<Date>{22/01/2020}22.1.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0071/2020</NoDocSe>
PDF 140kWORD 46k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 111 lõikele 3</TitreRecueil>


<Titre>komisjoni 4. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning parandatakse kõnealust määrust</Titre>

<DocRef>(C(2019)07227 – 2019/2843(DEA))</DocRef>


<Depute>Anna Zalewska</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>


B9‑0071/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 4. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning parandatakse kõnealust määrust

(C(2019)07227 – 2019/2843(DEA))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrust, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning parandatakse kõnealust määrust (C(2019)07227),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006[1], eriti selle artikli 37 lõiget 5, artikli 53 lõiget 1 ja artikli 53a lõiget 6,

 võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

 võttes arvesse kodukorra artikli 111 lõiget 3,

A. arvestades, et titaandioksiid (TiO2) on laialt levinud looduslik titaanoksiid, mida leidub mitmes kristallvormis, sealhulgas rutiili, brukiidi ja anataasi kujul;

B. arvestades, et TiO2 on inertne termiliselt stabiilne mittesüttiv lahustumatu ühend, mis ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi alusel klassifitseeritud ohtlikuks;

C. arvestades, et tänu oma võimele hajutada valgust ja neelata ultraviolettvalgust on TiO2 kasutatud laialdaselt värvainena üle saja aasta, luues ülemaailmse turu, mille väärtus ületab 2025. aastal eeldatavasti 25 miljardit eurot;

D. arvestades, et TiO2 kasutatakse paljudes sektorites, sealhulgas kosmeetika-, ravimi-, keraamika-, pakendi-, ehitus-, autoosade ning elektri- ja elektroonikaseadmete sektoris;

E. arvestades, et määruse (EÜ) nr 1272/2008 (edaspidi „CLP-määrus“) 14. kohandamisel tehnika arenguga tegi komisjon ettepaneku TiO2 pulbriliste segude ühtseks klassifitseerimiseks 2. kategooria kantserogeenina, vaatamata tõendusmaterjalis sisalduva Klimischi andmete usaldusväärsuse skoori ebapiisavusele, paljude liikmesriikide kindlale vastuseisule, kes on osutanud teaduspõhise tõendusbaasiga seonduvatele probleemidele, ning võimalikele negatiivsetele tagajärgedele, mida see pretsedent tekitab muude pulbriliste ühendite klassifitseerimisele;

F. arvestades, et CLP-määruse artikli 37 lõikes 5 on sätestatud, et kui komisjon peab aine klassifikatsiooni ja märgistuse ühtlustamist asjakohaseks, võtab ta põhjendamatu viivituseta vastu delegeeritud õigusakti, et lisada kõnealune aine VI lisa 3. osa tabelisse 3.1 koos asjakohaste klassifikatsiooni- ja märgistuselementidega; seega ei seata CLP-määrusega komisjonile kohustust kasutada ühtlustatud klassifikatsiooni, vaid nähakse ette, et komisjon peaks kaaluma ka alternatiivseid lahendusi;

G. arvestades, et protokolli nr 2 artiklis 5 on muu hulgas sätestatud, et „seadusandlike aktide eelnõudes võetakse arvesse vajadust, et mis tahes finants- või halduskohustus, mis langeb liidule, riikide valitsustele, piirkondlikele või kohalikele asutustele, majandustegevuses osalejatele ja kodanikele, oleks minimaalne ja proportsionaalne taotletava eesmärgiga“;

H. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus)[2] kohane riskihindamise komitee (RAC) lükkas tagasi 1A ja 1B kantserogeensuse klassifikatsioonid, tuginedes asjaolule, et TiO2 kahjulik mõju rottide kopsudele, kui tekib ülekoormus, ei põhine aine iseloomulikel omadustel, vaid on seotud selle pulbrilise vormiga (tema vähese lahustuvuse tõttu kopsudes), mis on ohtlik suure kontsentratsiooni (250 mg/m³) pikaajalisel sissehingamisel rohkem kui 18 kuu jooksul;

I. arvestades, et see järeldus põhines suures osas rottidel tehtud uuringul[3]; arvestades, et selle uuringu autorid ja REACH-määruse kohane RAC märkisid, et puuduvad veenvad teaduslikud tõendid, mis seaksid kahtluse alla rottidel täheldatud kopsu adenokartsinoomi asjakohasuse inimestel; arvestades, et mõned mainekad osalejad, näiteks Saksamaa tööõnnetuskindlustuse ühendus, teatasid tehnika arenguga kohandamist käsitleva avaliku konsultatsiooni käigus, et neil puuduvad tõendid kopsuvähijuhtude kohta titaandioksiidi kasutavas töökeskkonnas[4]; arvestades, et paljude liikmesriikide ja muude sidusrühmade soovitusel võiks TiO2 töökeskkonnas kokkupuute normid kehtestada ühtse tööalase kokkupuute piirnormina (OEL) töötervishoiu ja -ohutuse alaste õigusaktide abil;

J. arvestades, et aine kantserogeeniks klassifitseerimine võib negatiivselt mõjutada TiO2 tahkel ja vedelal kujul sisaldavaid tooteid, mida vaatamata nende ohutuse rangele kontrollimisele võidakse sildistada potentsiaalselt ohtlikeks; arvestades, et see võib tarbijaid eksitada ja tekitada ettevõtjates ebakindlust;

K. arvestades, et aine kantserogeeniks klassifitseerimine ei ole kooskõlas paljudes teadusharudes valitseva innovatsioonikontekstiga ning võib lõpetada TiO2 kasutamise keskkonnarakendustes, mida kasutatakse õhu ja vee puhastamiseks, jahutuslahendustes ning mürgiste ja kahjulike ainete kontsentratsiooni vähendamiseks[5][6][7];

L. arvestades, et aine kantserogeeniks klassifitseerimine võib negatiivselt mõjutada ka ringlussevõttu ja korduskasutamist ringmajanduses, kuna sellega kehtestataks uued kohustused niisuguste jäätmete töötlemisele ja kõrvaldamisele, mis sisaldavad vähemalt 1 % TiO2 (nt plasti-, tapeedi- ja värvijäätmed, portselan ja mööbel), kuna need liigitataks ohtlikeks jäätmeteks, isegi kui puudub potentsiaalne oht inimeste tervisele; arvestades, et praegu puuduvad majanduslikult tasuvad alternatiivid, mis tagaksid inimeste tervise kaitse kõrge taseme ning säilitaksid ka TiO2 tõhususe ja funktsionaalsuse;

M. arvestades, et TiO2 hinnatakse REACH-määruse alusel ning see protsess annab põhjalikuma ja üksikasjalikuma hinnangu;

1. esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2. on seisukohal, et komisjoni delegeeritud määrust ei oleks tohtinud CLP-määruse kohaselt vastu võtta, kuna seda kohaldatakse ainete suhtes, mis on ohtlikud oma omaduste tõttu, ning TiO2 ulatuslikum ja üksikasjalikum hindamine REACH-määruse alusel on veel pooleli;

3. on seisukohal, et komisjoni delegeeritud määrus väljub raamistikust, mis on vajalik ja proportsionaalne, et käsitleda TiO2 pulbriga kokkupuutest töökeskkonnas tulenevaid võimalikke terviseohte ja ohtu sildistada ainet ohtlikuna;

4. kutsub komisjoni üles delegeeritud määrust tagasi võtma ja kaaluma muid võimalusi, nagu TiO2 ühtse tööalase kokkupuute piirnormi (OEL) kehtestamist töötervishoiu alaste õigusaktide abil;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;

6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

[1] ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

[3] K.P. Lee, H.J. Trochimowicz, C.F. Reinhardt, Pulmonary response of rats exposed to titanium dioxide (TiO2) by inhalation for two years, Toxicology and Applied Pharmacology 79 (1985 ), lk 179–182.

[5] R. R. Zouzelka, J. RATHOUSKY, „Fotocatalytic reduction of NOx pollutants in the air using commercial functional coating with poorous morphology“, Praha keemia- ja tehnoloogiaülikooli J. Heyrovsky füüsikalise keemia instituut, Applied Catalysis B: Environmental 217 (2017), lk. 466–476.

[6] W.R. Siah, N.A. Roslan, H.O. Lintang, M. Shamsuddin, L. Yuliati, Photocatalytic Removal of 2,4-D Herbicide on Lanthanum Oxide-Modified Titanium Dioxide, Advanced Materials Research, 1112 (2015), lk. 168–171.

[7] N.S. Alim, H.O. Lintang, L. Yuliati, Photocatalytic removal of phenol over titanium dioxide-reduced graphene oxide photocatalyst, IOP Conference Series: Materials Science and Engineering 107 (2016), 012001.

Viimane päevakajastamine: 27. jaanuar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika