Resolutsiooni ettepanek - B9-0123/2020Resolutsiooni ettepanek
B9-0123/2020

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta

2.3.2020 - (2019/2975(RSP))

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Lucia Ďuriš Nicholsonová
tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel


Menetlus : 2019/2975(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0123/2020
Esitatud tekstid :
B9-0123/2020
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B9-0123/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta

(2019/2975(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 9, 10, 19 ja artikli 216 lõiget 2,

 võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 3, 15, 20, 21, 23, 25, 26 ja 47,

 võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 17. põhimõtet puuetega inimeste kaasamise kohta, 3. põhimõtet võrdsete võimaluste kohta ning 10. põhimõtet tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna ning isikuandmete kaitse kohta,

 võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist 21. jaanuaril 2011. aastal, kooskõlas nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel[1],

 võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldkommentaare kui autoriteetseid suuniseid konventsiooni rakendamiseks,

 võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidu poolt ja Euroopa Liidu esindamiseks seoses selle konventsiooniga[2],

 võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi Euroopa Liidu esialgse aruande kohta,

 võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Euroopa inimõiguste konventsioon), majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelist pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

 võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

 võttes arvesse Euroopa Ombudsmani strateegilisi uurimisi selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon tagab puuetega inimestele ligipääsu oma veebisaitidele (OI/6/2017/EA), kuidas Euroopa Komisjon kohtleb puuetega inimesi ELi töötajate ühise ravikindlustusskeemi raames (OI/4/2016/EA), ning tema ühise uurimise otsust juhtumite 1337/2017/EA ja 1338/2017/EA kohta, mis puudutavad nägemispuudega kandidaatide ligipääsu ELi ametnike värbamise valikumenetlustele, mida korraldab Euroopa Personalivaliku Amet,

 võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, mida EL on kohustunud ellu viima,

 võttes arvesse kestliku arengu eesmärkides esitatud selgesõnalisi viiteid puuetega inimestele seoses haridusega (eesmärk 4), majanduskasvu ja tööhõivega (eesmärk 8), ebavõrdsusega (eesmärk 10), juurdepääsetavusega asulates (eesmärk 11) ja andmekogumisega (eesmärk 17),

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi taotletud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistavat arvamust puuetega naiste olukorra kohta,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta[3],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust[4],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda[5],

 võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel[6],

 võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) („võrdse tööalase kohtlemise direktiiv“) kohaldamise kohta[7],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud)[8],

 võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

 võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020)0014),

 võttes arvesse komisjoni talituste 2. veebruari 2017. aasta töödokumenti „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 rakendamise eduaruanne“ (SWD(2017)0029),

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426), ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta sellekohast seisukohta[9],

 võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal[10],

 võttes arvesse oma 30. novembri 2017. aasta resolutsiooni Euroopa puuetega inimeste strateegia elluviimise kohta[11],

 võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele[12],,

 võttes arvesse oma 20. mai 2015. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste komitee poolt vastu võetud loetelu kohta küsimustest seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega[13],

 võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta[14],

 võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta[15],

 võttes arvesse oma 17. juuni 1988. aasta resolutsiooni kurtide viipekeelte kohta[16], 18. novembri 1998. aasta resolutsiooni viipekeelte kohta[17] ja 23. novembri 2016. aasta resolutsiooni viipekeelte ja elukutseliste viipekeele tõlkide kohta[18],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna C 2016. aasta uuringut Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning puuetega inimeste kohta Euroopa Liidus,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teabedokumenti „The European Disability Strategy 2010-2020“ (Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020),

 võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2018. aasta aruannet,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ELi 2020.–2030. aasta puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamise kohta,

 võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta aruandeid põhiõiguste olukorra kohta,

 võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti temaatilisi aruandeid,

 võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2019. aasta avaldust ELi 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta,

 võttes arvesse Eurostati statistikat puuete kohta seoses tööturu, hariduse ja koolituse kättesaadavusega ning vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsusega,

 võttes arvesse puuetega inimesi esindavate organisatsioonide aruandeid ja soovitusi,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006[19], eriti selle artikleid 4, 6 ja 7,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[20], eriti selle artikli 5 lõike 9 punkti a,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013 (mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006)[21], eriti selle artikli 2 lõiget 3 ja artiklit 8,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005[22],

 võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et täieõiguslike kodanikena on kõigil puuetega inimestel võrdsed õigused kõigil elualadel (sh juurdepääs avatud tööturule ja haridusele) ning neil on õigus võõrandamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, sõltumatusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas, kus austatakse ja väärtustatakse nende panust Euroopa sotsiaalsesse ja majanduslikku edusse; arvestades, et enam kui pooled liikmesriigid jätavad vaimse tervise probleemide või vaimse puudega inimesed ilma õigusest hääletada;

B. arvestades, et Euroopa Liidus on hinnanguliselt 100 miljonit puuetega inimest, kes on endiselt ilma jäetud nende põhilistest inimõigustest ja kellel takistatakse üha iseseisvalt hakkama saamast[23]; arvestades, et üle 60 % puuetega inimestest on naised ja suurem osa puuetega inimeste hooldajatest on samuti naised; arvestades, et statistika puudumisel ei teata puuetega laste arvu, kuid neid võib olla umbes 15 % kõigist Euroopa Liidu lastest; arvestades, et üha enam vananeva elanikkonna seas on rohkem puuetega inimesi, kes vajavad kättesaadavamat ja toetavamat elukeskkonda, sealhulgas sobivalt kohandatud teenuseid.

C. arvestades, et ELi toimimise lepingus nõutakse, et liit võitleks oma poliitika ja tegevuse määratlemisel diskrimineerimisega puuete alusel (artikkel 10), ja talle antakse õigus võtta vastu õigusakte sellise diskrimineerimisega võitlemiseks (artikkel 19);

D. arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 26 keelatakse sõnaselgelt puuete tõttu diskrimineerimine ja nähakse ette puuetega inimeste võrdne osalemine ühiskonnaelus;

E. arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene rahvusvaheline inimõigustealane leping, mille on ratifitseerinud EL ja kõik selle liikmesriigid;

F. arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kinnitab tõsiasja, et puuetega inimeste õiguste konventsioon kui teisene õigusakt on ELi ja tema liikmesriikide jaoks ELi õigusaktide vastuvõtmisel ja rakendamisel siduv[24];

G. arvestades, et EL ja mitu selle liikmesriiki ei ole ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

H. arvestades, et puuetega lastel peab olema võimalus teostada kõiki inimõigusi ja põhivabadusi võrdsetel alustel teiste lastega, sealhulgas lapse õiguste konventsioonis sõnastatud õigust kasvada üles oma peres või perekeskkonnas, vastavalt nende parimatele huvidele; arvestades, et perekonnaliikmed peavad sageli oma kutsetegevust piirama või selle peatama, et hoolitseda puuetega pereliikmete eest; arvestades, et komisjoni lastegarantii teostatavusuuringu vahearuandes juhitakse tähelepanu sellele, et puuetega laste puhul on peamisteks takistusteks füüsilise juurdepääsuga seotud probleemid, teenuste ja rajatiste laste vajadustele kohandamata jätmine ning paljudel juhtudel lihtsalt nende puudumine; arvestades, et samas uuringus märkisid paljud vastajad probleemidena diskrimineerimist, eriti haridusküsimustes, ning eluasemega seotud raskuste puhul taskukohasust;

I. arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtted hõlmavad diskrimineerimisest palju ulatuslikumat valdkonda – nende abil püütakse saavutada kaasavat ühiskonda, kus kõik puuetega inimesed ja nende perekonnad saavad oma inimõigusi täielikult kasutada;

J. arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktikas leitakse, et poliitikat võib pidada kaudselt diskrimineerivaks, kui vaadeldav säte mõjutab praktikas negatiivselt oluliselt suuremal määral puuetega inimesi; arvestades, et kui õigusnormi kasvõi ainult peetakse olemuslikult diskrimineerivaks ja samasugust kahjulikku mõju omavaks, siis see ka loetakse diskrimineerivaks;

K. arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 1 sätestatakse, et puuetega inimesed on isikud, kellel esinevad pikaajalised füüsilised, vaimsed, intellektuaalsed või tajuvõime häired, mis koostoimes mitmesuguste takistustega võivad tõkestada nende täielikku ja tulemuslikku osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel; arvestades, et sellega seoses on eriti oluline puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 9;

L. arvestades, et puue on sotsiaalne konstruktsioon; arvestades, et vastavalt puude sotsiaalsele mudelile on häire üksikisikut mõjutav füüsiliste, vaimsete või tajufunktsioonide piirang ning puue tähendab, et isik kaotab füüsiliste ja sotsiaalsete tõkete tõttu võimaluse osaleda teistega võrdselt kogukonna tavapärases elus või see võimalus on piiratud; arvestades, et mõistega „puudest mõjutatud isikud“ (disabled people) tähistatakse neid häiretega isikuid, keda takistavad sotsiaalselt konstrueeritud tõkked, ning „puuetega isikud“ (people with disabilities) tähendab seda, et takistused tulenevad mitte niivõrd ühiskonnast, kui üksikisiku enda olukorrast; arvestades, et selles kontekstis kasutatav „puude“ mõiste viitab isiku tervislikule seisundile ja seega aetakse segamini „häire“ ja „puude“ mõiste; arvestades, et lisaks eitatakse sellega poliitilist ehk nn puudepõhist identiteeti;

M. arvestades, et 2018. aastal teatas 37 % EL 28 15-aastastest ja vanematest elanikest, et neil esinevad mõõdukad või rasked füüsilised või tajuvõime piirangud; arvestades, et 24,7 % EL 28 16-aastastest ja vanematest elanikest teatas 2018. aastal, et tervisehädad piiravad püsivalt kas mingil määral või tõsiselt nende tavapärast tegevust; arvestades, et 17,7 % vastanutest teatas mõningatest püsivatest piirangutest ja 7 % tõsistest püsivatest piirangutest[25];

N. arvestades, et peamiste krooniliste haiguste põhjustatud koormust arvutatakse tervisekaotuse tõttu kaotatud eluaastates (disability-adjusted life year, DALY); arvestades, et kroonilisi haigusi käsitlevad raamistikud on ELis erinevad ja mõnes riigis võivad need moodustada osa laiematest töövõimetuskindlustuse kavadest;

O. arvestades, et Eurofound juhtis tähelepanu selguse puudumisele seoses mõiste „(krooniline) haigus“ kaasamisega puude määratlusse[26]; arvestades, et amet soovitab leida Euroopa puuetega inimeste strateegia läbivaatamisel sellele probleemile lahendus;

P. arvestades, et puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegiaga 2010–2020 ei suudetud süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust ega käsitleda mitmesuguse diskrimineerimisega ja muude oma õiguste rikkumisega silmitsi seisvate puuetega naiste ja tütarlaste eriolukorda, diskrimineerimise vorme ja nende õiguste muul moel eiramist; arvestades, et mitmekordse diskrimineerimise tagajärjed on vaesus ning sotsiaalne, hariduslik ja tööalane tõrjutus (suurem tõenäosus, et nad töötavad madalapalgalistel, ajutistel või ebakindlatel töökohtadel), mis põhjustab puuetega inimestele ning nende perekondadele ja hooldajatele täiendavat stressi ja psühholoogilist koormust; arvestades, et võrdset kohtlemist saab tagada, jõustades puuetega naiste, puuetega laste vanemate, puuetega üksikvanemate ja/või puuetega laste üksikvanemate suhtes positiivsed meetmed ja poliitikasuunad; arvestades, et soolise mõõtme lisamine oodatavasse ELi 2020. aasta järgsesse puuetega inimeste strateegiasse annab oma osa valdkonnaülesesse lähenemisviisi puuetega naiste ja tütarlaste diskrimineerimise kaotamiseks;

Q. arvestades, et 2018. aastal elas 28,7 % kogu ELi puuetega elanikkonnast (16-aastased ja vanemad) vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus[27];

R. arvestades, et vaatamata sellele, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19 sedastatakse, et „konventsiooni osalisriigid tunnistavad kõigi puuetega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist“, on ELis endiselt 800 000 puuetega inimest, kes on jäetud ilma õigusest hääletada;

S. arvestades, et pimekurtidel on ainulaadne kaht meelt hõlmav puue, milles on ühendatud vaegnägemine ja -kuulmine, ning see piirab nende täielikku osalemist ja põhjustab selliseid spetsiifilisi probleeme nagu juurdepääs kommunikatsioonile, teabele, liikuvusele ja sotsiaalsele suhtlusele;

T. arvestades, et lisaks sissetuleku asendamisele, kui see on vajalik, tuleks puudega seotud toetusi käsitleda riigi toena, mille eesmärk on aidata inimestel ületada tõkked, mis tulenevad nende puudest ja/või terviseseisundist, et nad saaksid ühiskonnaelus täiel määral osaleda;

U. arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9 tunnistatakse, et tuleb võtta asjakohased meetmed, tagamaks et puuetega inimestel, eelkõige tütarlastel ja naistel oleks tõeline juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordivahenditele, teabele ja suhtlusele, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, nagu ka teistele üldsusele avatud või ühiskondlikuks kasutamiseks ettenähtud rajatistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades;

V. arvestades, et 2019. aasta juunis vastu võetud lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiviga[28] kehtestatakse esimest korda ELi tasandil igale töötajale õigus saada viis tööpäeva hoolduspuhkust aastas;

W. arvestades, et puuetega inimesi käsitlev Euroopa strateegia 2010–2020 (käesolev strateegia) on olnud puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise poliitiliste ja seadusandlike ettepanekute raamistikuks nii ELis kui väljaspool seda;

X. arvestades, et puuetega inimesed ei osale ikka veel täiel määral ühiskonnaelus ega kasuta oma õigusi; arvestades, et vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 29 on puuetega inimeste osalemist võimalik saavutada üksnes nende kaasamisega poliitilisse ja avalikku ellu, kus nad on sageli alaesindatud;

Y. arvestades, et käesolevat strateegiat ei ole kohandatud uute poliitikavaldkondadega, näiteks ei ole seda viidud kooskõlla kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mida EL ja kõik selle liikmesriigid on kohustunud rakendama, ega Euroopa sotsiaalõiguste sambaga;

Z. arvestades, et käesolev strateegia ei hõlma kõiki puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid;

AA. arvestades, et komisjon ei ole seni oma õigusakte valdkondadevaheselt ja ulatuslikult läbi vaadanud, et tagada nende täielik ühtlustamine puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega;

AB. arvestades, et käesoleva strateegiaga on saavutatud vaid piiratud edu;

AC. arvestades, et paljudes ELi poliitikavaldkondades ei ole puuetega inimeste õigusi piisavalt arvesse võetud;

AD. arvestades, et ikka veel tuleb uusi ja läbivaadatud õigusakte, kus ei ole ühtegi viidet puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja juurdepääsetavusele; arvestades, et juurdepääsetavus on iseseisva elu ja osalemise eeltingimus; arvestades, et EL kui puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline on kohustatud tagama puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide tiheda kaasamise ja aktiivse osalemise õigusaktide ja poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, võttes samal ajal arvesse puude erisuguseid käsitusi;

AE. arvestades, et puuetega inimestel peab tingimata olema täielik ja võrdne juurdepääs tööturule, mis on endiselt problemaatiline, pidades silmas, et nende praegune tööhõive määr on 50,6 % (53,3 % puuetega meeste ja 48,3 % puuetega naiste puhul), samas kui puueteta inimeste puhul on see 74,8 %[29], ning 20–64-aastaste puuetega inimeste tööpuuduse määr on 17 % (puueteta inimestel 10 %), mis tähendab, et paljude puuetega inimeste iseseisva ja aktiivse elu elamine on takistatud; arvestades, et igal aastal elab kodutuna neli miljonit inimest, kellest suurel osal on puuded; arvestades, et andmed varieeruvad suuresti eri liiki puuete ja toetusvajaduste lõikes;

AF. arvestades, et tööandjaid tuleb toetada ja julgustada, et nad tagaksid puuetega inimeste võimaluste suurendamise kogu õppe- ja tööelu kestel; arvestades, et sel eesmärgil on tööandjate teadlikkuse suurendamine üks viis, kuidas võidelda diskrimineerimise vastu puuetega inimeste tööle võtmisel;

AG. arvestades, et töökohas võetavad meetmed on kriitilise tähtsusega, et edendada head vaimset tervist ja ennetada vaimse tervise probleeme ja psühhosotsiaalseid puudeid;

AH. arvestades, et meetmed, mille eesmärk on lahendada demograafiliste muutustega kaasnevaid probleeme, peavad hõlmama kohaseid meetmeid puudega inimeste aktiivsena ja tööturul hoidmiseks; arvestades, et see hõlmab mitte ainult ennetusmeetmeid seoses tööohutuse ja -tervishoiuga, vaid ka meetmeid, millega keskendutakse haiguse või õnnetuse järgsele taastumisele ja osalusele;

AI. arvestades, et osalust saab täiel määral saavutada ainult siis, kui kaasatakse eri puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone ja konsulteeritakse sisukalt igat liiki sidusrühmadega, austades puude erisuguseid käsitusi;

1. tunnustab puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel tehtud edusamme, mis tulenevad puuetega inimesi käsitlevast Euroopa strateegiast 2010–2020; kutsub komisjoni üles saavutatule tuginedes suurendama ambitsioonika 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia (2020. aasta järgne strateegia) kaudu oma pühendumust puuetega inimeste õigustele;

2. tuletab meelde, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee märkis oma lõppjäreldustes kriitiliselt, et ELi ja tema liikmesriikide vastuvõetud kokkuhoiumeetmed halvendasid puuetega inimeste elatustaset, suurendasid vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning kärpisid sotsiaalteenuste ning perekondade ja kogukonnapõhiste teenuste toetamist;

3. tuletab meelde, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee on väljendanud sügavat muret puuetega inimeste ebakindla olukorra pärast ELis praegu toimuva rändekriisi ajal, eeskätt seetõttu, et puuetega pagulasi, rändajaid ja varjupaigataotlejaid peetakse ELis kinni tingimustes, milles ei pakuta nõuetekohast tuge ega mõistlikke kohandusi; kutsub seetõttu komisjoni üles olukorda parandama, koostades oma ametitele ja liikmesriikidele juhiseid, milles selgitatakse, et puuetega inimeste piirav kinnipidamine rände ja varjupaiga taotlemise kontekstis ei ole kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

4. on eriti mures puuetega noorte ja pikka aega tööta olnud puuetega noorte pärast; kutsub liikmesriike üles töötama selle nimel, et nad esmajärjekorras tööturule kaasata, näiteks noortegarantii programmi osana;

5. kutsub komisjoni üles esildama ELi 2020. aasta järgset põhjalikku, ambitsioonikat ja pikaajalist puuetega inimeste strateegiat, mis

a)  hõlmab selgelt määratletud prioriteetseid valdkondi, mis katavad kõiki ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid, ja kajastab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee üldisi märkusi, sealhulgas põhimõistete määratlusi, eelkõige mõiste „puue“ ühist määratlust ELi tasandil kõigis ELi poliitikavaldkondades, ja käsitleb puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee lõppjäreldusi ELile, mis võeti vastu 2015. aastal;

 

b)  sisaldab ambitsioonikaid, selgeid ja mõõdetavaid eesmärke, sealhulgas kavandatud meetmete loetelu koos selge ajakava ja eraldatud vahenditega järgmistes teemavaldkondades: võrdõiguslikkus, osalemine, vaba liikumine ja iseseisev elu, juurdepääsetavus, tööhõive ja koolitus, haridus ja kultuur, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, välistegevus, vägivallast ja kuritarvitamisest vaba elu, puuete teema süvalaiendamine ja teadlikkuse suurendamine;

 

c)  sisaldab rakendamise ajakava ja tähtaegu;

 

d)  peegeldab puuetega inimeste mitmekesisust ja nende vajadusi muu hulgas sihtotstarbeliste meetmete kaudu;

 

e)  võtab kõikide poliitikameetmete ja valdkondade puhul arvesse kõigi puuetega inimeste õigusi;

 

f)  tunnistab ja käsitleb mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimise vorme, millega puuetega inimesed võivad kokku puutuda;

 

g)  hõlmab lastekeskset lähenemisviisi;

 

h)  kaitseb soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist;

 

i)  keskendub puuetega täiskasvanutele, pöörates erilist tähelepanu intellektipuudega isikutele ja nende tulevikule pärast hooldaja surma;

 

j)  on tugevdatud nõuetekohase ja piisavalt varustatud järelevalvemehhanismiga, millel on selged võrdlusalused ja näitajad;

 

k)  hõlbustab ELi tasandil erinevate poliitikavaldkondade omavahelist seotust ning strateegia võimet kohaneda selliste esilekerkivate poliitikavaldkondade ja probleemidega, mis ulatuvad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetest kaugemale, nagu näiteks digiteerimine ja uued tehnoloogiad, automatiseerimine ja tehisintellekt;

 

l)  on kooskõlas teiste ELi algatuste ja strateegiatega ning integreerib strateegia „Euroopa 2020“ järelmeetmed ja Euroopa sotsiaalõiguste samba kohased algatused ning sotsiaalse Euroopa tegevuskava;

 

m)  eraldab piisava eelarve 2020. aasta järgse strateegia rakendamiseks ja järelevalveks, sealhulgas piisava eelarve puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikule, millega edendatakse, kaitstakse ja jälgitakse puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELi pädevusse kuuluvates küsimustes (st ELi õigusaktides ja poliitikas ning ELi avalikus halduses);

 

n)  edendab koostööd ametiasutuste, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et tagada 2020. aasta järgse strateegia nõuetekohane rakendamine;

 

o)  süvalaiendab puuetega inimeste võrdset juurdepääsu teenustele, sealhulgas juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja tööhõivele, ühistranspordile, eluasemele, kultuurile, spordile ja vabaajategevusele ning muudele valdkondadele, kõrvaldades ühiskonnaelus osalemise takistused ning kohaldades taristu- ja digiinvesteeringute suhtes kogu ELis universaaldisaini põhimõtteid;

 

p)  tagab, et sotsiaalmajanduse tõhus edendamine ja toetamine on üks strateegia prioriteetidest;

 

6. rõhutab. et 2020. aasta järgne strateegia peab ühilduma kroonilisi haigusi põdevatele inimestele suunatud raamistike, sealhulgas tööhõive aktiveerimise meetmetega, kuna puuetega inimestele suunatud strateegiad ei pruugi alati vastata nende vajadustele;

7. rõhutab juurdepääsetavuse tervikliku määratluse ja kohaldamise olulisust ning selle väärtust puuetega inimeste võrdsete võimaluste saamise alusena, nagu on tunnistatud puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldisele märkusele nr 2, võttes arvesse puuetega inimeste vajaduste mitmekesisust ja edendades universaaldisaini ELi põhimõttena;

8. kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama kõiki juurdepääsetavust käsitlevaid õigusakte, sh Euroopa ligipääsetavuse akti[30], audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, telekommunikatsiooni paketti ja veebi juurdepääsetavuse direktiivi[31] ning samuti asjaomaseid transporti ja reisijate õigusi käsitlevaid määruseid ning nende üle pidevat järelevalvet teostama; rõhutab, et järelevalvet peab teostama puuetega inimesi kaasav sõltumatu üksus ja see ei saa toimuda enesehindamise teel; kutsub komisjoni sellega seoses edendama Euroopa juurdepääsunõukogu loomist ja selle asutama, et jälgida juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist;

9. palub komisjonil kasutada Euroopa ligipääsetavuse akti alusena, et võtta vastu tugev Euroopa raamistik juurdepääsetava ja kaasava keskkonna saavutamiseks, mis hõlmab täielikult juurdepääsetavat avalikku ruumi, teenuseid, sealhulgas ühistranspordi-, kommunikatsiooni- ja finantsteenuseid ning hoonestust; kutsub komisjoni üles tugevdama edasise diskrimineerimise vältimiseks reisijate õigusi;

10. palub, et komisjon vaataks läbi Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) eeskirjad, et kaitsta puuetega reisijate õigusi, keskendudes nii nende keha kui ka varustuse ohutusele ja puutumatusele nende transportimisel ning tunnistades isikliku abistaja või lamavate isikute lisakohtade vajalikkust;

11. tuletab meelde, et kõigi juurdepääsetavusega seotud kohustuste rakendamine nõuab piisavat rahastamist ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama avaliku sektori investeeringuid, et tagada puuetega inimeste juurdepääs nii füüsilisele kui ka digitaalsele keskkonnale;

12. peab murettekitavaks, et riigihangete eeltingimust, mille kohaselt tuleb ka enne riigihankelepingu sõlmimist hankida kaupu juurdepääsetavust silmas pidades, ei rakendata riiklikul tasandil piisavalt; soovitab luua selleks kõiki juurdepääsetavuse suuniseid sisaldava portaali sarnaselt keskkonnahoidlike riigihangete portaaliga;

13. kutsub komisjoni üles tegema Euroopa Liidu Kohtuga kommunikatsiooni- ja juurdepääsetavusstrateegiate osas koostööd, et tagada, et puuetega inimesed saavad ELi kohtusüsteemi kasutamiseks paremad võimalused;

14. rõhutab, et 2020. aasta järgne strateegia peaks põhinema kõigi ELi õigusaktide ja poliitika valdkondadevahelisel ja põhjalikul läbivaatamisel, et need täielikult ühtlustada puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega; nõuab, et see hõlmaks läbivaadatud pädevusdeklaratsiooni, mis kataks kõiki poliitikavaldkondi, milles EL on tegutsenud seadusandjana või vastu võtnud mittesiduvaid õigusakte, mis mõjutavad puuetega inimesi, ning et selles esitataks konkreetsed seadusandlikud ettepanekud koos rakendus- ja järelevalvemeetmetega;

15. kutsub komisjoni üles tagama, et lisataks soopõhine ja valdkonnaülene lähenemisviis, et võidelda puuetega naiste ja tütarlaste diskrimineerimise eri vormide vastu; nõuab kindlalt sugupoolte lõikes esitatava statistika kogumist, et selgitada välja läbipõimunud diskrimineerimise vormid, millega puutuvad kokku puuetega naised ja tütarlapsed kõikides Istanbuli konventsiooniga hõlmatud valdkondades ja muudel asjakohastel juhtumitel; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2020. aasta järgse strateegia raames konsolideeritud ettepaneku ning võtaks tõhusaid perekondadele, kogukondadele, spetsialistidele ja institutsioonidele suunatud meetmeid, et võidelda puuetega naiste ja laste vastu suunatud vägivallaga, mis hõlmab seksuaalset ahistamist ja kuritarvitamist; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni;

16. nõuab, et 2020. aasta järgses strateegias kehtestataks selle rakendamise järelevalveks institutsioonidevaheline struktuur, kasutades institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes[32] sätestatud menetlusi; rõhutab, et kõigis ELi institutsioonides ja ametites peaks olema puude ja haavatavuse alane teabekeskus (disability and vulnerability focal points (DVFPs)), mille keskne teabekeskus asuks komisjoni peasekretariaadis; rõhutab, et teabekeskusi tuleks toetada asjakohase institutsioonidevahelise mehhanismiga, et kooskõlastada puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELi institutsioonides ja ametites; rõhutab, et tuleb luua institutsioonidevaheline mehhanism, et soodustada koostööd komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, sealhulgas korraldada nende presidentide ja eesistuja kohtumised iga ametiaja alguses; rõhutab sellega seoses, et ELi institutsioonid kui avaliku sektori asutused peavad puuetega inimeste õiguste konventsiooni igas aspektis järgima;

17. nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks 2020. aasta järgse strateegia koostamisse tihedalt, sisukalt ja süstemaatiliselt puuetega inimesed ja neid esindavad pereliikmed ja organisatsioonid ning tagaks, et komisjon koos liikmesriikidega teeb nendega strateegia rakendamise, järelevalve ja hindamise eesmärgil tihedat koostööd; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja piisavat rahastamist ja suutlikkuse suurendamist;

18. kutsub komisjoni üles nägema ette strateegia läbivaatamise iga kolme aasta järel, mille juures peaks olema selgelt määratletud roll puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi järelevalveraamistikul, ning süsteemselt ja aktiivselt kaasama sellesse läbivaatamisse (nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil) puuetega inimesed ja neid esindavaid organisatsioonid;

19. rõhutab vajadust pidevalt jälgida puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist; nõuab sellega seoses järgmist:

a)  et koos seadusega kehtestatud kaitsemeetmetega kogutaks usaldusväärseid eristatud andmeid puude liigi, vanuse, soo ning selliste asjaolude kohta, mis on asjakohased puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks ning puuetega inimeste õiguste kasutamisel esinevate takistuste kõrvaldamiseks;

b)  piisavate vahendite eraldamist puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi järelevalveraamistikule, et võimaldada tal sõltumatult ja nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

c)  paindlikku mehhanismi, mis suudaks pakkuda puuetega inimeste õiguste konventsiooni optimaalseks rakendamiseks stiimuleid, näiteks Access City Awards, ning asjakohaseid algatusi riiklikul tasandil;

20. kutsub komisjoni üles tagama, et 2020. aasta järgse strateegiaga eelkõige edendataks puuetega inimestele garanteeritud juurdepääsu tööhõivele, kutse- ja kutsealasele koolitusele, kaasavale haridusele, taskukohastele kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, digitaalsetele teenustele ning sporditegevusele, tagades neile muu hulgas mõistlikud abinõud töökohal, puudeta töötajatega samal tasemel töötasu ning vältides ja hoides ära mis tahes muid diskrimineerimise viise; kutsub liikmesriike üles edasi arendama ja/või paremini rakendama meetmeid, mis edendavad puuetega inimeste osalemist tööturul, ning tunnustama kaitstud töökodades töötavaid puuetega inimesi ametlike töötajatena seaduse alusel ja tagama, et neil on õigus samasugusele sotsiaalkaitsele nagu teistel töötajatel; kutsub komisjoni üles ergutama praktika kvaliteediraamistike väljatöötamist ning soodustama ja arendama puuetega inimeste koolitusvõimalusi õpipoisiõppe kaudu; palub komisjonil kirjeldada oma tulevastes aruannetes parimaid tavasid, et tööandjad saaksid puuetega inimesi käsitlevaid õigusakte tulemuslikult rakendada; kutsub komisjoni üles tunnustama, edendama ja kaitsma kaasavaid ettevõtteid, et luua puuetega inimestele alalised töökohad tööturul; rõhutab sotsiaalsete ettevõtete ja organisatsioonide potentsiaali puuetega inimeste tööturule kaasamise hõlbustamisel; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Sotsiaalfondist sihtotstarbelist toetust sotsiaalmajandusele;

21. rõhutab, et väga oluline on tagada puuetega inimestele kõrgel tasemel teenused ja abi; peab seetõttu vajalikuks määratleda miinimumstandardid ELi tasandil, et tagada puuetega inimeste kõigi vajaduste rahuldamine;

22. palub komisjonil läbi vaadata piiriülese tervishoiu direktiivi, et viia see kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, et tagada puudega inimestele juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele;

23. kutsub liikmesriike üles tagama puuetega inimestele juurdepääsu sootundlikele tervishoiuteenustele, sealhulgas tervisega seotud taastusravile ja vajaduse korral pikaajalisele hooldusele;

24. leiab, et puuetega naistel ja tütarlastel peab olema täielik juurdepääs arstiabile, mis vastab nende erivajadustele, sealhulgas günekoloogi konsultatsioonidele, arstlikule läbivaatusele, pereplaneerimisele ja vajadustega kohandatud tugiteenusele raseduse ajal; nõuab tungivalt, et EL võtaks nimetatud teenuseid 2020. aasta järgse strateegia elluviimisel arvesse;

25. rõhutab, et pimekurdid vajavad täiendavat abi spetsialistidelt, kellel on erialased ja kvalifitseeritud teadmised, ning pimekurtide tõlkidelt; kutsub liikmesriike üles tunnustama punavalget keppi kui pimekurdi jalakäija sümbolit, et muuta pimekurdid liikluses nähtavamaks;

26. kutsub komisjoni üles tagama, et õigus- ja teovõimest ilma jäetud isikud saaksid kasutada kõiki Euroopa Liidu aluslepingutes ja õigusaktides sätestatud õigusi;

27. avaldab kahetsust, et praegune lapse õigusi käsitlev Euroopa poliitika ei sisalda piisavalt puudega poistele ja tüdrukutele suunatud igakülgset õigustepõhist strateegiat ega kaitsemeetmeid nende õiguste kaitseks ning et neid ei ole puuetega inimeste strateegiates piisavalt käsitletud ega peavoolustatud;

28. kutsub komisjoni üles parandama haavatavate laste juurdepääsu põhiteenustele ja sotsiaalsetele õigustele (eelkõige tervishoid, haridus, alusharidus ja lapsehoid, toitumine ja eluase);

29. palub komisjonil ja liikmesriikidel aidata ELil saavutada juhtroll puuetega inimeste õiguste edendamisel ning propageerida puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimist kogu maailmas; kutsub võrdõiguslikkuse voliniku järelevalve all tegutsevat komisjoni ekspertide võrdõiguslikkuse rakkerühma üles süstemaatiliselt süvalaiendama puuetega inimeste õigusi kõigisse asjakohastesse ELi õigusaktidesse, otsustesse, poliitikameetmetesse ja programmidesse; nõuab tungivalt, et puuetega inimeste õiguste küsimused integreeritaks täielikult Euroopa sotsiaalõiguste samba kõigisse põhimõtetesse, soolise võrdõiguslikkuse strateegiasse (pöörates erilist tähelepanu võitlusele vägivalla vastu), programmi Erasmus+ ja noortegarantiisse, õiglase ülemineku mehhanismi, lastegarantiisse, koostatavasse vananemist käsitlevasse rohelisse raamatusse, Euroopa poolaastasse ja ELi välispoliitikasse ning rõhutab vajadust puuetega inimeste õiguste garantii järele, et aidata puuetega inimestel leida töö- ja praktikakohti, töölesuunamist ja täiendõpet; tuletab komisjonile meelde, et ta jälgiks seda ka ELi institutsioonides;

30. kutsub komisjoni ekspertide rakkerühma üles algatama ja korraldama süstemaatilisi konsultatsioone puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega;

31. rõhutab, et õigus elada iseseisvalt ja olla kaasatud kogukonda on puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud muude õiguste, sealhulgas võrdsuse ja mittediskrimineerimise, autonoomia ja vabaduse, õigus- ja teovõime ning liikumisvabaduse teostamise lahutamatu osa;

32. kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama üleminekut institutsiooniliselt hoolduselt ja/või segregatsioonilt kogukonnapõhisele toetusele, sealhulgas isiklikule abile, ning kaasavatele (tava- ja kohandatud) teenustele kõigis ELi poliitikavahendites ja algatustes; kutsub komisjoni üles tagama, et deinstitutsionaliseerimisel saavutatud üldised edusammud lisatakse näitajana ELi sotsiaalvaldkonna tulemustabelisse;

33. kutsub liikmesriike üles edendama kaasatust, kiirendades deinstitutsionaliseerimisprotsessi kindlaksmääratud ajavahemikus ja asendades puudega inimese eest otsuste tegemise toetatud otsustamisega; palub liikmesriikidel tagada, et deinstitutsionaliseerimine ei põhjustaks ühelgi juhul puuetega inimeste kodutust rahuldava ja/või taskukohase eluaseme puudumise tõttu;

34. palub komisjonil võtta kindel ja selge seisukoht seoses asjaoluga, et üleminekuks institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnas elamisele on ülioluline, et kogukonnapõhised tavateenused oleksid kõigile kättesaadavad;

35. kutsub komisjoni üles edendama puuetega inimeste liikumisvabadust;

36. kutsub komisjoni üles töötama ELi tasandil välja meetmed tagamaks, et kõik majanduslikult aktiivsed puuetega inimesed saaksid kasutada oma liikumisvabadust ning kasutada liikumisvabadust ja töötada välismaal teistega võrdsetel alustel;

37. palub komisjonil tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetele vastav ELi rahaliste vahendite kasutamine ja tagada, et ELi rahaliste vahenditega ei aidata ehitada või renoveerida institutsioonilisi hooldusasutusi või mis tahes muid asutusi, mis võiksid kergesti institutsiooniliseks hooldusasutuseks muutuda, ega projekte, mis ei kaasa sisuliselt puuetega inimesi, neid esindavaid pereliikmeid ega organisatsioone, ning et neid ei investeeritaks struktuuridesse, mis ei ole puuetega inimestele juurdepääsetavad;

38. kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vahenditega ei aidataks kaasa ebaeetilisele uurimistööle, tahtevastasele steriliseerimisele ega puuetega inimeste reproduktiivõiguste rikkumisele;

39. kutsub komisjoni üles tunnistama, et intellekti- ja psühhosotsiaalsete puuetega inimesed on eriti kaitsetud eksperimentaalsete lähenemisviiside ja ravi vastu, millel puudub tugev teaduslik tõendusbaas ja mis võib põhjustada märkimisväärset kahju;

40. leiab, et ELi vahendite eesmärk peaks olema edendada kaasavat ja juurdepääsetavat keskkonda, teenuseid, tavasid ja seadmeid, järgides universaaldisaini lähenemisviisi ja soodustades deinstitutsionaliseerimist, sh tugevat toetust isiklikule abile ja iseseisvale elule; kutsub komisjoni üles edendama algatusi, millega tagatakse, et ELi fondidest rahastatavad tugiteenused vastavad puuetega inimeste vajadustele; rõhutab, et rahalisi vahendeid tuleks aktiivselt investeerida teadusuuringutesse, et töötada puuetega inimeste jaoks välja parem ja taskukohasem tugitehnoloogia; nõuab puuetega inimeste, neid esindavate pereliikmete ja organisatsioonide aktiivset kaasamist kõikidesse ELi rahastatavatesse programmidesse;

41. kutsub Euroopa Kontrollikoda üles uurima, kas ELi rahastatud võimalused jõuavad puuetega inimesteni;

42. kutsub komisjoni üles tagama, et kõik ELi fondidest kolmandates riikides toetatavad projektid ja taristu oleksid puuetega inimeste kaasamiseks kättesaadavad, ning et ELi fondid investeeriksid puuetega inimeste konventsiooni rakendamisse ja järelevalvesse ning puuetega inimeste organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse;

43. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi strateegia ja liikmesriikide meetmed oleksid täielikult kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, mis kujutab endast jätkusuutlikkuse, võrdõiguslikkuse ja kaasatuse meetmete peamist ülemaailmset raamistikku, sh puuded kui horisontaalne teema kestliku arengu eesmärkides nr 4, 8, 10, 11 ja 17;

44. kutsub komisjoni üles olema eestvedajaks puuetega inimesi arvestava kestliku arengu eesmärkide elluviimisel oma välistegevuse raames, sõltumata uuest puuetega inimesi käsitlevast Euroopa strateegiast, ning võtma eesmärkide saavutamiseks vastu selge, läbipaistva ja kaasava tegevuskava;

45. väljendab heameelt seoses hiljuti vastu võetud direktiiviga lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta, eelkõige seoses sellega, et igale töötajale nähakse aastas ette viis tööpäeva hoolduspuhkust; kutsub liikmesriike üles direktiivi kiiresti rakendama ja julgustab neid mitte piirduma selles sätestatud miinimumnõuetega, vaid kehtestama muu hulgas ka õiguse tasulisele isapuhkusele, vanemapuhkusele ja hoolduspuhkusele; julgustab liikmesriike kehtestama korra hoolduspuhkuseks, isapuhkuseks, vanemapuhkuseks ja paindlikuks töökorralduseks, mis on kohandatud eriti raskes olukorras vanemate, näiteks puuetega vanemate või puuetega või pikaajalise haigusega laste vanemate konkreetsetele vajadustele; palub kõigil liikmesriikidel tagada piisav rahaline ja professionaalne toetus inimestele, kes hoolitsevad nendega koos elavate puuetega pereliikme eest; rõhutab asjaolu, et kuna nad peavad sugulaste eest hoolt kandma, mõjutab see sageli negatiivselt nende pere- ja tööelu ning võib põhjustada tõrjutust ja diskrimineerimist;

46. kutsub komisjoni üles looma mehhanisme puudega inimeste hüvitiste ja teenuste ülekantavuse ja kohandatavuse koordineerimiseks liikmesriikide vahel ning laiendama ELi puudega isiku kaardi katseprojekti kõikidele liikmesriikidele, laiendades seda ka muudesse valdkondadesse peale kultuuri ja spordi, ning tagama, et puuetega inimeste ELi parkimiskaarti järgitaks täielikult kõigis liikmesriikides; rõhutab taoliste meetmete üliolulisust selleks, et puuetega inimestel oleks juurdepääs puuetega inimeste toele kogu ELis, ilma et igas liikmesriigis oleks vaja eraldi hindamist; kutsub liikmesriike üles lisama oma õigusaktidesse konkreetsete puuete tunnustamise, et käsitleda ja katta nende erivajadusi (nt pimekurtus);

47. kutsub komisjoni üles edendama puuetega inimeste ja neid esindavate pereliikmete ja organisatsioonide struktuurset kaasamist kõigis otsustamisetappides nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning rahastama puuetega inimeste organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, et võimaldada neil struktuursel viisil osaleda kõigis otsustes, mis hõlmavad puuetega inimesi; kutsub komisjoni üles töötama välja algatusi, millega edendatakse puuetega inimeste poliitilist osalemist ja võimet seista oma huvide eest, ning kutsub liikmesriike üles tõhustama sellealaseid riiklikke algatusi;

48. kutsub komisjoni üles edendama tugiteenuste paremat koordineerimist liikmesriikide vahel ja kontaktpunktide loomist kõigis liikmesriikides, et teavitada puuetega ELi kodanikke sotsiaalsetest õigustest ja tugiteenustest, mida neil on õigus saada;

49. kutsub komisjoni üles looma koostöös erasektoriga sellise portaali, mis sisaldaks kõiki vahendid, mille eesmärk on pakkuda puuetega inimestele optimaalset osalemist ühiskonnas;

50. tuletab meelde puuetega inimeste õigust piisavale elatustasemele ja sotsiaalkaitsele, eelkõige rahalisele abile ja ajutisele hooldusele; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi puuetega inimesi käsitlev strateegia aastani 2030 sisaldaks konkreetseid meetmeid kaasavate sotsiaalkaitsesüsteemide edendamiseks kogu ELis, mis tagaks puuetega inimestele toetuste ja teenuste kättesaadavuse kogu eluea vältel; kutsub liikmesriike üles kehtestama puuetega inimestele sotsiaalkaitse miinimumtaset, et tagada neile piisav elatustase;

51. kutsub komisjoni ja nõukogu üles tuginema nõukogu soovitusele sotsiaalkaitse kättesaadavuse kohta[33] ja ettepanekule võtta vastu määrus sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta[34], et võimaldada kõigile ELi kodanikele juurdepääs sotsiaalsetele tugiteenustele kogu ELis, mis on ka kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee soovitusega;

52. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ulatusliku kampaania, mis hõlmaks puuetega inimesi, neid esindavaid pereliikmeid ja organisatsioone ning mis avaldataks kättesaadavas vormis, sealhulgas kergesti loetavas versioonis, ja riikide viipekeeltes, et suurendada puuetega inimeste ja kohustuste kandjate hulgas ning ühiskonnas üldiselt teadlikkust puuetega inimeste õiguste konventsioonist, puuetega inimeste õigustest ja vajadustest, ning takistustest, millega nad kokku puutuvad; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada, koordineerida ja luua õppematerjale, mida saaks kasutada liikmesriikides, et aidata kaasa positiivse suhtumise tekkimisele puuetega inimestesse ja parandada nende kaasamist;

53. kutsub ELi ja liikmesriike üles rahastama puudega inimeste, nende organisatsioonide, ametiühingute, tööandjate liitude, võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja riigiametnike koolitust mittediskrimineerimise põhimõtte kohta, mis hõlmab ka mitmekordset ja läbipõimunud diskrimineerimist ning mõistlikke abinõusid;

54. kutsub kõiki liikmesriike üles toetama ja tõstma sotsiaaltöö (s.o sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste valdkonnas tegutsevate inimeste) mainet;

55. kutsub komisjoni üles looma nende strateegiate jaoks selge vastutuse, kontrolli ja sanktsioonide süsteemi;

56. kutsub kõiki liikmesriike üles tegelema kiiremas korras kodutuse probleemiga, võttes vastu pikaajalised, eluasemepõhised ja integreeritud kodutuse kaotamise strateegiad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning tunnistama puuetega inimeste, sealhulgas autismispektriga inimeste spetsiifilisi riske selles valdkonnas;

57. kutsub liikmesriike üles veelkord kinnitama oma kohustust edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas vaba liikumise ja elamise ning valmistel hääletamise õiguse täielik ja võrdne teostamine kõigi puuetega inimeste poolt kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 12 ning tagama nende loomupärase väärikuse austamise, rakendades ja hoolikalt jälgides 2020. aasta järgse strateegia rakendamist, kaasates sisuliselt puuetega inimesi ja neid esindavaid pereliikmeid või organisatsioone, tehes koostööd asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil, ning eraldades selleks piisavad inimressursid ja rahalised vahendid;

58. kutsub kõiki liikmesriike üles töötama välja oma riiklikud puuetega inimeste strateegiad, et edendada puuetega inimeste võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, ning pöörama tähelepanu puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisele;

59. kutsub liikmesriike üles töötama välja riiklikke strateegiaid, võttes arvesse teiste liikmesriikide parimaid tavasid, et tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetekohane rakendamine;

60. kutsub Euroopa Liitu ja kõiki liikmesriike üles ratifitseerima puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

61. kutsub kõiki liikmesriike üles andma aru Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamise kohta;

62. palub, et pärast puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise hindamist annaksid liikmesriigid aru puuetega inimeste õiguste komitee riigipõhiste soovituste järelmeetmete kohta;

63. rõhutab, kui oluline on saavutada kokkulepe võimalikult kiiresti; palub, et nõukogu lõpetaks ummikseisu, et saaks liikuda edasi praktiliste lahenduste suunas, ning võtaks kiiremini vastu ELi horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi, mille komisjon 2008. aastal esildas ja mille Euroopa Parlament seejärel heaks kiitis; peab seda konsolideeritud ja järjepideva diskrimineerimisvastase ELi õigusraamistiku tagamise eeltingimuseks, mis pakub inimestele kaitset usu ja veendumuse, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu ka väljaspool tööelu; märgib, et direktiivi kohaldamisala põhjendamatut piiramist ei tohiks lubada; on seisukohal, et väga oluline element on ka ELi vihakuritegude vastast võitlust käsitleva õigusraamistiku konsolideerimine, sest sarnased kuriteod on sagedased ka töökeskkonnas;

64. soovitab ELil integreerida puuetega inimesi käsitlev Euroopa strateegia struktuurselt Euroopa poolaasta protsessi;

65. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Kontrollikojale, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele riigi tasandist madalama tasandi parlamentidele ja volikogudele levitamiseks, Euroopa Nõukogule ja ÜRO-le.

 

 

 

Viimane päevakajastamine: 6. märts 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika