Resolutsiooni ettepanek - B9-0197/2020Resolutsiooni ettepanek
B9-0197/2020

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta

16.6.2020 - (2020/2685(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Michael Gahler, Isabel Wiseler‑Lima, Roberta Metsola, Sandra Kalniete
fraktsiooni PPE nimel

Menetlus : 2020/2685(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0197/2020
Esitatud tekstid :
B9-0197/2020
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B9‑0197/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta

(2020/2685(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone vähemuste vastu suunatud rassismi, antisemitismi ja vihkamise kohta maailmas,

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2. juuni 2020. aasta videopressikonverentsi pärast George Floydi surma,

 võttes arvesse 5. juunil 2020. aastal toimunud arvamuste vahetust George Floydi juhtumi üle inimõiguste allkomisjonis,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 28. mai 2020. aasta avaldust, milles ta mõistis hukka George Floydi tapmise,

 võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni,

 võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 12,

 võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

 võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et 25. mail 2020 kahtlustati afroameeriklast George Floydi võltsitud 20 USA dollari suuruse rahatähe kasutamises ning politsei vahistas ta seejärel Minnesotas Minneapolises asuva kaupluse lähistel; arvestades, et politseiametnik Derek Chauvin surus põlvega mitu minutit maaslamava George Floydi kaelale, mis lõppes tema surmaga;

B. arvestades, et Derek Chauvinile esitati süüdistus teise astme mõrvas ja tapmises, mille eest maksimaalne kombineeritud karistus on 35 aastat; arvestades, et veel kolm George Floydi vahistamisega seotud politseiametnikku vallandati ning neile on esitatud süüdistus kaasaaitamises;

C. arvestades, et see surm vallandas rassismivastaste meeleavalduste ahela kõigis 50 Ameerika Ühendriikide osariigis ja Washingtonis ning see on levinud maailma eri osadesse; arvestades, et meeleavaldajad kogunesid ka Minneapolise politseijaoskonna juurde, kus töötasid George Floydi vahistamises osalenud politseinikud, ning süütasid selle põlema; arvestades, et Ameerika Ühendriikide linnades toimusid ka mõned vägivaldsed kokkupõrked politsei ja meeleavaldajate vahel ning appi võeti USA Rahvuskaart;

D. arvestades, et CNNi reporter Omar Jimenez ja tema kolleegid vahistati Minneapolise meeleavalduse kajastamise käigus ning vabastati hiljem pärast kinnitust, et nad on meediatöötajad; arvestades, et suurt hulka ajakirjanikke takistati meeleavaldusi vabalt kajastamast, hoolimata sellest, et nad näitasid selgesti märgataval viisil oma pressikaarte, ning politseijõud ründasid kümneid ajakirjanikke, kellest mõned said raskeid vigastusi;

E. arvestades, et pärast kaks nädalat kestnud jätkuvaid meeleavaldusi Ameerika Ühendriikides on rassismivastased meeleavaldused levinud üle kogu maailma; arvestades, et kümnetes riikides on meeleavaldajad väljendanud tungivat vajadust õigluse ja õigusemõistmise, politseireformi ja rassilise võrdõiguslikkuse järele;

F. arvestades, et demokraatlik rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Euroopa Liit, on kindlalt tagasi lükanud ülemäärase jõu kasutamise, mõistnud hukka igasuguse vägivalla ja rassismi ning nõudnud, et kõigi selliste juhtumitega tegeletaks kiiresti, tõhusalt ning õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi täielikult austades;

G. arvestades, et vägivald ja vara hävitamine ei lahenda juurdunud diskrimineerimise probleemi ning see tuleb karmilt hukka mõista; arvestades, et meeleavaldajad peavad väljendama oma nõudmisi õigusemõistmise järele rahumeelselt ning politsei ja muud julgeolekujõud peavad hoiduma praeguse pingelise olukorra edasisest eskaleerumisest ülemäärase jõu kasutamise tõttu;

H. arvestades, et õigus rahumeelsele meeleavaldusele on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklites 18–22 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning seda kaitstakse USA põhiseaduse esimese muudatusega; arvestades, et riigid on kohustatud austama, kaitsma ja täitma rahumeelse meeleavalduse õigust;

I. arvestades, et EL on pühendunud sõna- ja teabevabaduse ning kogunemis- ja ühinemisvabaduse järgimisele;

J. arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 on lisaks öeldud, et kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks;

K. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 2 austab EL kõikide liikmesriikide „põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist“; arvestades, et „eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse“;

1. toonitab, et mustanahaliste elud on olulised;

2. on vastu igasugusele vägivallale, diskrimineerimisele, otsestele ja kaudsetele rassilistele eelarvamustele ning inim- ja põhiõiguste ebavõrdsele järgimisele, mis kujutab endast struktuurset rassismi; juhib tähelepanu sellele, et paljud represseeritud rühmad seisavad endiselt silmitsi etnilisel päritolul põhinevate institutsiooniliste ja süsteemsete diskrimineerimise vormidega sellistes valdkondades nagu juurdepääs õigusemõistmisele, haridusele, tervishoiule ja tööhõivele; rõhutab, et paljud neist rühmadest on rassistlike vihakõnede ja vihakuritegude sihtmärgid;

3. mõistab karmilt hukka George Floydi surma ning väljendab täielikku solidaarsust tema sugulaste ja sõpradega; nõuab, et Ameerika Ühendriikide ametivõimud seda juhtumit ja teisi sellesarnaseid põhjalikult uuriksid ja süüdlased kohtu alla annaksid;

4. tuletab meelde, et rahvusvaheliste lepingute ja Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kohaselt on igal inimesel õigus rahumeelsele meeleavaldusele; rõhutab, et kogunemisvabadust, ühinemisvabadust ja sõnavabadust tuleb tingimusteta kaitsta kogu maailmas;

5. mõistab hukka mõnede vägivaldsete meeleavaldajate põhjustatud rüüstamise, süütamise, vandalismi ning avaliku ja eraomandi hävitamise juhtumid; mõistab hukka äärmuslikud ja demokraatiavastased jõud, kes tahtlikult kuritarvitavad rahumeelseid meeleavaldusi, et süvendada konflikte rahutuste ja anarhia külvamise kavatsusega;

6. palub maailma riikidel tulemuslikult võidelda vihakuritegude vastu, sealhulgas uurida rassilisel, rahvuslikul või etnilisel päritolul põhinevate kuritegude eri ajendeid ning tagada, et mustanahaliste inimeste ja teiste kogukondade vastu suunatud vihakuriteod registreeritakse ja neid uuritakse ning kurjategijad võetakse vastutusele ja neid karistatakse;

7. tuletab meelde vajadust töötada välja rahvusvahelised rassismivastased strateegiad, mis käsitlevad rõhutud kogukondadest pärit inimeste võrreldavat olukorda sellistes valdkondades nagu haridus, eluase, ettevõtlus, tervishoid, tööhõive, politseitegevus, sotsiaalteenused, kohtusüsteem ning poliitikas osalemine ja esindatus;

8. nõuab õiguskaitse, kuritegevuse ennetamise ja terrorismivastase võitluse meetmetes rassilise ja etnilise profileerimise lõpetamist kõigis selle vormides ning ebaseadusliku diskrimineerimise ja vägivalla tavade ametlikku keelustamist ametivõimudele suunatud rassismi- ja kallutatusevastase koolituse abil;

9. rõhutab ajakirjanike ja fotoajakirjanike olulist rolli ebaproportsionaalselt suure vägivalla juhtumitest teatamisel ning mõistab hukka kõik juhtumid, kus neid on sihilikult rünnatud; rõhutab, et riikidel on positiivne kohustus kaitsta ajakirjanikke ELis ja kogu maailmas;

10. nõuab, et valitsused võtaksid vastu ja rakendaksid siseriikliku õigus- ja poliitikaraamistiku õiguskaitseasutuste poolt jõu kasutamise valdkonnas ning tagaksid, et kõik õiguskaitseasutused järgiksid täielikult inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust ja politseitöö standardeid, eelkõige ÜRO aluspõhimõtteid jõu ja tulirelvade kasutamise kohta õiguskaitseametnike poolt;

11. kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, ÜRO, Aafrika Liit ja Euroopa Nõukogu, ning teiste rahvusvaheliste partneritega, et võidelda rassismi vastu rahvusvahelisel tasandil;

12. peab taunitavaks asjaolu, et maailma äärmuslikud ja ksenofoobsed poliitilised jõud võtavad üha sagedamini appi ajalooliste, statistiliste ja teaduslike faktide moonutamise ning kasutavad sümboolikat ja retoorikat, mis jäljendavad totalitaarse propaganda teatavaid aspekte, sealhulgas rassismi, antisemitismi ning viha vähemuste vastu;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, USA presidendile Donald Trumpile ja tema administratsioonile ning USA Kongressile.

 

Viimane päevakajastamine: 17. juuni 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika