RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi
6.7.2020 - (2020/2691(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Jytte Guteland
fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0216/2020
B9‑0218/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et COVID-19 on toonud esile asjaolu, et Euroopa Liidul ei ole piisavalt tugevaid vahendeid, et tulla toime tervishoiualase hädaolukorraga, näiteks uue nakkushaiguse levikuga, mis oma olemuselt ei tunne piire;
B. arvestades, et õigus füüsilisele ja vaimsele tervisele on põhiline inimõigus; arvestades, et igal inimesel on ilma diskrimineerimiseta õigus kaasaegsele ja kõikehõlmavale tervishoiule; arvestades, et üldine tervisekindlustus on kestliku arengu eesmärk, mille kõik allakirjutanud on võtnud kohustuse saavutada 2030. aastaks;
C. arvestades, et Euroopa Liidul on märkimisväärne pädevus rahvatervise valdkonnas, samas kui tervishoiusüsteemide eest vastutavad liikmesriigid, kes teevad ELi tasandil minimaalset koostööd;
D. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168 sätestatakse, et „[k]ogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse“ ning arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on korduvalt otsustanud, et EL saab täita rahvatervisega seotud eesmärke siseturu meetmete kaudu;
E. arvestades, et praegu reguleerib EL tervise ja tervisenäitajate seisukohast olulisi tooteid, sealhulgas ravimeid, meditsiiniseadmeid, tubakat, alkoholi, toitu ja kemikaale;
F. arvestades, et kliiniliste uuringute ja tervishoiusüsteemide koordineerimise kohta on olemas ELi õigusaktid ja poliitika, viimati nimetatu piiriülese tervishoiu direktiivi kaudu, ning arvestades, et käimas on arutelud tervisetehnoloogia hindamist käsitleva määruse ettepaneku üle;
G. arvestades, et tervishoiualaseid teadusuuringuid rahastatakse mitmesugustest ELi fondidest ja programmidest, sealhulgas programmist „Horisont 2020“, tulevasest programmist „Euroopa horisont“, tervishoiuprogrammist ja tulevasest programmist „EL tervise heaks“;
H. arvestades, et Euroopa Ravimiamet, Euroopa Kemikaaliamet, Euroopa Toiduohutusamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet on kõik Euroopa ametid, millel on rahvatervise valdkonnas olulised ülesanded;
I. arvestades, et praegune hädaolukordadele reageerimise taristu, sealhulgas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, piiriüleste terviseohtude otsus ja liidu elanikkonnkaitse mehhanism, on praeguse tervishoiukriisi tõttu pandud tõsiselt proovile;
J. arvestades, et tervishoiu- ja hooldussektori töötajad on kokku puutunud lubamatult suure riskiga ning mõnel juhul on olnud sunnitud otsustama, kellele saab ja kellele ei saa tervishoiuteenuseid osutada; arvestades, et paljud olulised töötajad, piiriülesed ja hooajatöötajad ning selliste tööstusharude nagu tapamajade ja toiduainete tootmise töötajad on olnud eriti haavatavas olukorras;
K. arvestades, et COVID-19 kriis on muutnud paljude Euroopa töötajate töötingimusi, tuues esile mõned juba olemasolevad probleemid ja tõstatades uusi küsimusi seoses töötervishoiu ja tööohutusega;
L. arvestades, et COVID-19 on ebaproportsionaalselt mõjutanud haavatavaid elanikkonnarühmi, etnilisi vähemusi, hooldekodude elanikke, eakatele ja puuetega inimestele mõeldud hoolekandeasutusi;
M. arvestades, et tervishoiukriis on negatiivselt mõjutanud seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu kättesaadavust ning naistel ja LGBT+ inimestel on suurem tõenäosus langeda vägivalla ja diskrimineerimise ohvriks;
N. arvestades, et paljud COVID-19 pikaajalised tervisemõjud, sealhulgas mõju vaimsele tervisele, ei ole veel teada;
O. arvestades, et COVID-19 tervishoiukriis ja selle levik kogu Euroopas on toonud esile erinevused liikmesriikide tervishoiusüsteemide suutlikkuses ning näidanud, et liikmesriigid sõltuvad sellest, et naaberriikidel on piisavalt vastupidavad süsteemid;
P. arvestades, et erinevad lähenemisviisid COVID-19ga seotud andmete kogumisele kogu ELis on muutnud kogu ELi hõlmava andmete võrdlemise äärmiselt keeruliseks;
Q. arvestades, et mõni liikmesriik kannatab märkimisväärselt ajude äravoolu all, sest kõrgelt kvalifitseeritud tervishoiutöötajad otsustavad töötada liikmesriikides, kus töötasu ja tingimused on paremad kui nende oma riigis;
R. arvestades, et ELi ühishankeid kasutati edukalt isikukaitsevahendite, testimiskomplektide, ventilaatorite ja mõnede ravimite puhul, kuigi algselt osutus mehhanism aeglasemaks ja vähem tõhusaks kui vaja;
S. arvestades, et rescEU varu suurendati, et see hõlmaks selliste oluliste vahendite varu nagu maskid, ventilaatorid ja laboriseadmed, mida kasutatakse seal, kus seda kõige enam vajatakse;
T. arvestades, et liidu elanikkonnakaitse mehhanism hõlbustas tervishoiukriisi ajal rohkem kui 77 000 ELi kodaniku repatrieerimist;
U. arvestades, et COVID-19 tervishoiukriisi ajal kehtestati mitmesuguseid ajutisi kokkuleppeid, sealhulgas komisjoni eksperdirühm ja suunised patsientide ravimiseks ja tervishoiutöötajate saatmine teistesse liikmesriikidesse;
V. arvestades, et ravimite tarneahelad sõltuvad ravimite toimeainetest või geneerilistest ravimitest, mida toodetakse kolmandates riikides, mõnikord ainult ühes ülemaailmses tehases; arvestades, et COVID-19 tervishoiukriisi ajal kehtestatud ekspordikeelud tõid esile ohu, et tuginetakse ainult nendele tarneahelatele;
W. arvestades, et COVID-19 on näidanud, et inimeste tervis ja meie planeedi seisund on omavahel seotud; arvestades, et loomadelt inimestele ülekanduvate zoonootiliste haiguste teket süvendavad inimtekkelised kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine;
1. nõuab tungivalt Euroopa terviseliidu loomist;
2. kutsub liikmesriike üles kiiresti läbi viima oma tervishoiusüsteemide stressiteste, et teha kindlaks puudused ja kontrollida, kas nad on valmis COVID-19 võimalikuks taaspuhkemiseks ja tulevasteks tervishoiukriisideks; kutsub komisjoni üles seda tööd koordineerima ja kehtestama ühised parameetrid;
3. kutsub komisjoni üles esitama direktiivi ettepaneku kvaliteetsete tervishoiuteenuste miinimumnõuete kohta, tuginedes stressitestide tulemustele, säilitades liikmesriikide pädevuse oma tervishoiusüsteemide haldamisel, korraldamisel ja rahastamisel, kuid tagades patsiendi ohutuse, tervishoiutöötajate inimväärse töö ja tööhõive standardid ning Euroopa vastupanuvõime pandeemiate ja muude rahvatervisekriiside korral;
4. kutsub komisjoni üles looma Euroopa tervishoiuindeksit, et jälgida ELi tervishoiusüsteemide edusamme;
5. kutsub komisjoni üles integreerima siduvad tervishoiu ja heaolu näitajad ja eesmärgid Euroopa poolaastasse;
6. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut Euroopa tervisealase reageerimise mehhanismi kohta, mis muudaks COVID-19 tervishoiukriisi ajal kehtestatud töömeetodid ametlikuks ning tugineks piiriülese tervishoiu direktiivi, programmi „EL tervise heaks“ ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi meetmetele; nõuab, et loodaks tervisekriiside ohjamise üksus, mis haldaks Euroopa tervisealase reageerimise mehhanismi, mida koordineeriks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning mida juhiksid tervisevolinik ja kriisiohjevolinik koos Euroopa Ravimiameti (EMA) ja ekspertide rühmaga; nõuab, et see üksus koostataks pandeemiaolukorra lahendamise plaaniga, et tagada koordineeritud reageerimine;
7. nõuab rescEU varu olulist suurendamist ja selle õiglast kättesaadavust kõigile liikmesriikidele, sealhulgas varude soetamise ja erakorralise meditsiini meeskonna suutlikkuse suurendamist; tunneb suurt heameelt ettepaneku üle suurendada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rahastamispaketti järgmises mitmeaastases finantsraamistikus;
8. kutsub komisjoni, liikmesriike ja ülemaailmseid partnereid üles tagama kiire, õiglase, võrdse ja taskukohase juurdepääsu tulevastele COVID-19 vaktsiinidele ja ravimeetoditele, kui need on kättesaadavad; rõhutab, et intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-leping) ette nähtud paindlikkusmeetmeid, mida kinnitati veel kord Doha deklaratsioonis, saab kasutada rahvatervise kriisiolukorras sundlitsentside väljastamiseks; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile hinnang rolli kohta, mida ELi vabakaubanduslepingud ja TRIPS-leping võivad selles olukorras täita, sealhulgas vabatahtliku litsentsimise ja sundlitsentsimise kasutamine ning vabatahtliku litsentsimise läbipaistvuse suurendamine; ergutab kõiki liikmesriike toetama jõupingutusi COVID-19 tehnoloogiate patendiõiguste ühendamiseks;
9. kutsub üles kasutama ELi ühishankeid COVID-19 vaktsiinide ja ravi hankimiseks ning tegema seda korrapärasemalt, et vältida liikmesriikide omavahelist konkureerimist ning tagada võrdne ja taskukohane juurdepääs olulistele ravimitele ja meditsiiniseadmetele, eelkõige uutele innovatiivsetele antibiootikumidele, uutele vaktsiinidele ja ravivahenditele ning haruldaste haiguste ravimitele;
10. kutsub komisjoni üles vaatama läbi piiriüleste terviseohtude otsuse kohast ühishanke mehhanismi ja esitama uue määruse ettepaneku, et muuta ELi ühishanked tervishoiukriiside korral kiiremaks ja tõhusamaks ning tagada võrdne ja taskukohane juurdepääs uutele ravivõimalustele;
11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi netohindade ja erinevate raviviiside hüvitamise läbipaistvuse idee, et seada liikmesriigid tootjatega läbirääkimiste pidamisel võrdsesse olukorda selliste ravimeetodite puhul, mida ei hangita ühiselt;
12. nõuab kõvasti viibinud kliiniliste uuringute määruse kiiret rakendamist, et tagada kliiniliste katsete tulemuste läbipaistvus, olenemata tulemustest, ning hõlbustada ulatuslikumaid piiriüleseid kliinilisi uuringuid; rõhutab, et isegi kliiniliste uuringute negatiivsed või ebaselged tulemused võivad aidata tulevasi teadusuuringuid parandada;
13. nõuab tugevat ELi ravimistrateegiat, et tegeleda ELi ja ülemaailmsete ravimite tarneahelate probleemidega, mis peaks hõlmama seadusandlikke meetmeid, poliitikat ja stiimuleid, et ergutada oluliste toimeainete ja ravimite tootmist Euroopas, eesmärgiga tagada igal ajal tarnimine ja taskukohane juurdepääs; nõuab, et igas liikmesriigis koostataks kohustuslik riiklik ravimite ja meditsiiniseadmete varu ning see teave edastataks komisjonile ja Euroopa Ravimiametile, et tagada mis tahes puudujääkide ennetamine ja neile reageerimine;
14. kutsub komisjoni üles esitama sihipäraseid suuniseid riigihangete direktiivi kohta seoses pakkumiste sõlmimisega farmaatsiasektoriga; nõuab, et need suunised põhineksid majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumidel, mille eesmärk on tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe, mitte lihtsalt kõige odavam toode, ning võttes arvesse panust ELi varustuskindlusse;
15. palub komisjonil teha ettepanek muuta Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse volitusi, et märkimisväärselt suurendada selle eelarvet, personali ja pädevusi, nii et keskus saaks igal ajal, sealhulgas epideemiate ajal pakkuda maailmatasemel rahvatervise kaitset;
16. nõuab, et Euroopa Ravimiametil oleks suurem roll ravimite nappuse jälgimisel ja vältimisel ning kriiside ajal tehtavate ELi kliiniliste uuringute kavandamise ja heakskiitmise koordineerimisel;
17. soovib, et uuritaks USA biomeditsiini kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ametiga samaväärse Euroopa asutuse loomist, mis vastutaks bioterrorismi, keemia-, tuuma- ja kiirgusohtude ning pandeemilise gripi ja uute haiguste vastaste meetmetega seotud hangete ja nende meetmete väljatöötamise eest;
18. nõuab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri rolli tugevdamist tagamaks, et tervishoiutöötajad ei satuks ohtu;
19. kutsub üles tugevdama ELi tervishoiualaseid suuniseid ja muutma need mõnel juhul kohustuslikuks: näiteks tuleks ELi antimikroobikumiresistentsuse ja vaktsineerimise tegevuskavasid tugevdada selliste siduvate meetmetega nagu ELi vaktsineerimiskaart kodanikele; nõuab eelkõige, et kohustuslikuks muudetaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse suunised COVID-19 tervishoiukriisi kohta, näiteks surma- ja tervenemisjuhtude registreerimise meetodite osas;
20. kutsub komisjoni üles tegema kodanikuühiskonnaga konsulteerides ettepaneku luua Euroopa terviseandmete ruum, mis järgib täielikult Euroopa andmekaitseraamistikku, et parandada standardimist, koostalitlusvõimet, andmete jagamist ja edendada rahvusvaheliste terviseandmete standardite vastuvõtmist ja edendamist;
21. usub kindlalt terviseühtsuse põhimõttesse, mis ühendab inimeste ja loomade tervise ning keskkonnakaitse; on veendunud, et kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja jätkusuutmatute toidutootmismeetodite vastased meetmed on üliolulised, et kaitsta inimesi esilekerkivate patogeenide eest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama terviseühtsuse lähenemisviisi kohaldamist ELis;
22. kohustub jätkuvalt tegelema selliste tervist mõjutavate teguritega nagu tubaka ja alkoholi tarbimine, halb toitumine, õhusaaste, kokkupuude ohtlike kemikaalidega ja tervisealane ebavõrdsus, eesmärgiga parandada tervisenäitajaid;
23. nõuab Euroopa tugivõrgustiku laiendamist nakkushaigustele ja zoonoosidele;
24. kutsub komisjoni üles töötama välja vastupanuvõimelise Euroopa strateegia, mis peaks koosnema riskihindamise kaardist ja võimalustest käsitleda usaldusväärset juhtimist ja investeeringuid tervishoiusüsteemidesse ning pandeemiatele reageerimist Euroopa tasandil, sealhulgas vastupidavaid tarneahelaid ELis; rõhutab sellega seoses strateegilist vajadust tugevdada Euroopa tootmist, et viia üle ja ehitada üles elutähtis ja jätkusuutlik tervishoiutööstus, mis toetab kõrgtehnoloogilist ja kõrge lisandväärtusega tootmist;
25. kutsub üles kooskõlastatud, koostööl põhinevale ja avatud lähenemisviisile teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, kus komisjonil oleks suurem roll tervishoiualaste ja epidemioloogiliste teadusuuringute koordineerimisel, et vältida dubleerimist ja suunata teadusuuringuid vajaminevate ravimite, vaktsiinide, meditsiiniseadmete ja vahendite saamiseks vajalike tulemuste saavutamisele; rõhutab, et täielikult või osaliselt Euroopa vahenditest ja muudest avaliku sektori vahenditest rahastatud teadusuuringute tulemused peavad jääma avalikuks ning neil peavad olema selged taskukohasuse ja juurdepääsetavuse tingimused;
26. tunneb suurt heameelt uue programmi „EL tervise heaks“ kavandatud eelarve olulise suurendamise üle; nõuab, et selles programmis ei käsitletaks mitte ainult COVID-19 vahetut mõju, vaid ka konkreetseid terviseprobleeme, mida COVID-19 tekitab haavatavatele rühmadele ja vaimsele tervisele, samuti kõiki muid pikaajalisi terviseprobleeme, millega EL silmitsi seisab;
27. kutsub komisjoni üles tegema viivitamata ettepaneku uue töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta, sealhulgas õigusakti kohta, mis käsitleb õigust olla mittekättesaadav, uue direktiivi kohta, mis käsitleb tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi, ning uue direktiivi kohta, mis käsitleb vaimset heaolu töökohal, mille eesmärk on tunnistada ärevus, depressioon ja läbipõlemine kutsehaigusteks, ning käsitlema vajadust täiendavate meetmete järele, et parandada ELi kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistiku toimimist, muu hulgas pandeemiaolukordades;
28. väljendab heameelt komisjoni hiljutise kohustuse üle hinnata vajadust muuta bioloogiliste mõjurite direktiivi enneolematu kriisi õppetundide põhjal, et parandada valmisolekut ja reageerimise kavandamist kõikides töökohtades, ning jagada seda hinnangut Euroopa Parlamendiga 2020. aasta lõpuks; kutsub komisjoni üles laiendama Euroopa kutsehaiguste nimekirja käsitleva komisjoni soovituse 2003/670/EÜ kohaldamisala, et hõlmata kõiki kutsealasid, mis puutuvad kokku COVID-19-ga kõrgemal tasemel kui elanikkond üldiselt;
29. kutsub üles tugevdama riiklike tööohutuse ja töötervishoiu inspektsioonide rolli, pakkudes neile piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid, et nad saaksid anda suuniseid ja tuge riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja töötajatele nende jõupingutustes tegeleda COVID-19ga seotud riskidega; nõuab ametiühingute töötervishoiu ja tööohutuse esindajate ja komiteede rolli tugevdamist, et edendada aktiivseid ja tõhusaid ennetusmeetmeid;
30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.