Menetlus : 2020/2616(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0146/2020

Esitatud tekstid :

B9-0146/2020

Arutelud :

PV 16/04/2020 - 17
CRE 16/04/2020 - 17

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0054

<Date>{14/04/2020}14.4.2020</Date>
<NoDocSe>B9-0146/2020</NoDocSe>
PDF 171kWORD 61k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>ELi tegevuse kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu</Titre>

<DocRef>(2020/2616(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Iratxe García Pérez</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0143/2020

B9-0146/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi tegevuse kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu

(2020/2616(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et COVID-19 levik kogu maailmas, sealhulgas Euroopas, on juba traagiliselt nõudnud tuhandete inimeste elusid Euroopas ja mujal maailmas, põhjustades korvamatut kahju ja sundides rohkem kui miljardit inimest jääma koju;

B. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 168 kohaselt on rahvatervis jagatud pädevus liikmesriikide vahel, kes määratlevad ja osutavad oma riiklikke tervishoiuteenuseid ja arstiabi, ning ELi vahel, kellel on pädevus võtta meetmeid, mis täiendavad riiklikke meetmeid ja mis hõlmavad füüsiliste haiguste ja tõbede ennetamist, võitlust tõsiste piiriüleste terviseohtude vastu ning koostöö ergutamist liikmesriikide vahel;

C. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) põhikirjas on sätestatud, et inimese üks põhiõigustest on omada võimalikult head terviseseisundit, sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest;

D. arvestades, et meie majanduse seiskamise hävitav mõju ELi kodanikele, äriühingutele, töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele saab olema nii äärmiselt suur kui ka mõõtmatu;

E. arvestades, et solidaarsus ei ole võimalus, vaid kohustus, ning ELi toimimise lepingu artiklis 222 on sätestatud, et liit ja selle liikmesriigid tegutsevad katastroofide korral solidaarsuse vaimus, võttes kasutusele kõik olemasolevad vahendid;

F. arvestades, et praegune sümmeetriline ja väline šokk mõjutab praegu kõiki liikmesriike ning selle otsesed sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed mõjutavad lähikuudel otseselt või kaudselt kõiki liikmesriike;

G. arvestades, et komisjon on juba võtnud esialgseid meetmeid, sealhulgas meetmete paketi, mille üle parlament hääletas oma 26. märtsi 2020. aasta täiskogu istungil;

H. arvestades, et Euroopa Ülemkogu ei ole siiani suutnud saavutada kriisi lahendamiseks vajalike majandusmeetmete osas üksmeelt;

I. arvestades, et naised puutuvad eraldatuse meetmete tõttu rohkem kokku koduvägivalla ja muude vägivallavormidega ning neil ei pruugi olla juurdepääsu asjakohastele tugistruktuuridele, mis pakuvad nõustamist, varjupaika ning seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuseid; arvestades, et samal ajal on naistel oluline roll avaliku elu ja oluliste teenuste taastamisel ja säilitamisel, sest nad moodustavad ligikaudu 70 % ülemaailmsest tervishoiu- ja sotsiaaltööjõust;

J. arvestades, et tõhus reageerimine COVID-19 pandeemiale nõuab ülemaailmset koostööd ja solidaarsust;

K. arvestades, et parlament kui kaasseadusandja, ühine eelarvepädev institutsioon ja ainus üldistel valimistel otse valitav institutsioon tuleb kaasata lahutamatu ja olulise osana kõikidesse aruteludesse, mis käsitlevad ELi reageerimist kriisile ja sellele järgnevat taastumist, ning eelkõige tuleb parlamendi president kaasata kõigisse asjakohastesse videokonverentsidesse:

 

Ühinenud solidaarsuses: tervise- ja ühiskondlike tagajärgedega tegelemine

1. väljendab sügavat kurbust inimliku tragöödia pärast, mille pandeemia on kaasa toonud eurooplastele, nende perekondadele ja inimestele üle kogu maailma; avaldab sügavaimat ja südamlikku kaastunnet kõigile, kes on kaotanud lähedased, ning tunneb kaasa haigetele, soovides neile kiiret paranemist;

2. avaldab kiitust kõigile pandeemiavastase võitluse eesliinil tegutsejatele, näiteks arstidele, meditsiiniõdedele ja muudele abitöötajatele; väljendab siirast tänu kõigile, kes täidavad muid olulisi ülesandeid, et säilitada avalik elu ning tagada juurdepääs esmatarbekaupadele ja -teenustele, eelkõige jaemüügi-, transpordi-, toidutarne-, puhastus-, põllumajandus- ja kalandussektoris; on seisukohal, et ELi ja selle liikmesriikide kohustus on neid olulisi töötajaid maksimaalselt toetada ja tunnustada nende igapäevaseid ohvreid;

3. väljendab muret kriisi, sealhulgas isolatsiooni mõju pärast ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele, sealhulgas kodututele, rändajatele, puudega inimestele, liikuvatele töötajatele ja koduvägivalla ohvritele, eriti naistele ja lastele, kutsub liitu ja selle liikmesriike üles kehtestama kiiresti sihipärased toetusmeetmed, sealhulgas teadlikkuse suurendamine ja vihjeliinide, nõustamisallikate ja nn turvapaikade loomine, kus kõige haavatavamad isikud saavad varjupaika ja toetust; rõhutab, et puuetega inimestel peaks olema mittediskrimineeriv juurdepääs ravile ja kiireloomulisele hooldusele, eriti neil, kes elavad hooldekodudes, kus nakkusoht on suurem;

4. väljendab solidaarsust nende riikidega, keda viirus on kõige rängemalt tabanud, eelkõige Itaalia ja Hispaaniaga; rõhutab, et liit ja kõik liikmesriigid peavad näitama üles täielikku solidaarsust kõige enam abi vajavate inimestega, ühendades kogukonna, et tagada, et ühtegi liikmesriiki ei jäeta üksi selle viiruse ja selle tagajärgede vastu võitlema;

5. on veendunud, et COVID-19 kriis on toonud esile puudujäägid ELi ja liikmesriikide kriisivalmiduses, ning on mures, et esialgne aeglane reageerimine, solidaarsuse puudumine mõnede liikmesriikide vahel ning pidev ebapiisav investeerimine avalikesse ja sotsiaalteenustesse on kahjustanud ELi suutlikkust võidelda pandeemia ja selle tagajärgedega;

6. rõhutab, et Euroopa ühtsus ja solidaarsus on kriisiga toimetulekuks ja sellest lõplikuks väljumiseks kõige tõhusam viis; rõhutab, et oleme üheskoos tugevamad; väljendab heameelt Euroopa solidaarsuse üle, mida liikmesriigid on seni üles näidanud, sealhulgas teistest liikmesriikidest pärit patsientide ravimise, elutähtsate tervishoiu- ja isikukaitsevahendite tarnimise või repatrieeritud kodanike abistamise kaudu;

7. rõhutab vajadust ELi ühise reageerimise järele ja tervitab sellega seoses komisjoni poolt seni välja pakutud algatusi, sealhulgas:

I. ühine hankemehhanism, mida kasutatakse isikukaitsevahendite, ventilaatorite ja testikomplektide ostmiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama seda mehhanismi ka tulevaste ravimite ja vaktsiinide hankimiseks, et tagada ELile võrdne juurdepääs ja vältida hinnaspekulatsioone;

ii. riigihankeid käsitlevad suunised; märgib siiski, et need kehtivad ainult meditsiiniseadmete ja -varustuse kohta; rõhutab vajadust paindlikkuse järele muude haiglates või haldusasutustes vajalike kaupade hankimisel; palub komisjonil kaaluda riigihangete direktiivi[1] artikli 6 lõikes 6 ette nähtud paindlikkuse võimaluse kasutamist piirmäärade ajutiseks muutmiseks;

iii. RescEU strateegilise varumise algatus ELi ühise meditsiiniseadmete reservi loomiseks, mille puhul liit rahastab 100% varumise ja jaotamise kuludest, et tagada seadmete suunamine sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse;

iv. rohkem kui 10 000 ELi kodaniku repatrieerimine lendudega, mida hõlbustab ELi kodanikukaitse mehhanism; nõuab selliste jõupingutuste jätkamist ja intensiivistamist;

v. nõuda, et väljapoole ELi eksporditavate meditsiiniseadmete suhtes kehtiks ekspordiluba, võimaldades seega liikmesriikidel tühistada oma riiklikud ekspordipiirangud, mis takistasid ELi-sisest solidaarsust;

vi. suunata 48,5 miljonit eurot programmist „Horisont“ viirusevastasesse võitlusesse, sealhulgas epidemioloogiasse ja andmete modelleerimisse, ravisse ja vaktsiinidesse;

vii. 80 miljoni eurose rahalise toetuse andmine COVID-19 vaktsiini kiireks väljatöötamiseks ja tootmiseks;

viii. ELi kodanikukaitse mehhanismi, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ning erakorralise toetuse rahastamisvahendi rahastamise suurendamine ja vahendite kasutuselevõtmine;

8. rõhutab vajadust koordineeritud väljumisstrateegia järele, et tagada liikmesriikide meetmete vastastikune täiendavus ja mitte õõnestada üksteise jõupingutusi, sest ainult täieliku koostööga on võimalik tagada sujuv, tõhus ja turvaline loobumine eraldatusmeetmetest ning vältida või minimeerida edasisi laineid;

9. rõhutab, et parlament teeb kõik endast oleneva ja teeb tihedat koostööd teiste ELi institutsioonidega, et aidata kõiki abivajavaid liikmesriike ja ületada kriis, võttes muu hulgas kiiresti vastu kiireloomulised seadusandlikud algatused;

10. rõhutab, kui oluline on poliitika, mille eesmärk on tagada põllumajandus-, kalandus- ja toiduainetetööstusest pärit toidu usaldusväärne ja kvaliteetne tarnimine vahetu tervishoiukriisi ajal ja pärast seda, ning rõhutab vajadust toetada neid sektoreid ning kaitsta nende jätkuvat tootmist ja tõketeta transporti toidu ja muude oluliste kaupade ühtsel turul, sealhulgas roheliste koridoride kaudu; rõhutab vajadust võtta täiendavaid kiireloomulisi meetmeid kalandus- ja vesiviljelussektorite jaoks, et tegeleda nende sektorite sissetulekute vähenemisega, sealhulgas võimalusega kanda kuni 25 % kasutamata püügikvootidest üle järgmisesse aastasse; tunnistab ka transpordisektori võtmerolli, eelkõige sõidukijuhtide puhul, kellel peab olema juurdepääs olulistele hügieenirajatistele ja toidule maanteel ning kelle töötingimusi, nt sõidu- ja puhkeaega, ei tohi kahjustada; rõhutab, et liikmesriigid peavad järgima kehtivaid liidu eeskirju;

11. nõuab ECDC eelarve ja töötajate arvu olulist suurendamist, et toetada keskuse tööd meditsiiniliste vaatluste, seire- ja luureandmete jälgimisel ning anda liikmesriikidele suuniseid; rõhutab, et selliseid suuniseid tuleks täielikult rakendada, et tagada võrreldavad andmed ja kogu ELi hõlmavad rahvatervisealased meetmed; nõuab lisaks Euroopa Ravimiameti (EMA) rolli tugevdamist kliinilistes uuringutes ning kliiniliste uuringute määruse[2] kiiret rakendamist, mis hõlbustab ja kiirendab laiaulatuslikke Euroopa kliinilisi uuringuid;

12. rõhutab, et solidaarsust on kõige parem väljendada ja see võib olla kõige tõhusam, kui Euroopa reageerib pandeemiale strateegiliselt ja hästi struktureeritud viisil, ning see tähendab, et piirid peavad jääma ELis avatuks isikukaitsevahendite, ravimite, verest saadud toodete ja elundite ringlusele; toonitab lisaks vajadust hõlbustada patsientide transportimist ühes liikmesriigis asuvatest ülekoormatud haiglatest teise liikmesriiki, kus on veel vaba võimsust, ja pooldab komisjoni kooskõlastustegevust selles vallas;

13. väljendab sügavat muret selliste pagulaste ja varjupaigataotlejate olukorra pärast esmase vastuvõtu keskustes ja kinnipidamiskeskustes, kellel puudub juurdepääs piisavale tervishoiule ja kes on eriti ohustatud; nõuab, et ülerahvastatud Kreeka saartele lõksu jäänud kõige haavatavamad isikud (üle 60-aastased isikud, kellel on varasemad terviseprobleemid, alaealised ja eelkõige saatjata alaealised) evakueeritaks ja paigutataks ümber teistesse liikmesriikidesse ja Kreeka mandriossa; soovitab esimese sammuna viia nad üle hotellidesse või muudesse alternatiivsetesse majutuskohtadesse, et piirata viiruse levikut;

14. pooldab lisaks teadusprogrammi „Horisont“ vahendite suunamist viirusevastasesse võitlusesse; kutsub liikmesriike üles märkimisväärselt suurendama toetust teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogrammidele, mis võivad aidata haigust mõista, kiirendada diagnoosimist ja testimist ning vaktsiini väljatöötamist; kutsub haiglaid ja teadlasi üles jagama andmeid EMAga ning alustama laiaulatuslikke Euroopa kliinilisi uuringuid; rõhutab vajadust toetada avatud teadust soodustavaid meetmeid, et kiirendada andmete ja teadusuuringute tulemuste jagamist teadusringkondades Euroopas ja mujal; rõhutab, et kõik avaliku sektori rahastatavad teadusuuringud peavad jääma avalikuks; on veendunud, et Euroopa teadlased, innovaatilised VKEd ja tööstus võivad pakkuda maailmale ravi; rõhutab, et tõhus testimine, ravi ja võimalikud vaktsiinid peavad olema kõigile kodanikele tasuta kättesaadavad, ning rõhutab, et kui vaktsiin on olemas, peab see olema võrdsetel tingimustel kättesaadav kõigile liikmesriikidele; nõuab kõigis liikmesriikides ühtset ja standarditud lähenemisviisi testimisele ja andmete kogumisele ning soovitab edendada kogu ELi hõlmavat seroloogilist uuringut, mille tulemused peaksid olema kättesaadavad võimalikult kiiresti, et mõista praeguse kriisi ulatust ning paremini valmistuda COVID-19 uuteks puhanguteks ja muudeks tulevasteks kriisideks;

15. rõhutab, et kui kohene kriis on ületatud, ei tohiks korrata 2008. aasta finantskrahhile järgnenud ebaõnnestunud kokkuhoiukatset ning investeeringud riiklikesse tervishoiusüsteemidesse ei tohi väheneda; rõhutab, et sellele vastupidiselt tuleb teha rohkem investeeringuid, tugevdades meditsiinitöötajate koolitamist ja töölevõtmist, tagades piisavad vahendid meditsiiniseadmete ja inimväärsete palkade jaoks;

16. rõhutab, et praegusest kriisist saadud õppetunde, mis on seotud ebapiisava hädaolukorra lahendamise kavandamise ja hädaolukordadele reageerimise suutlikkusega tervishoiu-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas, tuleb hästi ära kasutada ning komisjon peaks lähitulevikus esitama ettepaneku laiapõhjalise ja ambitsioonika Euroopa vastupanuvõime strateegia kohta, mis hõlmaks ka kliimamuutustega kohanemist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõju;

17. teeb ettepaneku, et see strateegia võiks hõlmata ettepanekut anda ELile suuremad volitused terviseohtude korral tegutsemiseks, kasutades uusi ja tugevdatud vahendeid tagamaks, et EL saab tulevikus viivitamata tegutseda, et koordineerida reageerimist ELi tasandil, suunata vajalikud vahendid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, olgu need materiaalsed (näomaskid, respiraatorid, ravimid) või rahalised vahendid, ning võimaldada kvaliteetsete ja standarditud andmete kogumist;

18. juhib murelikult tähelepanu mõnede ravimite, sealhulgas intensiivravis kasutatavate ravimite nappusele; rõhutab, kui oluline on säilitada kvaliteetsete ravimite tootmine, tarnimine, levitamine, arendamine ja võrdne juurdepääs ravimitele, mida koordineerib EMA; võtab murega teadmiseks ekspordikeelud, mis on kehtestatud mõnedele ravimitele kogu maailmas, ning tervitab komisjoni koostööd peamiste osalejatega, nagu USA, India ja Hiina, et tagada ravimitega varustamine; rõhutab, et ravimite eksperimentaalne kasutamine COVID-19 raviks ei tohi põhjustada nende patsientide ilmajätmist, kellel on muid haigusi, sealhulgas HIV ja luupus, kes neist ravimitest sõltuvad;

 

Kriisist väljumine uue majandusliku, sotsiaalse ja ökoloogilise mudeli suunas

19. tunnistab, et COVID-19 pandeemia raputab ELi majanduslikke ja sotsiaalseid aluseid ning et nõuame kiiresti tõhusat ja ühist poliitilist reageerimist, et vältida eelseisvatel aastatel meie majandusliku jõukuse, sotsiaalse heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kahjustamist, millel võivad olla rasked poliitilised tagajärjed; tunnistab samuti, et kriis toob esile lõhed liikmesriikide teatavate geograafiliste rühmade vahel ning et tõhusa ja pragmaatilise lahenduse leidmine nõuab rahulikku meelt, meie kõigi ees seisva enneolematu olukorra tunnistamist ning valmisolekut loobuda varasematest kauaaegsetest ja juurdunud seisukohtadest;

20. on veendunud, et kriisist parimal võimalikul viisil väljumiseks ei saa korrata 2008. aasta kriisile järgnenud pimeda kokkuhoiu vigu, mida ELi elanikkond enam ei talu; nõuab selle asemel meie majandusmudeli põhjalikku ümbermõtestamist, seades majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid esimest korda võrdsele alusele, loobudes tavapärasest lähenemisviisist ja investeerides kõik meie jõupingutused täielikult Euroopa rohelisse kokkuleppese, mis on vahend oluliste majanduslike ja ühiskondlike muutuste elluviimiseks;

21. on veendunud, et Euroopa poolaastat ja uut iga-aastast jätkusuutliku majanduskasvu strateegiat tuleb veelgi muuta ja ajakohastada, et suunata Euroopa majanduse ja sotsiaalse elavdamise strateegiat, integreerides samal ajal täielikult ÜRO kestliku arengu eesmärgid, eelkõige seades majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid võrdsele alusele ning muutes need tõeliselt jätkusuutliku, õiglase ja vastupidava Euroopa Liidu saavutamise juhtimisvahendiks;

22. hoiatab selliste tagurlike isikute eest, kes kasutaksid seda kriisi praeguse olukorra jätkumise, sotsiaal- ja keskkonnakaitse tagasipööramise või kliimamuutustega seotud ambitsioonide vähendamise õigustusena; usub, et see oleks kahjulik ja viiks meid ainult potentsiaalselt tõsisematesse tulevastesse tervise-, majandus- ja ökoloogilistesse kriisidesse; kutsub teisi Euroopa institutsioone ja riikide valitsusi üles ühinema kriisist väljumise strateegiaga, mis kaitseb ELi tulevaste kriiside eest, muutes selle palju vastupidavamaks ja sidusamaks;

23. rõhutab asjaolu, et COVID-19 pandeemial on kõige rängem mõju ühiskonna kõige haavatavamatele ja tõrjutumatele rühmadele ning see suurendab vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja piirkondliku ebavõrdsuse süvenemise ohtu; nõuab seetõttu, et kedagi ega ühtegi piirkonda ei jäetaks kõrvale; mõistab hukka mis tahes konkreetse isikute rühma diskrimineerimise;

24. tuletab meelde paljude rändajate ja nende järeltulijate olulist panust, kes töötavad selle nimel, et tagada paljude oluliste sektorite nõuetekohane toimimine kogu ELis, eelkõige tervishoiu- ja hooldussektoris; väljendab heameelt liikmesriikide tasandil kriisile reageerimiseks tehtud algatuste üle, mille eesmärk on seadustada dokumentideta rändajad, ning julgustab teisi liikmesriike seda eeskuju järgima;

25. väljendab heameelt liidu tasandil seni võetud meetmete üle, mis moodustavad eelarvemeetmete puhul 2 % ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja likviidsustoetuse puhul 13 % ELi SKPst, sealhulgas:

i. stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimine, mis võimaldab liikmesriikidel võtta meetmeid kriisi nõuetekohaseks lahendamiseks, kaldudes samal ajal kõrvale eelarvenõuetest, mida tavaliselt kohaldataks Euroopa eelarveraamistiku alusel;

ii. riigiabi meetmete ajutine raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel anda otsetoetust raskustes olevatele äriühingutele ja tegevuse lõpetamise ohus olevatele väikeettevõtjatele; on seisukohal, et seda ajutist raamistikku tuleks säilitada nii kaua, kui see on vajalik;

iii. koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus, millega mobiliseeritakse 37 miljardi euro väärtuses rahalisi vahendeid tervishoiusüsteemidele, VKEdele, tööturgudele ja muudele haavatavatele sektoritele;

iv. Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohaldamisala laiendamine, mis tähendab, et kasutada olevat 800 miljonit eurot saab nüüd kasutada kriisi lahendamiseks;

v. Euroopa Keskpanga (EKP) pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava eelarve on 750 miljardit eurot kuni aasta lõpuni, mis koos eelnevalt kokku lepitud 120 miljardi euro suuruse avaliku ja erasektori varade ostuga moodustab 7,3 % euroala SKPst;

vi. EIP grupi toetustegevuskava, mis hõlmab 25 miljardi euro suurust üleeuroopalist tagatisfondi, mis võimaldab EIP-l koostöös riiklike tugipankade ja institutsioonidega suurendada koroonaviiruse vastupanumeetmeid Euroopa VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja suuremate äriühingute jaoks 40 miljardilt eurolt ligikaudu 240 miljardi euroni;

vii. roheliste koridoride rakendamine, et tagada oluliste kaupade ning hädavajalike meditsiini- ja kaitsevahendite pidev tarnimine ja jaotamine, oluliste töötajate liikumine ja esmaste teenuste osutamine ühtsel turul;

26. rõhutab, et avaliku sektori rahalist toetust saavatel ettevõtetel peaks olema keelatud maksta sidusrühmadele dividende ja juhtkonnale boonuseid ning nad peaksid lubama säilitada olemasolevaid töökohti ning tagada inimväärsed õigused ja töötingimused; rõhutab, et toetusmeetmed ei tohiks mingil juhul sekkuda töösuhetesse ega kahjustada töötajate õigusi;

27. on seisukohal, et kriisist ülesaamiseks ning selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega võitlemiseks tuleb teha palju rohkem, pidades silmas, et tegemist on uue ja ainulaadse olukorraga, mis eeldab paindlikkust, loovust ja innovaatilisi lahendusi ELi tasandil, mis on probleemile vastavad;

28. nõuab sellega seoses, et viivitamata võetaks järgmised majanduslikud ja sotsiaalsed meetmed:

i. Euroopa institutsiooni väljastatud koroonavõlakirjade loomine, mis on suunatud COVID-19 puhanguga seotud erikulude katmiseks ja tagatud Euroopa Keskpanga ostukavaga;

ii. Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) aktiveerimine konkreetse krediidiliiniga, et tagada likviidsus, vältida riiklike võlakirjade intressimäärade erinevusi, et toetada kriisi vahetuid tervishoiu- ja majanduskulusid ilma makromajanduslike tingimusteta, ning pikaajaliste tähtaegade, konkurentsil põhineva hinnakujunduse ja tagasimaksetingimustega, mis on seotud liikmesriikide majanduse taastumisega;

iii. EIP üleeuroopalise tagatise käivitamine koos asjakohase investeerimispoliitikaga, et toetada majandust, eelkõige VKEsid, tagades samal ajal koordineerimise riiklike tugipankade ja kommertspankadega, et kasutada täielikult ära kogu ELi rahastamissuutlikkust ja jõuda mikroettevõtjateni, kellel on väiksem juurdepääs rahastamisele;

iv. käivitada ambitsioonikas fiskaalmeetmete pakett, mida rakendatakse nii ELi kui ka riiklikul tasandil, et suurendada sisenõudlust kohe pärast sulgemisetappi; rõhutab, et kõik need meetmed nõuavad teatavat ühist eelarvepoliitikat, et vältida olukorda, kus majanduslik vastus kriisile tuleb ainuüksi rahapoliitikast;

v. laenutagatis esimestele eluasemeomanikele, et vältida hüpoteeklaenude maksmata jätmist, ning eriskeem üürnike kaitsmiseks väljatõstmise eest kriisi ajal;

vi. töötusedasikindlustuse skeemi käivitamine ja eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastamisvahendi (TERA) kiire rakendamine, millel peavad olema märkimisväärsed vahendid võimaliku suure tööpuudusega tegelemiseks, sõltuvalt majanduse elavnemise kiirusest;

vii. terviklik Euroopa sotsiaalse taastumise strateegia, mis hõlmab eespool nimetatud töötustoetuse kavasid, tõhustatud Euroopa lastegarantiid, terviklikku vaesusevastast strateegiat ja sotsiaalkindlustussüsteemide tugevdamist, mis peavad tagama miinimumsissetuleku tagamise kavade üldise kohaldamise; rõhutab, et selline strateegia tuleks määratleda tihedas dialoogis sotsiaalpartneritega ja see peaks keskenduma kõige haavatavamatele rühmadele ning olema sooliselt süvalaiendatud;

viii. täiendavad ettepanekud maksustamise vältimise, maksukonkurentsi ja rahapesu vastu võitlemiseks, et eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid; nõuab, et kiiresti võetaks vastu digiteenuste maks, finantstehingute maks, äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, avalik aruandlus riikide lõikes ning kiire kokkulepe piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta;

ix. meetmed toiduainete hindade kriisi ennetamiseks ning põllumajandus- ja kalandusturgude stabiliseerimiseks, toetades põllumajandustootjaid ja kalureid ning tagades ELi toiduga kindlustatuse ja eelkõige tagades toidu kättesaadavuse enim puudustkannatavatele isikutele; sellised meetmed peaksid hõlmama mitte ainult kõiki põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse[3] alusel kättesaadavaid sekkumisvõimalusi, nagu eraladustusabi, vaid ka kasutamata maaelu arengu fondide kasutamist, paindlikkust otsetoetuste ja maaelu arengu fondide vahel, sihtotstarbelisi likviidsussüste riskirühma kuuluvatele põllumajandustootjatele, loomakasvatajatele ja ühistutele, kaitstes samal ajal töötajaid ja vältides tööjõupuudust, mis võib tarneahelaid häirida;

x. kogu ELi hõlmava kava käivitamine, et tagada kõigile teises liikmesriigis elavatele ja töötavatele ELi kodanikele, kes võivad kriisi tõttu kaotada oma töökoha või elaniku staatuse, elamisõigus ning võrdne juurdepääs sotsiaal- ja töökaitsekavadele;

29. on veendunud, et EL vajab kriisijärgset majanduse taastamise kava ja laiemat majanduse ümberkujundamist – uut Marshalli kava –, et majandus käima lükata ning samal ajal kindlustada meie ühiskondadele vajalik ökoloogiline üleminek ja digiüleminek, et tagada sotsiaalne ühtekuuluvus, eelkõige ulatuslike investeeringutega avaliku taristu arendamisse, kujundades nii euroopalikku eluviisi 21. sajandil ning suunates vajalikud rahalised vahendid avalikesse teenustesse, haridusalasesse teadus- ja arendustegevusse, et olla paremini ette valmistatud tulevasteks tervisekriisideks; rõhutab, et seda tuleks rahastada nn kestlikkuse tagamise võlakirjade abil;

30. käsitleb Euroopa rohelist kokkulepet kui COVID-19 järgset uut majanduse taastamise kava, kuna see kava on juba olemas ning sellel on potentsiaal taastada meie majandus, tagada vastupanuvõime, luua töökohti ning kaitsta inimeste heaolu ja tervist edasiste riskide ja keskkonnamõjude eest; rõhutab kliima ja keskkonnaga seotud hädaolukorda ning asjaolu, et kliimamuutused ja elupaikade kadumine suurendavad uute esilekerkivate patogeenide ja pandeemiate riski, sealhulgas viiruste levimist ühelt liigilt teisele; rõhutab, kui oluline on kiiremas korras tugevdada kliimaalaseid õigusakte, et tagada ELi muutumine süsinikuneutraalseks majanduseks hiljemalt 2050. aastaks ning samal ajal seada ELi majandusstrateegia keskmesse võitlus kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu ning üleminek kliimaneutraalsele majandusele; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama ambitsioonikaid ettepanekuid sellise Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamiseks, mis vastab meie kodanike ootustele, alustades eesmärgist vähendada CO2 heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %;

31. väljendab heameelt, et esimese sammuna on komisjon aktsepteerinud Euroopa Parlamendi nõudmist vaadata läbi oma ettepanek järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta; on veendunud, et ELi eelarve vorm, suurus ja rahastamine on otsustava tähtsusega ELi sotsiaalse ja majandliku taastamiskava jaoks ning reageerimiseks pandeemiast tulenevatele probleemidele; on lisaks veendunud, et kui järgmises mitmeaastases finantsraamistikus õigeaegselt kokkuleppele ei jõuta, on oluline esitada hädaolukorra kava, mis kaitseks ELi programmide toetusesaajaid, sealhulgas neid, kes on seotud COVID-19 kriisi lahendamisega;

32. teeb siiski ettepaneku, et vaja on radikaalsemat ja edumeelsemat kriisijärgset majanduse taastamiskava, mis peaks aitama kaasa liikmesriikide majanduste sotsiaalsele ja majanduslikule lähenemisele ning peaks muu hulgas hõlmama järgmisi samme:

i. Euroopa rahaliidu lõpuleviimine, sealhulgas luues Euroopa riigikassa, millel on õigus püsivalt emiteerida eurovõlakirju ja mida toetab märkimisväärne fiskaalvõimekus, mis tagab ka stabiliseerimisfunktsiooni; rõhutab, et see võimaldaks ELi poliitikat suunata pigem ühenduse meetodit kui valitsustevahelist lähenemisviisi kasutades ning toetaks liikmesriikide jätkuvaid jõupingutusi avaliku sektori kestlike investeeringute ja struktuurireformide tegemiseks, vähendades seega makromajanduslikku tasakaalustamatust kogu ELis; märgib, et sellised meetmed tugevdaksid ja stabiliseeriksid ka majanduslikku ja sotsiaalset taastumist ning annaksid finantsvõimekuse Euroopa rohelise kokkuleppe poole püüdlemiseks;

ii. reformitud Euroopa eelarve-eeskirjad, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakt, et tugevdada vastutsüklilist suutlikkust ja muuta need eeskirjad stiimuliks Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevatele suurtele avaliku sektori investeeringuvajadustele;

iii. ELi omavahendite läbivaatamine ja laiendamine, et vähendada liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid osamakseid ja suurendada Euroopa uue poliitilise tegevuskava rakendamiseks vajalikku uut tulu;

iv. tõeliselt võrdsete tingimustega uus ELi tööstuspoliitika, mille eesmärgiks on ülemaailmsete šokkide korral konkurentsivõimelisem ja vastupidavam tööstus ja millega taasintegreeritakse ja tugevdatakse strateegilisi ahelaid ELis ning suurendatakse selliste oluliste ja elutähtsate toodete nagu ravimite, ravimite toimeainete, meditsiinivarustuse, -seadmete ja -materjalide, eelkõige intensiivraviks kasutatavate toodete tootmist, tarnimist, jaotamist ja arendamist ELis; rõhutab, et ei tohiks välistada oluliste tööstussektorite (taas)riigistamist, kui see on vajalik; rõhutab sellega seoses, et prioriteediks tuleks seada ELi tööstuse digiteerimine ja ELi tööstusvaldkonna tippude väljaarendamine, et tugevdada valmisolekut tulevasteks ülemaailmseteks probleemideks; märgib, et tehisintellekt ja andmed on otsustava tähtsusega epideemia reaalajas jälgimiseks, selle arengu prognoosimiseks ja tulemuslikuks reageerimiseks;

33. leiab, et isolatsioonimeetmete rakendamine on toonud esile ka selle, kui oluline on juurdepääs kvaliteetsele internetiühendusele, eelkõige selleks, et toetada veebipõhist töötamist, õppimist ja kooliharidust, eelkõige kõrvalistes piirkondades; rõhutab, et kõik need, kellel puudub kas majanduslikel, tehnilistel või kirjaoskusega seotud põhjustel juurdepääs internetile, on kahekordselt kõrvalejäetud; nõuab ELi digiülemineku programmide kiirendamist, pöörates erilist tähelepanu sisu kvaliteedile ja kaasamisele; rõhutab seetõttu vajadust vähendada tasusid ja tagada kõigile ülikiire ühenduvus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s, et anda kodanikele juurdepääs uuele sisule, rakendustele ja teenustele, mis on olulised sotsiaalse kaasatuse, ettevõtete ja ELi konkurentsivõime edendamiseks, eriti isolatsiooni ajal;

34. on seisukohal, et kriis on tõsiselt mõjutanud transpordi- ja turismisektorit, ning nõuab meetmete võtmist, et tagada transporditöötajate tervishoiu-, ohutus- ja töötingimused ning aidata transpordiettevõtetel kriisist üle saada; teeb ettepaneku, et turismisektoris tuleks välja töötada ennetus- ja juhtimismehhanism koos tulevikku suunatud kavaga ELi tasandil, tagamaks et turismitöötajad ja kõik valdkonnaga seotud ettevõtted suudaksid kriisist üle saada ja valmistuda jätkusuutlikuks tulevikuks, võttes samas alati arvesse tarbijate õigusi; rõhutab samal ajal, et reisijate ohutus peaks olema igal ajal tagatud;

35. kutsub üles toetama kultuuri- ja loomesektoreid selle kriisi ületamisel, kuna need jäetakse sageli unarusse, kuigi neil on oluline roll nii meie majanduses kui ka ühiskonnaelus;

36. toonitab, et praegune kriis on näidanud, et meie haridussüsteemid ei ole nii vastupidavad, kui nad peaksid olema; peab seetõttu oluliseks, et haridustaristut – nii veebis kui ka väljaspool seda – märkimisväärselt ajakohastataks (st Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu) ning et haridustöötajatele ja õpilastele antaks vajalikud oskused ja vahendid võimalikeks tulevasteks koduõppe olukordadeks; rõhutab sellega seoses, et e-õppe kasv võib kaasa tuua sotsiaalse ebavõrdsuse edasise suurenemise; väljendab seetõttu heameelt komisjoni algatuse üle vaadata läbi ja ajakohastada digiõppe tegevuskava, et strateegiat paremini kohandada ning koordineerida ELi ja liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas;

 

Demokraatia, euroopalikud väärtused ja põhiõigused

37. rõhutab, et endiselt tuleb kohaldada Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning on vaja tagada demokraatlike põhimõtete, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimine; rõhutab seoses erakorraliste meetmetega, et ametivõimud peavad tagama kõigile ühesuguse kaitse; rõhutab, et isegi kui COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatakse erakorraline seisukord, peavad liikmesriigid siiski järgima riigi põhiseaduslikke norme ja rahvusvahelisi standardeid, ELi väärtusi ning Euroopa ja rahvusvahelist inimõiguste raamistikku; rõhutab, et kõik erakorralised volitused peavad olema proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud, nägema ette tõhusa õiguskaitsevahendi ning alluma demokraatlikule kontrollile ja eetilistele kaalutlustele;

38. väljendab sellega seoses sügavat muret Ungari peaministri ebademokraatliku käitumise pärast ning hoiatab diktatuurile ülemineku eest; on veendunud, et need meetmed kujutavad eelkõige oma määramatuse ja kontrollimatuse tõttu Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste tõsist ja püsivat rikkumist, mida ei tohi ükski liikmesriik endale lubada ja mis on selgelt vastuolus ELi väärtustega ja sellest tulenevalt ka ELi liikmesusega;

39. nõuab seetõttu, et komisjon annaks kiiresti oma hinnangu sellele, kas need erakorralised meetmed on kooskõlas aluslepingutega, ning kasutaks täielikult ära kõik olemasolevad ELi vahendid ja sanktsioonid selle tõsise ja jätkuva rikkumise, sealhulgas eelarveliste rikkumiste käsitlemiseks, rõhutades veel kord tungivat vajadust ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi järele; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks oma päevakorda tagasi Ungari suhtes algatatud artikli 7 kohase menetlusega seotud arutelud ja menetlused;

40. taunib Poola valitsuse otsust jätkata ettevalmistusi mais toimuvateks presidendivalimisteks hoolimata COVID-19 pandeemiast, arvestades ohtu rahvatervisele ja ebaõiglaseid eeliseid, mida see võiks praegusele presidendile anda;

41. rõhutab, et väärteave COVID-19 kohta kujutab endast praegusel hetkel suurt ohtu rahvatervisele ning et kõigil kodanikel on õigus täpsele ja kontrollitud teabele, sh ELi tegevuse kohta võitluses pandeemia ja selle tagajärgede vastu; nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid koostööd sellise väärinfo kiireks ümberlükkamiseks ning võitluseks ohtudega, mida kodanike jaoks kujutavad eksitav reklaam ja internetis müüdavad ohtlikud tooted ; rõhutab, et äärmiselt oluline on võtta meetmeid võitluseks sellise väärinfo vastu, mille eesmärk on õõnestada üldsuse usaldust pandeemia vastaste ELi meetmete vastu, mis loob välismaistele osalejatele uusi võimalusi sekkuda ELi ja selle liikmesriikide demokraatlikesse poliitilistesse protsessidesse; peab vajalikuks, et sotsiaalmeedia platvormid tõhustaksid oma tööd, et võidelda sellise väärinfo edasise leviku vastu ja seda piirata;

42. nõuab tihedamat koostööd selliste küberrünnete ennetamisel ja nende vastu võitlemisel, mis ohustavad teabe ja taristu turvalisust praegusel eriti haavataval ajal, ning Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti suuremat kaasamist ja toetust;

43. märgib, et kooskõlas e-privaatsuse direktiivi[4] ja isikuandmete kaitse üldmäärusega[5] tohib üksikisikute mobiilseid asukohaandmeid täiendavalt töödelda ainult siis, kui need on muudetud anonüümseks; toetab ELi koordineeritud reageerimist, et oleks võimalik kasutada digilahendusi, mis tagavad meie elanikkonna eraelu puutumatuse ja aitavad leevendada praegust kriisi;

44. on veendunud, et pandeemia on näidanud, et ELi suutlikkus otsustavalt tegutseda on piiratud, ning paljastanud komisjoni täitevvolituste ja eelarvepädevuse puudulikkuse; nõuab seetõttu, et kavandatavat Euroopa tulevikku käsitlevat konverentsi kasutataks selleks, et viia läbi arutelu selle üle, kuidas kõige paremini juhtida tõhusamat ja demokraatlikumat ELi; on seetõttu arvamusel, et pärast COVID-19 pandeemia lõppemist tuleb võimalikult kiiresti kokku kutsuda Euroopa majanduse taastamist ja tulevikku käsitlev konverents ning esitada selged ettepanekud ELi tõhusamaks ja demokraatlikumaks muutmiseks;

 

Schengeni ala ja vaba liikumine

45. nõuab suuremat koordineerimist ja solidaarsust liikmesriikide vahel seoses piirangutega sisepiiridel, sh selget teavet kõigi võetud meetmete kohta; nõuab tungivalt, et komisjon etendaks suuremat rolli koordineerimise tagamisel, eelkõige piirikontrolli meetmete tühistamisel; kutsub liikmesriike, kes on taaskehtestanud piirikontrolli sisepiiridel, üles võimaldama kõigi piiriüleste töötajate, koju naasvate inimeste, oluliste teenuste ja kaupade piiriületamist ning kaitsma nende õigusi ja staatust, mis on tagatud nii ELi kui ka riiklike õigusaktidega; rõhutab, et liikmesriigid peavad järgima ELi eeskirju; rõhutab, et piirikontroll sisepiiridel peab olema erandlik, ajaliselt piiratud, läbipaistev, põhjendatud, proportsionaalne, spetsiifiline ja mittediskrimineeriv meede; tuletab meelde, et piirikontrolli meetmeid sisepiiridel peavad jälgima nii komisjon kui ka liikmesriigid ning need tuleb tühistada niipea, kui need ei ole enam vajalikud;

46. rõhutab vajadust kriisist väljumise strateegia raames taastada täielikult toimiv Schengeni vaba liikumise ala, kus puudub piirikontroll sisepiiridel; on mures, et praegused piirangud tekitavad pikaajalist ebakindlust ja raskusi töötajate ja ettevõtete jaoks, kelle toimetulek sõltub inimeste, kaupade ja teenuste vabast liikumisest; kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku Schengeni piirieeskirjade ja Schengeni hindamismehhanismi eeskirjade märkimisväärseks ajakohastamiseks pikemas perspektiivis;

47. kordab, et see ajutine kriis ei ohusta Schengeni ala jätkuvat ja pikaajalist edu, mis ei ole mitte ainult üks ELi suurimaid saavutusi, vaid ka üks suurimaid isikuvabaduse laienemisi kogu kontinendil;

 

Rahvusvaheline solidaarsus ja koostöö

48. rõhutab, et pandeemia ei tunne piire ja sellel ei ole ideoloogiat ning et see nõuab kogu rahvusvahelise üldsuse koostööd ja solidaarsust; nõuab abi andmist ülemeremaade ja -territooriumide elanikele ning selle tagamist, et nad saaksid samasugust ELi toetust nagu teised ELi kodanikud; toetab jõuliselt ÜRO peasekretäri üleskutset kehtestada viivitamata ülemaailmne relvarahu kõikjal maailmas, et keskenduda tõelisele võitlusele meie elu eest ja paremini kaitsta haavatavaid inimesi pandeemia tagajärgede eest; nõuab tungivalt, et ÜRO Julgeolekunõukogu väljendaks ametlikult oma toetust peasekretäri üleskutsele; ühineb ÜRO inimõiguste ülemvoliniku üleskutsega vabastada kõik isikud, keda peetakse kinni ilma piisava õigusliku aluseta, sealhulgas poliitvangid, ja isikud, keda peetakse kinni kriitiliste ja eriarvamuste tõttu kogu maailmas; nõuab kõigi olemasolevate takistuste hindamist COVID-19 leviku ja tagajärgede vastases võitluses, sealhulgas hinnangut rahvusvahelistele sanktsioonidele ja nende kohandamist vähemalt ajutiselt;

49. juhib tähelepanu sellele, et praegu on ELi rahvusvaheline solidaarsus olulisem kui kunagi varem ning et EL peaks ülemaailmses COVID-19 vastases võitluses võtma juhtrolli koos liikmesriikidega ja tihedamas koostöös rahvusvaheliste partneritega, pannes paika valmisoleku-, leevendamis- ja ohjeldamismeetmed, eelkõige kõige vaesemates riikides ja riikides, kes seisavad silmitsi jätkuvate humanitaarkriisidega; nõuab sellega seoses uut ja suuremat ELi rahastamist;

50. rõhutab, kui oluline on ELi antav toetus ja koostöö kõigi Lääne-Balkani riikide, idapartnerluse riikide ja meie lõunapoolsete lähinaabritega ning arengumaadega, eelkõige Aafrikas; nõuab Lääne-Balkani riikide osalemist ELi mehhanismides ja algatustes, mille eesmärk on võidelda COVID-19 pandeemia ja selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, ning väljendab heameelt ELi hiljutiste sellealaste otsuste üle; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavate rühmade, näiteks rändajate, pagulaste ja riigisiseste põgenike, sealhulgas puuetega inimeste, naiste, laste ja eakate ebakindlale olukorrale nendes riikides; rõhutab, kui oluline on muuta need meetmed piisavalt nähtavaks, et vältida manipuleerivat väärinfot ELi toetuse kohta asjaomastes riikides;

51. kutsub ELi üles toetama võimestamist avalike hüvede, meditsiiniuuringute keskuste, üldiste tervishoiusüsteemide, veevärgi, kanalisatsiooni ja hügieeni ning põhihariduse tugevdamiseks, et sellega luua kindlad ja vastupanuvõimelised ühiskonnad meie naabruskonnas, eelkõige meie Aafrika partnerkontinendil; toetab kindlalt humanitaarabi rahastamisvahendi, arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi kasutuselevõtmist, muu hulgas nakkushaigustega tegelevate haiglalaborite diagnostilise suutlikkuse koolitamiseks, paremaks varustamiseks ja tugevdamiseks ning selleks, et luua nakkuskahtlusega haigete jaoks karantiiniruumid või selgitada välja nakatunud isikute kontaktid; nõuab võlakoormuse leevendamist maailma kõige vaesemate riikide jaoks, kes on kõige altimad ja haavatavamad oma ainulaadse olukorra tõttu, nagu humanitaarkriisid ja aeglane majanduskasv; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid seaksid Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidega sisse tõhustatud koostöö ja toetaksid neid COVID-19 pandeemia vastu võitlemisel ning selle inimlike ja majanduslike tagajärgede leevendamisel; nõuab, et EL ja need liikmesriigid, kes on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmed, reageeriksid positiivselt Venezuela üleskutsele saada pandeemia vastu võitlemiseks erakorralist laenu;

52. nõuab ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kiiret ajakohastamist, võttes arvesse kriisi ülemaailmset mõju; rõhutab nn koroona-diplomaatiat; kordab, et EL peab olema valmis strateegiliselt suhtlema, võitlema välise väärinfo vastu ja pidevalt kohanema muutuva geopoliitilise maastikuga, seadmata ohtu oma põhiväärtusi ja pöörates erilist tähelepanu inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigi põhimõttele;

53. nõuab tungivalt, et ekspordilubade kasutamine ei muutuks mingil juhul de facto ekspordikeeldudeks; rõhutab, et need meetmed peavad olema ajutised ja enne iga pikendamist tuleb läbi viia põhjalik hindamine; kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima riiklikke ekspordimeetmeid ja võtma vajaduse korral meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole veel riiklikke ekspordikeelde tühistanud või kes kaaluvad ühtset turgu kahjustavate meetmete võtmist; rõhutab, kui oluline on säilitada arengumaade juurdepääs nappivatele meditsiinitoodetele; arvestades, et isikukaitsevahendite eksport peab jõudma nendesse riikidesse, kes seda kõige enam vajavad, mitte neile, kes suudavad maksta kõrgeimat hinda; on seisukohal, et selleks tuleb Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raames kokku leppida oluliste erakorraliste tervishoiutoodete ülemaailmne kataloog, et peatada hinnaspekulatsioonid ja hõlbustada nendega kauplemist; väljendab sügavat muret WTO, WHO ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ühise hoiatuse pärast, et ülemaailmsed piiravad kaubandusmeetmed võivad tuua kaasa toidupuuduse kogu maailmas; nõuab viivitamata aktiivsete meetmete võtmist, et minimeerida häireid toiduainete tarneahelates, vältides seega toiduga kindlustamatuse või hinnavolatiilsuse süvenemist; kutsub kõiki liikmesriike üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et tagada tõhusate mehhanismide olemasolu elutähtsate taristute ja strateegilise tööstusvõimsuse võimalike investeeringute ja omandamiste hindamiseks ELis, ning võtma vajaduse korral leevendus- või blokeerimismeetmeid; kutsub komisjoni üles kiirendama WTO e-kaubanduse läbirääkimisi, et tagada eeskirjad kiiresti kasvava e-kaubanduse jaoks, eelkõige kaupade puhul;

°

° °

54. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele koos konkreetse taotlusega tagada Euroopa Parlamendi ja selle presidendi täielik kaasamine ELi tegevusse võitluses COVID-19ga.

 

[1] ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

[2] ELT L 158, 28.3.2014, lk 1.

[3] ELT L 347 20.12.2013.

[4] EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

[5] ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 15. aprill 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika