RESOLUTSIOONI ETTEPANEK transpordi ja turismi kohta 2020. aastal ja pärast seda
10.6.2020 - (2020/2649(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Elena Kountoura, Anne‑Sophie Pelletier, José Gusmão, Marisa Matias
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0166/2020
B9‑0182/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon transpordi ja turismi kohta 2020. aastal ja pärast seda
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 6 punkti d,
− võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 195,
− võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta teatist „Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda“ (COM(2020)0550),
− võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta teatist „Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks – COVID-19“ (C(2020)3250),
− võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta suuniseid „Suunised transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks – COVID-19“ (C(2020)3139),
− võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta soovitust vautšerite kohta, mida pakutakse reisijatele tühistatud pakettreiside ja transporditeenuste hüvitamise alternatiivina COVID-19 pandeemia kontekstis,
− võttes arvesse komisjoni 13. mai 2020. aasta teatist „ELi juhend turismiteenuste pakkumise järkjärgulise taasalustamise ning majutus- ja toitlustusasutuste tervise-eeskirjade kohta – COVID-19“ (C(2020)3251),
– võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 15. aprilli 2020. aasta teatist „Ühtne Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas“,
− võttes arvesse koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatust (CRII) ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+-i (CRII+), mille Euroopa Parlament võttis vastu vastavalt 26. märtsil 2020 ja 17. aprillil 2020 ja millega liikmesriikidele võimaldatakse suuremat paindlikkust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel,
– võttes arvesse 540 miljardi euro suurust paketti, mille eurorühm võttis vastu selleks, et toetada liikmesriike, ettevõtjaid ja töötajaid COVID-19 kriisi ajal Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM), Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) kaudu,
– võttes arvesse ajutise raamistiku vastuvõtmist 19. märtsil 2020, et võimaldada liikmesriikidel majandust COVID-19 puhanguga seoses veelgi rohkem toetada, kasutades riigiabi eeskirjadega ette nähtud täielikku paindlikkust,
– võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta[1],
− võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),
− võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (COM(2020)0442),
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 18. märtsi 2020. aasta esialgset hinnangut „COVID-19 and the world of work: Impacts and Responses“,
− võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ[2],
− võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2302 pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kohta, eelkõige selle artiklit 13, mis käsitleb vastutust pakettreisi teenuste osutamise eest, artiklit 16, mis käsitleb abistamiskohustust ja peatükki V, mis reguleerib reisijate kaitsmist reisi korraldaja või müüja maksejõuetuse vastu[3],
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et COVID-19 pandeemia on põhjustanud kõigis ELi liikmesriikides ja kogu maailmas enneolematu tervishoiukriisi; arvestades, et COVID-19 pandeemia on avaldanud ülisuurt mõju ka tööhõivele, palkadele ja töötingimustele ning ELi liikmesriikide majandussüsteemidele tervikuna;
B. arvestades, et turismi- ja reisisektor on üks sektoreid, mida COVID-19 puhang on kõige rohkem mõjutanud; arvestades, et 2020. aasta esimeses kvartalis peatus kogu turismitegevus järk-järgult ELis ja kogu maailmas; arvestades, et selle sektori taastumine on ELi riikide majanduse, tööhõive ja sotsiaalse arengu jaoks otsustava tähtsusega;
C. arvestades, et paljud ELi liikmesriigid on kohaldanud selliseid meetmeid nagu vaba liikumise piiramine ja ajutine kontroll sisepiiridel; arvestades, et ELi välispiiridel on kohaldatud mittehädavajaliku reisimise piiranguid;
D. arvestades, et COVID-19 puhangul on suur mõju transpordile ja ühenduvusele ELis; arvestades, et haiguspuhangu ohjeldamiseks võetud meetmete tulemusel on transpordisektori tegevus, eriti reisijatevedu, märkimisväärselt vähenenud;
E. arvestades, et ELi turismisektoris töötab ligikaudu 13 miljonit inimest; arvestades, et Maailma Reisi- ja Turisminõukogu prognoosi kohaselt võivad reisi- ja turismisektorid kaotada 2020. aastal 75 miljonit töökohta kogu maailmas ja 6,4 miljonit töökohta ELis; arvestades, et paljudel töötajatel on ebakindlad töösuhted ja nad on kaotanud töö või võivad varsti töö kaotada; arvestades, et turism sõltub suurel määral hooaja- ja ajutistest töötajatest, kes töötavad sageli ebatüüpiliste tööhõivevormide alusel;
F. arvestades, et liikmesriigid peaksid kaotama reisipiirangud ja jätkama turismitegevust kooskõlastatult ning rakendama ühtlustatud tervishoiu- ja ohutusprotokolle; arvestades, et riikide valitsuste ühepoolsed ja killustatud meetmed tekitavad reisijate ja ettevõtjate jaoks ainult segadust ja häireid; arvestades, et töötajate ja klientide tervise kaitsmine peaks alati olema peamine prioriteet; arvestades, et kõik ettevõtjad peavad taasavamiseks järgima tervishoiu-, ohutus- ja füüsilise distantseerumise nõudeid;
G. arvestades, et turism on paljude sidusrühmadega keeruline sektor, milles täidab olulist rolli liikuvus; arvestades, et 90% sektorist moodustavad VKEd; arvestades, et enamik turismiettevõtjaid seisab silmitsi likviidsuskriisiga; arvestades, et kriis on avaldanud suurimat mõju VKEdele; arvestades, et füüsilisest isikust ettevõtjad, näiteks giidid, seisavad silmitsi majandusliku hävinguga;
H. arvestades, et mitme liikmesriigi, Euroopa piirkonna ja linna jaoks annab turism olulise panuse majanduslikku ja sotsiaalsesse struktuuri; arvestades, et sageli pakub turism töökohti ja sissetulekut piirkondadele, kus puuduvad alternatiivsed allikad; arvestades, et saared, rannikupiirkonnad ja äärepoolseimad piirkonnad on saanud COVID-19 kriisi tõttu suurimat majanduslikku kahju;
I. arvestades, et uute broneeringute puudumine ja enneolematud tühistamishüvitise taotlused on tekitanud reisi- ja turismisektorile ränga likviidsusprobleemi;
J. arvestades, et reisijate õigusi käsitlevaid ELi õigusakte ja ELi pakettreiside direktiivi on reisijate õiguste kaitseks rikutud, eelkõige seoses hüvitamisega klientidele, kes ei saanud pandeemia tõttu reisida, ning seoses lendude hilisema tühistamisega, reisi- ja turismisektori likviidsusprobleemiga ning teatavate ettevõtjate kalduvusega eelistada sidusrühmade antud laene muudele tarbijaõigustega seotud kohustustele;
K. arvestades, et võttes 13. mail 2020. aastal vastu teatise „Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda“ ning turismi- ja transpordipaketi, astus komisjon esimese sammu, et toetada transpordi- ja turismisektorite kooskõlastatud taastumist;
L. arvestades, et turismile ei ole ELi eelarves ette nähtud eraldi rida, ning et selles valdkonnas võetakse meetmeid eri fondide, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete raames;
M. arvestades, et turismi- ja transpordisektorid vajavad ELis liikumist kestlikuma, innovatiivsema ja vastupanuvõimelisema mudeli suunas;
1. tunnistab turismi- ja transpordisektori tähtsust kõigi ELi liikmesriikide majandusele ja tööhõivele; on seisukohal, et turismi- ja transpordisektori kiire lühiajaline toetamine, mis on küll vajalik nende püsimajäämise ja konkurentsivõime tagamiseks, peaks olema kooskõlas ELi CO2 heite vähendamise ja jätkusuutlikkuse kohustustega ning sellele peavad järgnema rakendusmeetmed, mis annavad reisijatele kindlustunde tagasi Euroopasse ja selle piires reisimiseks;
2. võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni 13. mai 2020. aasta teatise „Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda“ ning turismi- ja transpordipaketi; kutsub kõiki liikmesriike üles rakendama kooskõlastatud lähenemisviisi reisipiirangute kaotamiseks ning turvaliselt ja järk-järgult taastama transpordiühendusi ja turismitegevust, tagades samal ajal rahvatervise ning eelkõige töötajate ja reisijate tervise kaitse; rõhutab vajadust tõhusate ja selgete sanitaarprotokollide järele ELi tasandil, et tagada usaldus vastuvõtjate ja reisijate vahel;
3. rõhutab, et ELi reageeringut COVID-19 kriisile ei tohi kasutada transpordisektori veelgi suurema monopoolse koondumise edendamiseks, eelkõige lennundussektoris;
4. rõhutab, et ELi liikmesriikidel peaks olema võimalus muuta transpordisektori (raudtee, maantee, ühtne Euroopa taevas, sadamad) liberaliseerimist, et kaitsta inimeste huve, riiklikku suveräänsust ja arengut;
5. nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks täiendavalt kriteeriume, mida liikmesriigid peavad kasutama reisi- ja turismitegevuse taasalustamise üle otsustamisel; rõhutab, et praegune olukord ei taga sidusrühmadele ja reisijatele kindlustunnet suviseks turismihooajaks valmistumisel;
6. rõhutab, et sõeluuringud on tõhus vahend viiruse leviku vähendamiseks ja usalduse loomiseks juhtudel, kui sotsiaalne distantseerumine ei ole võimalik, näiteks õhusõidukite puhul, tingimusel et on olemas kiired, usaldusväärsed ja taskukohased sõeluuringumeetodid; kutsub komisjoni üles koostöös Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja liikmesriikidega korrapäraselt hindama nendele tingimustele vastavate testide olemasolu ning võimaluse korral korraldama kooskõlastatud hankeid, et tagada parimad võimalikud tingimused ja hind; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid kõiki olemasolevaid rahastamisvahendeid, et tagada kodanike tasuta testimine;
7. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon tagaksid kõikide töökohtade kaitse turismi- ja transpordisektoris, edendades kollektiivläbirääkimistel põhinevaid inimväärseid ja reguleeritud töötingimusi ning parandades sektori töötajate üldisi sissetulekutingimusi; rõhutab, et tööhõivetoetus peab hõlmama kõiki töötajaid, sealhulgas ebatüüpiliste tööhõivevormidega töötajaid, kes on seni laialdaselt kõrvale jäetud lühendatud tööajast või muudest riiklike palgahüvitusskeemide vormidest; rõhutab, et majanduslike kõikumiste ületamiseks tuleks investeerida kvaliteetsete töökohtade ja finantsstabiilsuse edendamisse;
8. rõhutab, et praegune tervishoiukriis näitab, kui oluline on investeerida ühistransporti; taunib tarneraskusi ja reisijate vedu tingimustel, millega ei kaitsta rahvatervist;
9. kutsub üles looma liikmesriikides miinimumsissetuleku tagamise süsteemi, mis täiendaks universaalseid ja kvaliteetseid avalikke teenuseid, nimelt tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuseid, pakkudes inimväärseid elutingimusi ja tõhusat turvavõrku kõige haavatavamatele, eriti sellise kriisi nagu praeguse COVID-19 kriisi ajal, et saavutada täielik sotsiaalne kaasatus;
10. rõhutab, et tuhandetel ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, on raskusi ellujäämisega, samas kui paljud neist seisavad silmitsi maksejõuetusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima arenguid ja hindama tõhustatud erakorralise toetuse võimalust seoses juba välja kuulutatud vahenditega, võttes kõik asjakohased meetmed, et kiiresti vältida elujõuliste ettevõtjate, eelkõige VKEde pankrotti, sealhulgas näiteks tagatised ja odavad laenud ning tagasimaksmata võlgadega seotud kokkulepped, nagu maksusoodustused, pangalaenude tagasimaksmise edasilükkamine ja lahendused teenuseosutajate riskide katmiseks kuni turismi- ja transpordivoogude taastumiseni;
11. märgib, et suutmatus vältida pankrottide lainet sektoris asetab allesjäänud suured ettevõtjad turgu valitsevasse seisundisse, mis toob tarbijatele kaasa kõrgemad hinnad ja allesjäänud VKEdele väiksema sissetuleku;
12. nõuab tarbijate õiguste ja reisijate õiguste täielikku kaitset teatavate ettevõtjate ebaseadusliku tegevuse eest; kutsub liikmesriike üles tagama tarbijate ja reisijate õiguste kõige rangem ja kiirem jõustamine, eriti juhul, kui kõnealused ettevõtjad saavad kasu avaliku sektori päästeabist; nõuab reisitagatisfondi loomist, et tagada reisijate õiguste tõhus kaitse;
13. nõuab, et ELi majanduse taastamise kavaga toetataks jõuliselt turismi- ja transpordisektorit; nõuab, et märkimisväärne osa taastamise kavast – vähemalt 20% – pühendataks sektori taaselustamisele; nõuab, et kõnealune taastamise kava oleks rangelt kooskõlas ELi CO2 heite vähendamise ja kestlikkuse alaste kohustustega; nõuab sotsiaalselt vastutustundlikku lähenemist töökohtade ja palkade kaitsmisele;
14. rõhutab turismi tähtsust teatavates ELi riikides ja geograafilistes piirkondades, kus turismiga seotud teenused on sageli oluline tegur tööhõive tagamisel ja kohaliku elanikkonna üks peamisi sissetulekuallikaid; kutsub komisjoni üles töötama välja kohandatud meetmed liikumisvabaduse ja transpordiühenduste taastamiseks äärepoolseimate piirkondade ja saarte ning ELi mandriosa vahel; juhib tähelepanu sellele, et nende piirkondade jaoks on äärmiselt olulised spetsiaalsed ühendused ning täiendav rahaline ja haldustoetus; rõhutab, kui oluline on ELi turismistrateegias ja -algatustes keskenduda ranniku- ja merendusvaldkonnale, sealhulgas rahastamisvõimalustele ning müügiedendus- ja kommunikatsioonivahenditele, võttes selleks kasutusele kohandatud poliitika koostöös sihtkoha sidusrühmade ja ametiasutustega;
15. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku uue Euroopa sotsiaalturismi programmi kohta, mis võimaldaks haavatavatel ühiskonnarühmadel kasutada riiklikke turismivautšereid teistes liikmesriikides asuvates seotud ettevõtetes, kes pakuvad ka oma kodanikele sotsiaalturismi programmi; märgib, et paljud liikmesriigid rakendavad selliseid programme väga heade tulemustega, ning usub, et oleks väga positiivne muuta need kavad ELi tasandil koostalitlusvõimeliseks;
16. kordab oma nõudmist luua järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) säästva turismi jaoks eraldi eelarverida ning juhib tähelepanu sellele, et puudub konkreetne ja sihtotstarbeline rahastamisvahend, mis aitaks suurendada sektoris jõukust ja kasvu;
17. kutsub komisjoni üles uurima kriisiohjamise mehhanismi teostatavust ja võimalikku kasu ELi turismisektorile, mitte üksnes selleks, et reageerida asjakohaselt ja kiiresti praegusele COVID-19 puhangule, vaid ka selleks, et valmistuda sellisteks edasisteks väljakutseteks nagu kliimamuutused, sihtkohtade liigne külastatavus, julgeolekuküsimused, ning propageerida Euroopat maailma juhtiva turismisihtkohana; rõhutab, kui oluline on sellesse lisada rahastamislahendused lühiajalisele rahaliste vahendite nappusele ning näha käivitamiseks ette ka keskmise tähtajaga ja pikaajalised raamistikud ja strateegiad;
18. juhib tähelepanu sellele, et peamine eesmärk peab olema turismi kestlikkus ja vastupanuvõime kooskõlas kohustustega, mille EL on võtnud Pariisi kliimakokkuleppe alusel, et tagada kvaliteetsete töökohtade loomine, kestlik majanduskasv ning suurem panus sotsiaalsesse ja piirkondlikku ühtekuuluvusse;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.
- [2] ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
- [3] ELT L 326, 11.12.2015, lk 1.