RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeolekuseaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi laiaulatuslikku autonoomiat
10.6.2020 - (2020/2665(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Harald Vilimsky, Marco Zanni, Jörg Meuthen, Susanna Ceccardi, Lars Patrick Berg, Bernhard Zimniok, Gerolf Annemans, Jaak Madison, Marco Campomenosi
fraktsiooni ID nimel
B9‑0174/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeolekuseaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi laiaulatuslikku autonoomiat
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseadust, mis võeti vastu 4. aprillil 1990. aastal ja jõustus 1. juulil 1997. aastal,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. juuni 2020. aasta avaldust Hiina Rahvavabariigi Hongkongi riikliku julgeolekuseaduse ja ELi vajaduse kohta kaitsta Hongkongi laiaulatuslikku autonoomiat,
– võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse 19. detsembri 1984. aasta ühisdeklaratsiooni Hongkongi küsimuse kohta, mida tuntakse ka Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsioonina,
– võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust kohta nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Hongkongi kohta 20 aastat pärast üleminekut[1],
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et 2019. aasta suvel algasid Hongkongi erihalduspiirkonnas massimeeleavaldused kavandatava seaduse vastu, mis käsitleb tagaotsitavaid õigusrikkujaid ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades ning mis oleks muu hulgas võimaldanud anda vangid välja Hiina Rahvavabariigile; arvestades, et selle seaduseelnõu vastased kartsid, et see kahjustab Hongkongi liberaalset õigussüsteemi, mis on seni olnud Hiina Rahvavabariigi õigussüsteemist suuresti sõltumatu põhimõtte „üks riik, kaks süsteemi“ alusel; arvestades, et Hongkongi erihalduspiirkonna valitsus võttis seejärel vastuolulise seaduseelnõu tagasi;
B. arvestades, et 28. mail 2020 võttis Hiina Kommunistlik Partei rahvakongressil Pekingis Hongkongi parlamendi osaluseta vastu riikliku julgeolekuseaduse, millega muudetakse opositsiooni tegevus karistatavaks ja nähakse ette ka julgeolekujõudude siirmine Hongkongi; arvestades, et see põhjustas Hongkongis uusi meeleavaldusi, mille käigus toimus veel kokkupõrkeid politsei ja meeleavaldajate vahel ning arvukaid vahistamisi;
C. arvestades, et kuigi Euroopa välisteenistus kritiseeris riikliku julgeolekuseadusega seotud sündmusi, on ta viimasel ajal rakendanud Hiina valitsuse suhtes leevenduspoliitikat, nõrgendades väidetavalt Pekingi survel väärinfot käsitleva olulise aruande elemente; arvestades, et seetõttu tuleks ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika kahtluse alla seada;
D. arvestades, et kahtluse alla ei tohi seada Hiina Rahvavabariigi territoriaalset terviklikkust ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse 19. detsembri 1984. aasta ühisdeklaratsiooni Hongkongi küsimuse kohta;
E. arvestades, et praeguseks on erakondadevaheline rahvusvaheline koalitsioon, kuhu kuulub ligikaudu 900 parlamendiliiget ja poliitikakujundajat rohkem kui 40 riigist ning mida juhivad Hongkongi endine kuberner Lord Patten ja endine Ühendkuningriigi välisminister Sir Malcolm Rifkind, teinud avalduse, milles mõistetakse hukka riiklike julgeolekualaste õigusaktide ühepoolne kehtestamine Pekingi poolt Hongkongis ning märgitakse, et kui rahvusvaheline üldsus ei saa olla kindel, et Peking peab Hongkongi puhul oma lubadustest kinni, ei saa inimesed usaldada ka ta muid lubadusi[2];
1. väljendab muret praeguse olukorra pärast seoses riikliku julgeoleku seaduse vastuvõtmisega rahvakojas 28. mail 2020, kuna see ühepoolne otsus rikub põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“ ja kahjustab seega Hongkongi autonoomseid õigusi erihalduspiirkonnana;
2. on teadlik, et rahvakoja otsus asetab Hongkongi taas ebastabiilsesse olukorda ja põhjustab rohkem proteste; tuletab Hiina Rahvavabariigi valitsusele meelde, et vastuoluline seadus, mis käsitleb tagaotsitavaid õigusrikkujaid ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades, on juba tagasi võetud ning et riiklikul julgeolekuseadusel on palju kaugemale ulatuv mõju ja see pisendab oluliselt Hongkongi staatust rahvusvahelises kogukonnas autonoomse piirkonnana, millel on majanduslikud tagajärjed Hiina Rahvavabariigile;
3. toetab mis tahes vormis rahumeelset protesti ja mõistab hukka vägivalla kasutamise mõlema poole poolt; rõhutab, et mõlemad pooled peaksid püüdma jõuda üksmeelele, et lahendada olukord rahumeelselt; loodab, et Hiina Rahvavabariigi valitsus täidab meeleavaldajate nõudmised ja tagab, et Hongkong jääb erihalduspiirkonnaks, et pingelist olukorda maandada;
4. rõhutab, et kõik liikmesriigid peaksid arendama oma välispoliitilisi suhteid Hiinaga kahepoolselt ja et ükski ELi ühepoolne otsus ei saa neid seada kahtluse alla; rõhutab, et Euroopa välisteenistust ja volinik Borrelli on teravalt kritiseeritud Hiina valitsuse suhtes väidetavalt leevendava poliitika vastuvõtmise pärast, mida demonstreerib Euroopa välisteenistuse eriaruanne väärinfo kohta COVID-19 kriisi ajal, mida on Pekingi survel märkimisväärselt muudetud ja leevendatud; on seetõttu veendunud, et Euroopa välisteenistus ei esinda liikmesriikide sellekohaseid välispoliitilisi huve;
5. rõhutab, et kolmandad isikud ei tohi Hiina terviklikkust kahjustada; rõhutab lisaks, et kõik pooled peavad austama Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsiooni Hongkongi kohta;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, liikmesriikide, läbirääkijariikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusele ja seadusandlikule kogule ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele.