Resolutsiooni ettepanek - B9-0195/2020Resolutsiooni ettepanek
B9-0195/2020

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta

16.6.2020 - (2020/2685(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Christine Anderson, Marco Campomenosi, Nicolaus Fest, Jaak Madison, Thierry Mariani, Jörg Meuthen, Jérôme Rivière, Tom Vandendriessche, Harald Vilimsky, Marco Zanni
fraktsiooni ID nimel

Menetlus : 2020/2685(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0195/2020
Esitatud tekstid :
B9-0195/2020
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B9‑0195/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta

(2020/2685(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse 1976. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eriti selle artiklit 21,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 6 punkti a,

 võttes arvesse ELi põhiõiguste harta artiklit 1,

 võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühist seisukohta terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (2001/931/ÜVJP),

 võttes arvesse nõukogu 13. jaanuari 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/20, millega ajakohastatakse nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2019/1341,

 võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 17. juuni 2020. aasta avaldust George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta,

 võttes arvesse oma 15. märtsi 2001. a.. aasta resolutsiooni olukorra kohta Afganistanis ja sealse kultuuripärandi hävitamise kohta[1],

 võttes arvesse oma 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da’eshi poolt[2],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et George Floyd suri 25. mail 2020 Ameerika Ühendriikides Minneapolises pärast politsei sekkumist; arvestades, et sellest vahejuhtumist on tehtud videosalvestis, mida on laialdaselt levitatud sotsiaalmeediakanalites ja mis on vapustanud kogu maailma;

B. arvestades, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 21 tunnustatakse õigust rahumeelsele meeleavaldusele;

C. arvestades, et vasakäärmuslikud rühmitused on rakendanud George Floydi surma oma kuritegelike eesmärkide teenistusse; arvestades, et need rühmitused on propageerinud vägivaldseid meeleavaldusi USAs ja Euroopas; arvestades, et eelkõige liikumine ANTIFA on George Floydi surma vastu protestimise ettekäändel korraldanud ja toime pannud vägivaldseid rünnakuid Ameerika Ühendriikides ja mujal;

D. arvestades, et teadaolevalt on liikumine ANTIFA õhutanud ja toime pannud vägivallaakte Euroopas; arvestades, et seoses George Floydi surmaga on Prantsusmaal vasakäärmuslaste ja ANTIFA nime all tuntud rühmituste eestvedamisel toimunud tõsiseid sündmusi; arvestades, et neid aktsioone on õhutanud eelkõige erakond La France Insoumise, mis kuulub fraktsiooni GUE/NGL alla;

E. arvestades, et George Floydi surma järel toimusid kõikjal USAs ja Euroopas Black Lives Matter (BLM) meeleavaldused, vaatamata COVID-19 pandeemiale; arvestades, et need meeleavaldused mandusid jõuguvägivallaks, mässudeks ja rüüstamisteks, millega kahjustati pöördumatult avalikku ja eraomandit;

F. arvestades, et liikumine BLM kasutab diskrimineerivat retoorikat; arvestades, et erandlikud politseivägivalla juhtumid tabavad igasuguse taustaga inimesi; arvestades, et liikumine Black Lives Matter näib unustavat, et kõigi elud on olulised;

1. avaldab sügavat kaastunnet George Floydi perekonnale ja sõpradele ning mõistab teravalt hukka asjaolu, et George Floyd tapeti politsei ülemäärase jõukasutuse tagajärjel;

2. mõistab hukka vähesed teadaolevad politsei jõhkruse juhtumid, mille all kannatavad võrdsel määral igasuguse taustaga inimesed; avaldab toetust politseijõududele kui olulisele õigusriigi põhimõtte jõustamise vahendile;

3. tuletab meelde, et kriminaaljuurdlus kuulub riiklike kohtute pädevusse; leiab, et ei ole põhjust arvata, nagu ei suudaks USA õigussüsteemid süüdlasi vastutusele võtta; on lisaks seisukohal, et igasugune jõuguvägivald on lubamatu;

4. mõistab hukka vägivaldsed ja purustavad meeleavaldused, mis puhkesid kogu maailmas pärast George Floydi surma, mida kasutati vägivallatsemise ettekäändena ning mis põhjustasid mõõtmatut majanduslikku ja mõnel juhul ka füüsilist kahju; on šokeeritud hävitustööst ja rüüstamisest, mida toetavad muu hulgas vasakpoolsed ja äärmusvasakpoolsed rühmitused; mõistab igasuguse vägivalla ja hävitustöö kõige karmimalt hukka; palub neil, kes tahavad meelt avaldada, teha seda rahumeelselt;

5. jälgib õudusega nn edumeelsete kaldumist Talibani meenutavasse hävitamisesse ja sektantlusse; mõistab hukka vandalismi ja hävitustöö maailma kunsti- ja kultuuripärandisse kuuluvate kujude ja muude objektide kallal, mis on muudetud vägivaldsete rünnakute sihtmärgiks, mille eesmärk on nende tähenduse ja ajaloolise väärtuse mälust kustutamine või ärakasutamine;

6. tuletab meelde, et raskete süütegude korral kehtib isikliku kriminaalvastutuse põhimõte, ja väljendab sellega seoses solidaarsust enamiku seaduskuulekate politseiametnikega, kes täidavad, enamasti väga vaenulikus keskkonnas, avaliku julgeoleku tagamise olulist ülesannet;

7. on seisukohal, et enamik peavoolumeedia teateid George Floydi surma ja sellele järgnenud meeleavalduste kohta on olnud erapoolikud ning on õhutanud ühiskonna polariseerumist;

8. väljendab muret kogu maailmas George Floydi surma järel toimunud massimeeleavalduste pärast, kus ei järgita suhtlemisdistantsi hoidmise nõudeid, mis võib tõsiselt takistada COVID-19 pandeemia tõkestamist; kutsub ametivõime üles järgima seaduse võrdse kohaldamise põhimõtet, kuna paljudel varasematel meeleavaldustel tuli täielikult järgida suhtlemisdistantsi hoidmise nõudeid, mis piiravad kogunemisvabadust;

9. on seisukohal, et rassism on paljutahuline küsimus, mille toimepanijad ja ohvrid on erineva taustaga; mõistab rassistlike teooriatena hukka sellised mõisted nagu valgete eesõigused ja kollektiivne ajalooline süü; väidab, et ükski inimene ei tohiks oma nahavärvi pärast kellegi teise ees vabandada või põlvitada; tuletab meelde, et ELi põhiõiguste harta artiklis 1 on sätestatud, et inimväärikus on puutumatu, nii et mitte ainult mustanahaliste, vaid kõigi elud on ühtmoodi olulised;

10. juhib tähelepanu sellele, et Nigeerias on radikaalsed islamistid, näiteks Boko Harami kultuse järgijad tapnud tuhandeid musti kristlasi, kuid mitte keegi nn BLM-liikumisest ei ole nende ohvrite kaitseks välja astunud; juhib lisaks tähelepanu sellele, et Lõuna-Aafrikas on pärast apartheidi lõppemist mõrvatud rohkem kui 2000 valget farmerit, kuid poliitilise korrektsuse põhimõtet järgiv rahvusvaheline üldsus on seda ignoreerinud;

11. palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal koos nõukoguga mõista sõnaselgelt hukka igasugune rassism ja deklareerida, et igaühe elu on oluline;

12. väljendab oma toetust Ameerika Ühendriikidele meeleavaldustel avaliku korra tagamise eest ning toetab avalikku julgeolekut ohustavate vägivaldsete organisatsioonide lisamist terroriorganisatsioonide nimekirja; palub kõrgel esindajal / asepresidendil teha nõukogule ettepanek vaadata läbi ELi poolt tunnustatud terroriorganisatsioonide nimekiri, et võtta vajalikke vastumeetmeid;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, USA tegevesindajale ELi juures ning Ameerika Ühendriikide Esindajatekojale ja valitsusele.

Viimane päevakajastamine: 17. juuni 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika