RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19
6.7.2020 - (2020/2691(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Véronique Trillet-Lenoir
fraktsiooni Renew nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0216/2020
B9-0219/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et COVID-19 on toonud esile asjaolu, et Euroopa Liidul ei ole piisavalt tugevaid vahendeid, et tulla toime tervishoiualase hädaolukorraga, näiteks uue nakkushaiguse levikuga, mis oma olemuselt ei tunne piire;
B. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine“; arvestades, et Euroopa Liit ei ole veel vastu võtnud tervise ühist määratlust;
C. arvestades, et õigus füüsilisele ja vaimsele tervisele on üks põhilisi inimõigusi; arvestades, et igal inimesel on õigus ilma diskrimineerimiseta kasutada tänapäevaseid ja täieulatuslikke tervishoiuteenuseid; arvestades, et üldine tervisekindlustus on ÜRO kestliku arengu eesmärk, mille kõik allakirjutanud on võtnud kohustuse saavutada 2030. aastaks;
D. arvestades, et Euroopa Liidul on rahvatervise valdkonnas ulatuslik pädevus, kuid vastutus tervishoiusüsteemide eest lasub liikmesriikidel, kes teevad ELi tasandil väga vähe koostööd;
E. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikes 1 on sätestatud, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on mitmel korral otsustanud, et EL võib täita rahvatervisega seotud eesmärke siseturu meetmete kaudu;
F. arvestades, et komisjoni 20. oktoobri 2009. aasta teatises „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus“ (COM(2009)0567) rõhutatakse, et kogu ELis on sotsiaalsel seisundil tervislikule seisundile ilmne mõju; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon määratleb seda sotsiaalset mõju seosena sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse ning tervisealase ja tervishoiuteenustele juurdepääsu alase ebavõrdsuse vahel;
G. arvestades, et tervisealane ebavõrdsus tuleneb sotsiaalsest ebavõrdsusest elutingimustes ja sotsiaalse käitumise mudelites, mis on seotud soo, rassi, haridusstandardite, tööhõive ja sissetulekuga ning arstiabile, haiguste ennetamisele ja tervist edendavatele teenustele juurdepääsu ebavõrdse jaotumisega;
H. arvestades, et praegu reguleerib EL tervise ja tervisenäitajate seisukohast olulisi tooteid, sealhulgas ravimeid, meditsiiniseadmeid, tubakat, alkoholi, toitu ja kemikaale;
I. arvestades, et ELi õigusaktid ja poliitika on olemas kliiniliste uuringute kohta, tervishoiusüsteemide koordineerimise kohta piiriülese tervishoiu direktiivi kaudu[1] ning käimas on arutelud ettepaneku üle, mis käsitleb tervisetehnoloogia hindamist;
J. arvestades, et terviseuuringuid rahastatakse algatusest „Horisont 2020“ ja tulevasest programmist „Euroopa horisont“, tervishoiuprogrammist ja tulevasest programmist programm „EL tervise heaks“ ning muudest ELi rahastamisvahenditest;
K. arvestades, et Euroopa Ravimiamet (EMA), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) on kõik rakendusametid, millel on rahvatervise valdkonnas olulised ülesanded;
L. arvestades, et praegune hädaolukordadele reageerimise taristu, sealhulgas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), piiriüleste terviseohtude otsus ja liidu elanikkonnakaitse mehhanism, on praeguse tervisekriisi tõttu pandud tõsiselt proovile;
M. arvestades, et tervishoiutöötajad on pidanud tegutsema lubamatult ohtlikus olukorras ning mõnel juhul on nad olnud sunnitud otsustama, kellele osutada intensiivravi ja kellele mitte;
N. arvestades, et COVID-19 kriis on muutnud paljude Euroopa töötajate töötingimusi ja tõstatanud uusi küsimusi seoses töötervishoiu ja -ohutusega;
O. arvestades, et COVID-19 tervisekriis ja selle levik kogu Euroopas on toonud esile erinevused liikmesriikide tervishoiusüsteemide suutlikkuses ning näidanud, et olukorras, kus tekivad ootamatud terviseohud, võivad mõned liikmesriigid muutuda sõltuvaks sellest, kas nende naaberriikidel on piisavalt vastupidavad süsteemid;
P. arvestades, et ELis kasutatavad erinevad lähenemisviisid COVID-19 andmete kogumiseks ja analüüsimiseks muudavad raskeks andmete võrdlemise ELi tasandil;
Q. arvestades, et mõni liikmesriik kannatab märkimisväärselt ajude äravoolu all, sest kõrgelt kvalifitseeritud tervishoiutöötajad valivad töö liikmesriikides, kus töötasu ja tingimused on paremad kui nende oma riigis;
R. arvestades, et ELi ühishankeid kasutati edukalt isikukaitsevahendite, testimiskomplektide, hingamisaparaatide ja mõnede ravimite puhul, kuigi see mehhanism osutus aeglasemaks ja vähem tõhusaks kui vaja;
S. arvestades, et rescEU varusse koguti selliseid olulisi vahendeid nagu maskid, hingamisaparaadid ja laboriseadmed, et neid saaks kasutada seal, kus neid kõige enam vajatakse;
T. arvestades, et COVID-19 tervisekriisi ajal võeti mitmesuguseid ajutisi meetmeid, sealhulgas loodi komisjoni eksperdirühm ning koostati suunised patsientide ravimiseks ja tervishoiutöötajate saatmiseks teistesse liikmesriikidesse;
U. arvestades, et ravimite tarneahelad sõltuvad ravimite toimeainetest või geneerilistest ravimitest, mida toodetakse kolmandates riikides, mõnikord ühesainsas tehases kogu maailmas; arvestades, et COVID-19 tervisekriisi ajal kehtestatud ekspordikeelud tõid esile ohu, mida kujutab tuginemine sellistele tarneahelatele;
V. arvestades, et COVID-19 tõi esile terviseühtsuse põhimõtte (s.t inimeste, loomade ja meie planeedi tervis on omavahel seotud); arvestades, et loomadelt inimestele ülekanduvate zoonootiliste haiguste teket süvendavad kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine;
1. nõuab tungivalt Euroopa terviseliidu loomist;
2. kutsub liikmesriike üles tegema oma tervishoiusüsteemides kiiresti stressiteste, et kontrollida, kas nad on valmis COVID-19 võimalikuks taaspuhkemiseks ja teisteks tulevasteks tervisekriisideks; kutsub komisjoni üles sellist tegevust koordineerima ja kehtestama ühised parameetrid;
3. toetab kindlalt tõhusate ennetus- ja hügieenimeetmete edendamist nakkuste ennetamiseks ja tõrjeks; on seisukohal, et teatavaid olulisi harjumusi, sealhulgas hügieenitavasid, tuleks arendada juba varases eas, kui lapsed suudavad neid kõige paremini omaks võtta; toetab noorte tervist käsitlevaid hariduslikke ennetusprogramme (ohutu käitumine, tervislik toitumine, sport jne);
4. kutsub komisjoni üles esitama direktiivi ettepaneku kvaliteetsete tervishoiuteenuste miinimumnõuete kohta, tuginedes stressitestide tulemustele, säilitades liikmesriikide pädevuse oma tervishoiusüsteemide haldamisel, korraldamisel ja rahastamisel ning tagades patsiendi ohutuse, tervishoiutöötajate inimväärse töö ja tööhõive standardid ning Euroopa vastupanuvõime pandeemiate ja muude rahvatervisekriiside korral;
5. kutsub komisjoni üles looma Euroopa tervishoiuindeksi, et jälgida ELi tervishoiusüsteemide edusamme;
6. kutsub komisjoni üles integreerima tervishoiu näitajad Euroopa poolaasta protsessi;
7. kutsub komisjoni üles võtma vastu ühised tervisega seotud näitajad, et jälgida tervisealast ebavõrdsust vanuse, soo, sotsiaal-majandusliku staatuse ja geograafilise asukoha alusel, ning kehtestama metoodika liikmesriikide terviseolukorra auditeerimiseks, eesmärgiga teha kindlaks parandamist ja suuremat rahastamist vajavad valdkonnad ja anda neile prioriteet; on seisukohal, et komisjon peaks hindama sotsiaalsetele, majanduslikele ja keskkondlikele riskiteguritele suunatud poliitikas võetud meetmete tõhusust, et vähendada tervisealast ebavõrdsust;
8. kutsub liikmesriike üles pakkuma kohalikul ja piirkondlikul tasandil kättesaadavaid integreeritud tervishoiuteenuseid, et võimaldada patsientidele paremat tuge nende enda kohalikus ja sotsiaalses keskkonnas;
9. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut Euroopa tervisealase reageerimise mehhanismi (EHRM) loomiseks, et reageerida igat liiki tervisekriisidele (nakkuslikud, keemilised, keskkonna-, bioloogilised, toidu- ja tuumakriisid), tugevdada tegevuse koordineerimist ELi tasandil ning jälgida ravimite ja meditsiiniseadmete strateegilise reservi loomist ja käivitamist ning tagada selle nõuetekohane toimimine; rõhutab, et EHRMiga muudetaks COVID-19 tervisekriisi ajal kehtestatud töömeetodid ametlikuks, tuginedes meetmetele, mis on ette nähtud piiriüleseid tervishoiuteenuseid käsitlevas direktiivis, piiriüleseid terviseohte käsitlevas otsuses[2] ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismis;
10. nõuab, et EHRMi haldamiseks loodaks tervisekriiside ohjamise üksus, mida koordineeriks ECDC ning mida juhiksid Euroopa Komisjoni tervisevolinik ja kriisiohjevolinik koos EMA ja eksperdirühmaga; nõuab, et nimetatud üksus koostaks pandeemiaolukorra lahendamise plaani, et tegevus oleks kooskõlastatud;
11. rõhutab, et riiklike tervishoiusüsteemide vaheline koordineerimine on oluline, et tagada solidaarsus liidus; rõhutab, et tuleb teha asjakohaseid ettevalmistusi ühishangeteks, seadmete kooskõlastatud üleandmiseks, veretoodete ja elundite varumiseks ja ringluseks ning patsientide transpordiks piiriüleses tervishoius;
12. nõuab, et loodaks COVID-19 andmeportaaliga sarnane digitaalne teabevahetusplatvorm, mis võiks hõlbustada teabevahetust epidemioloogiliste andmete, tervishoiutöötajatele ja haiglatele teaduspõhiste praktiliste soovituste ning meditsiinitarvete kasutatavate võimsuste ja varude täpse seisundi kohta;
13. nõuab, et tugevdataks rescEU suutlikkust, sealhulgas varude ladustamise ja erakorralise meditsiini meeskondade võimekuse osas;
14. on seisukohal, et liit peaks saama tugineda tervishoiutöötajate kaasamisele Euroopa meditsiinikorpuse kaudu, mis loodi võimaldamaks kiiret arstiabi ja tervihoiualaseid eriteadmisi kõigile liikmesriikidele;
15. pooldab tervishoiutöötajate liikuvust kogu ELis nii nende haridustee kui ka tööalase karjääri ajal programmi „Erasmus+“ kaudu ning toetab sellise liikuvuse rolli terviseohtudega seotud teadmiste ja oskusteabe parandamisel;
16. kutsub komisjoni, liikmesriike ja ülemaailmseid partnereid üles tagama kiire, õiglase, võrdse ja taskukohase juurdepääsu tulevastele COVID-19 vaktsiinidele ja ravimeetoditele, kohe kui need on kättesaadavad;
17. nõuab, et COVID-19 vaktsiinide ja ravi hankimiseks kasutataks ELi ühishankeid ning tehtaks seda korrapäraselt, et vältida liikmesriikide konkureerimist omavahel ning tagada võrdne ja taskukohane juurdepääs olulistele ravimitele ja meditsiiniseadmetele, eelkõige uutele innovatiivsetele antibiootikumidele, uutele vaktsiinidele ja aktiivravimitele ning haruldaste haiguste ravimitele;
18. kutsub komisjoni üles vaatama läbi piiriüleseid terviseohte käsitlevas otsuses sisalduva ühishanke mehhanismi ja esitama uue määruse ettepaneku, mis edendaks selle kasutamist vaktsiinide ja ravimite hankimisel, et tagada protsessi tõhusus ja läbipaistvus ning võrdne ja taskukohane juurdepääs ravimitele, meditsiiniseadmetele, kaitsevahenditele ja muudele asjakohastele tervisetoodetele; on seisukohal, et osadest ELi ühise hankemenetluse kaudu ostetud meditsiinitoodetest võiks moodustada ELi ettenägematute kulude reservi nende meditsiinitoodete jaoks, millest võib puudus tulla;
19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma nõukogu direktiivi 89/105/EMÜ[3] läbivaatamisel veel kord netohinna läbipaistvuse ja erinevate ravivõimaluste hüvitamise ideed, et seada liikmesriigid tootjatega läbirääkimiste pidamisel võrdsesse olukorda selliste ravivõimaluste puhul, mille suhtes ei kohaldata riigihankeid;
20. kutsub liikmesriike üles võtma kiiresti vastu ühise seisukoha tervisetehnoloogia hindamise ettepaneku kohta, et toetada koostööd selles valdkonnas liidu tasandil;
21. nõuab tõsiselt hilinenud kliiniliste uuringute määruse[4] täielikku rakendamist, et tagada kliiniliste uuringute tulemuste läbipaistvus ja hõlbustada ulatuslikumaid piiriüleseid kliinilisi uuringuid;
22. nõuab Euroopa mitmekeskuseliste kliiniliste uuringute koordineerimist ja koondamist ning tulevaste Euroopa ülikoolide võrgustike teadus- ja koolitustegevuse edendamist;
23. kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku harvikravimite määruse[5], pediaatrias kasutatavate ravimite määruse[6] ja direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta)[7] läbivaatamise kohta;
24. nõuab ravimite ELi ja ülemaailmsetes tarneahelates esinevate probleemide lahendamist töökindla ELi ravimistrateegia abil, mis sisaldaks seadusandlikke, poliitilisi ja stimuleerivaid meetmeid oluliste toimeainete ja ravimite tootmise ergutamiseks Euroopas, eesmärgiga tagada pidevad tarned ja taskukohane juurdepääs ravimitele; nõuab ravimite ja meditsiiniseadmete kohustusliku riikliku inventuuri koostamist kõigis liikmesriikides ning selle teabe esitamist komisjonile ja EMA-le, et tagada mistahes võimaliku nappuse ennetamine ja kõrvaldamine;
25. kutsub liikmesriike üles edendama ja tagama juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervisega seonduvate õiguste teenustele, sealhulgas rasestumisvastastele vahenditele ja õigusele kasutada ohutuid aborditeenuseid; kutsub liikmesriike üles käsitlema juurdepääsu rasestumisvastastele vahenditele, sealhulgas erakorralistele rasestumisvastastele vahenditele, ja ohutule abordile, kui see on õiguslikult võimalik, oluliste tervishoiuteenustena, mida kriisi ajal tuleb säilitada;
26. kutsub üles looma spetsiaalset ühismeedet meditsiinitarvete nappuse ennetamiseks, mis võimaldaks parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, ning töötama välja ühiseid ennetusmeetmeid;
27. nõuab, et komisjon koostaks riigihangete direktiivi[8] kohta spetsiaalsed suunised, mis puudutavad hankelepingute sõlmimist farmaatsiasektori ettevõtetega; nõuab, et sellised suunised põhineksid majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumidel, ning rõhutab, et nende eesmärk peaks olema tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe, mitte lihtsalt kõige odavam toode, ning võtta arvesse selliste pakkumuste võimalikku panust ELi varustuskindlusse;
28. palub komisjonil teha ettepanek Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) volituste muutmiseks, et suurendada märkimisväärselt selle eelarvet, personali ja pädevust, mis võimaldaks ECDC-l laiendada oma pädevust kroonilistele haigustele, töötada välja kohustuslikud suunised liikmesriikidele ning koordineerida laboriuuringuid tervisekriiside ajal;
29. nõuab EMA rolli suurendamist ravimite nappuse jälgimisel, ennetamisel ja sellele reageerimisel ning ELi kliiniliste uuringute kavandamise ja heakskiitmise koordineerimisel kriiside ajal;
30. on veendunud, et tuleks kaaluda USA biomeditsiini kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ametiga samaväärse Euroopa asutuse loomist, mis vastutaks bioterrorismi, keemia-, tuuma- ja kiirgusohtude ning pandeemilise gripi ja muude esilekerkivate haiguste vastaste meetmete väljatöötamise ning nendega seotud hangete eest;
31. nõuab EU-OSHA suuremat rolli selle tagamisel, et tervishoiutöötajaid ei asetataks ohtu ning et tervislikke ja ohutuid töökohti edendataks kogu liidus;
32. rõhutab, et vaktsineerimine hoiab maailmas ära hinnanguliselt 2,5 miljonit surmajuhtumit aastas ja vähendab haigusspetsiifilisi ravikulusid; on seisukohal, et liidu elanikele kindlustunde andmiseks tuleks tegeleda vaktsineerimisest hoidumise ärevusttekitava nähtusega ja väärinfoga vaktsineerimise kohta;
33. kutsub üles tugevdama ELi tervishoiualaseid suuniseid ja muutma need teatavatel juhtudel kohustuslikuks; märgib, et näiteks võiks tuua antimikroobikumiresistentsust käsitlevad ELi tegevuskavad, ning rõhutab, et vaktsineerimist tuleks tugevdada siduvate meetmetega, nagu ELi kodanike ELi vaktsineerimiskaart; nõuab eelkõige, et COVID19 tervisekriisist tulenevad ECDC suunised muudetaks kohustuslikuks, näiteks surma- ja tervenemisjuhtude registreerimise meetodite osas;
34. nõuab üldsusele mõeldud teabeportaali loomist, mis võimaldaks liidul jagada kontrollitud teavet, saata ELi inimestele hoiatusi ja võidelda väärinfo vastu; rõhutab, et portaal võiks sisaldada eri liiki teavet, ennetuskampaaniaid ja hariduslikke programme noortele; märgib, et sellist portaali võiks kasutada ka selleks, et edendada koostöös ECDCga ulatuslikku vaktsineerituse taset ELi tasandil;
35. kutsub komisjoni üles tegema kodanikuühiskonnaga konsulteerides ettepaneku tervishoiu Euroopa andmeruumi loomiseks täielikus kooskõlas Euroopa andmekaitseraamistikuga, et parandada standardimist ja andmete jagamist ning võtma vastu ja edendama rahvusvahelisi tervishoiuandmete standardeid; on seisukohal, et see tervishoiu Euroopa andmeruum oleks oluline samm patsientide ja tervishoiuteenuste osutajate otsese toetamise suunas ning tagaks, et inimestel on kontroll oma isikuandmete üle, hõlbustaks teadusuuringuid ning toetaks diagnostika, ravi ja teenuste väljatöötamist; rõhutab asjaolu, et mida rohkem tugineb liit Euroopa tervishoiu parandamisel jagatud andmetele, seda rohkem suurendab EL oma sõltumatust suurtest tehnoloogiaettevõtetest ning seda rohkem parandaks ta ka oma küberturvalisuse alast suutlikkust, tagades nii andmeohutuse ja vältides turvarikkumisi, mis paljastaksid patsientide isikuandmeid;
36. toetab innovatsiooni digiteerimise valdkonnas, kuna see tooks käegakatsutavat kasu patsientidele ja tervishoiutöötajatele ning pakuks kulutõhusaid kvaliteetseid tervishoiuteenuseid, vähendades samal ajal ebavõrdsust; rõhutab, et digitaaloskuste valdkonnas saaks astuda olulisi samme nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide jaoks, eriti maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades;
37. kutsub üles tugevdama e-tervist ja m-tervist ning kasutama telemeditsiini ja patsientide kaugseiret, eriti tervishoiukriiside ajal;
38. usub kindlalt terviseühtsuse põhimõttesse, mis ühendab inimeste ja loomade tervise ning keskkonnakaitse; on veendunud, et kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja jätkusuutmatute toidutootmismeetodite vastased meetmed on üliolulised, et kaitsta inimesi uute haigusetekitajate eest;
39. kohustub jätkuvalt tegelema selliste tervist ohustavate teguritega nagu tubaka ja alkoholi tarbimine, halb toitumine, õhusaaste, kokkupuude ohtlike kemikaalidega ja tervisealane ebavõrdsus, eesmärgiga parandada tervisenäitajaid;
40. nõuab Euroopa tugivõrgustike (ERN) laiendamist nakkushaigustele (nt Euroopa tugivõrgustik tervisekriiside ohjamise valdkonnas) ja mittenakkuslikele haigustele;
41. kutsub komisjoni üles töötama välja vastupanuvõimelise Euroopa strateegia, mis peaks sisaldama riskihindamise kaarti ja võimalusi käsitleda usaldusväärse juhtimise põhimõtteid, investeeringuid tervishoiusüsteemidesse ning pandeemiatele reageerimist Euroopa tasandil, sealhulgas vastupidavaid tarneahelaid ELis;
42. kutsub üles kooskõlastatud, koostööl põhinevale ja avatud lähenemisviisile teadusuuringute valdkonnas, kus komisjonil oleks suurem roll tervishoiualaste teadusuuringute koordineerimisel, et vältida dubleerimist ja suunata teadusuuringuid sellistesse valdkondadesse nagu vajalikud ravimid, vaktsiinid, meditsiiniseadmed ja -vahendid;
43. kutsub komisjoni üles viima läbi süstemaatilise tervisemõju hindamise, mis põhineks valdkonnaülestel näitajatel ja mis hõlmaks kõiki ELi poliitikavaldkondi, et hinnata nende mõju ELi inimeste tervise ja heaolu parandamisele, lähtudes lähenemisviisist, mis seab tervise kõigi poliitikavaldkondade keskmesse;
44. on seisukohal, et kolmandate riikidega tuleks tugevdada koostööd teadmiste ja parimate tavade vahetamisel tervishoiusüsteemide valmisoleku ja reageerimise valdkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma tugevat ja tõhusat partnerlust liidu ja Aafrika vahel ning seadma ELi Aafrika-strateegia (JOIN(2020)0004) raames prioriteediks töökindlamad tervishoiusüsteemid, üldise juurdepääsu tervishoiuteenustele ning ülemaailmse tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse;
45. väljendab suurt heameelt uue programmi „EL tervise heaks“ kavandatava eelarve järsu suurendamise üle;
46. on seisukohal, et haavatavate elanikkonnarühmade tervise kaitsmine keskkonnaga seotud haiguste eest on oluline investeering asjakohase inim- ja majandusarengu tagamiseks;
47. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku töötervishoiu ja tööohutuse uue strateegilise raamistiku kohta aastateks 2021–2027 ning ajakohastama õigusakte, mis käsitlevad õigust olla mittekättesaadav, esitama ettepaneku uue direktiivi kohta, mis käsitleb tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi, ning uue direktiivi kohta, mis käsitleb vaimset tervist töökohal ja mille eesmärk on tunnustada ärevust, depressiooni ja läbipõlemist kutsehaigustena;
48. kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut reproduktiivtoksiliste ainete lisamiseks direktiivi 2004/37/EÜ (kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute kohta tööl)[9] kohaldamisalasse, et tagada kooskõla kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks liigitatud ainete käsitlemisega muudes kemikaale käsitlevates ELi õigusaktides (nt REACH-määrus[10] või muud biotsiide, pestitsiide ja kosmeetikatooteid käsitlevad määrused);
49. leiab, et COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde tuleks käsitleda Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil, kus võiks esitada selged ettepanekud selle kohta, kuidas tugevdada ELi tervishoiupoliitikat;
50. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.
- [2] ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.
- [3] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 8.
- [4] ELT L 158, 27.5.2014, lk 1
- [5] EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1.
- [6] ELT L 378, 27.12.2006. lk 1.
- [7] EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.
- [8] ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
- [9] ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.
- [10] ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.