RESOLUTSIOONI ETTEPANEK soolise palgalõhe kohta
22.1.2020 - (2019/2870(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Christine Anderson, France Jamet, Nicolaus Fest, Joachim Kuhs
fraktsiooni ID nimel
B9‑0083/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon soolise palgalõhe kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2020. aasta avaldust soolise palgalõhe kohta,
– võttes arvesse komisjoni vastust kirjalikult vastatavale küsimusele P-003684/2019,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 153,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et soolist palgalõhet määratletakse kui meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu vahet, mida väljendatakse protsendina meeste keskmisest brutotunnitasust;
B. arvestades, et sooline palgalõhe on ametlikus määratluses korrigeerimata, st seda ei ole korrigeeritud individuaalsete karakteristikute järgi;
C. arvestades, et EL on juba mõnda aega teinud soolise palgalõhe kaotamiseks kooskõlastatud jõupingutusi;
D. arvestades, et andmed ELi soolise palgalõhe sektoripõhiste keskmiste kohta ei ole praegu kättesaadavad ja komisjon selliseid andmeid ei kogu;
1. tuletab meelde, et palgakujundusmehhanismid kuuluvad liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite vastutusalasse;
2. tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5 jäetakse töötasu selgesõnaliselt ELi meetmete kohaldamisalast välja;
3. leiab, et kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ei tohiks komisjon sekkuda liikmesriikide tööturgudesse ja nende vastavatesse raamistikesse;
4. tuletab meelde, et soolise palgalõhe määratlus ei ole täielik, kuna see on korrigeerimata ja seetõttu ei võeta selles arvesse individuaalseid karakteristikuid, nagu erinevused haridustasemes, töötatud tunnid, töö liik ja karjäärikatkestused või osalise tööajaga töötamine pärast laste saamist, mis võivad sissetulekute erinevust osaliselt või täielikult selgitada;
5. märgib, et komisjon selgitab teatavates uuringutes soolise palgalõhe jääki, viidates puuduvatele muutujatele (näiteks karjäärikatkestused) ja mittejälgitavatele muutujatele (näiteks läbirääkimiseelised), samuti soopõhistele eelistustele hariduse ja karjääri valikul;
6. tuletab meelde, et mitmed uuringud näitavad, et korrigeeritud mõõtmise korral on sooline palgalõhe vaid vaevu suurem lubatud statistilise vea piirist;
7. nõuab, et kogu edasise analüüsi aluseks oleks korrigeeritud sooline palgalõhe, mille puhul võetakse arvesse kõiki jälgitavaid aspekte, nagu karjäärikatkestused, teatavates sektorites esinevad soopõhised eelistused karjäärivalikul jms, mis võivad töötasu mõjutada;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.