Menetlus : 2020/2691(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0220/2020

Esitatud tekstid :

B9-0220/2020

Arutelud :

PV 08/07/2020 - 21
CRE 08/07/2020 - 21

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{06/07/2020}6.7.2020</Date>
<NoDocSe>B9-0220/2020</NoDocSe>
PDF 159kWORD 56k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi</Titre>

<DocRef>(2020/2691(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Petra De Sutter</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0216/2020

B9-0220/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi

(2020/2691(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 4, 6, 9, 114, 153, 169 ja 191, eriti selle artiklit 168,

 võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 35,

 võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu[1],

 võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) manifesti tervise- ja keskkonnahoidliku taastumise kohta COVID-19st[2],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et COVID-19 puhang on näidanud, et inimeste tervis, meie planeedi seisund ja meie kaitsetus on omavahel seotud; arvestades, et loomadelt inimestele ülekanduvate zoonootiliste haiguste teket süvendavad inimtekkelised kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse hävimine ja keskkonnaseisundi halvenemine;

B. arvestades, et WHO manifestis tervise- ja keskkonnahoidliku taastumise kohta COVID-19st on sätestatud tervise- ja keskkonnahoidliku taastumise kuus nõuet:

a) kaitsta ja hoida inimeste tervise allikat, st loodust;

b) investeerida põhiteenustesse, mille hulgas on veevarustus ja kanalisatsioon ning tervishoiuasutustes puhta energia kasutamine;

c) tagada energiasüsteemi kiire ja tervisehoidlik ümberkujundamine;

d) edendada tervislikke ja kestlikke toidusüsteeme;

e) kujundada linnad tervisehoidlikuks ja elamiskõlblikuks;

f) lõpetada maksumaksjate raha kasutamine saastamise rahastamiseks;

C. arvestades, et käesolevas resolutsioonis pööratakse põhitähelepanu ELi toimimise lepingu artiklites 168 ja 114 osutatud rahvatervisemeetmete kitsamale kohaldamisalale;

D. arvestades, et COVID-19 puhangu tõttu on selgunud, et Euroopa Liidul ei ole piisavalt mõjusaid vahendeid, mille abil tulla toime tervishoiualase hädaolukorraga, näiteks uue nakkushaiguse levikuga, mis ei tunne piire;

E. arvestades, et õigus füüsilisele ja vaimsele tervisele on üks põhilisi inimõigusi; arvestades, et igal inimesel on õigus kasutada ilma diskrimineerimiseta tänapäevaseid ja kõikehõlmavaid tervishoiuteenuseid; arvestades, et üldine tervisekindlustus on kestliku arengu eesmärke, mille kõik allakirjutanud on kohustunud 2030. aastaks saavutama;

F. arvestades, et Euroopa Liidul on rahvatervisevaldkonnas ulatuslik pädevus, kuid tervishoiusüsteemide eest vastutavad liikmesriigid, kes teevad ELi tasandil väga vähe koostööd;

G. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 168 on sätestatud, et „[k]ogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse“, ning Euroopa Liidu Kohus on korduvalt otsustanud, et EL saab rahvatervise-eesmärke täita siseturumeetmete kaudu;

H. arvestades, et üldsuse usaldus ELi vastu sõltub komisjoni, ELi ametite ja liikmesriikide valmisolekust ja suutlikkusest teha tervishoiuküsimustes koostööd;

I. arvestades, et EL reguleerib praegu tooteid, mis mõjutavad tervist ja tervisenäitajaid, sh tubakas, alkohol, toit ja kemikaalid, ning ravimeid ja meditsiiniseadmeid;

J. arvestades, et on olemas ELi õigusaktid ja poliitika, millega reguleeritakse piiriüleseid tervishoiuteenuseid käsitleva direktiivi[3] kaudu kliinilisi uuringuid ja tervishoiusüsteemide koordineerimist; arvestades, et pooleli on arutelud tervisetehnoloogia hindamist käsitleva ettepaneku üle;

K. arvestades, et tervishoiu-uuringuid rahastatakse algatusest „Horisont 2020“ ja tulevasest programmist „Euroopa horisont“, tervishoiuprogrammist ja tulevasest programmist „EL tervise heaks“ ning muudest ELi rahastamisvahenditest;

L. arvestades, et Euroopa Ravimiamet (EMA), Euroopa Kemikaaliamet ja Euroopa Toiduohutusamet on kõik rakendusametid, mis täidavad tähtsaid rahvatervisega seotud ülesandeid;

M. arvestades, et praegune hädaolukordadele reageerimise taristu, sealhulgas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), piiriüleseid terviseohte käsitlev otsus[4] ja liidu elanikkonnkaitse mehhanism, on praeguses tervishoiukriisis pandud tõsiselt proovile;

N. arvestades, et tervishoiutöötajad on pidanud tegutsema lubamatult ohtlikus olukorras ning mõnel juhul on nad olnud sunnitud otsustama, kellele saab ja kellele ei saa tervishoiuteenuseid osutada;

O. arvestades, et COVID-19 kriisi tõttu on paljude Euroopa töötajate töötingimused muutunud ning töötervishoiu ja -ohutuse kohta tekkinud uued küsimused;

P. arvestades, et COVID-19 tervishoiukriis ja selle levik kogu Euroopas on toonud esile, et liikmesriikide tervishoiusüsteemide suutlikkus on erinev, ning näidanud, et liikmesriigid sõltuvad piisavalt vastupidavate süsteemidega naaberriikidest;

Q. arvestades, et piiriülest koostööd on vaja, eriti tervishoiukriisi ajal;

R. arvestades, et kui Euroopa tasandil koordineerimist ei toimu, võib rahvusvaheline varude loomine tekitada turul tasakaalustamatuse ning suurendada üleilmsetes tarneahelates põhiravimite, vaktsiinide ja isikukaitsevahendite nappust;

S. arvestades, et kriisi ajal ELis ja liikmesriikides võetavate meetmete puhul tuleb kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga austada puuetega inimeste õigusi;

T. arvestades, et kuna ELis kasutatakse COVID-19 puhanguga seotud andmete kogumiseks eri viise, on andmeid ELi tasandil raske võrrelda;

U. arvestades, et mõni liikmesriik kannatab märkimisväärselt ajude äravoolu all, sest kõrgelt kvalifitseeritud tervishoiutöötajad otsustavad minna tööle liikmesriikidesse, kus töötasu ja tingimused on paremad kui nende enda riigis;

V. arvestades, et ELi ühishankeid on tulemuslikult kasutatud isikukaitsevahendite, testimiskomplektide, hingamisaparaatide ja teatavate ravimite puhul, kuigi on selgunud, et mehhanism on vajalikust aeglasem ja vähem tõhus;

W. arvestades, et rescEU varusse koguti selliseid põhivahendeid nagu maskid, hingamisaparaadid ja laboriseadmed, et neid saaks kasutada seal, kus neid kõige enam vajatakse;

X. arvestades, et COVID-19 tervishoiukriisi ajal võeti mitmesuguseid ajutisi meetmeid, sealhulgas loodi komisjoni eksperdirühm ning koostati suunised patsientide ravi kohta ja tervishoiutöötajate teistesse liikmesriikidesse lähetamise kohta;

Y. arvestades, et Euroopa on kaotanud tervishoiusektoris suveräänsuse ja sõltumatuse muu hulgas ka seetõttu, et tootmine on ümberpaigutatud; arvestades, et ravimite tarneahelad sõltuvad ravimite toimeainetest või geneerilistest ravimitest, mida toodetakse kolmandates riikides ja mõnikord kogu maailmas ühesainsas tehases; arvestades, et COVID-19 tervishoiukriisi ajal kehtestatud ekspordikeeldude tõttu selgus, kui ohtlik on sellistele tarneahelatele tugineda;

Z. arvestades, et selle, kuidas mõjub viiruspuhang vaimsele tervisele, jätsid liikmesriigid COVID-19 kriisi ajal suuresti tähelepanuta;

AA. arvestades, et COVID-19 kriis ja muud ELi tervishoiuprobleemid ei tähenda, et EL võiks eirata tervishoiualaseid kohustusi, mis tal on nii enda territooriumil kui ka väljaspool liitu elavate abivajajate vastu;

1. on veendunud, et nüüd on aeg ELi tasandil rahvatervisealast pädevust suurendada; rõhutab, et tervishoiuvaldkonnas peab ELi tasandi koostööd tugevdama ka muudes küsimustes kui ainult kriisiks parem valmisolek; rõhutab, et tervishoiupoliitika keskmes peab olema avalik huvi;

2. kutsub komisjoni üles toetama tegutsemisviisi „tervishoid kõikides poliitikavaldkondades“, milles võetakse arvesse poliitika mõju tervishoiusüsteemidele, tervist mõjutavatele teguritele, ebavõrdsusele ja heaolule ning mille eesmärk on integreerida tervishoiuaspektid horisontaalselt kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse, nagu põllumajandus, kaubandus, keskkond, kliima, transport ja teadusuuringud;

3. kutsub liikmesriike üles tegema oma tervishoiusüsteemides kiiresti stressiteste, et kontrollida, kas need on valmis COVID-19 võimalikuks taaspuhkemiseks ja tulevasteks tervishoiukriisideks; kutsub komisjoni üles seda tööd koordineerima ja kehtestama ühised parameetrid;

4. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku kvaliteetsete tervishoiuteenuste miinimumnõuete direktiivi kohta, mis tugineb stressitestide tulemustele ja mille kohaselt jääb liikmesriikidele pädevus oma tervishoiusüsteeme hallata, korraldada ja rahastada, kuid millega tagatakse patsientide ohutus, tervishoiutöötajate inimväärne töö ja tööhõive standardid ning Euroopa vastupanuvõime pandeemiate ja muude rahvatervisekriiside korral;

5. kutsub komisjoni üles looma Euroopa tervishoiuindeksit, mille kaudu jälgida ELi tervishoiusüsteemide edusamme;

6. kutsub komisjoni üles integreerima tervishoiunäitajad Euroopa poolaasta raamistikku;

7. on seisukohal, et kriisiks valmisoleku tugevdamiseks vajab ELi tugevamaid tervishoiusüsteeme; on seisukohal, et selleks tuleb tervishoiusüsteemidesse ning parematesse töötingimustesse ja tervishoiutöötajate koolitusse rohkem investeerida;

8. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku tervishoiukriisi lahendamise Euroopa mehhanismi kohta, millega muudetaks COVID-19 tervishoiukriisi ajal kehtestatud töömeetodid ametlikuks ning mis tugineks piiriüleseid tervishoiuteenuseid käsitleva direktiivi ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi meetmetele; nõuab, et tervishoiukriisi lahendamise Euroopa mehhanismi haldamiseks loodaks tervishoiukriiside ohjamise üksus, mida koordineeriks ECDC ning mida juhiksid koos EMA ja eksperdirühmaga Euroopa Komisjoni tervisevolinik ja kriisiohjevolinik; nõuab, et sellele üksusele koostataks pandeemiaolukorra lahendamise plaan, et tegevus oleks kooskõlastatud;

9. kutsub üles tugevdama rescEU varu suutlikkust, sealhulgas varumissuutlikkust ja erakorralise meditsiini rühmade suutlikkust; nõuab, et loodaks andmebaasid, millesse koonduks kogu vajalik teave liikmesriikides loodud meditsiiniseadmete ja ravimivaru ning kasutada olevate intensiivravivoodite kohta; kutsub liikmesriike ja piirialasid üles süvendama tervishoiuvaldkonnas piiriülest koostööd ning kõrvaldama selleks haldustakistused ja innustama haiglatevaheliste kokkulepete sõlmimist;

10. kutsub komisjoni üles tagama, et rescEU toimimine ja varude jaotamise kriteeriumid oleksid läbipaistvad; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks suunised, millega tagada, et riigi tasandil tehtavad varumisalgatused oleksid vajadustega proportsionaalsed ega põhjustaks liikmesriikides soovimatuid tagajärgi;

11. on seisukohal, et liit peaks saama tugineda tervishoiutöötajate kaasamisele Euroopa meditsiinikorpuse kaudu, mis loodi selleks, et anda kõigis liikmesriikides kiiret arstiabi ja jagada tervishoiualaseid eriteadmisi;

12. nõuab, et EL koostaks koostöös liikmesriikidega ja rakendaks töösse kavad, mille alusel on krooniliselt haigetel patsientidel ja puuetega inimestel võimalik saada ELis ravi ja hooldusteenuseid ka pandeemia ajal; rõhutab, et eritähelepanu tuleks pöörata tervishoiuteenuste võrdsele kättesaadavusele ning selle tagamisele, et kogukonnapõhised hooldus- ja tugiteenused, mida puuetega inimesed vajavad iga päev, oleksid rahastatud ning nende osutamiseks oleks piisavalt vahendeid ja personali;

13. kutsub komisjoni, liikmesriike ja üleilmseid partnereid üles tagama, et niipea kui COVID-19 vaktsiinid ja ravimid on olemas, oleksid need kõigile kiiresti, õiglaselt, võrdselt ja soodsa hinnaga kättesaadavad;

14. rõhutab, et Euroopas asuvasse tootjate ja tarnijate võrgustikku investeerimine on strateegiliselt tähtis ja kasulik, sest vastutasuks võetakse siduvad kohustused sellistes küsimustes nagu tootmise ja turustamise läbipaistvus, jälgitavus, kättesaadavus ja taskukohasus kogu tarneahelas, et ravimid oleksid kõigis piirkondades õiglase hinnaga võrdselt kättesaadavad;

15. rõhutab, et kõik avaliku sektori rahastatavate teadusuuringute tulemused peavad jääma üldkasutatavaks; kutsub komisjoni ja ravimiettevõtteid üles tagama, et avaliku sektori rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemused oleksid täiesti läbipaistvad, et patenteerimis- ja litsentsimistingimused tagaksid tervishoiuinvesteeringute tasuvuse ja neis võetaks arvesse teadus- ja arendustegevuse rahastamise struktuuri;

16. kutsub ELi ja liikmesriike üles ametlikult toetama COVID-19 tehnoloogiale juurdepääsu reservi (C-TAP) ja seadma avalikult sektorilt raha saamise tingimuseks osalemise reservis, tänu millele saab COVID-19 tervisetehnoloogiatega seotud teadmisi, intellektuaalomandit ja andmeid kõigi riikide ja kodanike huvides võimalikult palju jagada;

17. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hakkama kõikidel praegustel ja tulevastel rahastamis- ja investeerimistaotluste konkurssidel rakendama üldsuse huvides kollektiivseid kaitseklausleid, nagu avaliku sektori rahaeraldiste läbipaistvust ning kättesaadavust ja taskukohasust puudutavad klauslid ning lõpptoodete kasutamise lihtlitsentsid;

18. nõuab, et liikmesriigid väljastaksid elupäästvate ravimite jaoks sundlitsentse, kui kolmandad riigid ei jaga vaktsiini ja/või ravimit või nendekohaseid teadmisi;

19. kutsub komisjoni hindama, kuidas mõjutavad intellektuaalomandiga seotud stiimulid biomeditsiinialast innovatsiooni üldiselt, ja leidma meditsiinivaldkonna teadus- ja arendustegevuse rahastamisel ainuõiguslikule kaitsele usaldusväärseid ja tõhusaid alternatiive, nt mitmesugused eraldi rahastamise mehhanismidel põhinevad vahendid;

20. kutsub üles eraldama programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames lisasummasid kliinilistele uuringutele ja uutele ravimitele, millel on selge ühiskondlik väärtus ja mille tulemusi jagatakse avalikkusega;

21. nõuab, et COVID-19 vaktsiinide ja ravimite ostmiseks kasutataks ELi ühishankeid ning seda tehtaks korrapärasemalt, et vältida liikmesriikide omavahelist konkureerimist ning tagada oluliste ravimite ja meditsiiniseadmete, eelkõige uute innovatiivsete antibiootikumide, uute vaktsiinide ja aktiivravimite ning haruldaste haiguste ravimite võrdne ja taskukohane kättesaadavus;

22. kutsub komisjoni üles vaatama läbi piiriüleseid terviseohte käsitleva otsuse kohase ühishankemehhanismi ning esitama uue määruse ettepaneku, et muuta ELi ühishanked tervishoiukriiside korral kiiremaks ja tõhusamaks ning tagada uute ravimite võrdne ja taskukohane kättesaadavus;

23. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama hinnaläbipaistvust käsitleva direktiivi 89/105/EMÜ[5] läbivaatamise kohta uue ettepaneku, millega tagatakse teadus- ja arendustegevuse kulude läbipaistvus ning seatakse liikmesriigid selliste ravimite üle, mida ei hangita ühiselt, tootjatega läbirääkimiste pidamisel võrdsesse olukorda;

24. nõuab, et kliiniliste uuringute määrust[6], mis on juba väga kaua viibinud, hakataks kiiresti rakendama, et tagada kliiniliste uuringute tulemuste läbipaistvus ning hõlbustada ulatuslikumaid piiriüleseid kliinilisi uuringuid;

25. nõuab, et Euroopa ravimistrateegias pakutaks ELi ja üleilmsete ravimitarneahelatega seotud probleemidele lahendusi, mis peaksid hõlmama seadusandlikke meetmeid, poliitikat ja stiimuleid, millega innustatakse tootma ELis põhilisi toimeaineid ja põhiravimeid, et tagada igal ajal tarnimine ja taskukohane kättesaadavus, ilma et see piiraks meetmeid, mis on võetud keskkonda sattunud ravimite strateegilise käsitluse kohaselt; on seisukohal, et Euroopa ravimistrateegiaga ei tohiks piirata meetmeid, mida tuleb võtta keskkonda sattunud ravimite strateegilise käsitluse kohaselt;

26. nõuab, et EL looks avalikud ja sõltumatud tarneahelad ning laborid, milles suudetaks toota vähemalt 20 % toimeainetest ja põhiravimitest, et ELi ravimiturg oleks kaitstud avaliku mehhanismiga; usub, et see peaks aitama ELil olla vastupidavam ja kaitsta kodanikke paremini ravimite nappuse ja ravimistööstuse karmide läbirääkimiste eest; nõuab, et igas liikmesriigis loodaks kohustuslik riiklik ravimite ja meditsiiniseadmete varu ning sellekohane teave edastataks komisjonile ja EMA-le, et puudujääkide tekkimist oleks võimalik ette näha ja seda vältida;

27. kutsub komisjoni üles muutma ravimialaseid õigusakte, et lubada teha andmete ja turustamisega seotud ainuõigusest erandeid, kui seda on vaja rahvatervise kaitsmiseks ja kui on välja antud kohustuslik või riiklik litsents;

28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema rohkem tööd seoses ravimi müügiloa hoidjate vastutusega direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 81 sätestatud pideva tarnimise kohustuse täitmisel; palub komisjonil täpsustada kohaldatavates suunistes sisalduvaid kohustusi ning edendama vaktsiinide ja põhiravimite turul suuremat konkurentsi ja varustuskindlust;

29. kutsub komisjoni üles hindama, kuidas mõjutab paralleelkaubandus ravimite nappust liikmesriikides, sealhulgas nappuse leevendamist, ning käsitlema asjakohaselt probleeme, sealhulgas võimalikku tarnekvootide süsteemi ebaseaduslikku kohaldamist, et kehtestada paralleelekspordi keelustamiseks õigusaktid, võttes vajalikke meetmeid tagamaks, et ravimid jõuaksid kõigi ELi patsientideni õigel ajal;

30. nõuab, et harva kasutatavate ravimite ELi määrus (EÜ) nr 141/2000[7] vaadataks läbi, et muuta turul kümneks aastaks ainuõiguse saamise nõudeid selliselt, et hoopis ravimi müügiloa hoidja peab tõendama, et toode ei ole piisavalt kasumlik, et katta teadus- ja arendustegevuse kulusid;

31. palub komisjonil koostada riigihangete direktiivi[8] kohta spetsiaalsed suunised, mis puudutavad hankelepingute sõlmimist farmaatsiasektori ettevõtetega; nõuab, et suunised põhineksid majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumidel, mis võimaldavad avaliku sektori hankijal võtta arvesse nii pakkumuse kvalitatiivseid, tehnilisi ja kestlikkusaspekte kui ka hinda;

32. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku ECDC volituste muutmiseks, millega suurendataks märkimisväärselt keskuse eelarvet, personali ja pädevusi, et keskus saaks igal ajal pakkuda maailmatasemel rahvatervise kaitset, sealhulgas epideemiate ajal;

33. kutsub üles suurendama EMA rolli ravimite nappuse jälgimisel ja ennetamisel ning ELi kliiniliste uuringute kavandamise ja heakskiitmise koordineerimisel kriiside ajal;

34. nõuab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti rolli tugevdamist tagamaks, et tervishoiutöötajad ei satuks ohtu;

35. nõuab, et ELi tervishoiusuunised muudetaks rangemaks ja teatavatel juhtudel kohustuslikuks; näiteks ELi antimikroobikumiresistentsuse ja vaktsineerimise tegevuskavad tuleks rangemaks muuta siduvate meetmetega, mille kohaselt kasutatakse antimikroobikume inimtervishoius ainult siis, kui see on hädavajalik, ja kodanikele mõeldud ELi vaktsineerimiskaardiga; nõuab, et ECDC suunised COVID-19 tervishoiukriisi kohta muudetaks kohustuslikuks, näiteks surma- ja tervenemisjuhtude registreerimise meetodite osas;

36. kutsub komisjoni üles tegema kodanikuühiskonnaga konsulteerides ettepaneku luua Euroopa terviseandmete ruum, mida kasutatakse patsientide ja tervishoiutöötajate vajaduste täitmiseks ning mille puhul järgitakse täielikult Euroopa andmekaitseraamistikku, et parandada standardimist, andmete jagamist ning rahvusvaheliste terviseandmestandardite vastuvõtmist ja edendamist; rõhutab, et digitervishoid peaks aitama parandada kõigi tervist ega tohiks suurendada ebavõrdsust;

37. rõhutab, et tulevaste epideemiate ohu vähendamiseks tuleb teha rohkem kui haiguspuhangute varajane avastamine ja tõrje ning vähendada ohtu selle tekkekohas;

38. usub kindlalt terviseühtsuse põhimõttesse, mis ühendab inimeste ja loomade tervise ning keskkonnakaitse; on veendunud, et kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kestmatute toidutootmismeetodite vastased meetmed on inimeste tervise kaitsmiseks väga vajalikud;

39. nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid kutsuksid valitsustevahelist bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlevat teaduslik-poliitilist platvormi üles hakkama koostama põhjalikku teaduslikku ülevaadet selliste pandeemiate nagu COVID-19, seagripp, MERS ja SARS, mida põhjustavad loomadelt inimestele kanduvad patogeenid, ning bioloogilise mitmekesisuse halvenemise, raadamise ja muude maakasutuse muutuste seostest, et anda poliitikakujundajatele teada, milliste bioloogilise mitmekesisuse strateegiatega on võimalik selliste zoonooside ohtu vähendada;

40. rõhutab, et esikohale tuleb seada ennetamine, mis toob kasu nii kodanike tervisele kui ka riikide tervishoiueelarvetele;

41. kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et võidelda selliste tervist mõjutavate teguritega nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine, halb toitumine, õhusaaste, kokkupuude ohtlike kemikaalidega ja tervisealane ebavõrdsus, et parandada tervisenäitajaid;

42. nõuab Euroopa tugivõrgustiku laiendamist nakkushaigustele ja zoonoosidele;

43. kutsub komisjoni üles töötama välja vastupanuvõimelise Euroopa strateegia, mis peaks hõlmama riskihindamise kaarti ja võimalusi, kuidas tagada usaldusväärne juhtimine ja investeeringud tervishoiusüsteemidesse ning pandeemiatele reageerimine Euroopa tasandil, sealhulgas vastupidavad ELi tarneahelad;

44. nõuab, et teadusuuringute valdkonnas tegutsetaks kooskõlastatult ja avatult ning tehtaks koostööd ning komisjonile antaks tervishoiu-uuringute koordineerimisel suurem roll, et vältida dubleerimist ja kujundada teadusuuringuid nii, et jõutakse tulemuseni, sh vajalike ravimite, vaktsiinide, meditsiiniseadmete ja -vahenditeni;

45. nõuab, et loodaks Euroopa Teadusnõukogu, kes töötaks välja ja viiks ellu tervishoiu-uuringute tegevuskava ning seoks uued teadmised üleeuroopalise tervishoiupoliitikaga;

46. tunneb suurt heameelt selle üle, et uue programmi „EL tervise heaks“ kavandatud eelarvet on suurendatud;

47. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, millega ajakohastatakse töötervishoiu ja tööohutuse ELi strateegilist raamistikku veel kord ja mis hõlmab õigusakti, mis käsitleb õigust olla mittekättesaadav, uut direktiivi, mis käsitleb tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi, ning uut direktiivi, mis käsitleb vaimset heaolu töökohal, et tunnistada ärevus, depressioon ja läbipõlemine kutsehaigusteks;

48. kutsub üles koostama vaimse tervise ELi tegevuskava aastateks 2021–2027, milles pööratakse vaimse tervise häirete biomeditsiinilistele ja psühhosotsiaalsetele teguritele võrdset tähelepanu; 

49. kutsub ELi üles tegema igati koostööd WHO ja teiste rahvusvaheliste organitega, et võidelda nakkushaiguste vastu, tagada üldine tervisekindlustus kõigile ja tugevdada tervishoiusüsteeme kogu maailmas;

50. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

[3] ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.

[4] ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.

 

[5] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 8.

[6] ELT L 158, 27.5.2014, lk 1.

 

[7] EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1.

[8] ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

 

Viimane päevakajastamine: 8. juuli 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika