RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi kooskõlastatud tegevuse kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu
14.4.2020 - (2020/2616(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Philippe Lamberts
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0143/2020
B9-0147/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi kooskõlastatud tegevuse kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et COVID-19 kriis, mis on nõudnud kogu maailmas rohkem kui sada tuhat inimelu (üle poole neist ELis) ning teinud vajalikuks majanduslikule ja sotsiaalsele tegevusele erakorraliste piirangute kehtestamise, kujutab endast enneolematu ulatusega välistekkelist ja samaaegset šokki ELi tervishoiusüsteemidele, ühiskonnale ja majandusele, ning seetõttu peab ELi sellele reageerima enneolematu mahu, ulatuse ja solidaarsusega;
B. arvestades, et ELis elavate inimeste usaldus ELi vastu sõltub olulisel määral ELi ja selle liikmesriikide tahtest ja suutlikkusest teha koostööd selle tagamiseks, et kulusid, mida kriis tervishoiule, sotsiaalvaldkonnale ja majandusele kaasa toob, saaks võimalikult palju leevendada ning et neid kulusid kannaksid need, kellel on selleks kõige suuremad võimalused;
C. arvestades, et ELi reageeringut COVID-19 pandeemiale on seni iseloomustanud liikmesriikide vahelise koordineerimise puudumine rahvatervise meetmete osas, sealhulgas seoses inimeste liikumise piiramisega riikide piiride sees ja üle piiri ning muude õiguste ja seaduste peatamisega;
D. arvestades, et liikmesriigid, kus negatiivne mõju rahvatervisele ja majandusele on olnud suurim, ei ole saanud piisavat logistilist, materiaalset ja rahalist toetust nendelt liikmesriikidelt, kes oleksid võimelised seda andma;
E. arvestades, et ei tohiks takistada ühegi liikmesriigi jõupingutusi COVID-19 tagajärgedega toimetulekuks rahvatervise, sotsiaalvaldkonna ja majanduse vallas, ähvardades jätkusuutmatu lisavõla või rangete tingimustega finantsabi saamiseks muul otstarbel, kui selle kasutamine kriisiga seotud kulutusteks;
F. arvestades, et COVID-19 kriis ELis ei tähenda, et EL võiks eirata oma kohustusi nende ees, kes seda nii liidus kui ka väljaspool liitu vajavad;
G. arvestades, et COVID-19 kriis on toonud esile asjaolu, et ELi ja rahvusvahelisel majandussüsteemil puudub oluline vastupanuvõime, eelkõige seoses pikkade tarneahelatega ning elutähtsate meditsiinitarvete ja muude hädavajalike kaupade õigeaegse kättetoimetamise süsteemidega, ning et seda tuleb selliste kriiside mõju parandamiseks leevendada;
H. arvestades, et Euroopa roheline kokkulepe ei ole kriisi seisukohast kaugeltki luksus, vaid see peaks olema ulatusliku investeerimis- ja ümberkorraldusprogrammi nurgakivi, mis võimaldab ELil majandusel kriisist taastuda ning, võttes arvesse ELi tulevasi vajadusi, arendada ELi keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet;
Ühine ja otsustav reageerimine ühisele kriisile
1. väljendab südamlikku kaastunnet kõigile viirusega nakatunud inimestele, kes võitlevad oma elu eest, samuti nende perekondadele ja sõpradele; jagab nende leina, kes on viiruse tõttu kaotanud lähedasi inimesi;
2. avaldab tunnustust kümnetele tuhandetele inimestele, tervishoiutöötajatele ja teistele võtmetähtsusega spetsialistidele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja vabatahtlikele, kes annavad üle kogu ELi COVID-19 viirusesse nakatunutele abi, seades sealjuures sageli tõsisesse ohtu oma tervise;
3. avaldab heameelt selle üle, et riikide ja piirkondade vahelises tegutsemises on märgata solidaarsust; avaldab samas sügavat kahetsust, et mõned ELi liikmesriigid, eelkõige need, keda praegune olukord kõige rohkem mõjutab, ei ole kriisi ajal solidaarsust üles näidanud;
4. avaldab kiitust paljudele erasektori ettevõtetele nende loovuse ja kiiruse eest kriisile reageerimisel; peab siiski kahetsusväärseks mõne ettevõtte katseid COVID-19 viiruse vastu võitlemise arvelt kaitsta või edendada kitsaid erahuve või kasutada ära inimeste õigustatud kartusi;
5. tõdeb, et nagu ka varasemate kriiside puhul, tõstab see kriis esile riigi võtmerolli ühiskonna üldiste huvide tagaja ning eelkõige kindlustusandja ja investorina, mida nii majapidamised kui ka ettevõtted viimase võimalusena kasutada saavad;
6. rõhutab, et praeguses kriitilises olukorras ootavad ja väärivad kõik Euroopa Liidus elavad inimesed kindlustunnet, et poliitilised juhid kõigil poliitiliste otsuste tegemise tasanditel tegutsevad koos ELi institutsioonidega otsustavalt ja täieliku solidaarsusega, et teha kõik, mis on vajalik selleks, et ületada COVID-19 poolt ühiskonnale ja majandusele tekitatav ühine oht;
7. kinnitab, et puudused selles, kuidas me ühiselt sellele kriisile praegu ja tulevikus reageerime, võivad pöördumatult kahjustada meie ühiskondade ühtekuuluvust, meie demokraatia tugevust, kogu Euroopa projekti olemasolu ja meie ühist võimet tulla toime keskkonnaprobleemidega, millega me veel pikka aega peame tegelema;
8. tuletab meelde, et Euroopa Liidu kodanike heaolu on liidu olemasolu peamine põhjus, ning nõuab seetõttu tungivalt, et kõigis võetavates meetmetes seataks esikohale COVID-19 kriisi meditsiinilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest aspektidest kõige enam mõjutatud inimeste, piirkondade ja riikide vajadused selle tagamiseks, et kedagi ei jäeta kõrvale, ning et kriisile reageerimine või reageerimata jätmine vähendaks ebavõrdsust, ja mitte ei suurendaks seda;
9. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles jätma kõrvale nende endi kehtestatud piirangud ning tegutsema ühtselt, otsustavalt ja loominguliselt, et leida ja pakkuda meditsiinilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke vahendeid COVID-19 ületamiseks; tunneb sellega seoses heameelt juba võetud meetmete üle, nt komisjoni algatatud stabiilsuse ja kasvu pakti peatamine ning Euroopa Keskpanga 750 miljardi euro suurune toetus pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava stimuleerimiseks;
10. rõhutab, et ühtne turg ei ole kaugeltki mitte takistus, vaid et seda saab ja tuleb kasutada inimelude päästmiseks, hõlbustades võtmetähtsusega kaupade ja teenuste ning töötajate liikumist;
11. on kindlalt vastu sellele, et kriisi olukorras loobutakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide raskelt kätte võidetud demokraatlikest, sotsiaalsetest, majanduslikest ja keskkonnaalastest saavutustest ning nõuab selle asemel jõupingutuste kahekordistamist, et neid saavutusi edasi arendada;
12. mõistab hukka kõik ELi ja kolmandate riikide valitsuste katsed kasutada ära COVID-19 kriisi – kas erakorraliste meetmete või propaganda abil – ettekäändena põhiõiguste ja demokraatia piiramiseks või moonutamiseks, et saavutada kitsamaid siseriiklikke või ülemaailmseid poliitilisi huve meetmetega, mida ei saa põhjendada COVID-19 mõjuga või mis ei ole proportsionaalsed; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu astuksid jõuliselt sellise käitumise vastu;
13. nõuab, et kriisist toibudes astuksid ELi institutsioonid tihedas koostöös liikmesriikidega vajalikke samme, et kiiresti tuvastada ja tulemuslikult kõrvaldada puudused, mis ilmnesid ELi ühtse ja tõhusa kriisidele reageerimise mehhanismides; rõhutab, et see ei hõlma mitte ainult ELi tasandi valmisoleku, otsuste tegemise, ressursside ja koormuse jagamise parandamist, vaid – mis kõige tähtsam – ELi struktuurse vastupanuvõime suurendamist tõsistele kriisidele, mis mõjutavad ELi majandust ja avalikke teenuseid;
14. rõhutab, et Euroopa roheline kokkulepe ja Euroopa digitaalne strateegia peaksid olema kriisijärgse taastumise strateegia esirinnas; rõhutab, et tõhustatud investeerimisprogramm, mille eesmärk on luua uus füüsiline ja digitaalne taristu ning ülimalt ressursitõhusad süsteemid energia, toidu, kaupade ja teenuste tootmiseks, jaotamiseks ja (taas)kasutamiseks, parandab tulevikus oluliselt ELi vastupanuvõimet tervishoiualastele, majanduslikele ja geopoliitilistele hädaolukordadele;
Kõigi ELi elanike, eriti kõige haavatavamate inimeste kaitsmine kriisi tagajärgede ees
15. rõhutab selle olulisust, et ELi institutsioonid koordineeriksid liikmesriikide kriitilise tähtsusega teavet, otsuseid ja meetmeid, et kaitsta inimesi, kes on COVID-19 kriisi laastava sotsiaalse ja majandusliku mõju vastu kõige kaitsetumad ning nõuab, et see tuleb praeguses olukorras prioriteediks seada;
16. väljendab heameelt solidaarsusalgatuste üle, nagu teabe ja meditsiiniressursside ühendamine ja jagamine, millega mitu riiki ja piirkonda on viimastel nädalatel tegelenud; peab siiski äärmiselt kahetsusväärseks, et ELi liikmesriigid ei ole võtnud kiireid ja kollektiivseid solidaarsusmeetmeid, eelkõige Itaalia suhtes, kelle vajadus meditsiinitarvete järele jäi täitmata, ning Hispaania suhtes, keda praegune olukord samuti tõsiselt mõjutab;
17. nõuab, et kõik liikmesriigid ja ELi institutsioonid kooskõlastaksid oma tegevuse naaberriikidega, et tagada meditsiinitarvete võimalikult strateegiline tootmine ja jaotamine, teabe ja oskusteabe vahetamine, majanduslik toetus ning kaupade vaba ringluse jätkumine, et põhivajadused oleksid rahuldatud;
18. rõhutab, et EL peab abistama liikmesriikide valitsusi parimate tavade ühendamisel ja sihipärase toetuse andmisel sotsiaalselt isoleeritud rühmadele ja üksikisikutele, inimestele, kellel on varasemaid terviseprobleeme, kodututele, eakatele, kinnipeetavatele ja neile, kes on tõrjutud või kannatavad tervishoiuteenuste saamisel diskrimineerimise ja ebavõrdsuse all; rõhutab eelkõige, et puudega inimesed peavad saama jätkuvalt isiklikku abi ja hooldust;
19. nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid rakendaksid sihipäraseid meetmeid kodutute kaitsmiseks ning annaksid rahalist abi valitsusvälistele organisatsioonidele ja kohalikele ametiasutustele, kes tegutsevad abi andmise eesliinil;
20. nõuab, et komisjon ja liikmesriikide valitsused tagaksid, et teave tervise ja üldise avaliku ohutuse küsimuste kohta esitatakse selgelt ja lihtsalt, sealhulgas puuetega inimestele kättesaadaval ja kasutataval kujul;
21. nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid teeksid kättesaadavaks kõik võimalikud rahalise toetuse vahendid nendele sadadele tuhandetele inimestele kogu ELis, kes on kriisi tõttu elatise kaotanud või kellel on see oluliselt vähenenud;
22. nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tagaksid, et ettevõtetele COVID-19 majandusliku mõjuga võitlemiseks antava riikliku rahalise toetuse tingimuseks seataks, et seda kasutatakse töötajate hüvanguks ning et toetust saavad ettevõtted hoiduksid dividendide väljamaksmisest või aktsiate tagasiostmisest niikaua, kui nad seda toetust saavad;
23. nõuab komisjonilt tungivalt selle tagamist, et liikmesriigid rakendaksid kehtivaid telekommunikatsioonieeskirju, mille kohaselt tuleb võimaldada taskukohane ja piisav lairiba-internetiteenus isikutele, kes peavad töötama kodus, samuti lastele ja üliõpilastele, kellel on vaja õppida, ja inimestele, kes on sunnitud isolatsioonis olema; rõhutab, et kõigile – sõltumata nende sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast – peaks olema tagatud juurdepääs digiteenustele, mida on vaja tööks, hariduseks, hädavajalikuks teabeks, hädavajalikeks tarneteks ning hädavajalikeks era- ja avalikeks teenusteks;
24. võtab teadmiseks, et Europol on teatanud üksikisikute, organisatsioonide ja elutähtsa taristu vastu suunatud küberrünnakute arvu suurenemisest, uutest pettuse skeemidest, mis on suunatud kaitsetutele inimestele, nagu eakad, ning võltsitud ja nõuetele mittevastavate tervishoiu- ja hügieenitoodete ning isikukaitsevahendite ja farmaatsiatoodete müügi sagenemisest, mis on tingitud varude nappusest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiiresti käivitama ennetavad meetmed, sealhulgas ennetavate sotsiaalmeedia kampaaniate kaudu, pöörates erilist tähelepanu kaitsetus olukorras olevatele inimestele;
25. rõhutab, kui oluline on tagada, et üldsust teavitatakse pettustest pidevalt ja nõuetekohaselt, eelkõige COVID-19 pandeemia ajal; rõhutab vajadust suurendada teadlikkust pettuste kohta;
26. rõhutab, et käesoleva tervisealase hädaolukorraga võitlemiseks rakendatavad poliitikameetmed, eelkõige kodus viibimise nõue, peavad sisaldama soolise võrdõiguslikkuse ja lastekaitse vaatenurka, mis keskenduks aladele, kus naised ja lapsed on koroonaviiruse puhangust ebaproportsionaalselt mõjutatud; peab eriti oluliseks tagada, et vägivallaohvritele pakutavad teenused jääksid avatuks ja kättesaadavaks, ning et käesolevas olukorras ei peetaks soolise vägivalla juhtumitest teadaandmist vähem oluliseks ega jäetaks neid tähelepanuta; on veendunud, et erimeetmed peaksid hõlmama abitelefoniteenuste tugevdamist, toetusvõrgustike korraldamist ja komisjoni kontrollitavat avalikku teavituskampaaniat, et teavitada koduvägivalla ohvreid ja tunnistajaid nende õigustest; tuletab meelde, et erilises olukorras on eelkõige Kreeka esmase vastuvõtu keskustes viibivad lapsrändajad, kes on oma elutingimuste tõttu pandeemia suhtes eriti haavatavad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma sotsiaalsete ja majanduslike ning COVIDi-järgsete meetmete vastuvõtmisel arvesse laste õigusi ja erivajadusi;
27. kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et töötada välja plaan, kuidas järk-järgult, pragmaatiliselt, teaduslikult põhjendatud ja kooskõlastatud viisil viia kogu ELis lõpule suhtlemisdistantsi hoidmine ning lõpetada ka muud ajutised piirangud, sealhulgas liikmesriikide vahelistel piiridel kehtivad piirangud; peab kahetsusväärseks mõne liikmesriigi poolt sellega seoses võetud ühepoolseid meetmeid, mis võivad kahjustada teiste liikmesriikide strateegiaid;
28. nõuab, et EL võtaks meetmeid, et kaitsta haavatavaid inimesi, sealhulgas pagulasi ja varjupaigataotlejaid, kes on jäänud ELi piiridel kohutavates tingimustes lõksu ja viibivad laagrites, kus ei ole võimalik kinni pidada suhtlemisdistantsi hoidmise meetmetest, ning kes tuleks viivitamata ümber paigutada ELi liikmesriikidesse, turvalisse kohta, kus neil oleks juurdepääs tervishoiuteenustele, sõltumata sellest, kas neil on elaniku staatus või mitte;
Rahvusvaheline solidaarsus ja vastutus ning inimõigused
29. väljendab heameelt seoses meetmetega, mida EL on juba võtnud Lääne-Balkani riikide ja idapartnerluse riikide toetamiseks ning leiab, et neile peaksid järgnema pikaajalised algatused; nõuab ELi solidaarsusfondi kättesaadavaks tegemist Lääne-Balkani riikidele ja nende riikide vabastamist kaitsevahendite suhtes kehtestatud ajutisest ekspordilubade süsteemist; nõuab tungivalt, et see ekspordilubade süsteem peab jääma ajutiseks ja seda ei tohiks pikendada;
30. kutsub ELi üles tõhustama oma humanitaar- ja arenguabi alast reageerimist, eelkõige selleks, et rahastada tervishoiu- ja meditsiinitarvetega varustamist ning erakorralist toiduabi, ning võimaldama Aafrika riikidel võtta ettevõtete toetamiseks ja nende kokkuvarisemise vältimiseks kohalikke meetmeid; nõuab, et kõigis humanitaarabi andmise meetmetes võetakse koroonaviirust järjekindlalt arvesse, tagamaks, et abi ei põhjusta kõige kaisetumatele rühmadele täiendavaid riske, ning et oleks olemas minimaalne taristu hügieenivajaduste täitmiseks; nõuab, et pandeemiale ülemaailmse reageerimise käigus võetaks eriti arvesse naiste vajadusi, kuna neid mõjutab kriis kõige rohkem, kuid sellegi poolest on nad harva esindatud siis, kui arutatakse kriisile reageerimist;
31. rõhutab, et konfliktipiirkondades elavad elanikkonnarühmad on väga kaitsetud, ning et viiruse ennetamiseks ja sellele reageerimiseks on vaja käivitada kooskõlastatud meetmed; on arvamusel, et EL peaks aktiivselt toetama ÜRO peasekretäri üleskutset kehtestada viivitamata ülemaailmne relvarahu ning tegema sõdivate osapooltega koostööd, et seda üleskutset järgida, pidada kinni rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja leida konfliktidele püsivad poliitilised lahendused; on kindel, et need jõupingutused peavad hõlmama humanitaarkoridoride loomist, ajutist relvarahu, abi kohaletoimetamise tagamist ning inimeste abistamist riigisiseste põgenike ja pagulaste laagrites; tuletab sellega seoses meelde peamisi humanitaarpõhimõtteid, sealhulgas neutraalsust ja erapooletust;
32. toetab ÜRO 24 eriraportööri üleskutset tagada, et inimõigusi piiravad COVID-19 kaitsemeetmed oleksid proportsionaalsed, vajalikud, mittediskrimineerivad ja ajaliselt piiratud, ning kutsub ELi üles looma avalikku ülemaailmset COVID-19 inimõiguste mehhanismi, et jälgida COVID-19 puhanguga seotud inimõiguste piiranguid ja inimõiguste rikkumisi riikide kaupa;
33. nõuab, et UNHRC korraldaks eriistungjärgu COVID-19 mõju kohta inimõigustele, ning kutsub ELi üles osalema ülemaailmses kampaanias, mille eesmärk on vabastada praegu vangis olevad madala riskiga õigusrikkujad, eelkõige kaitsetud isikud, poliitvangid ja inimõiguste kaitsjad, et vähendada viirusega kokkupuutumise ohtu ülerahvastatud vanglates;
34. mõistab hukka valitsuste katsed kasutada COVID-19 kriisi ära autoritaarse võimu kindlustamiseks; mõistab eelkõige hukka ajakirjanike, opositsioonitegelaste, tervishoiutöötajate ja muude isikute tsenseerimise, vahistamise ja hirmutamise selle eest, et nad kritiseerivad oma riigi valitsuse reageeringuid; kutsub ELi ja liikmesriike üles tegelema nende küsimustega nii kahepoolselt kui esimesel võimalusel ka rahvusvahelistel foorumitel, ning nõudma nende isikute vabastamist; kutsub üles kõiki riike, kes kasutavad pandeemia vastu võitlemiseks digitaalset jälgimistehnoloogiat, tegema seda ranges vastavuses rahvusvaheliste inimõiguste standarditega; nõuab tungivalt, et kõikide riikide valitsused tagaksid tervishoiuteenustele diskrimineerimiseta juurdepääsu;
35. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid järgiksid Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi üleskutset ja peataksid kõik vaeseimate riikide võlamaksed teistele valitsustele, ning samuti võtaksid kuulda Aafrika rahandusministrite üleskutset peatada 2020. aastal kõik intressimaksed ning kõik ebakindlate riikide põhi- ja intressimaksed; on veendunud, et kõik 2020. aastal tasumisele kuuluvad välisvõla maksed (põhisumma, intressid ja tasud) tuleks lõplikult tühistada ning et erakorralise rahalise abi andmine ei tohiks tekitada võlga;
36. rõhutab vajadust vaadata uuesti läbi arenguriikide riigivõla küsimus; toonitab, et on oluline luua ÜRO tasandi mehhanism valitsemissektori võla restruktureerimiseks ja tagada, et riikidel oleks piisavalt vahendeid rahvatervise valdkonnas paremini reageerimiseks; rõhutab, et praeguses olukorras tuleb IMFi tingimusi leevendada või need isegi ajutiselt peatada; tuletab meelde, et IMFi ja Maailmapanga struktuurilise kohanemise fondid tegid vajalikuks eelarvekärped avalike teenuste vallas, sealhulgas tervishoiusektoris, ning tõid seega kaasa arenguriikide tervishoiu- ja haridussüsteemide halvenemise ning suurendasid nende kaitsetust epideemiate vastu;
37. rõhutab, et EL peab tegema Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste organitega täies ulatuses koostööd, et töötada välja tõhus meditsiiniline reageering, ning looma mehhanismi, et võidelda ohtlike haiguste vastu ja jagada edusamme vaktsiinide valdkonnas; nõuab, et Taiwan kaasataks Maailma Terviseorganisatsiooni töösse;
38. kinnitab ELi erilist vastutust üldise tervisekindlustuse õiguse edendamise eest ELi-Aafrika strateegias, mille eesmärk peaks olema saavutada eelisjärjekorras põhilised inimõigused, eelkõige üldine juurdepääs põhilistele tervishoiu-, vee- ja kanalisatsiooniteenustele;
Rahvusvahelised kaubanduseeskirjad
39. kiidab heaks komisjoni otsuse loobuda kõigist imporditariifidest isikukaitsevahenditele, meditsiiniseadmetele ja muudele nendega otseselt seotud meditsiinitarvetele;
40. nõuab tungivalt, et komisjon kutsuks liikmesriike üles välja andma kohustuslikke või riiklikke litsentse, millega peatataks patentide monopoolne mõju ja võimaldataks teistel tootjatel toota ja tarnida patentidega kaitstud vajalikke farmaatsiatooteid, ning lihtsustama sundlitsentside alusel välismaal toodetud ravimite importi; kutsub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) sekretariaati üles esitama WTO liikmetele märgukirja, kus palutakse leevendada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) 2003. aasta muudatusega kehtestatud nõuet kasutada sundlitsentse „peamiselt“ kohalike turgude jaoks, et võimaldada teistes, eriti suurema tootmisvõimsusega riikides sundlitsentsi alusel toodetud ravimite importi;
41. kutsub komisjoni üles loobuma ELi määrustest kliiniliste katsete andmete kaitse ja turustamise ainuõiguse kohta, mis mõlemad takistavad sundlitsentsimise tõhusat kasutamist, et võimaldada võimalikel geneeriliste ravimite tootjatel kasutada olemasolevaid kliinilisi andmeid kiire heakskiitmise taotluste toetamiseks; on veendunud, et ELi kaubanduslepingutes sisalduvad lepingu TRIPS+ sätted, mis käsitlevad andmekaitset, tuleks ajutiselt kõrvale jätta;
42. kutsub ELi liikmesriike üles toetama Costa Rica valitsuse üleskutset WHO-le luua vabatahtlik koroonaviirusega seotud intellektuaalomandiõiguste kogum (sealhulgas patendid, regulatiivsed katseandmed, oskusteave, autoriõigused ja disainilahenduste õigused);
Demokraatia kaitsmine ELis
43. väljendab heameelt mitme liikmesriigi avalduse üle, et erakorralised meetmed peaksid piirduma rangelt vajalikuga, olema iseloomult proportsionaalsed ja ajutised, alluma korrapärasele kontrollile ja austama õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste põhimõtteid ning rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ega tohiks piirata ei sõna- ega ajakirjandusvabadust; peab kahetsusväärseks, et avalduses hoidutakse nimetamast konkreetseid näiteid;
44. mõistab hukka Ungari 2020. aasta seaduse XII koroonaviiruse leviku tõkestamise kohta, millega antakse valitsusele volitused valitseda dekreetide abil, parlamenti üksnes teavitada ja temaga isegi mitte konsulteerida ning määrata karmid karistused sellise info levitamise eest, mida valitsus peab väärinfoks, ning muud ettevalmistamisel olevad õigusaktid; on seisukohal, et seadus XII on vastuolus ELi aluslepingute ja väärtustega, ning palub seetõttu, et komisjon selge sõnaga tunnistaks selle autoritaarseks rünnakuks Ungari demokraatia vastu ja täielikult kasutaks kõiki sellele vastamiseks kättesaadavaid vahendeid;
45. väljendab muret Poola seaduseelnõu pärast, mis käsitleb Poola Vabariigi üldiste presidendivalimiste korraldamise erieeskirju 2020. aastal; tuletab meelde, et eelnõu vastuvõtmine tähendab valimiseeskirjade täielikku muutmist kuu aega enne valimisi; on seisukohal, et eelnõu ei ole kooskõlas Poola konstitutsioonikohtu kohtupraktikaga ega Veneetsia komisjoni valimisküsimusi käsitleva hea tava juhendiga; on veendunud, et praeguses olukorras võib Poolas maikuus presidendivalimiste korraldamine kahjustada võrdsete ja vabade valimiste põhimõtet;
46. nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks järelevalvet liikmesriikide kehtestatud erakorraliste meetmete ja nende kohaldamise üle, et tagada ELi põhiväärtuste järgimine, ning nõuab, et komisjon ja nõukogu võtaksid otsustavaid meetmeid, sealhulgas kiirendatud rikkumismenetlused, Euroopa Kohtule ajutiste meetmete taotluste esitamine, eelarvemeetmete kaalumine, õigusriigi raamistiku kasutuselevõtmine ja täiendavad meetmed Euroopa Liidu lepingu artikli 7 alusel, et takistada katseid kuritarvitada koroonaviirusest põhjustatud hädaolukorda demokraatia piiramiseks ja autoritaarsete valitsuste kritiseerijate vaikimasundimiseks; kordab oma üleskutset, et nõukogu tagaks, et Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kohastel Ungarit ja Poolat käsitlevatel kuulamistel käsitletakse ka uusi sündmusi; nõuab, et Veneetsia komisjon esitaks arvamuse Ungari 2020. aasta seaduse XII kohta, mis käsitleb koroonaviiruse leviku piiramist, ja Poola seaduseelnõu kohta, mis käsitleb Poola Vabariigi üldiste presidendivalimiste korraldamise erieeskirju 2020. aastal;
47. rõhutab, et valitsuste ja komisjoni meetmed peavad igal ajal jääma range avaliku ja parlamentaarse kontrolli alla, et tagada nende õiguspärasus ja seega nende järgimine; rõhutab seetõttu, et parlamendid peavad leidma võimalusi tegevuse jätkamiseks, rakendades samas tulemuslikult COVID-19ga seotud üldisi tervisesoovitusi; on veendunud, et Euroopa Parlament peab andma eeskuju selles, kuidas digitaalne töö ja kiireloomulistel juhtudel hääletamine võivad aidata COVID-19 põhjustatud hädaolukorras Euroopa demokraatiat säilitada;
48. tervitab ja toetab Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldust seoses isikuandmete töötlemisega; rõhutab, et kuigi anonüümsed ja koondandmed, sealhulgas mobiilsidevõrkudest saadud andmed, võivad aidata distantseerumismeetmete tõhusust hinnata, on üksikisikute mis tahes jälgimine nende andmete põhjal tarbetu, põhjendamatu ja ebatõhus, võrreldes täiesti teostatavate nakkuskontrolli võimalustega, nagu kohustus suletud avalikes ruumides maski kanda ning antigeenide ja antikehade testimise rajatiste massiline tugevdamine kogu ELi hõlmava koordineerimise abil; rõhutab lisaks, et selliste erakorraliste meetmete puhul, kus kasutatakse isikuandmeid, on äärmiselt oluline tagada nende meetmete demokraatlik parlamentaarne järelevalve ja selgelt määratletud aegumisaeg ning viivitamatu tühistamine, kui nende tõhusus COVID-19 kriisiga võitlemisel väheneb;
49. võtab rahuloluga teadmiseks, et on esitatud üleeuroopaline raamistik nakkuste jälgimiseks nutitelefonide abil, mille on välja töötanud konsortsium, kuhu kuulub 130 teadlast 17 asutusest ja mille nimi on „Pan-European Privacy Protecting Proximity Tracing (PEPP-PT)“; kiidab selle heaks kui näite lõimprivaatsusest ning euroopalikust viisist tehnoloogiat kasutada ja ühiskonnaprobleeme lahendada, säilitades samas põhiõigused; juhib siiski tähelepanu sellele, et PEPP-PT raamistiku lõplik hindamine sõltub täpsetest tehnilistest kirjeldustest ning et keskserverid, mille kaudu vahetatakse juhuslikustatud lähedusmärguandeid, et teavitada kasutajaid sellest, et nad on olnud nakkusvahemikus isikuga, kelle SARS-CoV-2 testi tulemus on hiljem positiivne, ei tohiks teada ega pea teadma kasutajate stabiilset identifikaatorit, olgu see siis pseudonüümne või mitte; kutsub arendajaid üles seda raamistikku tugevdama, et täielikult järgida lõimitud andmekaitse põhimõtet, nagu on nõutud isikuandmete kaitse üldmääruses;
50. rõhutab, et mis tahes tarkvararakendus, mis töötleb isikuandmeid Covid-19 pandeemia vastase võitluse kontekstis ja mis ühel või teisel viisil töötleb andmeid nakatumiste kohta või muid andmeid mõne haiguse ennetamiseks, kuuluks meditsiiniseadmete direktiivi kohase „meditsiiniseadme“ määratluse alla ja peaks seetõttu vastama kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele, sealhulgas vastavusdeklaratsioonile; kutsub komisjoni üles selgitama sellise rakenduse staatust seoses oma seadusandliku ettepanekuga muuta 2017. aasta meditsiiniseadmete määrust, mida hakatakse kohaldama alates 26. maist 2020;
51. nõuab tungivalt, et komisjon võitleks Venemaa ja Hiina agressiivsete propagandapüüdluste vastu, mille eesmärk on COVID-19 pandeemiat ära kasutada, et ELi positsiooni nõrgestada ja inimestes ELi suhtes umbusaldust tekitada; peab väga tähtsaks ELi rahalist, tehnilist ja meditsiinilist abi tõhusalt toetada ja sellest teavitada;
Ühtse turu ja rahaliidu hüvede kaitsmine ja võimendamine
52. nõuab, et kõige rängemini mõjutatud liikmesriike, nagu praegu Itaalia ja Hispaania, abistataks rahaliselt, ilma et nad peaksid praeguse kriisiga seotud võlakoormat tulevikus üksi kandma ja ilma et nende suhtes kohaldataks kokkuhoiuga seotud tingimusi;
53. märgib, et hiljutine ettepanek luua eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) on samm õiges suunas, kuid leiab, et see on rahaliste vahendite suuruse ja kasutamise poolest liiga piiratud ning, mis peamine, pakub abisaajatele lõppkokkuvõttes üksnes piiratud toetust, sest koosneb laenudest, millest kaugemas perspektiivis kujuneb abi saavatele liikmesriikidele võla- ja puudujäägikoormus; tunneb ühtlasi muret selle pärast, et komisjoni praeguses ettepanekus puuduvad tingimused mittediskrimineeriva juurdepääsu kvaliteedi, riiklike kavade raames lühiajaliseks tööks antava toetuse suuruse ja geograafilise ulatuse kohta, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon määruse ettepanekut muudaksid, et sellesse need elemendid lisada;
54. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid teeksid koostööd, et kiiresti kasutusele võtta nn koroonavõlakirjad, kuna see aitaks hankida vajalikke rahalisi vahendeid vahetuteks tervishoiuvajadusteks ja järgnevaks majanduse elavdamiseks ning tagada sümmeetrilisele šokile reageerimisel ühine koormuse jagamine; rõhutab, et TERA ettepanek näitab, et on olemas õiguslik alus ja kord ELi sihtotstarbelise fondi loomiseks, mis saaks selliseid võlakirju emiteerida, et ületada COVID-19st põhjustatud majandusprobleemid;
55. kutsub komisjoni üles kiirendama koroonavõlakirjade loomist, tehes ettepaneku luua sihtotstarbeline fond (ELi koroonaviiruse fond), mille õiguslik alus tagab Euroopa Parlamendile kaasotsustamisvolitused ja demokraatliku vastutuse ELi ja riiklikul tasandil ning mis suudab koguda kapitaliturgudel vähemalt triljon eurot võlakirjade emiteerimise kaudu, millest saadavat tulu kasutatakse liikmesriikide rahastamiseks proportsionaalselt koroonaviiruse puhangu mõjuga, mõõdetuna läbipaistvate ja ühiselt kokkulepitud näitajatega; nõuab ühtlasi, et selliste võlakirjade tagasimaksed tagataks liikmesriikide osamaksetega, mis on proportsionaalsed nende osakaaluga ELi SKPs; juhib tähelepanu sellele, et ideaaljuhul peaks selline panus olema uute ELi omavahendite vormis; nõuab, et väljamakstud vahendeid kasutataks kulude katmiseks, mis on vajalikud COVID-19 kriisi tervishoiu-, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede käsitlemiseks kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ELi kliimakohustustega;
56. rõhutab, et lühiajalise meetmena peaks Euroopa stabiilsusmehhanism viivitamatult laiendama ennetavaid krediidiliine riikidele, kes soovivad mehhanismile juurdepääsu, et rahuldada lühiajalisi rahastamisvajadusi COVID-19 vahetute tagajärgedega toimetulekuks; rõhutab, et selle rahastamise suhtes ei tohi kohaldada kokkuhoiuga seotud tingimusi;
57. nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid lepiksid kiiresti kokku märkimisväärse kapitalisüsti tegemises Euroopa Investeerimispanka, et see saaks kiiresti anda omapoolse olulise panuse COVID-19 majandusliku mõju leevendamisse, kusjuures see peab hõlmama uue EIP krediidiliini loomist, et tagada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate püsiv likviidsus;
58. soovitab, et VKEsid aidataks lisaks ka riigihanke-eeskirjade muutmisega, et võimaldada kohalike ettevõtete eelistamist riigihangetes;
59. on kindlalt veendunud, et solidaarsust, sealhulgas rahalist toetust, tuleb laiendada ka ELi naabritele, sealhulgas Lääne-Balkani riikidele, kes töötavad selle nimel, et tulevikus liiduga ühineda;
60. kiidab heaks komisjoni koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide paketi ja ühissätete määruse läbivaatamise kui olulised esimesed sammud, kuid rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad tegema veel palju rohkem ning kiiresti leidma ja kasutusele võtma iga ELi eelarvest eraldamata eurosendi, samuti kõik eelarves kulukohustustega sidumata vahendid, vaatamata sellele, kas need kuuluvad ühise põllumajanduspoliitika, Ühtekuuluvusfondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi või Euroopa Sotsiaalfondi raamesse, et täita COVID-19 vastase võitluse meditsiinilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi; on seisukohal, et eriti tuleb tähelepanu pöörata nende riikide vajadustele, kes olid majanduslikes raskustes juba enne COVID-19 kriisi;
61. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid tegutseksid kiiresti, et võimaldada liidus COVID-19 kriisile reageerimise raames kasutusele võetud programme ja vahendeid märkimisväärselt suurendada; märgib, et aasta alguses sisaldas ELi 2020. aasta eelarve rohkem kui nelja miljardi euro ulatuses varusid ja paindlikkusinstrumente, mis tuleb kiiresti kasutusele võtta; rõhutab, et ühtki ELi piirkonda ei tohiks kõrvale jätta; väljendab seetõttu heameelt esimese ja teise paranduseelarve projekti üle, millega liigutakse õiges suunas;
62. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid võtaksid võimalikult kiiresti ja hiljemalt enne suve lõppu vastu ülespoole korrigeeritud mitmeaastase finantsraamistiku määruse, et võimaldada ELi Covid-19 kriisile reageerimise raames kasutusele võetud programme ja rahalisi vahendeid märkimisväärselt suurendada;
63. nõuab, et ELi institutsioonid lepiksid kokku mitmeaastases finantsraamistikus, mille kogumaht on 1,324 miljardit eurot, tunnistades, et COVID-19 kriis on veelgi süvendanud vajadust ELi eelarve suurema vastupanuvõime järele; nõuab lisaks eespool nimetatud summat käsitlevale kokkuleppele ka stimuleerivate meetmete paketi kokkuleppimist (mis lisatakse ELi eelarvesse), et aidata lühemas ja keskmises perspektiivis toime tulla rahvatervise-, majandus- ja sotsiaalkriisiga, suurendada vastupanuvõimet ja keskmises ning kaugemas perspektiivis lahendada keskkonnakriisi;
64. tunnistab, et lisavahendid tuleb kasutusele võtta kiiresti ja bürokraatiavabalt, et aidata liikmesriikidel tulemuslikult võidelda COVID-19 ja selle tagajärgedega, kuid rõhutab, et vahetu kriisi lõppedes tuleb uurida selliste vahendite võimalikku väärkasutamist ja selle eest karistada; leiab seetõttu, et uuendatud mitmeaastane finantsraamistik peab hõlmama piisavaid vahendeid Euroopa Prokuratuuri jaoks, et võimaldada tal võita kodanike usaldus, võidelda pettuste vastu, arestida varasid ja seega saada keskmises perspektiivis eelarveneutraalseks; palub, et Euroopas Prokuratuuri eelarvet rahastataks rubriigist 7 (Euroopa avalik haldus), samuti nagu Euroopa Andmekaitseinspektorit, Euroopa välisteenistust või Euroopa Ombudsmani, et tugevdada prokuratuuri sõltumatust;
65. rõhutab, et EL peab tagama järgmise aasta eelarve suurema nähtavuse ja prognoositavuse enne suve ning, kui ta ei jõua kokkuleppele eelarvemahu vajalikus suurendamises, kiiresti vastu võtma erandolukorra lahendamise plaani, et vältida ELi programmide üldist sulgemist 2020. aasta lõpus;
Ühtne turg
66. toonitab, et kuigi ajutised piirimeetmed võivad teatavatel erijuhtudel olla vastuvõetavad, kui need on asjakohased, proportsionaalsed ja ajaliselt piiratud, peab komisjon tagama, et sellised meetmed ei riku vaba liikumise õigust, eelkõige mittediskrimineerimise põhimõtet;
67. on seisukohal, et COVID-19 vastases võitluses keskse tähtsusega valdkondade töötajate, eelkõige tervishoiutöötajate ja eakate hooldajate, aga ka toiduainesektori, näiteks põllumajandusettevõtete hooajatööliste piiriülest reisimist ei tohi piirata ja tuleb tagada nende tervishoid; rõhutab lisaks, et piirimeetmed ei tohi mõjutada varjupaigaõigust, perekonna taasühinemise ega perekonnaelu õigust ega kaasa tuua seda, et inimestel ei lubata kodumaale reisida;
68. rõhutab, et piirid peavad olema avatud kaubanduseks, eelkõige toiduainetega varustamiseks; juhib tähelepanu sellele, et vajadus piiriüleste hooajatöötajate järele võib muutuda veelgi pakilisemaks, kui, nagu paljud arvavad, saabub saagikoristusperioodil teine COVID-19 laine;
69. kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama kiirendatud piirikontrolli, et värsked tooted ei rikneks;
70. on veendunud, et niikauaks, kuni pikad järjekorrad ja sisenemiskeeld teatavatel liikmesriikide vahelistel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel piiridel kontrolli alla saadakse, tuleks peatada elusloomade eksport kolmandatesse riikidesse ja elusloomade vedu liikmesriikide vahel, kui see kestab kauem kui kaheksa tundi;
ELi ühiskonna, majanduse ja keskkonna tuleviku kaitsmine
71. on veendunud, et COVID-19 kriis suurendab absoluutset vajadust selliste ümberkujundavate algatuste järele nagu põhjalikum ja julgem Euroopa roheline kokkulepe, mis hõlmab ELi sotsiaalsete ja majanduslike institutsioonide ulatuslikku ajakohastamist; rõhutab, et võitlus kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu ei ole üksnes hädavajalik, et säilitada meie ühiskondade võime oma planeedil jõudsalt areneda, vaid see tagaks ka just niisuguse ulatusliku töökohtade loomise ja majandusarengu, mida ELi majandus COVID-19 šokist taastumiseks vajab;
72. nõuab tungivalt, et komisjon alustaks viivitamata tööd kogu ELi hõlmava rohelise majanduse investeeringute paketi loomiseks, mis küündib eesmärgiseade, ulatuse ja suuruse poolest palju kaugemale kui praegune kestliku Euroopa investeerimiskava ning mida rahastatakse uutest vahenditest ja omavahenditest, samuti ELi eelarve, ESMi ja EIP suuremast suutlikkusest, mida toetab Euroopa Keskpanga varadeostuvõime;
73. rõhutab, et keskkonnahoidliku majanduse taastamise investeeringute pakett peaks olema tõeliselt ümberkujundav projekt, mille eesmärk ei ole mitte ainult täita ELi keskkonnakohustusi, mis on vajalikud inimkonna elu toetava süsteemi säilitamiseks, vaid ühtlasi muuta kogu meie sotsiaal-majanduslikku süsteemi, et vähendada avalike teenuste ning põllumajandus-, majandus- ja finantssüsteemi ohtlikku vastupanuvõime puudust, mis kahjustab ELis elavate inimeste kestlikku heaolu;
74. rõhutab, et COVID-19 kriis on taas selgelt näidanud, et ELil ja eelkõige euroalal puuduvad majanduse juhtimise vahendid, mis võimaldaksid suunata rahalisi vahendeid sinna, kus neid majandustingimuste stabiliseerimiseks vajatakse; rõhutab, et seetõttu on väga oluline, et käimasolevates majandus- ja rahaliidu juhtimise reformides võetaks arvesse stabiliseerimise vajadust (sealhulgas lähenemise ja konkurentsivõime eelarvevahendi reformid ning riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide edasitagamissüsteemi kavad);
75. tunnistab vajadust avalikke teenuseid kaitsta ja ümber kujundada, et need tagaksid inimeste põhivajadused ja ökoloogilise ülemineku ning Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise; on veendunud, et oluline on kindlustada vastupanuvõime tulevastele kriisidele, et tagada kogu ELis tervishoiu, hariduse, puhta õhu ja vee, energia ja ühistranspordi ning sotsiaalkaitsega seotud avalike teenuste kaitse ja tagamine; on veendunud, et kätte on jõudnud aeg võtta kasutusele Euroopa tervisegarantii ja suurendada rahvatervisega seotud pädevust ELi tasandil; rõhutab, et Euroopa Tulevikukonvendi raames arutatavate teemade hulka tuleks lisada arutelu selle üle, mida tuleks pidada põhivajaduseks ja avalike teenuste kaudu pakkuda või ühisvarana kaitsta;
76. nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid kutsuksid valitsustevahelist bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlevat teaduslik-poliitilist platvormi üles algatama põhjalikku ülevaadet teadusuuringutest selliste pandeemiate seoste kohta nagu COVID-19, seagripp, MERS ja SARS, mida põhjustavad loomadelt inimestele kanduvad patogeenid ning bioloogilise mitmekesisuse halvenemine, raadamine ja muud maakasutuse muutused, et teavitada poliitikakujundajaid bioloogilise mitmekesisuse strateegiatest, mis vähendavad selliste zoonooside ohtu;
77. on otsustanud luua parlamendi erikomisjoni, millel on vajalik mandaat ja volitused, et kriisist ja kogu ELi hõlmavast reageerimisest õppust võtta ning anda liikmesriikidele paremad võimalused tulevikus sama ulatuslike probleemidega toime tulla, olenemata nende päritolust, ning võimaldada parlamendil esitada komisjonile ja nõukogule soovitusi;
78. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.