Menetlus : 2020/2691(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0216/2020

Esitatud tekstid :

B9-0216/2020

Arutelud :

PV 08/07/2020 - 21
CRE 08/07/2020 - 21

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{06/07/2020}6.7.2020</Date>
<NoDocSe>B9-0216/2020</NoDocSe>
PDF 174kWORD 55k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19</Titre>

<DocRef>(2020/2691(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Kateřina Konečná, Marc Botenga</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0216/2020

B9-0216/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19

(2020/2691(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) riskihindamist COVID-19 puhangu kohta, millest järeldub, et COVID-19 leviku ja mõju oht on kogu maailmas väga suur ning see kvalifitseerub pandeemiaks,

 võttes arvesse WHO manifesti COVID-19st tervise- ja keskkonnahoidliku taastumise kohta,

 võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) viimast aruannet nakkushaiguste ohtude kohta ning ECDC rahvatervise alaseid suuniseid seoses COVID-19ga,

 võttes arvesse 2017. aasta 17. novembril Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

 võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 18. märtsi 2020. aasta esialgset hinnangut „COVID-19 and the world of work: Impacts and policy responses“,

 võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut,

 võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 3. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ülemaailmse solidaarsuse kohta võitluses koroonaviirushaigus-19ga (COVID-19),

 võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi 2020. aasta märtsi ajakohastatud aruannet COVID-19 šoki kohta arenguriikidele,

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta[1],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et uus koroonaviirus, millest esimest korda teatati Wuhanis 2019. aasta detsembris ja mida praegu tuntakse raske ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirusena 2 (SARS-CoV-2) ning sellega seotud haigus COVID-19 on nüüdseks levinud üle kogu maailma ja seda kirjeldatakse ametlikult pandeemiana;

B. arvestades, et maailm ei saa endale lubada korduvaid katastroofe COVID-19ga võrreldavas ulatuses, olenemata sellest, kas need on põhjustatud järjekordsest pandeemiast või üha süvenevast keskkonnakahjust ja kliimamuutustest;

C. arvestades, et õigus füüsilisele ja vaimsele tervisele on põhiline inimõigus; arvestades, et igal inimesel on ilma diskrimineerimiseta õigus kaasaegsele ja kõikehõlmavale tervishoiule; arvestades, et üldine tervisekindlustus on kestliku arengu eesmärk, mille kõik allakirjutanud on lubanud saavutada 2030. aastaks;

D. võttes arvesse, et ELi toimimise lepingu artiklis 168 on sätestatud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tuleb tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse,

E. arvestades, et riiklikud tervishoiusüsteemid on suure surve all, et tagada kõigile patsientidele asjakohane hooldus; arvestades, et neid süsteeme rahastatakse üha vähem ja liberaliseerimis- ja erastamisprotsesside ning parempoolse poliitika kokkuhoiumeetmete tõttu on nad jäetud hooletusse; arvestades, et seetõttu on nad vähem võimelised toimima nii tavapärastes kui ka ebatavalistes olukordades, sealhulgas praeguse COVID-19 haiguspuhangu tingimustes;

F. arvestades, et tervishoiutöötajad on kokku puutunud lubamatult kõrgete riskidega ning arvestades, et COVID-19 kriis on muutnud paljude Euroopa töötajate töötingimusi ja toonud esile uusi küsimusi töötervishoiu ja tööohutuse vallas;

G. arvestades, et kõigis liikmesriikides on murettekitav puudus intensiivraviüksuste voodikohtadest, isikukaitsevahenditest, ravimitest ja meditsiiniseadmetest; arvestades, et see nappus on riigiti väga erinev; arvestades, et isikukaitsevahendite puudumine on oluliselt kiirendanud viiruse levikut ja seadnud ohtu paljude kõige suurema surve all olevate töötajate elu, ning isegi toonud kaasa nende surma;

H. arvestades, et hinnanguliselt kahel miljardil inimesel kogu maailmas puudub juurdepääs põhiravimitele;

I. arvestades, et viimastel aastakümnetel on EL tihedas koostöös rahvusvaheliste finantsasutustega viinud ellu neoliberaalseid reforme, millega oluliselt kärbitakse valitsemissektori kulutusi, mis on avaldanud riiklikele tervishoiusüsteemidele katastroofilist mõju;

J. arvestades, et teadaolevalt on USA kokku ostnud üle 90 % laia toimespektriga viirusevastase ravimi remdesiviiri varudest kogu maailmas, mis on praegu ainus ravimeetod, mille mõju COVID-19 vastu on tõestatud; arvestades, et sellel ravimil on olemas geneerilised alternatiivid, kuid patendiseadused piiravad nende kasutamist; arvestades, et mitut ravimiettevõtet on süüdistatud selles, et nad valmistavad kõrgeima hinna pakkujate jaoks ette eelisjuurdepääsu COVID-19 vastastele ravimeetoditele ja vaktsiinidele;

K. arvestades, et komisjoni president Ursula von der Leyen lubas 24. aprillil 2020, et tulevasest COVID-19 vaktsiinist saab universaalne ja ühine hüve; arvestades, et pandeemia, nt COVID-19 võitmiseks on vaja, et tulevased vaktsiinid ja ravimeetodid oleksid kõigile kättesaadavad; arvestades, et see ei ole ainult õigluse, vaid ka rahvatervise küsimus;

L. arvestades, et lastehalvatuse vastane vaktsiin toodi turule patendivabalt ning et paljudes maailma piirkondades on see haigus praeguseks likvideeritud; arvestades, et Nelson Mandela juhitud Lõuna-Aafrika valitsus oli sunnitud kasutama sundlitsentsimise võimalust, et suruda läbi taskukohased ja kvaliteetsed geneerilised ekvivalendid, eesmärgiga vältida ülemäära kõrgete hindade maksmist hargmaistele ravimiettevõtjatele, kes kaitsevad HIV ravimeetodeid patendiga;

M. arvestades, et ELi vaktsiinistrateegia tugineb suurel määral eelostulepingutele, kuid seal isegi ei mainita selgesõnaliselt kättesaadavust omahinnaga; arvestades, et ravimi tootmiskulusid tuleb sõltumatult hinnata ja see nõuab täielikku läbipaistvust seoses avaliku sektori vahendite kasutamisega erasektori toetusesaajate poolt;

N. arvestades, et komisjon on COVID-19 vastu võitlemiseks teinud erinevaid algatusi, nagu teadusuuringute programmi „Horisont 2020“, innovatiivsete ravimite algatuse (IMI), Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja koroonaviirusele ülemaailmse reageerimise rahvusvahelise rahastamiskonverentsi kaudu, millega on siiani kogutud 9,8 miljardit eurot;

O. arvestades, et kogu maailma teadlased töötavad välja vaktsiine ja ravimeetodeid, kasutades selleks sageli suuri avaliku sektori rahasummasid;

P. arvestades, et mitu liikmesriiki on kehtestanud või laiendanud õigusakte, mis võimaldavad piirata intellektuaalomandi õigusi; arvestades, et teadaolevalt on farmaatsiaettevõtted kasutanud patente selleks, et lugematute elude hinnaga Euroopas ja kogu maailmas piirata juurdepääsu tõhusatele ravimeetoditele ja ravile; arvestades, et suured ravimiettevõtted ei tohiks inimeste tervise arvelt pandeemiast kasu lõigata; arvestades, et ELi eeskirjad andmete ja turu ainuõiguse kohta võimaldavad pikendada patendikaitset kuni 10 aastaks;

Q. arvestades, et määrus (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse ravimite ekspordiks tootmisega seotud patentide sundlitsentsimist[2], ja määrus (EL) 2019/933, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta[3] sisaldavad andmete ja turu ainuõigusega seotud erandeid; arvestades, et need erandid on põhjendamatult piiratud;

R. arvestades, et COVID-19 puhang on näidanud, et inimeste tervis ja meie planeedi seisund on omavahel seotud; arvestades, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine süvendavad loomadelt inimestele ülekanduvate zoonootiliste haiguste teket;

Looduse kaitsmine jätkusuutlikuks COVID-19 järgseks taastumiseks

1. rõhutab, et riiklike universaalsete tervishoiuteenuste tugevdamine on parim viis võidelda ülemaailmsete epideemiate vastu ja kaitsta meie ühiskonda; toonitab, et parim ravi on ennetus; nõuab terviseühtsuse põhimõtte täielikku rakendamist, milles tunnistatakse, et inimeste, loomade ja keskkonna tervis on omavahel tihedalt seotud; tuletab meelde tervise tähtsust kõigis poliitikavaldkondades; märgib murega, et ülemaailmne temperatuuri tõus ning elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine võivad oluliselt suurendada zoonootiliste haiguste ohtu rahvatervisele; rõhutab, et globaalse soojenemise ning bioloogilise mitmekesisuse ja elupaikade hävimise peatamiseks tuleb teha palju suuremaid jõupingutusi; nõuab Euroopa tugivõrgustiku laiendamist nakkushaigustele ja zoonoosidele;

2. rõhutab, et kuigi zoonootilisi haigusi on alati esinenud, suurendab see, kuidas inimesed praegu loomi kasvatavad, nendega kauplevad ja neid tarbivad, oluliselt ohtu, mida loomad rahvatervisele kujutavad; nõuab ühise põllumajanduspoliitika põhjalikku muutmist, et ergutada agroökoloogilist põllumajandust, vähendada kariloomade arvu ning liha ja piima tootmist ja tarbimist ELis ning aidata ennetada zoonootiliste haiguste puhanguid;

3. rõhutab, et WHO manifestis COVID-19st tervise- ja keskkonnahoidliku taastumise kohta antud soovitusi tuleb ELi ja liikmesriikide tasandil täies ulatuses rakendada; kutsub komisjoni üles kiiresti avaldama teatise, milles käsitletakse järgmist kuut peamist soovitust ja selgitatakse, kuidas komisjon kavatseb tagada nende täieliku rakendamise:

 i)  kaitsta ja hoida loodust, kui inimeste tervise allikat;

ii)  investeerida vajalikesse teenustesse, mille hulgas on veevarustus ja kanalisatsioon ning puhta energia kasutamine tervishoiuasutustes;  

 iii)  tagada energiasüsteemi kiire ja tervisehoidlik ümberkujundamine;

 iv)  edendada tervislikke ja kestlikke toidusüsteeme;

 v)  kujundada linnad tervisehoidlikuks ja elamiskõlblikuks;

 vi) lõpetada maksumaksjate raha kasutamine saastamise rahastamiseks;

Rahvatervis tulevikus

4. hoiatab, et rahvatervise kaitsmine ei tohi olla suunatud kasumi teenimisele, kuna kasumit saadakse alati inimeste heaolu arvelt; toetab seisukohta, et riiklikud tervishoiuteenused peaksid olema tasuta, kvaliteetsed ja universaalsed; peab oluliseks liikmesriikide tervishoiueelarvete suurendamist;

5. on veendunud, et rahvatervise süsteeme tuleb tugevdada nii nende ravi- kui ka ennetuslikus mõõtmes, et olla järgmise epideemiaga toimetulekuks paremini varustatud ja rahastatud; kutsub liikmesriike üles viima kiiremas korras läbi oma tervishoiusüsteemide stressiteste, et tagada nende valmisolek COVID-19 võimalikuks taaspuhkemiseks ja võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks; kutsub komisjoni üles seda tööd koordineerima ja kehtestama ühised parameetrid; on veendunud, et tuleb toetada võtmevaldkondade – näiteks meditsiiniasutuste riigistamise – ja muude reageerimise jaoks oluliste valdkondade avalikku kontrolli; nõuab selliste strateegiliste valdkondade tootmise ümberpaigutamist, mis on liiga olulised, et jätta need turu reguleerida, eriti mis puudutab isikukaitse- ja testimisvahendeid, ravimeid ja meditsiiniseadmeid, ning nõuab riigi omandis olevate ravimiettevõtete loomist;

6. kutsub liikmesriike üles võtma tulevikus sihipärasemaid rahvatervise- ja sotsiaalmeetmeid, mida saab kohaldada piirkondlikul tasandil, sealhulgas piiriülestes piirkondades ja euroregioonides; rõhutab, et tervisega seotud uutes olukordades tuleks rahvatervise strateegiat koordineerida mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

7. palub komisjonil esitada stressitestide tulemuste põhjal direktiivi ettepanek kvaliteetsete tervishoiuteenuste miinimumnõuete kohta; on seisukohal, et selline direktiiv peaks säilitama liikmesriikide pädevuse oma tervishoiusüsteemide haldamisel, korraldamisel ja rahastamisel, tagades samas patsientide ohutuse, tervishoiutöötajate inimväärsed töötingimused ja Euroopa vastupanuvõime pandeemiate ja muude rahvatervise kriiside korral; nõuab, et EL seaks rahvatervise huvid erakasumist ettepoole, tagades, et intellektuaalomandi õigused või samalaadsed põhjendamatud piirangud ei takistaks juurdepääsu COVID-19ga seotud diagnostikale, ravile ja vaktsiinidele;

8. nõuab rescEU reservi, sealhulgas selle varude ja erakorralise meditsiini meeskondade tugevdamist; kutsub liikmesriike tungivalt üles vajaduse korral riigistama või rekvireerima tootmiskohti, et toota kõiki vajalikke meditsiiniseadmeid; kutsub komisjoni üles kasutama täiel määral ära kõiki liidu kodanikukaitse mehhanismi raames pakutavaid võimalusi, et tagada tulevikus piisav varustamine;

9. kutsub komisjoni, liikmesriike ja partnereid kogu maailmas üles tagama kiire, õiglase, võrdse ja taskukohase juurdepääsu tulevastele COVID-19 vaktsiinidele ja ravimitele, kui need on olemas ja looma siduvad patendikogumid, ning panustama aktiivselt nendesse jõupingutustesse, pidades eeskätt läbirääkimisi sellistes organisatsioonides nagu WHO või rakendades ACT Acceleratori kaudu vahendeid COVID-19 vastu võitlemiseks; palub komisjonilt tuge olukorras, kus vaktsiin või ravimeetod on välja töötatud ilma ELi rahastamiseta ja seejärel patenteeritud, eesmärgiga julgustada liikmesriike sundlitsentsimise mehhanismide abil kaotama võimalikke monopole; kutsub komisjoni üles tagama, et pandeemiavastased vaktsiinid ja ravimeetodid muutuksid kõigile vabalt kättesaadavaks ülemaailmseks avalikuks hüveks;

10. rõhutab tungivat vajadust tagada, et ravimipatendid ei takistaks ravimite nappuse korral nende tarnimist; rõhutab vajadust tagada kriisi olukorras või mis tahes praeguse või tulevase epideemiapuhangu ajal vajalikud varud, asendades ravimite, vaktsiinide ja meditsiiniseadmete patendid litsentsidega, mis antakse riiklikele laboritele ja tootjatele kaubamärgiga toodete geneeriliste koopiate tarnimiseks, ilma et oleks vaja pidada läbirääkimisi patendiomanikega; tuletab meelde ÜRO peasekretäri hiljutist avaldust, et COVID-19 tulevane ravi kujutab endast avalikku hüve, mis tuleb teha kättesaadavaks kõigile; hoiatab, et rahvatervise kaitse on vastuolus kasumi teenimise eesmärgiga;

11. rõhutab patsiendi mõjuvõimu suurendamise ja patsiendikeskse lähenemisviisi tähtsust; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid patsientide esindatust ja nende panust tervishoiupoliitika otsuste langetamise protsessis;

12. kutsub komisjoni üles vaatama läbi otsuse nr 1082/20213/EL (tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta)[4] kohase ühishanke mehhanismi ning esitama uue määruse ettepaneku, et muuta ELi ühishanked tervishoiukriiside korral kiiremaks ja tõhusamaks ning tagada võrdne ja taskukohane juurdepääs uutele ravimeetoditele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama meditsiiniliste vastumeetmete korral ühishanke lepingu tõhusa kasutamise; nõuab, et parlamentaarse ühisassamblee kohaldamisala laiendataks nii, et see ulatuks kaugemale piiriülestest terviseohtudest ning hõlmaks ka vaktsiine ja haruldaste haiguste vastaseid ravimeid;

13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma tootmishindade läbipaistvaks muutmise ideed ja hüvitama erinevaid ravimeetodeid, et liikmesriikidel oleks võrdsed võimalused läbirääkimistel nende ravimite tootjatega, mida ei hangita koos;

14. kutsub üles viivitamatult rakendama juba oluliselt hilinenud kliiniliste uuringute määrust[5], et tagada kliiniliste uuringute tulemuste läbipaistvus ja hõlbustada laiemaid piiriüleseid kliinilisi uuringuid;

15. nõuab kindlat ELi ravimistrateegiat, et tegeleda ELi ja ülemaailmsete ravimite tarneahelate probleemidega, mis peaks hõlmama seadusandlikke meetmeid, poliitikat ja stiimuleid, et ergutada oluliste toimeainete ja ravimite tootmist Euroopas, eesmärgiga tagada igal ajal tarnimine ja taskukohane juurdepääs; nõuab kõigis liikmesriikides ravimite ja meditsiiniseadmete kohta kohustuslike riiklike loetelude koostamist ning teabe edastamist komisjonile ja Euroopa Ravimiametile (EMA), et võimalikke puudusi saaks ennetada ja need kõrvaldada;

16. kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) volituste muutmiseks, mis suurendaks märkimisväärselt keskuse eelarvet, personali ja pädevusi, et see suudaks igal ajal, sealhulgas epideemiate korral pakkuda esmaklassilist tervisekaitset;

17. nõuab, et EMA etendaks olulisemat rolli ravimite nappuse jälgimisel ja ennetamisel ning kriisidega seotud ELi kliiniliste uuringute kavandamise ja heakskiitmise kooskõlastamisel; kutsub komisjoni üles tagama, et juhul kui teadusuuringuteks kasutatakse ELi avaliku sektori vahendeid, ei oleks nende uuringute tulemused kaitstud intellektuaalomandi õigustega ja et väljatöötatud tooteid pakutakse patsientidele taskukohase hinnaga; rõhutab avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse valdkonna tegevuse, institutsioonide ja üleilmse koostöö tähtsust ning väljendab samas muret, et ravimisektoris domineerivad hargmaised ettevõtted; nõuab tungivalt, et kõik ravimitootjad koondaksid ühte oma andmed ja teadmised, et ühiselt leida, katsetada, välja töötada ja toota vaktsiine ja ravimeetodeid COVID-19 ohjeldamiseks;

18. peab oluliseks tugevdada riiklike tervishoiusüsteemide inimressursse tõhusate töösuhete, õiglase palga ning mõistlike töötingimuste ja kaitse abil, ühelt poolt eesmärgiga pakkuda töötajatele vajalikku koolitust, et nad saaksid reageerida vahetutele tervishoiuvajadustele, ning teiselt poolt selleks, et tugevdada reageerimist vajadusele tagada tervishoid üldiselt; nõuab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti rolli tugevdamist, et tervishoiutöötajad ei satuks ohtu;

19. nõuab ELi tervishoiualaste suuniste tugevdamist; nõuab eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) suuniste kohustuslikku avaldamist COVID-19 tervishoiukriisi kohta, näiteks surma- ja tervenemisjuhtude registreerimise meetodite osas;

20. kutsub komisjoni üles esitama kodanikuühiskonnaga konsulteerides ettepaneku luua Euroopa terviseandmete ruum, mis peaks täielikult järgima Euroopa andmekaitseraamistikku, eesmärgiga parandada standardimist ja andmete jagamist ning edendada rahvusvaheliste terviseandmete standardite vastuvõtmist ja edendamist; palub komisjonil ametlikult tunnustada WHO COVID-19 tehnoloogiale juurdepääsu reservi (C-TAP) ja tagada õiguslike kohustuste kaudu, et sellesse lisatakse kõik COVID-19 tervisetehnoloogiatega seotud teadmised, intellektuaalomand ja meditsiinilised andmed, mis on välja töötatud teadusuuringute riiklike vahenditega; palub komisjonil lisada ELi määrustesse ulatuslikud andmete ja turu ainuõiguse erandid tagamaks, et ELi õigusaktid ei piiraks liikmesriikide väljastatud sundlitsentside otsest tõhusust; nõuab kiireid edusamme ELi tervishoiutehnoloogia hindamisel, et kaitsta patsientide õigusi ja parandada kõigis liikmesriikides ravimite, sealhulgas meditsiiniseadmete kättesaadavust;

21. kohustub jätkuvalt tegelema selliste tervist kahjustavate teguritega nagu tubaka ja alkoholi tarbimine, halb toitumine, õhusaaste, kokkupuude ohtlike kemikaalidega ja tervisealane ebavõrdsus, eesmärgiga parandada tervisetulemusi;

22. tunneb muret COVID-19 puhangu mõju ja selle pikaajaliste tagajärgede pärast inimeste heaolule kogu maailmas, eelkõige kõige haavatavamate rühmade ja kaitsetus olukorras olevate inimeste, näiteks eakate ja juba niigi halva tervise all kannatavate inimeste heaolule;

23. tuletab meelde eriti traagilist mõju, mida COVID-19 avaldab pikaajalistes hooldusravi asutustes Euroopas, kus on saanud kannatada kõige kaitsetuma ühiskonnarühma esindajad, kusjuures mõnes liikmesriigis on hooldekodudes aset leidnud üle 50 % COVIDiga seotud surmajuhtumitest; peab kahetsusväärseks asjaolu, et sageli on kõrvale jäetud puudega inimesed, kellel on COVID-19 kriisi tingimustes eriti raske toime tulla;

24. rõhutab, et pagulaste elutingimuste parandamine nii ELis kui ka väljaspool on selle viiruse leviku vastu võitlemisel otsustava tähtsusega; väljendab muret COVID-19 mõju pärast inimestele konfliktidest mõjutatud piirkondades ja looduskatastroofidele vastuvõtlikes paikkondades;

25. kutsub komisjoni üles töötama välja vastupanuvõimelise Euroopa strateegia, mis peaks sisaldama riskihindamise kaarti ja hõlmama usaldusväärse finantsjuhtimise, tervishoiusüsteemidesse investeerimise ja Euroopa tasandil pandeemiale reageerimise võimalusi, samuti vastupidavaid tarneahelaid ELis;

26. palub liikmesriikidel edendada algatusi vaimse tervise toetamiseks käesoleva kriisi ajal ja pärast seda, pidades silmas liikumispiirangutest põhjustatud stressi, ärevust ja üksindustunnet, samuti majanduslikke probleeme ja soolist vägivalda, ning võtta arvesse erinevat mõju naistele ja meestele; rõhutab LGBTQI+ inimeste tugiteenuste, sealhulgas vaimse tervise toe, vastastikuse toetuse gruppide ja soolise vägivallaga seotud tugiteenuste olulisust;

27. nõuab, et liikmesriigid analüüsiksid koduvägivalla sagenemist COVID-19 pandeemia ajal ning võtaksid seda reageerimiskavades ja tulevastes hädaolukordades arvesse; palub liikmesriikidel tagada, et soolise vägivalla ohvritele pakutakse tõhusat, taskukohast ja kvaliteetset meditsiinilist ja psühholoogilist tuge; tuletab meelde, et vägivalda kogenud naised ja lapsed vajavad spetsiaalseid varjupaiku, kus neile pakutakse piisavat tervishoiuteenust, õigusabi ning psühholoogilist nõustamist ja ravi; tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid piisavalt rahastama naiste varjupaiku ja naiste varjupaikade liikumist;

28. taunib asjaolu, et mõned liikmesriigid ei ole COVID-19 pandeemia ajal suutnud tegelikult tagada turvalist ja õigeaegset juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele; rõhutab veelkord, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste teenuste mitteosutamine on naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla vorm; kordab, et LGBTI-inimeste õiguste kaitse moodustab lahutamatu osa tööst, mida tehakse seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste täieliku austamise nimel; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid analüüsiksid oma seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alaste teenuste edukust pandeemia ajal ning teeksid koostööd parimate tavade leidmiseks tulevikuks, võttes arvesse mitme riigi eeskuju heade ja uuenduslike viiside leidmisel seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste alaste teenuste osutamiseks, sealhulgas telemeditsiin, veebikonsultatsioonid ning varajane abort ravimitega kodustes tingimustes; palub kõigil liikmesriikidel tagada laiaulatuslik seksuaalharidus ja naiste juurdepääs pereplaneerimisele ning täielikule reproduktiiv- ja seksuaaltervise teenuste valikule, kaasa arvatud tänapäevased rasestumisvastased vahendid ning ohutu ja seaduslik abort, sealjuures ka kriisi tingimustes;

29. nõuab kooskõlastatud, koostööl põhinevat ja avatud lähenemisviisi teadusuuringutele, kus komisjonil on terviseuuringute koordineerimisel tähtsam roll, et vältida kattumist ning keskenduda teadusuuringutele tulemustele, mis annavad vajalikke ravimeid, vaktsiine, meditsiiniseadmeid ja -vahendeid; kutsub komisjoni üles tegema kõiki asjakohaseid algatusi, et tagada kõigi koroonaviiruse vastaste ohutute ja tasuta vaktsiinide ning COVID-19 ravimeetodite olemasolu ja kättesaadavus, kasutades kõiki vajalikke vahendeid, sealhulgas kohustuslikku litsentsimist, patendipuuli ja kohustuslikku avatud juurdepääsuga teadusuuringute korda;

30. tunneb suurt heameelt uue programmi „EL tervise heaks“ kavandatud eelarve olulise suurendamise üle; rõhutab siiski, et ELi tervishoiueelarve suurendamine ei tohiks piirduda tulevase mitmeaastase finantsraamistikuga ning et vastupanuvõimelise avaliku tervishoiu tagamiseks kõigile on vaja pikaajalisi investeeringuid ja kohustusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Toiduohutusameti praeguses ja tulevases pikaajalises eelarves piisavad vahendid;

31. on seisukohal, et kõikides õigusaktides tuleb tagada tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika vastastikune täiendavus; peab seda vajalikuks, et tagada COVID-19 järgses rahvatervise strateegias sotsiaalsete tegurite ülimuslikkus, võidelda sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vastu ning tagada, et kedagi ei jäetaks ilma arstiabita praeguse pandeemia kontekstis ega ka seoses õigusega ravile ja tervishoiule üldiselt; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut uue töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta, sealhulgas õigusakti kohta, mis käsitleb õigust olla mittekättesaadav, uue direktiivi kohta, mis käsitleb tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi, ning uue direktiivi kohta, mis käsitleb vaimset heaolu töökohal, et tunnistada ärevus, depressioon ja läbipõlemine kutsehaigusteks;

Kokkuhoiumeetmetega võitlemine, et tagada kõigi inimeste tervis

32. nõuab Euroopa poolaasta ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kehtetuks tunnistamist, et anda liikmesriikidele avalike teenuste ja majanduse taastamise programmide rahastamiseks finantssuutlikkus; rõhutab, et komisjoni ülesanne ei ole kutsuda liikmesriike üles tegema kärpeid või liberaliseerima oma tervishoiuteenuseid; rõhutab, et COVID-19 kriisi tõsidus ELis on osaliselt tingitud Euroopa poolaasta menetlusega kehtestatud eeltingimustest, mis on õõnestanud tervishoiusüsteeme ja toonud kaasa rohkem erastatud, tõrjuvamad tervishoiusüsteemid;

33. taunib asjaolu, et ajavahemikus 2011–2018 esitas komisjon Euroopa poolaasta raames üksikutele liikmesriikidele 63 nõuet selle kohta, et nende valitsused vähendaksid tervishoiule tehtavaid kulutusi ja/või muudaksid lepinguliseks või erastaksid tervishoiuteenuseid; nõuab loobumist neoliberaalsest poliitikast ja kokkuhoiumeetmetest ning märkimisväärsete investeeringute tegemist ning rahvatervise ja sotsiaalkindlustuse süsteemide tugevdamist;

34. peab hädavajalikuks loobuda ravimite väljatöötamisel avaliku ja erasektori partnerluse mudelist ning tagada piisav rahastamine ravimite valdkonnas avalikes huvides toimuvatele avaliku sektori teadusuuringutele;

35. kutsub üles loobuma stabiilsuse ja kasvu paktist, mis on takistanud liikmesriike oma tervishoiuteenuseid nõuetekohaselt rahastamast, soodustanud erastamist ja aidanud kaasa ELi katastroofiliselt ebapiisavale reageerimisele COVID-19 kriisi ajal; nõuab, et tuleb täielikult loobuda kokkuhoiul, erastamisel ja dereguleerimisel põhinevast poliitikast, mis on hävitanud tervishoiusüsteeme ja kahjustanud töötavaid inimesi;

Välismõõde

36. nõuab, et kõikidele kaubanduskokkulepetele, mis käsitlevad juurdepääsu meditsiiniseadmete ja ravimite patentidele lisataks WTO-le edastatud Euroopa tervishoiuerand, tagamaks, et tervist koheldakse muudest kaubandustoodetest erinevalt; rõhutab, et riikide võimalust sekkuda rahvatervise sektorisse ei tohiks piirata;

37. rõhutab, et COVID-19 kriis on veelgi selgemalt paljastanud ELi neoliberaalse poliitika ning koordineerimise ja solidaarsuse puudumise liikmesriikide vahel, kuna õigeaegselt ei võetud meetmeid, mida oli vaja tõsistes raskustes olevate liikmesriikide toetamiseks ning majandusliku ja sotsiaalse taastumise kiirendamiseks ja need ei olnud piisavalt ulatuslikud;

38. kutsub üles reformima intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-leping), et maailma lõunapoolsetel riikidel oleks õiglane ja taskukohane juurdepääs tehnoloogiatele ja ravimitele, mida nende elanikud vajavad; nõuab, et rahvatervise ravimid jäetaks patendisüsteemist välja, et tagada vaestele riikidele seaduslik õigus toota ja importida elupäästvate ravimite geneerilisi versioone;

°

° °

39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.

[2] ELT L 157, 9.6.2006, lk 1.

[3] ELT L 153, 11.6.2019, lk 1.

[4] ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid (ELT L 158, 27.5.2014, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 8. juuli 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika