhutab fondide ning muude ELi instrumentide vastastikuse täiendavuse ja koostoime tähtsust ning seda, kui oluline on tugevdada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning nende tulemuste tehnosiiret kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamise, ressursitõhususe ja ringluse, ning vähese CO2-heitega ja heitevaba tehnoloogia vallas ning andmete kogumisel, et toetada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamist; rõhutab, et turuvalmiduse saavutamiseks tuleb toetada olemasolevat keskkonna- ja kliimasõbralikku innovatiivset tehnoloogiat, eelkõige tegevuse laiendamise, taristu arendamise ja hinnakujundussüsteemide vallas;

79. rõhutab, kui oluline on toetada turuletoomist, mis on peamine liikumapanev jõud, et muundada ELi olulised teadmusressursid innovatsiooniks;

80. rõhutab peale selle, et oluline on luua keskkond, mis toetaks teadusuuringuid ja innovatsiooni, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi, mis soodustaks murranguliste tehnoloogiate arendamist ning teeks võimalikuks tehnoloogiate ja toodete katsetamise, nt vähem reguleeritud katsetsoonide ja/või katselaborite, teadusuuringute ja innovatsiooni ebaõnnestumiste suurema aktsepteerimise ning ühtlustatud rahalise toetuse kaudu;

„Ära tekita kahju“ – kestlikkuse peavoolustamine kõigis ELi poliitikavaldkondades

81. nõuab ühist arusaama Pariisi kokkuleppe, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava rakendamisest nii sise- kui ka välispoliitikas; rõhutab, kui oluline on kasutada looduspõhiseid lahendusi, mis aitavad kaasa nii bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kui ka kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele; rõhutab, et EL peaks kõigi poliitikavaldkondade tegevuses juhinduma ettevaatuspõhimõttest ja põhimõttest „ära tee kahju“, pöörates võimalikult suurt tähelepanu arengupoliitika sidususe põhimõttele, eriti arengu, kaubanduse, põllumajanduse, energia ja kliima vallas;

82. rõhutab vajadust lõimida kliima- ja keskkonnaeesmärgid kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse, sealhulgas kaubanduspoliitikasse; palub komisjonil tagada, et kõik ELi tulevased uued kaubandus- ja investeerimislepingud oleksid täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkidega ning et keskkonda ja kliimat käsitlevad sätted oleksid õiguslikult siduvad ja jõustatavad; palub komisjonil koostada ja avaldada põhjaliku hinnangu, mis käsitleks olemasolevate ja tulevaste lepingute kooskõla Pariisi kokkuleppega;

83. kutsub komisjoni üles täitma aruteludokumendis „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ esitatud 1. stsenaariumit, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsioonis kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga-aastase strateegilise aruande kohta[10], milles nõutakse muu hulgas, et ELi ja selle liikmesriikide parema õigusloome tegevuskavadesse võetaks kestlikkuse tähtsustamise põhimõte;

84. rõhutab, et ELi kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükid peavad sisaldama mõlema lepingpoole kohustust ratifitseerida ja rakendada ILO kaheksa põhikonventsiooni ja neli prioriteetset konventsiooni ning rahvusvahelised mitmepoolsed keskkonnalepingud ning selleks tuleb veel enne läbirääkimiste lõppu esitada ratifitseerimise tegevuskava; rõhutab, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükid peavad sisaldama tõhusaid hoiatavaid meetmeid keskkonnaalaste kohustuste raske ja tõendatud rikkumise korral, sealhulgas kaubandussanktsioone, ning need peavad olema hõlmatud üldiste vaidluste lahendamise mehhanismidega võrdsetel alustel lepingu teiste osadega;

85. toetab komisjoni kavatsust edendada kestlikke tarneahelaid, et suurendada ringmajandusest saadavat kasu nii riikides kui ka ülemaailmselt; rõhutab, et seda saab teha ainult OECD suunistega kooskõlas olevate kohustuslike hoolsuskohustustega, mille puhul järgitakse täielikult keskkonna-, sotsiaal- ja ohutusnõudeid ning rakendatakse täielikult ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; ootab, et komisjon esitaks seadusandliku algatuse hoolsuskohustuse kohta, mis hõlmaks sotsiaalse ja keskkonnaalase jälgitavuse kohustusliku, läbipaistva ja toimiva süsteemi rakendamist kogu tootmisahela ulatuses;

ELi üleilmne juhtpositsioon

86. toetab kindlalt ELi rohelise kokkuleppe diplomaatiast lähtuva poliitilise teavitustegevuse jätkamist ja edasist tugevdamist, mis on oluline kliimameetmete ja keskkonnakaitse rakendamiseks partnerriikides ja üleilmse avaliku arvamuse mõjutamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitama ELi kliima- ja keskkonnadiplomaatiat terviklikult, luues seoseid kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, kestliku arengu, põllumajanduse, konfliktide lahendamise ning rände ja humanitaarküsimuste vahel, et hõlbustada ülemaailmset üleminekut kliimaneutraalsusele, kliimamuutustele vastupanu võimele, kestlikule arengule ning toidu ja veega kindlustatusele;

87. toonitab, et kõik välispoliitika vahendid peaksid olema täielikult kooskõlas ELi kliima-, bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnaeesmärkidega; tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta, et järgmisel finantsplaneerimise perioodil peaksid ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) raames võetavad meetmed panustama vähemalt 16% oma üldisest rahastamispaketist kliimaeesmärkidele, naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) määruse alusel võetavad meetmed peaksid panustama 45% oma üldisest rahastamispaketist kliimaeesmärkidele, keskkonnahaldusele ja -kaitsele, bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrbestumise vastu võitlemisele ning 30% naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi kogu rahastamispaketist peaks olema suunatud kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele;

88. rõhutab veel kord vajadust tegeleda kliimamuutuste dramaatiliste tagajärgedega arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide ja väikeste saareliste arenguriikide pikaajalisele majandusarengule; nõuab seetõttu suuremaid investeeringuid vastupidava taristu loomiseks arengumaades, et reageerida looduskatastroofide intensiivistumisele;

89. rõhutab, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma andmetel on põlisrahvaste teadmised ja muud traditsioonilised teadmised oluline ressurss kliimamuutuste ennetamisel, eelkõige seetõttu, et põlisrahvaste territooriumid hõlmavad umbes 80% maailma allesjäänud bioloogilisest mitmekesisusest; rõhutab vajadust tegeleda kliima-, keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõõtme vastastikuse sõltuvusega ja eelkõige kliimamuutuste otsese mõjuga põlisrahvaste kogukondadele ning terava eksistentsiaalse ohuga, mis ähvardab paljusid neist, sealhulgas täiesti omaette elavaid kogukondi;

°

° °

90. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.

[2] ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

[3] ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.

[4] ELT L 153, 18.6.2010, lk 13.

[5] ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

[6] ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.

[7] ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.

[8] ELT L 344, 17.12.2016, lk 1.

[9] ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

[10] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0220.

Viimane päevakajastamine: 14. jaanuar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika