Menetlus : 2020/2519(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0080/2020

Esitatud tekstid :

B9-0080/2020

Arutelud :

CRE 29/01/2020 - 23

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{22/01/2020}22.1.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0080/2020</NoDocSe>
PDF 142kWORD 47k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>India kodakondsusseaduse 2019. aasta muudatuse kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2519(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Scott Ainslie, Hannah Neumann, Ernest Urtasun, Marcel Kolaja, Henrike Hahn, Anna Cavazzini, Klaus Buchner, Alice Kuhnke, Katrin Langensiepen, Reinhard Bütikofer</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0077/2020

B9‑0080/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon India kodakondsusseaduse 2019. aasta muudatuse kohta

(2020/2519(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone India kohta,

 võttes arvesse ÜRO ekspertide 3. juuli 2019. aasta avaldust miljonite inimeste kodakondsusest ilmajäämise ohu ja ebastabiilsuse kohta Assami osariigis Indias,

 võttes arvesse 2004. aastal sõlmitud ELi ja India strateegilist partnerlust,

 võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse, piinamise ja väljendusvabaduse kohta,

 võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

 võttes arvesse ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet,

 võttes arvesse ÜRO kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni,

 võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et India kodakondsuse seaduse 2019. aasta muudatuse (Citizenship (Amendment) Act, CAA) eesmärk on kiirendada kodakondsuse andmist hindudele, sikhidele, budistidele, džainistidele, parsidele ja kristlastele, kes põgenevad tagakiusamise eest Afganistanis, Bangladeshis ja Pakistanis, kui nad elasid nendes riikides enne 2014. aastat, kuid sellega ei laiendata samasugust kaitset moslemitele; arvestades, et seetõttu diskrimineerib CAA teatavaid usurühmi, eelkõige moslemeid kodakondsuse saamisel;

B. arvestades, et CAAs ei viidata teistele Indiaga piirnevatele riikidele, eelkõige Bhutanile, Myanmarile, Nepalile ja Sri Lankale, ning seda ei kohaldata selliste vähemuste suhtes nagu Indias suurima põgenikekogukonna moodustavad Sri Lanka tamilid ning Myanmari rohingjad, kes on ÜRO andmetel maailmas enim tagakiusatud vähemus;

C. arvestades, et uue seaduse vaatab läbi India ülemkohus; arvestades, et Kerala osariigi valitsuse petitsioonis ülemkohtule öeldakse, et CAA kahjustab India põhiseaduse ilmalikku põhiolemust, ja süüdistatakse valitsust riigi lõhestamises usutunnistuse alusel;

D. arvestades, et CAA vastuvõtmine on vallandanud ulatuslikud protestid selle rakendamise vastu, ning India politsei on neile vastanud ülemäärase jõu kasutamisega, mille tagajärjel on teadete kohaselt 27 inimest hukkunud ja 175 saanud vigastada ning tuhanded vahistatud; arvestades, et ametivõimud on rahumeelsete meeleavalduste takistamiseks rakendanud ka keelutundi ja piiranud ühistranspordi kasutamist;

E. arvestades, et India ametivõimud sulgesid mitmes osariigis pea täielikult internetiühenduse, võttes sellega Indias asuvatelt inimestelt peaaegu kõik veebisuhtlusvahendid ja tõkestades igasuguse meelevaldustega seotud teabe liikumise; arvestades, et India ametivõimud on piiranud internetikasutust ka paljudes Kirde-India ja Uttar Pradeshi piirkondades, kus elab suur osa India moslemitest; arvestades, et internetiühenduse sulgemisega rikutakse põhiõigust omada juurdepääsu teabele;

F. arvestades, et 20. detsembril 2019. aastal väljastas India teabe- ja ringhäälinguministeerium avalduse, milles hoiatati teleuudiste edastajaid, et nad ei edastaks mis tahes infosisu, mis edendab riigivastaseid meeleolusid;

G. arvestades, et Bharatiya Janata partei on võimuletulekust saadik ajanud India moslemivähemust kahjustavat jõulise hindu natsionalismi poliitikat; arvestades, et viimastel aastatel on Indias sagenenud sõnumid, milles kujutatakse moslemitest India kodanikke kas terroristidena või kogukonnana, kes tahab hindud hävitada; arvestades, et India valitsus on paljude moslemitevastaste vihakuritegude puhul vaikinud; arvestades, et Pew Uurimuskeskuse (Pew Research Center) andmetel on moslemid maailmas teine kõige tagakiusatum usukogukond;

H. arvestades, et CAA kehtestamisega üheaegselt viib India valitsus läbi üleriigilist kodakondsuse tõendamise protsessi (võetakse kasutusele riiklik kodanikeregister); arvestades, et valitsuse avaldustest nähtub, et riikliku kodanikeregistri protsessi eesmärk on võtta moslemitelt kodanikuõigused, kaitstes samal ajal hindude ja teiste mittemoslemite õigusi; arvestades, et riiklikku kodanikeregistrisse kantakse kodanikena ainult isikud, kes suudavad tõestada, et nemad või nende (esi-)vanemad saabusid Indiasse enne 24. märtsi 1971; arvestades, et selle tulemusena kaotab ligi kaks miljonit inimest Assamis kodakondsuse ning nad võidakse kinnipidamiskeskustesse paigutada või riigist välja saata; arvestades, et selline asjakäik võib süvendada riigis võõraviha ning õhutada usulist sallimatust ja diskrimineerimist;

I. arvestades, et CAA ja samaaegse üleriigilise kodakondsuse tõendamise protsessi tõttu tuleb 200 miljonil India moslemil kas tõendada oma India kodakondsust või muutuda kodakondsuseta isikuks;

J. arvestades, et India valitsus on teadaolevalt saatnud rohingja moslemi pagulased välja Myanmari, rikkudes tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet; arvestades, et India kõrgeima tasandi valitsusametnikud on süüdistanud rohingjaid lubamatus ja ebaseaduslikus tegevuses, mis häbimärgistab seda kogukonda veelgi;

K. arvestades, et praegune valitsus on üha enam maha surunud väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadust, sealhulgas vangistanud valitsuse rahumeelseid kriitikuid mässule õhutamise, kuritegeliku laimamise ja terrorismi süüdistuste põhjal; arvestades, et India ametivõimud korraldasid 2018. ja 2019. aastal mitmeid haaranguid nende aktivistide ja teadlaste kodudes, kes on valitsust häälekalt kritiseerinud ja inimõiguste küsimustes sõna võtnud;

1. väljendab tõsist muret India kodakondsusseaduse 2019. aasta muudatuse pärast; nõuab tungivalt, et India ametivõimud viiksid viivitamata seadusemuudatuse sätted kooskõlla rahvusvaheliste inimõiguste normidega; palub India ametivõimudel tagada, et kõik kodakondsuse tõendamise kavad vastaksid rahvusvahelistele inimõiguste normidele; kardab tõsiselt, et seadusemuudatus selle praegusel kujul ja koos riikliku kodanikeregistri ajakohastamisega võib põhjustada ühe maailma suurima kodakondsusetuse kriisi; hoiatab kasvava natsionalismi eest, mida Narendra Modi valitsus on soosinud ja mille tulemusena on muu hulgas õhutatud usulist sallimatust ja moslemite häbimärgistamist;

2. mõistab kõige karmimalt hukka meeleavaldajate represseerimise; nõuab tungivalt, et India ametivõimud austaksid väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadust ja ilmutaksid meeleavalduste korral maksimaalset vaoshoitust kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste normide ja standarditega; rõhutab, et India ametivõimud peavad täielikult järgima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega India on ühinenud;

3. palub India ametivõimudel praegu vahi all olevad meeleavaldajad ja inimõiguste kaitsjad viivitamata ja tingimusteta vabastada; nõuab lisaks tungivalt, et ametivõimud tagaksid meeleavalduste algusest saadik toime pandud inimõiguste rikkumiste, sealhulgas kinnipidamisel väidetavalt aset leidnud väärkohtlemise juhtumite kiire, erapooletu ja sõltumatu uurimise ning võtaksid süüdlased vastutusele;

4. rõhutab, et CAAga rikutakse India põhiseaduses sätestatud kõigi isikute võrdsust seaduse ees ning India kohustusi tulenevalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist ning rassilise diskrimineerimise likvideerimise rahvusvahelisest konventsioonist, mille osaline ta on;

5. mõistab hukka India ametivõimude otsuse sulgeda internetiühendus ülemaailmsete võrkudega, mis takistab India kodanike suhtlemist ning teabe vaba liikumist; rõhutab, et selline tegevus on sõnavabaduse selge rikkumine;

6. palub India ametiasutustel tagada, et inimesed, kes on Assamis riiklikust kodanikeregistrist välja jäetud või kelle kohtuasju menetletakse välismaalaste kohtutes, ei jääks ilma ühestki riigi kodanikele tagatud riiklikust toetusest;

7. palub India ametivõimudel esitada kõigile ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajatele alaline kutse ja teha nendega aktiivselt koostööd; eelkõige nõuab tungivalt, et nad tagaksid juurdepääsu ÜRO vähemuste küsimuste eriraportöörile, rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse tänapäevaste vormide eriraportöörile ning usu- ja veendumusvabaduse eriraportöörile;

8. peab kahetsusväärseks asjaolu, et pärast CAA vastuvõtmist ei ole komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalikult väljendanud oma muret CAA ning India julgeolekujõudude liigse jõukasutuse pärast, ega ole seda teinud ka oma viimase India-visiidi järel; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal teha avalik avaldus, milles nõutakse CAA muutmist kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste normidega ja mõistetakse hukka meeleavalduste mahasurumine;

9. kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles lisama inimõigused prioriteetse tegevusvaldkonnana ELi ja India tegevuskavasse aastani 2025; ootab, et CAA ja Kashmiris valitseva olukorra küsimus tõstatatakse ELi-India tippkohtumisel, mis toimub 13. märtsil 2020;

10. kritiseerib kõige karmimal moel vähemalt 22 Euroopa Parlamendi liikmest koosneva rühma eraviisilist visiiti Indiasse ja Kashmiri, mille käigus nad ei nõudnud avalikult juurdepääsu ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajatele ega mõistnud hukka inimõiguste rikkumisi selles piirkonnas; taunib selle reisi kasutamist peaministri Modi natsionalistliku tegevuskava ja tema juhtimisel toime pandud inimõiguste rikkumiste õigustamiseks; rõhutab, et juhatuse 15. aprilli 2013. aasta otsuse kohaselt peavad parlamendiliikmed teatama oma osalemisest kolmandate isikute korraldatud üritustel, kus kolmas isik hüvitab või tasub vahetult nende reisi-, majutus- või elamiskulud; tuletab meelde, et sellisel juhul peavad parlamendiliikmed esitama oma deklaratsiooni hiljemalt üritusel osalemise viimasele päevale järgneva kuu viimasel päeval; peab kahetsusväärseks asjaolu, et viis delegatsiooni kuuluvat liiget ei ole seda kohustust täitnud; palub presidendil võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas käitumisjuhendi artikliga 8 ja edastada küsimus nõuandekomiteele;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning India presidendile, valitsusele, peaministrile ja parlamendile.

Viimane päevakajastamine: 28. jaanuar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika