Menetlus : 2020/2519(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0082/2020

Esitatud tekstid :

B9-0082/2020

Arutelud :

CRE 29/01/2020 - 23

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{22/01/2020}22.1.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0082/2020</NoDocSe>
PDF 140kWORD 46k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>India kodakondsusseaduse 2019. aasta muudatuse kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2519(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Shaffaq Mohammed, Petras Auštrevičius, Catherine Bearder, Phil Bennion, Katalin Cseh, Chris Davies, Barbara Ann Gibson, Martin Horwood, Irina Von Wiese</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0077/2020

B9‑0082/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon India kodakondsusseaduse 2019. aasta muudatuse kohta

(2020/2519(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone India kohta,

 võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

 võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni,

 võttes arvesse ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet,

 võttes arvesse 18. detsembri 1992. aasta deklaratsiooni rahvus- või etnilistesse, usu- ja keelevähemustesse kuuluvate isikute õiguste kohta,

 võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) 1990. aasta aluspõhimõtteid jõu ja tulirelvade kasutamise kohta õiguskaitsetöötajate poolt,

 võttes arvesse India põhiseadust,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et inimõiguste, sh kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste jagamatus on peamisi eesmärke, mida Euroopa Liit suhetes Indiaga taotleb;

B. arvestades, et kodakondsusseaduse 2019. aasta muudatusega laiendatakse India kodakondsuse kiirkorras saamise võimalust mõnedele usuvähemustele, kes on põgenenud naaberriikidest tagakiusamise eest, nimelt dokumentideta rändajatele, kes on pärit Afganistani, Bangladeshi või Pakistani hindude, sikhide, budistide, jainide, parside või kristlaste kogukondadest, kes sisenesid Indiasse 31. detsembril 2014 või enne seda;

C. arvestades, et valitsus põhjendab nendele kodakondsuse kiirkorras andmist mitteametlikult sellega, et kodakondsusseaduse muudatuses loetletud riigid on moslemienamusega riigid, kus usuvähemused langevad suurema tõenäosusega tagakiusamise ohvriks;

D. arvestades, et Indial on ühine piir Bangladeshi, Bhutani, Birma, Nepali, Pakistani ja Sri Lankaga; arvestades, et kodakondsusseaduse muudatus ei hõlma Sri Lanka tamileid, kes moodustavad India suurima pagulasrühma ja on riigis elanud üle kolmekümne aasta; arvestades, et seaduse muudatus jätab samuti välja Birmast pärit rohingja moslemid, keda Amnesty International ja ÜRO on nimetanud maailma kõige tagakiusatumaks vähemuseks; arvestades, et seaduse muudatus eirab ka Pakistani ahmadide, Bangladeshi bihari moslemite ja Pakistani hazarade rasket olukorda, keda kõiki nende koduriikides taga kiusatakse;

E. arvestades, et kodakondsusseaduse muudatus on oma olemuselt selgelt diskrimineeriv, kuna see välistab konkreetselt moslemite võimaluse kasutada samu sätteid nagu teised usurühmad;

F. arvestades, et India põhiseaduse kohaselt on India ilmalik ja suveräänne demokraatlik vabariik ning religiooni lisamine kodakondsuse andmise kriteeriumi hulka on seetõttu põhimõtteliselt põhiseadusevastane;

G. arvestades, et muudetud seadus on vastuolus India põhiseadusega, eelkõige selle artikliga 14, mis tagab kõigi inimeste õiguse võrdsusele ja kaitseb neid diskrimineerimise eest usutunnistuse, rassi, kasti, soo või sünnikoha alusel; arvestades, et seadus on vastuolus ka India kohustusega järgida inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni, mille osalisriik India on ja millega keelatakse diskrimineerimine rassilise, etnilise või usulise päritolu alusel;

H. arvestades, et kõigil rändajatel, olenemata nende rändestaatusest, on õigus oma inimõiguste austamisele, kaitsele ja teostamisele;

I. arvestades, et muudetud kodakondsusseaduse vastuvõtmine on vallandanud massilised protestid selle rakendamise vastu, kusjuures teadaolevalt on meeleavaldustel hukkunud 27 inimest, 175 on saanud vigastada ja tuhanded on arreteeritud; arvestades, et ametivõimud on rahumeelsete meeleavalduste takistamiseks rakendanud ka internetiühenduse katkestamist, keelutundi ja piiranud ühistranspordi kasutamist;

J. arvestades, et politsei on reageerinud jõhkra taktikaga üle kogu India, ning et teateid on tulnud sadade meeleavaldajate peksmisest, nende pihta tulistamisest ja nende piinamisest, eelkõige Uttar Pradeshis;

K. arvestades, et 5. jaanuaril 2020 ründas maskides rahvajõuk Jawaharlal Nehru Ülikooli linnakut, millest on saanud peamine kogunemiskoht, kus üliõpilased protesteerivad uue kodakondsusseaduse ja riikliku kodanike registri vastu, ja vigastada sai rohkem kui 20 üliõpilast ja õppejõudu; arvestades, et mitme meediakanali andmeil ja üliõpilaste väitel vaatas politsei rünnakut pealt ning keeldus vägivallatsejaid takistamast ja vahistamast;

L. arvestades, et kõnealune kodakondsuse muudatus loob ohtliku pretsedendi ja kujutab endast valitsuse hinduistliku natsionalismi strateegia läbiviimise intensiivistamist;

M. arvestades, et nii seaduse muudatuse sisu kui ka politsei ja valitsust toetavate rühmituste toime pandud vägivald kujutavad endast India ja selle naaberriikide elanike inimõiguste selget rikkumist;

N. arvestades, et rahvusvaheline üldsus, kaasa arvatud ÜRO, on juba väljendanud muret kodakondsusseaduse muudatuse ja selle rakendamisele järgnenud vägivalla pärast; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on väljendanud muret selle pärast, et kodakondsusseaduse muudatus on „põhiolemuselt diskrimineeriv“;

O. arvestades, et kodakondsusseaduse muudatus kehtestati seoses valitsuse algatatud üleriigilise kodakondsuse kontrollimise protsessiga (st riikliku kodanike registri kehtestamisega); arvestades, et valitsuse avaldustest nähtub, et riikliku kodanike registri protsessi eesmärk on võtta moslemitelt kodanikuõigused, kaitstes samal ajal hindude ja teiste mittemoslemite õigusi;

P. arvestades, et India valitsus kavatseb kehtestada riikliku kodanike registri, et dokumenteerida rohkem kui 1,3 miljardi inimese kodakondsus riigis; arvestades, et selline dokumenteerimine viidi hiljuti läbi Assamis ja et selle tulemusel jäeti välja rohkem kui 1,9 miljonit inimest, keda nimetati ebaseaduslikeks rändajateks ja keda võidakse nüüd äsja ehitatud kinnipidamislaagrites kinni pidada või välja saata; arvestades, et kinnipidamislaagreid ehitatakse ka Karnatakasse;

Q. arvestades, et India valitsus eitab igasugust diskrimineerimist, kuigi muudatused tähendavad seda, et riiklikust kodanike registrist jäetakse moslemid selgesõnaliselt välja;

R. arvestades, et kodakondsusseaduse muudatust on keeruline eraldi käsitleda, sest vähemused võivad jääda India kodakondsusest ilma nii seaduse muudatuse kui ka riikliku kodanike registri tõttu; arvestades, et vaid riiklikust kodanike registrist välja jäetud moslemitel on keeruline võita kohtuasja välisriikide kohtutes;

S. arvestades, et mitu India osariiki on juba teatanud, et nad ei rakenda muudetud kodakondsusseadust; arvestades, et Kerala osariigi valitsuse petitsioonis ülemkohtule öeldakse, et muudatus kahjustab India põhiseaduse ilmalikku põhiolemust, ja süüdistatakse valitsust riigi lõhestamises usutunnistuse alusel;

1. tunneb muret selle pärast, et seaduse muudatus on põhiolemuselt diskrimineeriv, ning mõistab hukka selle vastuvõtmise; mõistab hukka asjaolu, et India rakendab oma naturalisatsiooni- ja pagulaspoliitikas usukriteeriume;

2. kutsub India valitsust üles viivitamata alustama eri elanikkonnarühmadega rahumeelset dialoogi ja tühistama diskrimineerivad muudatused, millega rikutakse India rahvusvahelisi kohustusi, mis on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktis ja muudes inimõigusi käsitlevates lepingutes, et vältida kodakondsuse äravõtmist rassi, nahavärvi, sünnipära, rahvuse või etnilise päritolu alusel;

3. tuletab meelde, et kuigi muudetud kodakondsusseaduse väljakuulutatud eesmärk kaitsta tagakiusatud rühmi on tervitatav, tuleks seda teha tugeva riikliku varjupaigasüsteemi kaudu, mis põhineb võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttel ning mida kohaldatakse kõigi inimeste suhtes, kes vajavad kaitset tagakiusamise ja muude inimõiguste rikkumiste eest, ilma vahetegemiseta rassi, usu, rahvusliku päritolu või muudel keelatud alustel;

4. arvestades, et kodakondsusseaduse muudatus tähistab ohtlikku muutust viisis, kuidas kodakondsus Indias kindlaks määratakse, ning et see võib kaasa tuua maailma suurima kodakondsusetuse kriisi ja põhjustada paljudele inimestele suuri kannatusi;

5. võtab teadmiseks, et India ülemkohus vaatab muudetud kodakondsusseaduse läbi, ning loodab, et kohus kaalub hoolikalt seaduse vastavust India põhiseadusele ja rahvusvahelistele inimõigustega seotud kohustustele;

6. kutsub India valitsust üles vastama õigustatud murele riikliku kodakondsuse registri pärast, mida võidakse kasutada tõrjutud rühmade vastu;

7. kordab, et rahumeelne kogunemise vabadus on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (mille osalisriik India on) artiklis 21;

8. mõistab hukka kodakondsusseaduse muudatusega seotud vägivalla ja süstemaatilise julmuse; kutsub India ametivõime üles lõpetama vägivaldsed repressioonid nende vastu, kes on nende poliitika suhtes kriitilised;

9. kutsub India valitsust üles tagama, et julgeolekujõud täidaksid ÜRO aluspõhimõtteid jõu ja tulirelvade kasutamise kohta õiguskaitseametnike poolt;

10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning India presidendile, valitsusele, peaministrile ja parlamendile.

 

Viimane päevakajastamine: 28. jaanuar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika