Menetlus : 2020/2616(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0144/2020

Esitatud tekstid :

B9-0144/2020

Arutelud :

PV 16/04/2020 - 17
CRE 16/04/2020 - 17

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0054

<Date>{14/04/2020}14.4.2020</Date>
<NoDocSe>B9-0144/2020</NoDocSe>
PDF 194kWORD 55k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Euroopa Liidu tegevuse kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu</Titre>

<DocRef>(2020/2616(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Manfred Weber, Esteban González Pons</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0143/2020

B9-0144/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu tegevuse kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu

(2020/2616(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21, milles on sätestatud et solidaarsus on Euroopa Liidu üks põhiväärtusi, ning artiklit 3, milles on sätestatud, et liit edendab oma väärtusi, nimelt majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6 ja 168, milles on sätestatud, et inimeste tervise kaitseks on liit pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks ning et liit soodustab liikmesriikide vahelist koostööd, eelkõige koostööd tervishoiuteenuste vastastikuse täiendavuse parandamiseks liikmesriikide vahelistel piirialadel,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 5, milles on sätestatud, et liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et viiruse levik mõjutab tugevalt iga eurooplase elu ja paneb proovile liidu kui poliitilise ühenduse tervikuna;

B. arvestades, et hoolimata liikmesriikide pädevusest tervishoiu valdkonnas saab EL aidata koordineerida liikmesriikide sellekohaseid meetmeid;

C. arvestades, et ELi majandus on ooteseisundisse pandud ja sellest tuleneva katkestuse mõju Euroopa kodanikele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtetele ja töötajatele kujuneb raskeks;

D. arvestades, et liikmesriikide solidaarsus ei ole vabatahtlik, vaid on liidu aluslepingust tulenev kohustus ja meie kui eurooplaste üks põhiväärtusi;

E. arvestades, et praegune kriis on Euroopa Liidu jaoks tõehetk, kuna liit suudab selle üle elada ainult siis, kui eurooplased on solidaarsed ja vastutustundlikud;

F. arvestades, et Euroopa Liidul on Covid-19 põhjustatud erakorralistele probleemidele reageerimiseks vaja rakendada ambitsioonikat solidaarsuspakti, mis sisaldaks viivitamatuid meetmeid viirusest jagusaamiseks, selle tõttu kannatanute ja nende perekondade abistamiseks, töötajate ja ühiskonnas kõige vähem kaitstud inimeste kaitsmiseks ja ettevõtluse toetamiseks ning võimaldaks luua pikaajalise kava, et tugevdada Euroopa vastust sedalaadi kriisidele tulevikus;

1. väljendab sügavat kurbust inimliku tragöödia pärast, mille pandeemia on kaasa toonud eurooplastele, nende perekondadele ja inimestele üle kogu maailma; avaldab kaastunnet kõigile, kes on kaotanud lähedasi inimesi; tunneb ja elab siiralt kaasa neile, kes on haigestunud ja võitlevad oma elu pärast, nagu ka nende peredele ja sõpradele, ning soovib neile kiiret taastumist;

2. avaldab tunnustust kõigile, kes tegutsevad pandeemiavastase võitluse eesliinil, ja on sügavalt tänulik kõigile, kes täidavad olulisi kohustusi, et ülal hoida avalikku elu ja avalikke teenused ning tagada esmatarbekaupade kättesaadavus – eelkõige arstidele, õdedele, hooldajatele, koristajatele ja kõigile hädaabiteenistuse liikmetele, samuti toidutootjatele, kauplusepidajatele, transpordi- ja postitöötajatele, politsei ja relvajõudude liikmetele ning nende kõigi perekondadele;

3. väljendab solidaarsust riikidega, keda viirus on kõige rängemalt tabanud, eelkõige Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaaga; rõhutab, et Euroopa Liit ei jäta ühtegi riiki üksi;

4. on veendunud, et Covid-19 kriis on näidanud, kui oluline on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ühine võitlus pandeemia ja selle tagajärgede vastu;

5. rõhutab, et kriisist ei ole võimalik jagu saada omaette tegutsedes ega riigi pädevust Euroopa Liidu pädevusele vastandades, leiab, et Euroopa ühtsus ja solidaarsus on kõige tõhusam moodus viiruse alistamiseks ja kriisist väljumiseks, ning toonitab, et koos oleme tugevamad;

6. väljendab rahulolu Euroopa tegeliku solidaarsuse üle, mida Euroopa Komisjon ja liidu liikmesriigid on juba üles näidanud patsientide ravimisel, tervishoiu- ja kaitsevahendite tarnimisel või Euroopa kodanike koduriikidesse tagasitoimetamisel;

7. rõhutab, et Euroopa Parlament teeb kõik endast oleneva ja teeb tihedat koostööd teiste ELi institutsioonidega, et kõiki abivajavaid liikmesriike tõhusalt aidata ja kriisist jagu saada;

8. teeb seetõttu ettepaneku võtta kasutusele ambitsioonikas ja laiaulatuslik solidaarsuspakt, mis põhineks selgetel eesmärkidel: ühtne reageerimine tervishoiuprobleemidele, koordineeritud tegevus nakatumiskõvera lamendamiseks, ELi teadusuuringute mõjujõu rakendamine, enim mõjutatud inimeste abistamine, majanduslike tagajärgedega tegelemine, meie demokraatia ja euroopaliku elulaadi tugevdamine, meie partnerite toetamine kogu maailmas ning tulevikukavade tegemine nüüd kohe;

Ühtne reageerimine tervishoiuprobleemidele

9. toonitab, et praegune kriis on näidanud, et rahvatervise valdkonnas on vaja „rohkem Euroopat“ ja ühes sellega rohkem autonoomsust strateegiliste meditsiinitarvete puhul, samuti uut kriisiohjesuutlikkust, et ennetada riske ja valmistada ette reageerimist suurenevatele terviseohtudele, mis on seotud kliimamuutuste ja globaliseerumisega;

10. kutsub üles looma ELi meditsiinilise reageerimise koordineerimisüksuse, et EL saaks ühtselt reageerida kriisile, mis mõjutab meid kõiki võrdselt; see meditsiinilise reageerimise koordineerimisüksus peaks toimima nii teabe- kui ka koordineerimiskeskusena – muu hulgas ravimite, seadmete ja kaitsevahendite ühishangete puhul – ning hädaolukordadele reageerimise rühmana, mis suudab tarnida elutähtsaid vahendeid, meditsiiniseadmeid ja meditsiinitöötajaid piirkondadesse, kus on äkilised nakkuspuhangud; koordineerimisüksus peaks toimima ka kontaktpunktina, millel on reaalajas andmebaas intensiivraviüksustes kasutada olevate voodikohtade kohta, ning peaks vajaduse korral koordineerima kriitilises seisundis patsientide üleviimist teiste liikmesriikide haiglatesse, kus on veel vabu ravivõimalusi; vajaduse korral peaksid ka sõjalised jõud andma logistilist tuge ning abistama piirkondlikke ametiasutusi ja hädaabiteenistusi välihaiglate rajamisel ja tagama vajadusel õhuvedude toimimise (kasutades võimaluse korral Euroopa lennutranspordi juhtimissüsteemi ja olemasolevaid NATO struktuure); tunnustab komisjoni poolt avaldatud sellekohaseid suuniseid ja antud rahalist toetust ning kutsub kõiki liikmesriike üles võimaluse korral selles osalema;

11. peab vastuvõetamatuks kõiki riikide kehtestatud keelde, mis puudutavad ravimite ja meditsiinivarustuse eksportimist teistesse ELi liikmesriikidesse; rõhutab, et ELis peavad piirid jääma avatuks isikukaitsevahendite, ravimite, verest saadud toodete ja elundite ringlusele; toonitab vajadust hõlbustada patsientide transportimist ühes liikmesriigis asuvatest ülekoormatud haiglatest teise liikmesriiki, kus on veel vabu ravivõimalusi;

12. kutsub komisjoni üles tõkestama riikide meetmeid, mis moonutavad ühtse turu nõuetekohast toimimist, koordineerima elutähtsate ravimite ning farmaatsiatoodete ja -seadmete, eelkõige desinfitseeriva geeli, ventilaatorite ja maskide tootmist, ning ühendama ja koordineerima digitaalseid tootmisvõimalusi, nagu 3D-printimine, mis võivad aidata asendada vajalikke seadmeid ja vähendada meie sõltuvust välistarnijatest;

13. kutsub liikmesriike üles pöörama piisavalt tähelepanu kriisi mõjule vaimsele tervisele ja teeb ettepaneku algatada kogu ELi hõlmav vaimse tervise kampaania, et anda inimestele nõu, kuidas hoolitseda oma vaimse heaolu eest praegustes oludes ja kust nad saaksid vajaduse korral nõu küsida;

14. toetab ELi meditsiiniseadmete määruse üleminekuperioodi pikendamist, et keskendada kõik pingutused materjali tootmisele;

15. kutsub üles kasutama Euroopa solidaarsuskorpust, et toetada Euroopa ühiskondi kohe, kui liikumispiirangud kaotatakse, ning laiendama ELi humanitaarabi vabatahtlike volitusi, et võimaldada neil tegutseda ELi territooriumil;

Nakatumiskõvera koordineeritud lamendamine

16. kutsub komisjoni üles algatama tõhusa väljumisstrateegia, mida saaks rakendada siis, kui meil on nakatumiskõvera lamenemise kohta kindlad kinnitused, mis võiksid hõlmata laiaulatuslikku testimist, inimeste isikukaitsevahendeid ja mobiilirakenduste võimalikku kasutamist; palub komisjonil välja töötada ELi ühise testimismetoodika, mida tuleks rakendada ühiselt, koordineeritult ja kindlas järjestuses, kaasa arvatud lennujaamades testimisel; soovitab liikmesriikidel välja töötada süsteemsemad nakkuse ja viirusega kokkupuute testimise moodused ja jagada häid tavasid;

17. rõhutab, et oluline on lendude peatamist, reisinõustamist ning sise- ja välispiiride sulgemist koordineerida Euroopa tasandil; rõhutab, et sisepiirikontroll, mis on küll vajalik eriolukorra meede, peab jääma rangelt ajaliselt piiratuks, proportsionaalseks ja seda tuleb kasutada ainult nii kaua, kui vastutavad tervishoiuasutused seda vajalikuks peavad; rõhutab, et Schengeni ala tuleb igal ajal säilitada;

18. kutsub liikmesriike üles lubama kodanikel ohutuid reisimarsruute kasutades koduriiki või elukohariiki naasta; on veendunud, et tervisekontrolli ja sellele järgneva karantiini kehtestamine riikidesse sisenemisel tuleks ühtlustada; on veendunud, et ELi elanikkonnakaitse mehhanismi tuleks tugevdada, et hõlbustada ELi kodanike ühist repatrieerimist;

19. peab väga oluliseks hoida ELi sisepiirid kaubavedudele avatuna, tagades eelisjärjekorra read kõikidel Schengeni sisepiiridel, et kindlustada abi ja toetuse vaba liikumine, mis hõlmab meditsiinitöötajate ja meditsiinitarvete ning tähtsate kaupade, nagu toidu tootmiseks vajaliku põllumajandusliku tooraine ja muude kaupade vedu ühtsel turul, ning hoida tarneahelad avatuna ja viia kaubanduse ja kaubavoogude katkestused miinimumini;

20. palub komisjonil tõhustada suhtlust üldsusega ja anda regulaarselt ajakohastatud teavet ELi ühise reageerimise kohta COVID-19 puhangule, kusjuures seda tuleks esitada ELi kodanikele kergesti kättesaadavalt ja nähtavalt, eelistatavalt ühel ja samal ajal selliste kanalite kaudu nagu avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid;

21. nõuab isikuandmete kaitse üldmääruse asjakohast kohaldamist piiratud kestusega hädaolukorra vältel, võttes eelkõige arvesse vajadust saada andmesubjekti nõusolek ja tagada kogu ELi hõlmavate anonüümsete liikumisandmete kättesaadavus, et hoida pandeemia kontrolli all, ning nõuab tehisintellekti, andmeanalüüsi ja superarvutivahendite kasutamist viiruse leviku tõkestamiseks vajalike andmete analüüsimiseks; toetab tulevaste kriiside jaoks sellise kaardistamisplatvormi väljatöötamist, mida rahastatakse programmi „Horisont“ kaudu ja kus kasutatakse olemasolevaid tehnoloogiaid, näiteks Galileod;

22. kutsub liikmesriike üles paremini kooskõlastama sotsiaal- ja maksualaseid õigusakte, et vältida piiriüleste töötajate sotsiaalkindlustus- ja maksusüsteemide muutmist erakorralistest meetmetest tulenevalt, näiteks kodus töötamise puhul, ning kooskõlastama oma sissetulekutoetuse poliitikat, et tagada kõigi piiriüleste töötajate ning piirüleselt tegutsevate VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate hõlmamine; on veendunud, et piirialadel tuleks rakendada erikohtlemist, et võimaldada piirialatöötajatel jätkata piiriületamist, näiteks spetsiaalse tõendi või maksukleebise toel, mis on mõeldud esmatähtsatele kutsealadele, nagu tervishoiutöötajad, aga ka teistele sektoritele ja kutsealadele, millega lõppkokkuvõttes liigutakse ühtlustatud süsteemi suunas;

Teadusuuringute mõjujõu rakendamine

23. tunnustab komisjoni algatust eraldada programmi „Horisont 2020“ raames vahendeid viiruse vastu võitlemiseks; nõuab lisarahastamist, et suurendada pingutusi kiirete vaktsiini- ja/või raviuuringute rahastamiseks;

24. kutsub liikmesriike üles suunama kõik olemasolevad teadusuuringuteks ja arendustegevuseks ette nähtud rahalised vahendid programmidele, mille eesmärk on haiguse olemust tundma õppida, diagnoosimist ja testimist kiirendada ning vaktsiin välja töötada;

25. usub, et Euroopa teadlased, innovaatilised VKEd ja tööstus saavad maailmale anda ravivahendeid, luues samal ajal töökohti ja ergutades majanduskasvu;

26. tunnustab Euroopa Ravimiameti (EMA) otsust võtta kasutusele kiirmenetlused COVIDi ravimite või vaktsiinide katsetamiseks ja heakskiitmiseks; on seisukohal, et eespool nimetatud ELi meditsiinilise reageerimise koordineerimisüksus peaks koordineerima vaktsiinide tootmiskohtade valmisolekut, eesmärgiga tagada, et valmiduse korral saaks võimalikult kiiresti toota sadu miljoneid ühikuid vaktsiine ja teha need kättesaadavaks õiglase hinnaga, võttes arvesse avaliku sektori investeeringuid nendesse teadusuuringutesse;

27. kutsub komisjoni üles arendama edasi oma pilveteenuste suutlikkust, et hõlbustada ravi ja/või vaktsiinide väljatöötamisega tegelevatel üksustel teadusuuringute ja terviseandmete vahetamist ELi tasandil; toetab kavasid luua ELi teadusuuringute andmeplatvorm ja ELi hädaolukordade koordineerimise andmekeskus, mis aitaksid ELil koguda andmeid ja tagada kliinilise kasutuselevõtu, kindlaks teha käitumismustrid ning üksikisikute ja elutähtsate toodete liikumise ja korraldada prognoosivat analüüsi; peab äärmiselt oluliseks töötada välja ühised ELi standardid andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et luua ühine andmekogu;

Enim mõjutatud inimeste abistamine

28. rõhutab asjaolu, et tervisemõõtmele lisaks mõjutab kriis märkimisväärselt ka töötajaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja VKEsid, kes on meie ühiskonna selgroog; on seisukohal, et komisjon peab koos liikmesriikidega rakendama kõiki võimalikke meetmeid, et maksimaalselt vältida töökohtade kadumist, pöörates erilist tähelepanu neile, kes on alles finantskriisist toibumas;

29. on veendunud, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid tagamaks, et Euroopa töötajad, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad oleksid võimalikult hästi kaitstud, kui neil jääb tulu saamata, ning et kõige enam mõjutatud ettevõtetel, eelkõige VKEdel, oleks vajalik toetus ja likviidsus;

30. nõuab, et loodaks Euroopa süsteem riiklikult toetatava osalise tööajaga töötamise toetamiseks, millega kaetaks osa töötajate lühendatud tööaja tagajärjel tekkivast palgakaotusest; arvestades tungivat vajadust kaitsta töökohti ja palku ning oodates komisjoni tulevast ettepanekut võimaliku Euroopa töötushüvitiste edasikindlustuskava kohta, tunnustab komisjoni ettepanekut eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse (SURE) kohta, seda ajutist vahendit tuleb kiiresti ja tõhusalt rakendada kõige enam mõjutatud piirkondade ja liikmesriikide toetamiseks;

31. rõhutab, kui oluline on tagada kõige vähem kaitstud isikute, eelkõige puuetega inimeste, laste, eakate ja koduvägivallast ohustatud inimeste turvalisus ja kaitse, muu hulgas võimaldades neile liikumiskeelu ajal alternatiivset peavarju;

32. kutsub liikmesriike üles pöörama COVID-19 vastase võitluse strateegiate väljatöötamisel erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele kogukondadele, rahvusvähemustele ja eelkõige romadele;

33. on seisukohal, et programmi „Erasmus+“ üliõpilased peaksid saama oma õppeprogrammi pärast kriisi lõppu jätkata, ning nõuab kõikide teadus- ja haridusprojektide tähtaegade pikendamist; väljendab valmisolekut abistada ELi teadlasi, vähendades nende halduskoormust ning tagades teadlaste tööhõive ja programmide järjepidevuse automaatse kuuekuulise pikendamise kaudu;

34. on seisukohal, et põllumajanduse ja toidutootmise suhtes tuleks võtta meetmeid tagamaks, et oleks piisav arv töötajaid, sealhulgas hooajalisi ja piiriüleseid töötajad, ning et saagikoristusel oleksid täidetud nõutavad tingimused (tervisetõend, individuaalne majutus jne);

35. on seisukohal, et transpordisektori töötajad peavad kuuluma esmatähtsate rühmade hulka, keda tuleb kaitsta, ning neile tuleks tagada sanitaargeeli kättesaadavus ja pääs ohututele parkimisaladele, kus on kergesti kättesaadavad toiduained ning tualetid ja dušid, mis peaksid vastama kehtivatele sanitaarnormidele;

36. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma ELi toel meetmeid, et testida praegu ELi välispiiridel, eelkõige Kreekas asuvaid migrante ja pagulasi ning võimaldada neile arstiabi;

Majandusliku mõju käsitlemine kaugeleulatuva taastamiskava abil

37. on veendunud, et kuigi praegune kriis ei ole ühegi liikmesriigi süü, tunnevad selle tohutut majanduslikku mõju kõik; on veendunud, et esimesena kannatavad töölised, töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, pereettevõtted ja VKEd, mis on meie ühiskonna ja Euroopa majanduse alustala, ning et VKEde ja ühtse turu püsimajäämisest sõltub kogu Euroopa majanduse püsimajäämine;

38. on seisukohal, et kriisist ülesaamiseks ning selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega võitlemiseks tuleb teha palju rohkem, ning rõhutab, et tegemist on uue ja ainulaadse kriisiga, mis nõuab paindlikkust, loovust ja innovaatilisust ning eelkõige probleemile vastavaid ühtseid ELi tasandi lahendusi;

39. on veendunud, et EL vajab kriisijärgset kaugeleulatuvat majanduse taastamise kava, mis käivitab majanduse ning annab ühtlasi tõuke ühiskonna ökoloogilisele üleminekule ja digiüleminekule, kujundades nii 21. sajandi Euroopa eluviisi; on veendunud, et selle taastamiskava jaoks on ELil ja EKP-l vaja pandeemiale reageerida rohkem kui 1 triljoni euroga ning EL-il ja liikmesriikidel kokku 3 triljoni euroga ning kasutusele tuleks võtta kõik olemasolevad vahendid, et tagada finantssolidaarsus, ning töötada välja uued ühiselt rahastatavad rahastamisvahendid ja tuluallikad, mis peaksid olema piisava suuruse ja piisavalt pika kestusega, et olla täielikult tõhusad ja võimaldada kõigil liikmesriikidel ja ELil toetada kõige enam abi vajavaid piirkondi;

40. on arvamusel, et ELi praeguses eelarves tuleks kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid ja kasutamata raha, sealhulgas ülejääki ja kasutamata varusid ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, et suunata finantsabi kiiresti kõige enam mõjutatud piirkondadesse ja ettevõtetesse, ning võimaldada vahendite kasutamisel võimalikult suurt paindlikkust, järgides samal ajal endiselt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet ja tagades, et vahendid jõuavad nendeni, kes neid kõige enam vajavad; peab sellega seoses tervitatavaks komisjoni hiljutist ettepanekut luua erakorralise toetuse rahastamisvahend;

41. väljendab sellega seoses heameelt komisjoni teadaande üle vaadata läbi oma ettepanek järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta; on veendunud, et liidu eelarve vorm, suurus ja rahastamine ei täida oma eesmärki; kutsub nõukogu üles jõudma kiiresti kokkuleppele ELi järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva uue ettepaneku suhtes, mis peab olema märkimisväärselt suurem, et olla tõeline solidaarsuse ja ühtekuuluvuse vahend, kajastada õigeid prioriteete ja sisaldada piisavat varu ettenägematuteks sündmusteks, sealhulgas tulevasteks pandeemiateks, samuti investeeringute ja teadusuuringutega seotud teemade ja meetmete märkimisväärseks suurendamiseks, et hoogustada kriisijärgset taaskäivitamist, sealhulgas VKEde käivitusstrateegiat, uut Euroopa turismistrateegia ning kultuuri- ja haridussektori toetamist; eeldab, et kui järgmise mitmeaastase finantsraamistiku suhtes kokkuleppele ei jõuta, esitab komisjon hädaolukorrakava, et pikendada käimasolevate rahastamisprogrammide kestust kauemaks kui 31. detsembrini 2020, võttes aluseks praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ja muutes praeguste programmide suunitlust, et lahendada koroonaviiruse pandeemia põhjustatud olukorda;

42. nõuab, et loodaks vähemalt 50 miljardi euro suurune ELi koroonaviiruse solidaarsusfond, mis sisaldaks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid antavaid toetusi kuni 20 miljardi euro ulatuses ja kuni 30 miljardit eurot laenudena, mis on tagatud ELi eelarvega (mõlemad on ette nähtud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku esimeseks kaheks aastaks või kui mitmeaastase finantsraamistiku suhtes ei jõuta õigeaegselt kokkuleppele, jaotatakse see hädaolukorra perioodi peale ära), et toetada kõigi liikmesriikide tervishoiusektori praeguse kriisi ajal tehtavaid finantsalaseid pingutusi, aga ka kriisijärgselt tervishoiusektorisse tehtavaid investeeringuid, et muuta tervishoiusüsteemid vastupidavamaks, keskendudes samas nendele, kes seda kõige enam vajavad;

43. toetab uue vahendi väljatöötamist või olemasolevate vahendite uut kasutamist majanduslikult kõige enam kannatanud liikmesriikides, sealhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asjakohase ja tulemusliku kasutamise kaudu;

44. toetab EKPd ja komisjoni nende otsustuskindluses teha kõik võimalik, et aidata Euroopa majandusel sellest enneolematust kriisist endisest tugevamana välja tulla, tõdedes, et see kriis ei olnud ühegi liikmesriigi süü; toetab EL toimimise lepingu artikli 122 kasutamist, et anda finantsabi liikmesriikidele, kes on suurtes raskustes nendest olenematute erandlike juhtumite tõttu, ning seda, et stabiilsuse ja kasvu pakti kasutataks kriisiga seoses maksimaalselt paindlikult, kuid üksnes nii palju, kui on vajalik kriisile reageerimiseks, ning tingimusel, et pärast seda naastakse tasakaalustatud ja jätkusuutliku avaliku sektori raamatupidamise juurde;

45. on arvamusel, et meie ettevõtete, eelkõige VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate kiireloomuliste likviidsusvajaduste rahuldamiseks tuleks suurendada EIP omakapitali ja luua spetsiaalne erakorraline EIP fond, et pakkuda likviidsust VKEdele, kelle tulud on kriisi tõttu ajutiselt ja järsult vähenenud; on veendunud, et sellest fondist saadud raha võiks kasutada palkade või võlakohustuste tasumiseks ning selle intressimäär peaks olema väga madal või null;

46. rõhutab, et pangandussektoril peab olema selles kriisis ennetav roll, et võimaldada ettevõtetel ja kodanikel, kes kannatavad COVID-19 tõttu rahaliselt, ajutiselt vähendada või peatada võla või hüpoteeklaenu tagasimakseid, ning et viivislaenude käsitlemisel tuleks kasutada maksimaalset paindlikkust, peatades ajutiselt dividendimaksed ja vähendades jooksevkonto arvelduskrediidi sageli liiga kõrgeid intressimäärasid; rõhutab, et järelevalveasutused peavad selleks näitama üles suurt paindlikkust;

47. toetab VKEsid ELi õigusaktide COVID-19 seisukohast läbivaatamise ja bürokraatia, sealhulgas ELi ametite võetud regulatiivsete meetmete selge vähendamise kaudu; on ka seisukohal, et kavandatavad õigusaktid ei tohiks tekitada kriisi ajal täiendavat ebakindlust; nõuab seetõttu, et strateegia „Talust toidulauani“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia lükataks edasi; kutsub liikmesriike üles maksma kõik oma tasumata arved VKEdele seitsme päeva jooksul, et VKEde rahanappus ei suureneks;

48. on arvamusel, et riigiabi suunised peaksid olema paindlikumad ning põllumajandusele ja kalandusele antavat vähese tähtsusega toetust ja EFSI lisavahendeid tuleks suurendada;

49. nõuab, rõhutades vajadust hoiduda üldisest maksude tõstmisest, et need, kes on sellest kriisist rahaliselt kasu saanud, näiteks lühikeseks müüjad, annaksid oma panuse, tasudes finantsturgudel spekulatiivse lühikeseks müügi pealt teenitavalt tulult märkimisväärse solidaarsusmaksu; rõhutab, et nendest maksudest saadud tulu tuleks kasutada tervishoiusüsteemide toetamiseks kõige enam abi vajavates piirkondades;

50. on seisukohal, et peamised tööstusharud, nagu kommunaalettevõtjad, terase- ja transpordisektor, tuleks hoida elus, sealhulgas vajaduse korral rekapitaliseerimise toetamise abil, ilma et see moonutaks konkurentsi, ning pöörates tähelepanu harvem sõidetavate liinide säilitamisele; rõhutab, et tuleb vältida selliste peamiste tööstusharude, mille aktsiate hind on kriisi tõttu järsult langenud, vaenulikku ülevõtmist ELi väliskonkurentide poolt;

51. nõuab, et transpordisektoris loodaks kriisijuhtimismehhanism, eelkõige seoses kaitsevahendite ja väärtuslike kaupade transpordi ja tarnimisega;

52. on veendunud, et Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja pärandit tuleb kriisi ajal kaitsta ning käsitöölisi, muusikuid, loovisikuid ja kultuuritööstust tuleb nõuetekohaselt toetada; rõhutab, et turismisektorit on vaja toetada asjakohase poliitikaga, nagu riigiabi ja toetus olemasolevatest rahastamisvahenditest;

53. tuletab meelde, et ühtne turg on nii meie ühise jõukuse kui ka heaolu allikas; rõhutab, et siseturu, kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu väljakujundamine võib intensiivistada majanduskasvu ja luua töökohti;

54. toetab meetmeid, millega toetatakse ELi põllumajanduslikku toidutööstust ja põllumajandusettevõtete elujõulisust kriisi ajal, nimelt likviidsustoetust otsetoetuste ja teise samba maksete õigeaegse (ette)maksmise kaudu, paindlikkust toetuskavade haldamisel ja taotluste esitamisel, turujärelevalvet ja kriisiohjet (eraladustamine, müügiedendusmeetmed ja erakorralised meetmed, et komisjonil oleks võimalik teha ettepanekuid täiendavate turumeetmete ja konkurentsiõiguse ajaliselt piiratud erandite kohta);

55. nõuab Euroopa reisi- ja turismistrateegia vastuvõtmist, et Euroopa saaks jääda maailma soosituimaks turismisihtkohaks;

56. kutsub üles koostama elutähtsa taristu hädaolukorra kava, mis peab tagama digitaalteenuste, tervishoiu- ja hooldusasutuste, energeetika ja toiduga varustatuse takistamatu toimimise kogu ühtsel turul;

Demokraatia ja Euroopa eluviisi tugevdamine

57. rõhutab, et kõik riiklikul ja/või Euroopa tasandil võetavad meetmed peavad olema kooskõlas õigusriigi põhimõttega, rangelt proportsionaalsed olukorra tõsidusega, selgelt seotud praeguse tervishoiukriisiga, ajaliselt piiratud ja korrapäraselt kontrollitud;

58. rõhutab, et väärteave COVID-19 kohta on suur rahvatervise probleem ning kõigil kodanikel on õigus täpsele ja kontrollitud teabele; kutsub digisektorit üles võtma vajalikke meetmeid, et lõpetada koroonaviirusega seotud võltsuudiste, väärteave ja vihakõne levitamine sotsiaalmeedia kaudu ning kaitsta sõltumatut meediat, mis tagab inimestele nende õiguse teavet saada; on seisukohal, et EL peab koordineerima liikmesriikide meetmeid kolmandate riikide propaganda, internetipetturite ja küberkurjategijate vastu, kes kasutavad ära inimeste hirmu või müüvad ülehinnatud või võltsitud meditsiinilisi vahendeid;

59. kutsub liikmesriike üles võtma erakorralisi meetmeid, mis sobituksid valitsuste ja parlamentide vahelise intensiivsema suhtlusega; on seisukohal, et ajakirjanikel ja poliitilisel opositsioonil peab olema piiranguteta juurdepääs teabele ja põhjendustele, millel põhinevad kehtestatud lahendused, ning neil peab olema võimalik teostada kontrolli; rõhutab, et kõige tähtsam on läbipaistvus;

60. saadab kindla sõnumi, et Euroopa Liit on valmis oma kodanikega suhtlema; on seetõttu praegusest olukorrast lähtuvalt arvamusel, et Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja nõukogu peaksid arutama, milline oleks see vorm, milles Euroopa tuleviku teemaline konverents saaks esimesel võimalusel oma tööd alustada, ja selle kehtestama; on seisukohal, et konverentsi vormi tuleks kohandada, et kajastada küsimusi, mida tõstatab uus reaalsus, milles me elame;

61. toetab ideed luua erikomisjon, mis uuriks COVID-19 pandeemia õppetunde ja mõju, sealhulgas sotsiaalset ja majanduslikku mõju;

Meie partnerite toetamine ja Euroopa ülemaailmse rolli tugevdamine

62. rõhutab asjaolu, et pandeemia nõuab kogu rahvusvahelise üldsuse koostööd ning solidaarsust partneritega kogu maailmas, eelkõige Lääne-Balkani ja idanaabruse riikidega, samuti Aafrika mandri ja Ladina-Ameerikaga, keda tuleb nende viirusevastase võitluse pingutustes toetada; on seisukohal, et EL peab oma partnereid toetama, kaasa arvatud diplomaatilise toetuse kaudu, näiteks Taiwani puhul, kes on viiruse mõju edukalt leevendanud; on seetõttu veendunud, et kõik asjaomased pooled, sealhulgas Taiwan, tuleks kaasata Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kohtumistesse, mehhanismidesse ja tegevusse, eelkõige ülemaailmse rahvatervise kriisi ajal;

63. on veendunud, et kriisi tuleks käsitleda häiresignaalina, mis sunnib ELi hetke ära kasutama ning reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja mitmepoolsust tugevdama; nõuab, et lisaks humanitaarabi rahastamisvahendile võetaks kasutusele kõik välisrahastamisvahendid, nagu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI), stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (IcSP), arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) ja Euroopa Arengufond (EAF);

64. palub komisjonil tagada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse kiire ja täieliku rakendamise, sealhulgas kasutada täiel määral kõiki olemasolevaid vahendeid, eelkõige tervishoiusektoris, mis on strateegiline sektor, ning teha vajaduse korral ettepanekud edasiseks tugevdamiseks;

65. soovitab, et turgu moonutavate tavade vastu võitlemiseks kolmandates riikides kasutataks täiel määral ära kaubanduse kaitsevahendeid ja vajaduse korral töötataks välja uued vahendid;

66. leiab, et viiruse loomadelt inimestele ülekandumise algpõhjuste, sealhulgas elusloomade turu rolli suhtes tuleks võtta meetmeid tihedama rahvusvahelise tasandi koostöö kaudu; nõuab alalise dialoogi loomist ELi ja Hiina vahel, et hinnata vastastikkust ja standardite järgimist, tagada võrdsed tingimused, kindlustada tööstuse tarneahelad ja ennetada tulevasi kriise;

Mõeldes tulevikule

67. nõuab, et käivitataks uus Euroopa tööstusstrateegia, mis on suunatud tulevikku ja milles võetakse arvesse, et praegusest olukorrast kõige enam mõjutatud tööstusharude taastumine ja kliimaneutraalsus on vaja ühendada;

68. on veendunud, et Euroopa kodanikukaitse mehhanism tuleb kujundada tõeliseks ELi kodanikukaitsejõuks, millel on oma inimressursid, mida on lihtne mobiliseerida ja mis on valmis igas hädaolukorras püsivalt tegutsema;

69. nõuab, et loodaks ELi terviseakadeemia võrgustik, mis koosneks vähemalt ühest (ülikooli)haiglast liikmesriigi kohta ja oleks Euroopa tipptasemel meditsiiniuuringute ja -koolituse riiklikuks levituskeskuseks; on seisukohal, et see võrgustik peaks hõlmama kohustuslikku ja korrapärast teabevahetust, parimate tavade õppimist ja töötajate vahetust;

70. nõuab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ning EMA pädevuste, eelarve ja töötajate arvu olulist suurendamist, et nad saaksid jälgida meditsiinilisi vaatlusi, seire- ja luureandmeid, ning luua mõjus varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem, kaasa arvatud liikmesriikidele põhjalike suuniste andmiseks; nõuab ECDC muutmist täieõiguslikuks Euroopa terviseametiks; teeb ettepaneku muuta COVID-19 eksperdirühm alaliseks sõltumatuks viiruspuhangute eksperdirühmaks, kes teeks koostööd ECDCga, et töötada välja standardid, anda soovitusi ja töötada välja protokollid, mida komisjon ja liikmesriigid saaksid kriisi korral kasutada;

71. palub komisjonil esitada strateegia, mis käsitleb Euroopa ees seisvate põhjalike demograafiliste muutuste mõju tervishoiule, võttes aluseks aruande demograafiliste probleemide mõju kohta, ning teha liikmesriikidele ettepanekuid meetmete ja soovituste kohta, et tugevaid tervishoiusüsteeme edasi arendada; on sellega seoses seisukohal, et komisjon peaks võtma arvesse rahvaarvu vähenemise mõju mitmes piirkonnas, kus haavatavad kodanikud tunnevad end hooldusvõimaluste ja personali puudumise tõttu mahajäetuna;

72. nõuab uue ravimistrateegia käivitamist, mis muu hulgas muudaks Euroopa terviseautonoomia tegevuskava püsivaks käsitluseks, mille eesmärk on vähendada ELi sõltuvust kolmandatest riikidest oluliste ravimite ja meditsiinivahendite tarnimisel;

73. nõuab sihtotstarbelise ELi fondi loomist, mis aitaks liikmesriikidel järgnevatel aastatel tugevdada oma haiglataristut ja tervishoiuteenuseid, tagades tervishoiu, ravi, meditsiiniuuringute ja innovatsiooni kõrgeima standardi;

74. nõuab, et võetaks vastu Euroopa hooldajate strateegia, arvestades sotsiaalset mõju, mis on seotud töökoha vahetuse ja kaotusega, eelkõige hoolduskohustustega isikute puhul, kelle hulgas on ebaproportsionaalselt palju naisi;

75. on veendunud, et EL peaks välja töötama Euroopa veebipõhise haridusplatvormi koolidele ja ülikoolidele, et tagada liikmesriikide kõigile koolilastele ja üliõpilastele juurdepääs kvaliteetsetele haridusvahenditele; on seisukohal, et see platvorm võiks olla ka ühine teabekeskus õpetajatele, õpilastele ja kodus õpetavatele lapsevanematele üle Euroopa, parandades nii hariduse üldist kvaliteeti kõigis liikmesriikides;

°

° °

76. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjoni presidendile, Euroopa Ülemkogu eesistujale ja nõukogu eesistujariigile.

Viimane päevakajastamine: 15. aprill 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika