<Date>{02/03/2020}2.3.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0122/2020</NoDocSe>
PDF 135kWORD 47k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>suuliselt vastatava küsimuse B9‑0008/2020 alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5</TitreRecueil>


<Titre>üleeuroopalise energiataristu suuniste muutmise kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2549(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Cristian‑Silviu Buşoi</Depute>

<Commission>{ITRE}tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B9‑0122/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon üleeuroopalise energiataristu suuniste muutmise kohta

(2020/2549(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009,[1]

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010,[2]

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal vastu võetud seisukohta[3] eesmärgiga muuta määrust (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, ning oma nõudmist vaadata Euroopa Liidu praeguste kliima- ja energiaeesmärkide valguses läbi üleeuroopalise energiavõrgu määrus (EL) nr 347/2013,

 võttes arvesse nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsust (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta,[4]

 võttes arvesse oma 4. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta,[5]

 võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Puhas planeet kõigi jaoks: Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773),

 võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni Poolas Katowices toimuva 2018. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP24) kohta,[6]

 võttes arvesse seadusandlikku paketti „Puhas energia kõikidele eurooplastele“,

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni Hispaanias Madridis toimuva 2019. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP25) kohta,[7]

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldusi, milles kinnitatakse eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit,

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta,[8]

 võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

 võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga energialaenude andmise kriteeriume,

 võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta,[9]

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 172,

 võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust üleeuroopalise energiataristu suuniste läbivaatamise kohta (O-000012/2020 – B9-0008/2020),

 võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

 võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A. arvestades, et määrusega (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta (üleeuroopalise energiavõrgu määrus) kehtestatakse eeskirjad üleeuroopalise energiavõrgu õigeaegse arendamise ja koostalitluse kohta, et saavutada liidu energiapoliitika eesmärgid;

B. arvestades, et üleeuroopalise energiavõrgu määruses määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristu esmatähtsad koridorid ja valdkonnad, samuti antakse selles suuniseid ühishuviprojektide valimiseks; arvestades, et üleeuroopalise energiavõrgu määruses nähakse ette, et ühishuviprojekte võib rahastada Euroopa ühendamise rahastust ning et nende toetamiseks on vaja suuremat läbipaistvust ning ühtseid loamenetlusi ja konkreetset regulatiivset lähenemisviisi, mis võimaldaks kasutada kulude riikide vahel jaotamise mehhanismi ja stiimuleid;

C. arvestades, et esimene ühishuviprojektide loend esitati 2013. aastal komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1391/2013 ja see sisaldas 248 ühishuviprojekti, teine loend esitati komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/89 ja see sisaldas 195 ühishuviprojekti ning kolmas loend, mis koosnes 173 ühishuviprojektist, esitati komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/540; arvestades, et 31. oktoobril 2019 kiitis komisjon heaks neljanda loendi, mis sisaldab 151 ühishuviprojekti;

D. arvestades, et parlamendi 17. aprilli 2019. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa ühendamise rahastut aastatel 2021–2027 käsitleva määruse ettepaneku kohta) peegeldab kaasseadusandjate esialgset kokkulepet, mille kohaselt peaks komisjon hindama üleeuroopalise energiavõrgu määruse tulemuslikkust ja kooskõla teiste poliitikavaldkondadega, et võtta muu hulgas arvesse liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke, ELi pikaajalist kohustust süsinikuheidet vähendada ning energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet; arvestades, et see hinnang tuleks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitada 31. detsembriks 2020;

E. arvestades, et üleeuroopalise energiavõrgu määrus võeti vastu enne Pariisi kokkulepet, mis sisaldab kohustust hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuritõusu hoidmiseks 1,5 °C piires võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

F. arvestades, et pärast üleeuroopalise energiavõrgu määruse vastuvõtmist 2013. aastal on mitu asjaolu liidu energiapoliitika konteksti tunduvalt muutnud;

G. arvestades, et energial on kliimaneutraalsele majandusele üleminekul tähtis roll, ning arvestades, et seetõttu on vaja jätkata jõupingutusi energiasüsteemi süsinikuheite vähendamiseks, et võimaldada liidul saavutada hiljemalt 2050. aastaks CO2-neutraalsus, kusjuures samal ajal tuleb toetada üleminekut teistes sektorites ja vastata suurenenud elektrinõudlusele;

H. arvestades, et kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks vajab liit ajakohast, hästi toimivat energiataristut, mis on tulevikukindel ja kulutõhus ning tagab energiavarustuskindluse, sealhulgas on vaja mitmekesistada tarneteid, allikaid ja tarnijaid;

I. arvestades, et üleeuroopalise energiavõrgu määruses määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristu prioriteedid, mida tuleb liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks järgida, ning samuti nähakse ette ühishuviprojektid, mis on nende prioriteetide saavutamiseks vajalikud;

J. arvestades, et esmatähtsad koridorid, prioriteetsed valdkonnad ja abikõlblikkuse kriteeriumid peaksid olema kooskõlas energiasüsteemi arenguga ning alati ka liidu poliitiliste prioriteetidega, eelkõige CO2 heite vähendamise pikema perspektiiviga;

K. arvestades, et asjakohase taristu kasutuselevõtt peaks toimuma kooskõlas energiatõhususe poliitikaga, et aidata saavutada liidu eesmärke ja sihte võimalikult kulutõhusalt;

L. arvestades, et parlament nõudis oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta[10], et üleeuroopalise energiavõrgu suunised vaadataks läbi enne järgmise ühishuviprojektide loendi vastuvõtmist;

1. peab kiiduväärseks Euroopa rohelist kokkulepet käsitlevas teatises avaldatud otsust, et üleeuroopalise energiavõrgu suunised vaadatakse läbi 2020. aastal;

2. palub, et komisjon esitaks hiljemalt 2020. aasta lõpuks ettepaneku üleeuroopalise energiavõrgu suuniste läbivaatamise kohta ning võtaks selles arvesse eelkõige liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke, ELi pikaajalist süsinikuheite vähendamise kohustust ning energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet;

3. palub, et komisjon esitaks 2020. aasta lõpuks ka üleminekusuunised Euroopa ühendamise rahastu raames tehtavate kulutuste kohta ja ühishuviprojektide valimise kohta viiendasse loendisse, eesmärgiga tagada, et nii kulutused kui ka projektide valimine on kooskõlas Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustega;

4. on seisukohal, et ühishuviprojektidele vastava staatuse andmise kriteeriumid, mis on sätestatud üleeuroopalise energiavõrgu suunistes, peavad olema kooskõlas liidu kliima- ja energiaeesmärkidega, sealhulgas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga, nagu on osutatud ka Euroopa Ülemkogu 2019. aasta detsembri järeldustes, ning energialiidu kõigi viie mõõtmega, sealhulgas taskukohasuse eesmärgiga;

°

° °

5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

[2] ELT L 348, 20.12.2013, lk 129.

[3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0420.

[4] ELT L 282, 19.10.2016, lk 1.

[5] ELT C 346, 27.9.2018, lk 70.

[6] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0430.

[7] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0079.

[8] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.

[9] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

[10] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0005.

Viimane päevakajastamine: 6. märts 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika