RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi
6.7.2020 - (2020/2691(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Alexandr Vondra
fraktsiooni ECR nimel
B9‑0217/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 6, 114 ja 168,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35,
– võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu[1],
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liidu asutamislepingutes ei käsitleta konkreetselt tervishoiupoliitikat ning alles 1990. aastatel hakati ELi rahvatervisepoliitikat rakendama vastusena mitmetele tervishoiukriisidele, sealhulgas veiste spongioossele entsefalopaatiale (BSE);
B. arvestades, et Lissaboni lepingu kohaselt on inimeste tervise kaitse selline poliitikavaldkond, kus liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks (ELi toimimise lepingu artikkel 6), ning lepingus on sätestatud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;
C. arvestades, et liidul ja liikmesriikidel on jagatud pädevus seoses ühiste ohutusprobleemidega rahvatervise küsimustes (ELi toimimise lepingu artikkel 4);
D. arvestades, et Euroopa Liidu pädevuse kahetine olemus rahvatervise valdkonnas kajastub eri meetmetes, mida liit võib ELi toimimise lepingu artikli 168 alusel võtta; arvestades, et liit võib näiteks võtta ühtlustamismeetmeid, millega kehtestatakse elunditele, inimpäritoluga ainetele ning ravimitele ja seadmetele kõrged kvaliteedi- ja ohutusstandardid, ning võtta ka kaitsemeetmeid sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas (ELi toimimise lepingu artikli 168 lõige 4); arvestades, et teisest küljest võib Euroopa Liit võtta stimuleerivaid meetmeid, mis on kavandatud inimeste tervise kaitsmiseks ja parandamiseks, st suurte piiriüleste terviseprobleemide vastu võitlemiseks ning tõsiste terviseohtude monitooringuks, nende eest varajaseks hoiatamiseks ja nende vastu võitlemiseks, samuti meetmeid, mille otsene eesmärk on rahvatervise kaitse seoses tubaka ja alkoholi kuritarvitamisega; arvestades, et nende valdkondade siseriiklike õigusnormide ühtlustamine on välistatud (ELi toimimise lepingu artikli 168 lõige 5);
E. arvestades, et Euroopa Liit saab ergutada ja toetada liikmesriikidevahelist koostööd rahvatervise valdkonnas avatud koordinatsiooni meetodi kaudu (ELi toimimise lepingu artikli 168 lõige 2);
F. arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on teinud mitu otsust selle kohta, kuidas Euroopa Liit saab siseturu integreerimise kaudu taotleda rahvatervise eesmärke, tuginedes õigusliku alusena artiklile 114;
G. arvestades, et ELi toimimise lepingus tunnistatakse ühemõtteliselt, et liikmesriigid vastutavad oma tervishoiupoliitika kindlaksmääramise ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja kättesaadavaks muutmise eest, sealhulgas tervishoiuteenuste ja arstiabi haldamise ning neile mõeldud vahendite eraldamise eest;
H. arvestades, et Euroopa Ravimiamet (EMA), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on kõik rakendusametid, mis täidavad tähtsaid rahvatervisega seotud ülesandeid;
I. arvestades, et direktiivis 2011/24/EL patsiendi õiguste kohta piiriüleses tervishoius on sätestatud tingimused, mille alusel patsient võib reisida teise liikmesriiki, et saada arstiabi ja säilitada õiguse selle hüvitamisele;
J. arvestades, et terviseuuringuid rahastatakse algatusest „Horisont 2020“ ja tulevase programmi „Euroopa horisont“ raames, ELi tervishoiuprogrammist ja tulevasest programmist „EL tervise heaks“ ning muudest Euroopa Liidu rahastamisvahenditest;
K. arvestades, et Euroopa Liidul on veel ruumi rahvatervisepoliitika paremaks elluviimiseks aluslepingute olemasolevate parameetrite raames; arvestades, et aluslepingute rahvatervist käsitlevaid sätteid ei ole veel kaugeltki täielikult ära kasutatud nende kohustuste osas, mille täitmiseks neid saaks kasutada;
L. arvestades, et üldiselt tunnistatakse, et piiriüleste tervishoiuteenuste kättesaadavus ning parimate tavade parem koordineerimine ja edendamine liikmesriikide vahel võib tuua rahvatervisele märkimisväärset kasu;
M. arvestades, et olemasolevaid hädaolukordadele reageerimise mehhanisme, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ning liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ja selle vahendite reservi rescEU raames, on COVID-19 kriisi ajal kasutatud viimse võimaluseni, mis on hädaolukordadele reageerimise meetmete võtmise põhjendamatult edasi lükanud;
N. arvestades, et praegused demograafilised suundumused, innovatsiooni kättesaadavus, ravi parem üldkättesaadavus, krooniliste haiguste suur esinemissagedus, e-tervishoid/digitaliseerimine ja tervishoiusüsteemide kestlikkus on suurendanud tähelepanu Euroopa Liidu rahvatervise poliitikale;
O. arvestades, et ligikaudu kaks kolmandikku inimeste aktiivsetest nakkushaigustest on zoonootilised, st kanduvad üle loomadelt;
P. arvestades, et kuna ELis kasutatakse COVID-19 andmete kogumiseks erinevat lähenemist, on andmete võrdlemine ELi tasandil keeruline;
Q. arvestades, et COVID-19 kriis on näidanud, kui tähtis on tõenduspõhine tervishoiupoliitika, sealhulgas ennetus- ja ravialgatused; arvestades, et ennetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ja tagama parimad terviseväljavaated;
R. arvestades, et COVID-19 puhang on näidanud vajadust veelgi tugevdada teadusuuringute koordineerimist proportsionaalse eelarvetoetusega, muu hulgas vaktsiinide ja ravimeetodite väljatöötamiseks, ning vajadust proportsionaalselt ühtlustada ravimite ja/või vaktsiinide heakskiitmise süsteemi, seadmata ohtu rahvatervise kaitsemeetmeid;
S. arvestades, et pidevad investeeringud teadusesse erinevate haiguste raviks on olulised kaasaegsete ja ohutute tervishoiusüsteemide säilitamiseks;
T. arvestades, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast tõsist ohtu inimeste heaolule ELis ja keskkonnale, mõjutades muu hulgas põllumajandussektorit; arvestades, et COVID-19 pandeemia on suurendanud antibiootikumide kasutamist, mis lõppkokkuvõttes suurendab bakterite resistentsuse määra, mis jääb kõrgeks isegi pärast pandeemia taandumist;
U. arvestades, et COVID-19 kriisi ajal kasutati Euroopa Liidu ühist hankemehhanismi, et osta isikukaitsevahendeid, testikomplekte, ventilaatoreid ja mõningaid ravimeid, kuigi protsess on osutunud oodatust pikaajalisemaks ja vähem tõhusaks;
V. arvestades, et COVID-19 kriisi tõttu on paljude ELi töötajate töötingimused muutunud ning töötervishoiu ja -ohutuse kohta tekkinud uued küsimused;
W. arvestades, et COVID-19 tervishoiukriisi ajal võeti arvukaid ajutisi meetmeid, sealhulgas loodi komisjoni eksperdirühm ning koostati uued suunised patsientide ravimiseks ja tervishoiutöötajate saatmiseks teistesse liikmesriikidesse;
X. arvestades, et ravimite tarneahelad sõltuvad kolmandates riikides toodetavatest ravimite toimeainetest ja geneerilistest ravimitest tootmisvõimsuse ja ravimite toimeainete tarnimise puhul ning kui lähteainetest; arvestades, et COVID-19 tervishoiukriisi ajal kehtestatud ekspordikeelud tõid esile sellistele tarneahelatele tuginemise ohu;
Y. arvestades, et ELis elab enam kui 30 miljonit inimest harvik- ja unarhaigusega ning neil on piiratud teave oma haiguse ja õiguste kohta, piiratud juurdepääs ravile ning nad on psühholoogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult väga haavatavad;
Z. arvestades, et paljudes aruannetes ja uuringutes on rõhutatud COVID-19 psühholoogilisi tagajärgi, ning arvestades, et igas vanuses inimesi on mõjutanud pikaks ajaks kehtestatud sotsiaalse isolatsiooni nõuded viiruse leviku peatamiseks;
AA. arvestades, et kiiresti tuleb võtta meetmeid eakate ravi- ja hooldusvajaduste rahuldamiseks;
BB. arvestades, et vähktõbi on maailmas teine peamine surmapõhjus, mis põhjustab igal aastal hinnanguliselt 9,6 miljonit surmajuhtumit; arvestades, et see haigus puudutab ELis peaaegu igat perekonda;
CC. arvestades, et vaatamata jõupingutustele, mida on tehtud ELi ravimiohutuse järelevalve süsteemi tugevdamiseks, on vaja veelgi parandada patsiendi ohutust ja eelkõige toote infolehtede loetavust, mis peaksid olema selged, loetavad ja faktilised;
DD. arvestades, et üha enam teeb muret vaktsiinikõhklus ja selle mõju rahvatervisele; arvestades, et liikmesriikide vaktsineerimisprogrammide korraldamisel ja elluviimisel on vaja suuremat selgust immuniseerimise kasulikkuse ja riskide osas;
1. väljendab heameelt paindlikumate eeskirjade kehtestamise üle praeguse kriisi ajal, et leevendada puudujääke ja hõlbustada ravimite ringlust liikmesriikide vahel, kaasa arvatud eri pakendivormide aktsepteerimine, korduskasutus, et võimaldada müügiloa omanikel saada heakskiit teises liikmesriigis, hea tootmistava sertifikaatide kehtivuse pikendamine, pikemad aegumistähtajad, veterinaarravimite kasutamine jne; kutsub komisjoni, Euroopa Ravimiametit ja riiklikke reguleerivaid asutusi üles rangelt jälgima selle korra kasutamist, tagama, et see ei ohustaks patsiendi ohutust, ning hoidma seda probleemide või puudujääkide korral kättesaadavana; väljendab sellega seoses heameelt ka meditsiiniseadmete määruse kohaldamiskuupäeva hiljutise pikendamise üle;
2. kutsub komisjoni üles hindama kõigi liikmesriikide epideemiaks valmisolekut ja säilitama kõigis ELi 27 liikmesriigis solidaarsuse täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 168;
3. tervitab ettepanekut luua programm „EL tervise heaks“ ja toetab paremini rahastatud eraldiseisvat ELi terviseprogrammi, mis suudab toime tulla tulevaste pandeemiate ja terviseohtudega, ning võtab samuti kohustuse seda kiiresti rakendada; märgib, et programm „EL tervise heaks“ toetab investeeringuid elutähtsasse tervishoiutaristusse, vahenditesse, struktuuridesse, protsessidesse ja laboratoorsesse suutlikkusse, sealhulgas haiguspuhangute seire-, modelleerimis-, prognoosimis-, ennetamis- ja ohjamisvahenditesse;
4. väljendab heameelt ELi vaktsiinistrateegia üle, mille komisjon hiljuti välja pakkus;
5. tuletab meelde terviseühtsuse põhimõtet, mis kajastab asjaolu, et inimeste, loomade ja keskkonna tervis on omavahel seotud ning et haigused võivad kanduda inimestelt loomadele ja vastupidi; rõhutab vajadust võtta kasutusele terviseühtsuse põhimõte pandeemiate ja tervisekriiside puhul nii inimtervishoiu- kui ka veterinaarsektoris;
6. nõuab, et suurendataks rescEU suutlikkust, sealhulgas selle varude ja erakorralise meditsiini meeskondade suutlikkuse osas;
7. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 168 ettepaneku Euroopa ühise terviseprotokolli kehtestamiseks, et tagada kogu ELis ühtne reageerimine, kusjuures see peaks hõlmama ka kliinilise diagnoosimise ning üldisemalt patsientide ravi ja haldamise suuniseid;
8. nõuab tungivalt, et komisjon taastaks äärmiselt nakkusohtlike haiguste Euroopa võrgustiku (EuroNHID), mis on selliste haigustega patsientide raviks loodud riiklike või piirkondlike keskuste ekspertide kaasrahastatud võrgustik äärmiselt nakkusohtlike haiguste ohjamiseks;
9. palub, et komisjon töötaks välja liikmesriikide varasematel ennetustegevuse mudelitel põhineva ühtse ravialgoritmi;
10. palub, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja sobiva Euroopa Liidu meditsiinitöötajate kaitse registri, et hõlbustada ideede, teabe ja parimate tavade jagamist; nõuab samuti, et võetaks kasutusele standardsem terapeutiline Euroopa Liidu ravialgoritm, mis põhineb liikmesriikide endi ennetusmeetmete mudelitel, eesmärgiga töötada välja ühised testimisstandardid ning võtta kasutusele struktureeritumad ja koordineeritumad karantiinimeetmed, lisasuunised turvaliste karantiinirajatiste kohta ja ühtsete isolatsioonimeetmete suunised;
11. juhib tähelepanu vajadusele luua suurte rahvatervise kriiside puhuks nii avalikku kui ka erasektorit hõlmav pädevate teadushaiglate võrgustik, mille liikmed tegeleksid õhu ja vektorite kaudu levivate ning nakkushaiguste uurimise ja raviga;
12. kutsub komisjoni, liikmesriike ja ELi ülemaailmseid partnereid üles tagama taskukohase juurdepääsu tulevastele COVID-19 vaktsiinidele ja ravile, kui need on kättesaadavad;
13. nõuab, et COVID-19 vaktsiinide ja ravi hankimiseks kasutataks ELi ühishankeid ning et neid kasutataks korrapärasemalt, et vältida konkurentsi liikmesriikide vahel; nõuab lisaks, et neid kasutataks ka selleks, et tagada võrdne ja taskukohane juurdepääs olulistele ravimitele ja meditsiiniseadmetele, eelkõige uutele innovatiivsetele antibiootikumidele, uutele vaktsiinidele ja ravimitele ning harvikhaiguste ravimitele;
14. kutsub komisjoni üles muutma otsuse nr 1082/2013/EL kohast ühishanke mehhanismi ning kaaluma uue määruse ettepaneku esitamist, et muuta ühishanked tervishoiukriiside korral kiiremaks ja tõhusamaks ning tagada võrdne ja taskukohane juurdepääs uutele ravimeetoditele;
15. nõuab, et kliiniliste uuringute määrust, mis on juba väga kaua viibinud, hakataks kiiresti täiel määral rakendama, et tagada kliiniliste uuringute tulemuste läbipaistvus ning hõlbustada ulatuslikumaid piiriüleseid kliinilisi uuringuid;
16. nõuab, et koostataks terviklik ELi farmaatsiastrateegia, et tegeleda probleemidega ELi ja ülemaailmsetes farmaatsiatoodete tarneahelates; on veendunud, et strateegia peaks sisaldama seadusandlikke meetmeid ja stiimuleid, et ergutada oluliste ravimite toimeainete ja ravimite tootmist ELis, et tagada igal ajal varustatus ja taskukohane kättesaadavus; kutsub liikmesriike üles koostama ravimite ja meditsiiniseadmete riiklikke nimekirju ning edastama selle teabe komisjonile ja Euroopa Ravimiametile, et tagada mis tahes puudujääkide prognoosimine ja käsitlemine;
17. kutsub komisjoni üles uurima ja tuvastama haldustõkkeid, mis takistavad liikmesriikidel kriisi korral tõhusalt ja ennetavalt reageerida; on veendunud, et nende tõkete kõrvaldamiseks võiks riigihangete direktiivi lisada sihipärased suunised; nõuab, et need suunised põhineksid majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumidel;
18. tuletab meelde, kui olulised on ECDC modelleerimisandmed COVID-19 pandeemia tõenäolise arengu kohta igas liikmesriigis, et ennetada nappust, kuna on väga oluline, et valitsused ja tootjad prognoosiksid nõudlust meditsiinitarvete järele ja nende suutlikkust viia läbi vajalik planeerimine, et suurendada tootmisvõimsust ja tagada piisav jaotuskord;
19. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut ECDC muudetud mandaadi kohta, et keskus saaks igal ajal pakkuda proportsionaalset ja kvaliteetset rahvatervise kaitset; nõuab samuti, et suurendataks ka EMA rolli monitooringus ja raviminappuse vältimises, et amet saaks läbi viia esimese ja teise etapi kliinilisi uuringuid ning tegeleda intensiivravi jaoks hädavajalike ravimite nappusega, mis on tingitud nõudluse kasvust, eelkõige suure rahvatervise kriisi puhul;
20. kutsub komisjoni üles ajakohastama ECDC, EMA, ECHA ja EFSA vastastikuse mõistmise memorandumeid, et arendada edasi teabevahetust, koostööd ja vastastikust mõistmist ametite vahel ning vajaduse korral ühisprojekte;
21. julgustab ECDCd, EMAd, hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskust ja vajaduse korral EFSAt parandama andmete seirega seotud suhtlus- ja koostöökanaleid ning kasutama samal ajal vastutustundlikult ära tehisintellekti potentsiaali; usub, et anonüümseks muudetud andmeid, mis on kättesaadavad telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtjatele ja/või ülemaailmsetele satelliitnavigatsioonisüsteemidele, võiks kasutada pandeemia varajase hoiatamise programmide väljatöötamisel nakkuste leviku jälgimiseks, asukoha kindlakstegemiseks ja kontseptsiooni väljatöötamiseks, sarnaselt toodetele, mida pakub ettevõtte BlueDot omandiõigusega kaitstud ja teenusena pakutav tarkvara;
22. palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid kasutusele tervishoiutöötajatele mõeldud digitaalse teabevahetusplatvormi, mis võimaldaks jagada epidemioloogilisi andmeid, teaduspõhiseid tegevussoovitusi ning hoiatusi tuvastatud ohtude või probleemide kohta, nagu ravimite ja kaitsevahendite nappus;
23. kutsub komisjoni üles looma ajutise töörühma, et kasutada liikmesriikide ja kolmandate riikide kogemusi haiguspuhangute ohjamisel ja saadud õppetunde; märgib, et mitmel ASEANi (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon) riigil on selles valdkonnas juba erakordsed eksperditeadmised, kuna nad tegelesid 2003. aastal SARS-koroonaviiruse puhanguga;
24. on arvamusel, et tuleks tugevdada koostööd kolmandate riikidega tervishoiusüsteemide valmisoleku ja reageerimise alaste teadmiste ja parimate tavade vahetamisel;
25. nõuab kooskõlastatud, koostööl põhinevat ja avatud lähenemisviisi teadusuuringute valdkonnas, kus loodusteadustel on suurem roll, ning et teadusuuringud oleksid suunatud tulemuste saavutamisele, sealhulgas uute patogeenide elutsüklite ja paljunemisprotsesside mõistmisele, teraapiale, ravimitele ja sihipärastele ennetusmeetmetele;
26. kutsub komisjoni üles täiendama ELi toimimise lepingu artikli 168 kohaselt liikmesriikide poliitikat, jagades ELi tasandil parimaid tavasid, et ennetada vähktõbe, mis on ELis teine peamine surmapõhjus, mis põhjustab 26 % kõigist surmajuhtumitest ning tekitab riiklikele tervishoiusüsteemidele üha suuremat koormust, ja selle vastu võidelda; on seisukohal, et komisjoni menetluses olev Euroopa vähktõve kava peaks suurendama tõhusate ravimeetodite alaste teadusuuringute rahastamist;
27. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama edasisi ühismeetmeid prioriteetsetes mittenakkuslike terviseprobleemide küsimustes ning töötama välja ühised ettepanekud ja soovitused, mille eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu, riiklikul ja kohalikul tasandil paremat toetust;
28. nõuab, et hõlbustataks harvik- ja unarhaigustega patsientide juurdepääsu parimale olemasolevale oskusteabele;
29. toetab eakate inimeste õigust teha oma hooldusvalikuid, sealhulgas võimalust jätkata kodus elamist koduhoolduse toel või vajaduse korral pääseda ligi kvaliteetsele hooldekodu hooldusele;
30. nõuab, et koostataks tervena vananemist käsitlev tegevuskava, et parandada eakate inimeste elukvaliteeti;
31. märgib, et COVID-19 pandeemia on tekitanud ebakindlust kodanike igapäevaelus, kuna inimesed seisavad silmitsi pikaajalise sotsiaalse eraldatusega ning piiratud juurdepääsuga looduskeskkonnale ning vabaõhuspordi väljakutele ja rajatistele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid reageeriksid liikumispiirangutega seotud terviseriskidele, sealhulgas edendades head vaimset tervist ja heaolu, et vältida selle pandeemia muutumist vaimse ja füüsilise tervise kriisiks;
32. palub komisjonil esitada vaimse tervise tegevuskava aastateks 2021–2027;
33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.