Resolutsiooni ettepanek - B9-0196/2020/REV1Resolutsiooni ettepanek
B9-0196/2020/REV1
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta

16.6.2020 - (2020/2685(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Michael Gahler, Isabel Wiseler-Lima, Roberta Metsola, Sandra Kalniete, Esteban González Pons
fraktsiooni PPE nimel
Evin Incir, Birgit Sippel, Tonino Picula, Kati Piri, Simona Bonafè, Javier Moreno Sánchez, Iratxe García Pérez, Juan Fernando López Aguilar, Sylvie Guillaume
fraktsiooni S&D nimel
Sophia in ’t Veld, Hilde Vautmans, Samira Rafaela, Nicolae Ştefănuță
fraktsiooni Renew nimel
Alice Kuhnke
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Martin Schirdewan, Clare Daly, Younous Omarjee, Pernando Barrena Arza, Konstantinos Arvanitis, Malin Björk, Marisa Matias, José Gusmão, Sira Rego, Cornelia Ernst, Miguel Urbán Crespo
fraktsiooni GUE/NGL nimel


Menetlus : 2020/2685(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0196/2020
Esitatud tekstid :
B9-0196/2020
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B9-0196/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta

(2020/2685(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle preambuli teist taanet ning neljandat kuni seitsmendat taanet, samuti lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ja artiklit 6, 

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19,

– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 2, 3, 4, 5 ja 21,

– võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust[1],

– võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega[2],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK[3],

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2020. aasta põhiõiguste aruannet, FRA poolt 2017. aasta detsembris avaldatud teist Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise uuringut (EU-MIDIS II), FRA uuringuid „Being black in the EU“ („Olla mustanahaline ELis“), mis avaldati 23. novembril 2018 ja 15. novembril 2019, ning FRA aruannet Aafrika päritolu inimeste kogemuste kohta seoses rassilise diskrimineerimise ja rassistliku vägivallaga ELis,

– võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal[4],

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone maailma vähemuste vastu suunatud rassismi ja vihkamise kohta,

– võttes arvesse oma 26. märts 2019. aasta resolutsiooni Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas[5],

– võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni õiguse kohta rahumeelselt meelt avaldada ja jõu proportsionaalse kasutamise kohta[6],

– võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muus vormis sallimatusega võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

– võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldisi poliitilisi soovitusi,

– võttes arvesse George Floydi surma järel komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2. juunil 2020. aastal video teel toimunud pressikonverentsi,

– võttes arvesse oma 5. juuni 2020. aasta arvamuste vahetust George Floydi juhtumi üle inimõiguste allkomisjonis,

– võttes arvesse FRA 5. detsembri 2018. aasta väljaannet „Preventing unlawful profiling today and in the future: a guide“ („Ebaseadusliku profileerimise ennetamine praegu ja edaspidi: juhend“),

– võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 12 diskrimineerimiskeelu kohta,

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 19. septembri 2001. aasta soovitust Euroopa politseieetika koodeksi kohta,

– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

– võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni ja rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee üldsoovitusi,

– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 28. mai 2020. aasta avaldust, milles ta mõistis hukka George Floydi tapmise,

– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste sõltumatute ekspertide 5. juuni 2020. aasta avaldust süsteemse rassismi vastu suunatud meeleavalduste kohta Ameerika Ühendriikides,

– võttes arvesse 2002. aasta Durbani deklaratsiooni ja tegevuskava ning selle järelmeetmeid ning rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormidega tegeleva ÜRO eriraportööri aruannet rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seonduva sallimatuse vastu võitlemise kohta,

– võttes arvesse Aafrika päritolu inimeste ÜRO aastakümmet,

– võttes arvesse USA põhiseadust,

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et 25. mail 2020 vahistati Minneapolises Minnesotas 46-aastane relvastamata afroameeriklane George Floyd väidetavalt valeraha kasutamise eest ning ta suri pärast seda, kui valge politseiametnik oli 8 minutit 46 sekundit põlvega tema kaelale surunud; arvestades, et George Floyd oli korduvalt öelnud, et ta ei saa hingata;

B. arvestades, et George Floydi surm, mis lisandus politseiametnike poolt ülemäärase jõu kasutamise ja tapmisjuhtumite loetellu, vallandas massilisi meeleavaldusi ja proteste rassismi ja politsei jõhkruse vastu kogu USAs ja üle maailma;

C. arvestades, et pärast massimeeleavaldusi asendati politseiametnik Derek Chauvinile esitatud esialgne süüdistus kolmanda astme mõrvas ilma kavatsuseta tappa süüdistusega teise astme mõrvas ja tapmises, mille eest on võimalik määrata maksimaalne kombineeritud karistus 35 aastat; arvestades, et veel kolm George Floydi vahistamisega seotud politseiametnikku vallandati ning neile on esitatud süüdistus kaasaaitamises;

D. arvestades, et George Floydi surmale järgnenud meeleavaldustele eelneb pikk ajalugu, täis meeleavaldusi politsei jõhkruse ja rassismi vastu USAs; arvestades, et USAs moodustavad mustanahalised inimesed ja teise nahavärviga inimesed vangistatud elanikkonnast kuni 40 %, samas kui nad moodustavad kogu elanikkonnast 13 %; arvestades, et USA politsei poolt kinnipeetavate suremus on mustanahaliste inimeste puhul kuus korda suurem kui valgete puhul ja hispaania keelt kõnelevate elanike puhul kolm korda suurem[7], nagu ka nende suhtes ülemäärase või surmava jõu kasutamine, mis on teise nahavärviga inimesi ebaproportsionaalselt mõjutanud;

E. arvestades, et meeleavalduste ajal toimusid mõned üksikud vägivaldsed intsidendid, sealhulgas Minneapolises;

F. arvestades, et president Trump saatis appi korda tagama USA Rahvuskaardi;

G. arvestades, et USA presidendi reaktsioon ja vaenu õhutav retoorika, sealhulgas tema ähvardused saata kohale USA armee, kui käimasolevad protestid ei lõppe, üksnes tugevdasid meeleavaldusi;

H. arvestades, et CNNi reporter Omar Jimenez ja tema kolleegid vahistati Minneapolise meeleavalduse kajastamise käigus ning vabastati hiljem pärast kinnitust, et nad on meediatöötajad; arvestades, et suurt hulka ajakirjanikke takistati meeleavaldusi vabalt kajastamast, hoolimata sellest, et nad näitasid selgesti märgataval viisil oma pressikaarte, ning politseijõud ründasid kümneid ajakirjanikke, kellest mõned said raskeid vigastusi;

I. arvestades, et EL järgib kindlalt sõna- ja teabevabadust ning kogunemis- ja ühinemisvabadust; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt peavad kõik põhiõiguste piirangud järgima seaduslikkuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

J. arvestades, et pärast George Floydi surma ja meeleavaldusi USAs on tuhanded inimesed avaldanud meelt Euroopa linnades ja teistes linnades üle kogu maailma, et toetada USA meeleavaldusi ja protestida rassismi vastu liikumisega Black Lives Matter; arvestades, et liikumine Black Lives Matter ei ole uus;

K. arvestades, et mõnes ELi liikmesriigis tugevdasid protestid mustanahaliste ja teise nahavärviga inimeste vastu suunatud rassismi vastast liikumist ning tuletasid meelde ka Euroopa koloniaalmineviku ja selle rolli Atlandi-üleses orjakaubanduses; arvestades, et seda ebaõiglust ja inimsusevastaseid kuritegusid tuleks tunnistada ELi ja selle liikmesriikide tasandil ning nendega tegeleda institutsioonilisel tasandil ja hariduse andmisel;

L. arvestades, et demokraatlik rahvusvaheline üldsus on kindlalt tagasi lükanud ülemäärase jõu kasutamise, mõistnud hukka igasuguse vägivalla ja rassismi ning nõudnud, et kõigi selliste juhtumitega tegeletaks kiiresti, tõhusalt ning õigusriiki ja inimõigusi täielikult austades;

M. arvestades, et demokraatia, õigusriik ja põhiõigused on ELi õiguses sätestatud peamised põhimõtted; arvestades, et need ühised põhimõtted ja väärtused peaksid ühendama meid võitluses ebaõigluse, rassismi ja diskrimineerimise kõigi vormide vastu;

N. arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus, mida tuleks täiel määral austada;

O. arvestades, et põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et keelatud on igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

P. arvestades, et ELi moto „Ühinenud mitmekesisuses“ hõlmab mitte ainult kodakondsust, vaid ka kõiki eespool nimetatud asjaolusid;

Q. arvestades, et rassism tekitab muret kogu maailmas ning rassistlikud ja ksenofoobsed hoiakud on visad kaduma kõikjal maailmas;

R. arvestades, et FRA andmetel on rassiline diskrimineerimine ja ahistamine levinud kogu Euroopa Liidus[8]; arvestades, et rassilised ja etnilised vähemused kannatavad ahistamise, vägivalla ja vihakõne all nii internetis kui ka mujal; arvestades, et rassilised ja etnilised vähemused kogevad ELis struktuurset diskrimineerimist kõikides valdkondades, sealhulgas eluaseme, tervishoiu, tööhõive ja hariduse valdkonnas;

S. arvestades, et FRA uuringus märgiti, et rassilised rühmad, keda rassism ja diskrimineerimine Euroopas etnilise või sisserändaja tausta tõttu kõige enam mõjutab, on romad ning Põhja-Aafrikast ja Sahara-tagusest Aafrikast pärit inimesed[9];

T. arvestades, et teatavad arvamusliidrid ja poliitikud kogu ELis võtavad omaks rassistlikke ja ksenofoobseid hoiakuid, edendades sotsiaalset kliimat, mis soodustab rassismi, diskrimineerimise ja vaenukuritegude lokkamist; arvestades, et seda kliimat õhutavad veelgi populistlikud ja äärmuslikud liikumised, mis püüavad meie ühiskondi lõhestada; arvestades, et need teod on vastuolus Euroopa ühiste väärtustega, mida on kohustunud kaitsma kõik liikmesriigid;

U. arvestades, et politsei ja õiguskaitsejõudude töö eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust ELis ning kaitsta neid kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku tegevuse või tegude eest ning kohaldada seadust, mõnikord keerulistes tingimustes;

V. arvestades, et rassismi, diskrimineerimist ning ülemäärase ja surmava jõu kasutamist politsei poolt esineb ka ELis; arvestades, et mitme liikmesriigi õiguskaitseasutusi on ülemäärase jõu kasutamise eest kritiseeritud; arvestades, et kui inimene puutub kokku riigi politsei või muude ametnikega, pisendab sellise füüsilise jõu kasutamine, mis ei ole inimese enda käitumise tõttu rangelt vajalik, inimväärikust ja kujutab endast põhimõtteliselt Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 3 sätestatud õiguse rikkumist[10]; arvestades, et jõu ebaproportsionaalne kasutamine tuleks karmilt hukka mõista;

W. arvestades, et FRA on teatanud, et mustanahalised inimesed ja teise nahavärviga inimesed kogevad ELis rassilist ja diskrimineerivat profileerimist; arvestades, et viie aasta jooksul enne küsitlust oli politsei kinni pidanud veerandi kõigist FRA poolt küsitletud Aafrika päritolu inimestest, kellest 41 % iseloomustas viimast peatamist rassilise profileerimisena[11];

X. arvestades, et enamik (63 %) politsei rassistlike füüsiliste rünnakute ohvritest ei teatanud intsidendist kas seetõttu, et nad tundsid, et teatamine ei muudaks midagi (34 %), või seetõttu, et nad ei usalda või kardavad politseid (28 %)[12]; arvestades, et politseivägivalla ohvritele on vaja tagada kaitse ja õiguskaitse kättesaadavus;

Y. arvestades, et OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) iga-aastases vihakuritegude aruandes leitakse, et mustanahalised ja teise nahavärviga inimesed on sageli rassistliku vägivalla ohvrid, kuid paljudes riikides puudub vägivallarünnakutest toibuvatele ohvritele õigusabi ja rahaline toetus;

Z. arvestades, et ELi institutsioonid peavad võtma konkreetseid meetmeid, et võidelda struktuurse rassismi, diskrimineerimise ning rassiliste ja etniliste vähemusrühmade alaesindatuse vastu oma struktuurides;

AA. arvestades, et võitlust rassismi ja diskrimineerimise vastu meie ühiskondades tuleb tõhustada ja see on meie ühine vastutus; arvestades, et Euroopa Liit peab kiiresti hakkama mõtlema struktuursele rassismile ja diskrimineerimisele, millega puutuvad kokku paljud vähemusrühmad, ja pühenduma selle vastu võitlemisele;

1. rõhutab, et mustanahaliste elud on olulised („Black Lives Matter“);

2. mõistab karmilt hukka George Floydi kohutava surmamise USAs ning samalaadsed tapmised mujal maailmas; avaldab kaastunnet tema ja teiste ohvrite sugulastele ja sõpradele; nõuab, et ametivõimud seda juhtumit ja teisi sellesarnaseid põhjalikult uuriksid ja süüdlased kohtu alla annaksid;

3. mõistab teravalt hukka kõik rassismi, vaenu ja vägivalla vormid ning kõik füüsilised või verbaalsed rünnakud, mis on suunatud teatava rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste või kodakondsusega inimeste vastu nii avalikus kui ka erasektoris; tuletab meelde, et meie ühiskonnas ei ole kohta rassismile ja diskrimineerimisele; palub komisjonil, Euroopa Ülemkogul ja nõukogul võtta kindel ja otsustav seisukoht rassismi, vägivalla ja ebaõigluse vastu Euroopas;

4. kutsub Ameerika Ühendriikide valitsust ja ametivõime üles astuma otsustavaid samme, et võidelda riigis esineva struktuurse rassismi ja ebavõrdsusega, mis avaldub politsei jõhkruses; mõistab hukka rahumeelsete USA meeleavaldajate ja ajakirjanike represseerimise politsei poolt ning peab äärmiselt kahetsusväärseks USA presidendi ähvardust kasutada protestijate vastu USA armeed;

5. avaldab toetust hiljutistele suurtele rassismi ja diskrimineerimise vastastele meeleavaldustele, mis vallandusid Euroopa pealinnades ja teistes linnades pärast George Floydi surma; rõhutab meeleavaldajate üleskutset seista vastu rõhumisele ja struktuursele rassismile Euroopas; väljendab solidaarsust, austust ja toetust rahumeelsete meeleavalduste suhtes ning on veendunud, et meie ühiskonnad peavad tegema lõpu struktuursele rassismile ja ebavõrdsusele; tuletab meelde, et rahvusvaheliste lepingute kohaselt on igal inimesel õigus rahumeelselt protesti avaldada; peab kahetsusväärseks üksikuid vägivaldseid intsidente, mis on meeleavaldustel aset leidnud;

6. kutsub kõiki juhte ja kodanikke üles mitte taganema väärtustest ja jõulisemalt välja astuma inimõiguste, demokraatia, seaduse ees võrdsuse ning vaba ja sõltumatu meedia kaitseks; mõistab hukka juhtide avaldused ja tegevuse, mis võivad kahjustada väärtusi ja suurendada lõhesid meie ühiskondades; märgib, et need väärtused on ühised nii Euroopa Liidu kui ka USA põhialustele ja meie Atlandi-ülesele koostööle; rõhutab, kui oluline on tihedam parlamentidevaheline koostöö Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi raames, et vahetada eelseisval kohtumisel arvamusi ja häid tavasid ning määrata kindlaks õiguslikud vahendid struktuurse rassismi vastu võitlemiseks ja inimõiguste kaitsmiseks;

7. kutsub üles tegema tihedamat mitmepoolset koostööd, et võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), ÜRO, Aafrika Liit ja Euroopa Nõukogu, ning teiste rahvusvaheliste partneritega, et võidelda rassismi vastu rahvusvahelisel tasandil; tunnustab 54 Aafrika riigi taotlust korraldada 17. juunil 2020 ÜRO Inimõiguste Nõukogus kiireloomuline arutelu praeguste rassiliselt ajendatud inimõiguste rikkumiste, süsteemse rassismi, politsei jõhkruse ja rahumeelsete meeleavalduste vastase vägivalla teemal;

8. nõuab, et ELi institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriigid mõistaksid jõuliselt ja avalikult hukka ebaproportsionaalse jõu kasutamise ja rassistlikud suundumused õiguskaitses, ükskõik millal ja kus need ka ei ilmneks – ELis, USAs ja kogu maailmas;

9. on seisukohal, et rassismivastane võitlus on horisontaalne küsimus ja et seda tuleks arvesse võtta kõigis liidu poliitikavaldkondades; tuletab meelde, et kõigil kodanikel peaks nii üksikisiku kui ka rühma tasandil olema õigus kaitsele rassilise ebavõrdsuse eest ning see peaks hõlmama positiivseid meetmeid kodanike õiguste edendamiseks ning täielikuks ja võrdseks kasutamiseks;

10. tuletab meelde oma 26. märtsil 2019 vastu võetud resolutsiooni Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta ning nõuab, et EL ja selle liikmesriigid seda järgiksid;

11. on sügavalt mures viimastel aastatel ELi riikide julgeolekujõududes ilmsiks tulnud paremäärmusluse juhtumite pärast[13];

12. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles ametlikult tunnistama mustanahaliste ja teise nahavärviga inimeste vastu varem toime pandud ebaõiglust ja inimsusevastaseid kuritegusid; sedastab, et orjakaubandus on inimsusevastane kuritegu, ja nõuab, et 2. detsember kuulutataks orjakaubanduse kaotamise Euroopa mälestuspäevaks; soovitab liikmesriikidel võtta mustanahaliste ja teise nahavärviga inimeste ajalugu koolide õppekavadesse;

13. kordab, et haridusel on oluline roll eelarvamuste ja stereotüüpide murdmisel ning sallivuse, mõistmise ja mitmekesisuse edendamisel, ja rõhutab, et haridus on üks peamisi vahendeid struktuurse diskrimineerimise ja rassismi kõrvaldamiseks meie ühiskonnast;

14. kutsub ELi juhte üles korraldama Euroopa rassismivastase tippkohtumise, kus käsitletaks struktuurse diskrimineerimise vastast võitlust Euroopas lähitulevikus; nõuab, et komisjon esitaks tervikliku rassismi- ja diskrimineerimisvastase strateegia ning liikmesriikide rassismivastaste tegevuskavade ELi raamistiku, mis sisaldaks eraldi komponenti võitluseks nende nähtuste vastu õiguskaitseasutustes, järgides samal ajal valdkonnaülest lähenemisviisi; kutsub nõukogu üles kavandama võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva nõukogu erikoosseisu loomist; nõuab, et ELi institutsioonid looksid institutsioonidevahelise töörühma, et võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu ELi tasandil;

15. kutsub liikmesriike üles edendama diskrimineerimisvastast poliitikat kõigis valdkondades ning töötama tihedas koostöös kodanikuühiskonna ja asjaomaste kogukondadega välja rassismivastased riiklikud tegevuskavad, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu haridus, eluase, tervishoid, tööhõive, politseitöö, sotsiaalteenused, kohtusüsteem ning poliitikas osalemine ja esindatus;

16. nõuab tungivalt, et ELis võideldaks igasuguse diskrimineerimise vastu, ning nõuab seetõttu, et nõukogu lõpetaks viivitamata menetlemise blokeerimise ja viiks lõpule läbirääkimised diskrimineerimisvastase horisontaalse direktiivi üle, mis on olnud blokeeritud alates 2008. aastast, mil komisjon selle esitas;

17. mõistab hukka internetis ja väljaspool seda esinevad igat liiki vaenukuritegevuse ja vaenukõne juhtumid, mis leiavad ELis aset iga päev, ning tuletab meelde, et rassism ja ksenofoobia on kuriteod, mitte arvamused;

18. nõuab, et liikmesriigid rakendaksid ja nõuetekohaselt täidaksid nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, eelkõige uurides rassilisel, rahvuslikul või etnilisel alusel toime pandud kuritegude eelarvamuslikke ajendeid ning tagades rassistlike vaenukuritegude registreerimise, uurimise, nende eest vastutusele võtmise ja karistamise; palub lisaks komisjonil raamotsuse ja selle rakendamise üle vaadata ja vajaduse korral seda muuta ning võtta meetmeid liikmesriikide vastu, kes seda täielikult ei rakenda;

19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles astuma samme muude andmete kogumiseks rassilise ja etnilise päritolu lõikes (nagu on määratletud ELi rassilise võrdõiguslikkuse direktiivis) ning mis on vabatahtlikud ja anonüümsed; on seisukohal, et kui kogutaks teavet etnilise diskrimineerimise ja vihakuritegude kohta, tuleks seda teha ainult eesmärgiga kindlaks teha algpõhjused ning võidelda rassismi ja diskrimineerivate avalduste ja tegude vastu kooskõlas liikmesriikide õigusraamistike ja ELi andmekaitse õigusaktidega;

20. märgib, et komisjon esitab oma esimese, piiratud ulatusega aastaaruande õigusriigi toimimise kohta; kordab oma nõudmist luua terviklik demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi käsitlev mehhanism, mis peaks hõlmama rassismi ja diskrimineerimise ilmingute jälgimist kõigis ELi liikmesriikides;

21. peab taunitavaks politsei ja õiguskaitseasutuste kasutatavat rassilist ja etnilist profileerimist ning on seisukohal, et politsei- ja õiguskaitseasutused peavad olema rassismi- ja diskrimineerimisvastases võitluses eeskujuks; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid välja poliitika ja meetmed, et diskrimineerimise vastu võidelda ning teha lõpp igasugusele rassilisele ja etnilisele profileerimisele kriminaalõiguse täitmise tagamises, terrorismivastastes meetmetes ja sisserändekontrollis; rõhutab eelkõige, et õiguskaitseasutuste kasutatavad uued tehnoloogiad tuleb kavandada ja neid tuleb kasutada nii, et need ei tekitaks rassiliste ja etniliste vähemuste diskrimineerimise ohtu; teeb ettepaneku tugevdada politsei- ja õiguskaitseasutuste töötajate koolitamist rassismi ja diskrimineerimisvastase võitluse strateegiate alal ning rassilise profileerimise takistamiseks, tuvastamiseks ja sellele reageerimiseks; kutsub liikmesriike üles mitte jätma politsei jõhkra käitumise ja väärkohtlemise juhtumeid karistamata ning neid nõuetekohaselt uurima, süüdlasi nende eest vastutusele võtma ja karistama;

22. mõistab hukka riigiasutuste vägivaldse ja ebaproportsionaalse sekkumise; kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles tagama kahtlustatavate või väidetavate ebaproportsionaalse jõu kasutamise juhtumite läbipaistva, erapooletu, sõltumatu ja tulemusliku uurimise; tuletab meelde, et õiguskaitseasutused peavad alati vastutama oma ülesannete täitmise ning õigus- ja tegevusraamistike, eelkõige ÜRO aluspõhimõtete (jõu ja tulirelvade kasutamise kohta õiguskaitsetöötajate poolt) järgimise eest;

23. kutsub liikmesriike üles tagama, et õiguskaitseasutused kasutaksid jõudu alati seaduslikult, proportsionaalselt, vajaduse korral ja viimase abinõuna ning et inimelu ja inimese füüsilist puutumatust hoitaks; märgib, et ülemäärase jõu kasutamine rahvahulga vastu on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega;

24. palub komisjonil luua sõltumatu eksperdirühma, kelle ülesanne on töötada välja ELi politseieetika koodeks, mis sisaldaks põhimõtete ja suuniste kogumit, mis võiks samuti aidata politseitöötajatel oma igapäevatöös nõuetekohaselt järgida rassismi, diskrimineerimise ja etnilise profileerimise keeldu;

25. rõhutab, et vaba ajakirjandus on iga demokraatliku ühiskonna üks alustalasid; toonitab ajakirjanike ja fotoajakirjanike olulist rolli ebaproportsionaalse vägivalla juhtumitest teatamisel ning peab taunitavaks kõiki juhtumeid, kus neid on sihilikult rünnatud;

26. kutsub asjaomaseid ELi ameteid, sealhulgas Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit (FRA), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) üles oma volituste piires tõhustama pingutusi rassismi ja diskrimineerimise vastu võitlemisel;

27. tuletab meelde, kui oluline on tagada piisav ELi rahastamine, et toetada kodanikuühiskonna jõudude, sealhulgas rassismi ja diskrimineerimise vastases võitluses osalejate tegevust; taunib asjaolu, et rubriigile „Õigus, õigused ja väärtused“ kavandatud summat vähendati muudetud mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutes veelgi;

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, USA presidendile Donald Trumpile ja tema administratsioonile ning USA Kongressile.

 

Viimane päevakajastamine: 3. juuli 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika