Menetlus : 2020/2732(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0229/2020

Esitatud tekstid :

B9-0229/2020

Arutelud :

PV 23/07/2020 - 10
CRE 23/07/2020 - 10

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0206

<Date>{22/07/2020}22.7.2020</Date>
<NoDocSe>B9-0229/2020</NoDocSe>
PDF 176kWORD 50k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>Euroopa Ülemkogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2732(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Manfred Weber, Siegfried Mureşan, Esther de Lange, Jan Olbrycht, José Manuel Fernandes</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

<Depute>Iratxe García Pérez, Simona Bonafè, Eric Andrieu, Biljana Borzan, Margarida Marques</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

<Depute>Dacian Cioloş, Luis Garicano, Valérie Hayer, Moritz Körner</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

<Depute>Ska Keller, Philippe Lamberts, Ernest Urtasun, Rasmus Andresen</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

<Depute>Manon Aubry, Martin Schirdewan, Dimitrios Papadimoulis, José Gusmão</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B9-0229/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta

(2020/2732(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 225, 295, 310, 311, 312, 323 ja 324 ning Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 15,

 võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta vaheraportit mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks[1],

 võttes arvesse oma 10. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta: aeg täita kodanike ootused[2],

 võttes arvesse oma 15. mai 2020. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, omavahendite ja majanduse taastamise kava kohta[3],

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldusi,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et COVID-19 puhangu tõttu on Euroopas ja mujal maailmas surnud tuhandeid inimesi ning pandeemia on põhjustanud enneolematu kriisi, mille tagajärjed on inimestele, peredele, töötajatele ja ettevõtetele katastroofilised ning millele tuleb seetõttu reageerida seninägematult jõuliselt;

B. arvestades, et Euroopa majanduse taastamisel tuleks lähtuda Euroopa rohelisest kokkuleppest, digitaalarengu tegevuskavast, Euroopa uuest tööstusstrateegiast ja ettevõtluse huvidest, et kriisijärgne majandus oleks tugevam, vastupanuvõimelisem, kestlikum ja konkurentsivõimelisem;

C. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on kohustunud täitma ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja Pariisi kokkulepet;

D. arvestades, et ühtset turgu ähvardavad pöördumatud moonutused;

E. arvestades, et Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele äärmiselt hilja ning kolm tippkohtumist möödusid tulemusteta, nii et mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavad läbirääkimised üha venisid;

F. arvestades, et mitmeaastasesse finantsraamistikku koondatud ELi pikaajalisi prioriteete ei tohi majanduse taastamise nimel ohvriks tuua;

G. arvestades, et Euroopa Parlament peaks taasterahastu rakendamises, st nii laenude võtmises kui ka edasilaenamises täiel määral osalema;

H. arvestades, et parlamendi ülesanne on tagada majanduse taastamise läbipaistvus ja demokraatlikkus ning seepärast tuleb parlament kaasata taastekava eel- ja järelkontrolli;

1. avaldab kaastunnet koroonaviirusesse surnute lähedastele ning tänab kõiki, kes on pandeemiavastases võitluses osalenud; on veendunud, et eurooplased peavad sellistes enneolematutes ja erakorralistes oludes kindlalt ühte hoidma;

2. peab kiiduväärseks, et ELi riigipead ja valitsusjuhid jõudsid taastefondi asjus kokkuleppele, sest see aitab majandusel uuesti jalule tõusta, nagu Euroopa Parlament ka mais märkis; võtab teadmiseks taasterahastu loomise ja usub, et see on ELi jaoks ajalooline otsus; ei ole siiski rahul toetuste mahu vähendamisega lõplikus kokkuleppes; tuletab meelde, et taasterahastu loomiseks kasutatud õiguslik alus ei anna Euroopa Parlamendi valitud rahvaesindajatele mingit ametlikku rolli;

3. ei pea mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 puudutavat praegust poliitilist kokkulepet vastuvõetavaks; on valmis alustama nõukoguga ettepaneku parendamiseks viivitamatult konstruktiivseid läbirääkimisi; tuletab meelde parlamendile 2018. aasta novembris antud volitusi; toonitab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 kohaselt on mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmiseks vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut;

4. peab kahetsusväärseks, et üksnes riiklikele huvidele ja seisukohtadele keskendumine takistab tihti ühist huvi pakkuvatele probleemidele ühiste lahenduste leidmist; hoiatab, et mitmeaastase finantsraamistiku kärped on vastuolus ELi eesmärkidega; on veendunud, et näiteks tervishoiu valdkonnas või uurimisprogrammide eelarves kavandatud kärped on ülemaailmse pandeemia kontekstis lausa ohtlikud; usub, et hariduse, digiülemineku ja innovatsiooni valdkonnas plaanitavad kärped ohustavad järgmise põlvkonna tulevikuväljavaateid ning et süsinikumahukatest sektoritest sõltuvate piirkondade ümberkujundamise programmide kärpimine oleks vastuolus ELi rohelise kokkuleppe tegevuskavaga; on samuti veendunud, et varjupaiga-, rände- ja piirihaldusküsimuste eelarves kavandatud kärped kahjustaksid ELi positsiooni üha volatiilsemas ja ebakindlamas maailmas;

5. leiab, et ELi riigipead ja valitsusjuhid ei lahendanud taasterahastu tagasimaksekava küsimust; tuletab meelde, et olemas on ainult kolm võimalust: ELi lisaväärtust pakkuvate programmide edasine kärpimine kuni aastani 2058, liikmesriikide osamaksete suurendamine või uute omavahendite leidmine; on veendunud, et selleks, et ELi võlad tagasi maksta, ELi eelarve päästa ning riikide ja ELi kodanike rahakotti rõhuvat maksusurvet leevendada, on vaja luua uued omavahendid; rõhutab, et uute omavahendite kehtestamine on ainus tagasimakseviis, millega parlament nõustub;

6. peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu jättis kõrvale välja pakutud üleminekulahenduse, mis pidi aitama katta 2020. aasta pakilist rahavajadust, andma ELi kodanikele ja toetusesaajatele kriisis tuge ning tegema esimeste reageerimismeetmete järel ja enne pikaajaliste majanduse taastamise meetmete võtmist kättesaadavaks vajalikud rahalised vahendid;

7. tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogu järeldused mitmeaastase finantsraamistiku kohta kujutavad endast üksnes riigipeade ja valitsusjuhtide vahelist poliitilist kokkulepet; rõhutab, et parlament ei ole nõus sellist otsust lihtsalt vormitäiteks heaks kiitma ning on valmis mitmeaastasele finantsraamistikule nõusolekut mitte andma, kuni parlament ja nõukogu ei ole läbirääkimistel rahuldavat kokkulepet saavutanud; tuletab meelde, et parlament kui kaasseadusandja peab andma oma nõusoleku kõigile mitmeaastasest finantsraamistikust rahastatavale 40 ELi programmile;

8. teeb parlamendi asjaomastele töörühmadele ülesandeks lähtuda õigusakte puudutavatel läbirääkimistel parlamendile kolmepoolseteks läbirääkimisteks antud konkreetsest mandaadist; teeb mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahenditega tegelevale läbirääkimisrühmale ülesandeks võtta läbirääkimistel aluseks järgmine mandaat;

Euroopa Parlamendi prioriteedid üldkokkuleppe puhul

Õigusriigi põhimõtted

9. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu nõrgestas tõsiselt õigusriigi, põhiõiguste ja demokraatia kaitset, mille poole komisjon ja parlament mitmeaastases finantsraamistikus ja taastekavas püüdlesid; kordab oma nõudmist, et parlament peab saama täita komisjoni kavandatud mehhanismi küsimuses oma kaasseadusandja ülesandeid ja kaitsta ELi eelarvet, sest Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sõnastatud väärtusi ähvardab süsteemne oht ja kaalul on liidu finantshuvid; rõhutab, et tulemuslikkuse huvides peaks mehhanismi aktiveerimiseks kasutama kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust; toonitab, et mehhanism ei tohi mõjutada valitsusüksuste või liikmesriikide kohustust teha lõplikele toetusesaajatele või vahendite saajatele makseid; rõhutab, et õigusriigi toimimist käsitlev määrus võetakse vastu kaasotsustamismenetluse teel;

Omavahendid

10. kordab, et parlament ei anna mitmeaastasele finantsraamistikule nõusolekut, kui ELi omavahendite süsteemi reformi osas kokkuleppele ei jõuta ning mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 lõpuks ei kehtestata uusi omavahendeid, mis kataksid vähemalt taasterahastuga seotud kulud (üld- ja intressikulud), sest taasterahastu tagasimaksekava peab olema usaldusväärne ja kestlik; toonitab, et uued omavahendid peaksid aitama vähendada ka kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu;

11. toonitab seega, et reform peaks hõlmama valikut uusi omavahendeid, mis tuleb lisada liidu eelarvesse alates 1. jaanuarist 2021; rõhutab, et plastimaks on ainult esmane ja poolik samm, millega parlamendi ootused ei piirdu; kavatseb jõuda läbirääkimistel selleni, et eelarvepädevad institutsioonid lepivad kokku õiguslikult siduva ajakava täiendavate omavahendite kasutuselevõtuks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku esimesel poolel (nt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid ja edasise võimaliku laienemisega kaasnevad tulud, süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism, digimaks, finantstehingute maks ja äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil põhinevad omavahendid); nõuab, et mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamisega kaasneva muutmise käigus lisataks finantsraamistiku 2021–2027 teisel poolel vajaduse korral veelgi omavahendeid, et eesmärk saaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 lõpuks täidetud;

12. kordab, et toetab kindlalt kõikide tagasimaksete ja korrigeerimismehhanismide võimalikult kiiret ja täielikku kaotamist; ei pea mõistlikuks, et Euroopa Ülemkogu on teatavatele liikmesriikidele tehtavad tagasimaksed säilitanud ja neid mõnel juhul isegi suurendanud; kordab, et tollimaksude kogumise kulud peaksid jääma nende algsele kindlaksmääratud tasemele (10 %);

ELi juhtprogrammid

13. peab kahetsusväärseks, et nii mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kui ka taasterahastus on kärbitud tulevikku suunatud programmide rahastust; on seisukohal, et see õõnestab kestliku ja vastupidava taastumise alustalasid; kinnitab, et mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027, mille ulatus on komisjoni ettepanekus ettenähtust väiksem, ei ole elujõuline ega vastuvõetav; rõhutab, et komisjoni viimases ettepanekus seati mitme kõnealuse programmi rahastamistase väga madalale eeldusel, et seda täiendatakse taasterahastust antava lisatoetusega; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Ülemkogu ei järginud seda loogikat ja tühistas enamiku lisatoetusi; kordab oma kindlat seisukohta, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ning selle pikaajaliste investeeringute ja poliitikameetmete piisavat rahastamist tuleb kaitsta ning et need ei tohiks sattuda ohtu taasterahastu kohese rahastamise vajaduse tõttu; kavatseb pidada läbirääkimisi, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus nähtaks ELi juhtprogrammidele sihipäraselt ette suuremad rahalised vahendid;

14. rõhutab, et institutsioonidevahelistel läbirääkimistel tuleks mitmeaastase finantsraamistiku arvnäitajaid käsitleda rubriikide ja programmide kaupa; rõhutab, et juhtprogrammide rahastamistaset ohustab nüüd kohene langus (2020 vs. 2021); juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et alates 2024. aastast on ELi eelarve tervikuna väiksem kui 2020. aastal ning et sellega seatakse ohtu ELi kohustused ja prioriteedid, eelkõige roheline kokkulepe ja digitaalarengu tegevuskava; nõuab kindlalt, et Euroopa Ülemkogu esildatud arvnäitajatest ulatuslikumalt tuleks suurendada eelkõige kliimat, digiüleminekut, tervist, noori, kultuuri, taristut, teadusuuringuid, piirihaldust ja solidaarsust käsitlevate programmide (näiteks programm „Euroopa horisont“, programm „InvestEU“, programm „Erasmus+“, lastegarantii, õiglase ülemineku fond, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu, programm „Life+“ , programm „EL tervise heaks“, integreeritud piirihalduse fond, programm „Loov Euroopa“, õiguste ja väärtuste programm, Euroopa Kaitsefond, naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ning humanitaarabi) ning asjaomaste ELi ametite ja Euroopa Prokuratuuri assigneeringuid;

Horisontaalsed küsimused

15. rõhutab, et poliitiliste prioriteetide ja rahastamisprogrammide omavaheliseks kooskõlastamiseks on ülimalt oluline lisada horisontaalsed põhimõtted nii mitmeaastase finantsraamistiku kui ka taasterahastu määrusesse, aga ka kõikidesse muudesse asjakohastesse õigusaktidesse, ÜRO kestlikesse arengueesmärkidesse ning püüdlustesse saavutada konkurentsivõimelise ja tulevikku suunatud ELi pikaajalised eesmärgid, õiglane ja sotsiaalselt kaasav üleminek, õiguslikult siduv eesmärk, mille kohaselt peavad kliimaga seotud kulutused moodustama eelarvest 30 %, ning eesmärk kulutada 10 % eelarvest bioloogilise mitmekesisusega seotud meetmetele; rõhutab, et seetõttu tuleks nii kliimaga seotud kulutuste kui ka bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jaoks võtta kiiresti kasutusele läbipaistev, terviklik ja otstarbekas jälgimismetoodika, mida tuleks vajaduse korral kohandada mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamisega kaasneval muutmisel; juhib tähelepanu sellele, et nii mitmeaastase finantsraamistiku kui ka taasterahastu määrusesse tuleb lisada põhimõte „Ära tekita kahju“; rõhutab lisaks, et järk-järgult tuleb kaotada fossiilkütuste toetused; palub komisjonil kaaluda investeeringute puhul tuginemist taksonoomiamäärusele;

16. toetab kindlalt soolõime ja soolise mõju alaste kohustuste (soo aspekti arvestav eelarvestamine) lisamist nii mitmeaastase finantsraamistiku kui ka taasterahastu määrusesse; on seetõttu arvamusel, et kiiresti tuleks kasutusele võtta läbipaistev, terviklik ja otstarbekas jälgimismetoodika, mida tuleks vajaduse korral mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamisega kaasneval muutmisel kohandada;

17. nõuab, et õiguslikult siduv vaheläbivaatamisel muudetud mitmeaastane finantsraamistik jõustuks hiljemalt 2024. aasta lõpuks; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku vaheläbivaatamisega kaasneval muutmisel tuleb käsitleda perioodi 2025–2027 ülemmäärasid, taasterahastu kulukohustustega sidumata ja vabastatud assigneeringute ümberjaotamist, täiendavate omavahendite kasutuselevõttu ning kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide täitmist;

18. rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkussätted, milles lepiti kokku eelmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetud läbirääkimistel, on osutunud ülimalt oluliseks, et aidata eelarvepädevatel institutsioonidel praegusel perioodil tekkinud enneolematute ja seninägematute kriisidega toime tulla; on seetõttu seisukohal, et komisjoni esitatud mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkussätted moodustavad pelgalt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks vajaliku miinimumi, ning kavatseb seetõttu pidada läbirääkimisi nende täiendamiseks; on sellega seoses vastu igasugustele katsetele mitmeaastase finantsraamistiku erivahendeid vähendada ja ühendada ning märgib, et nende arvestus peaks toimuma väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid – nii kulukohustuste kui ka maksete puhul; nõuab ühtlasi kindlalt, et ülemmäärad seataks niisugusel tasemel, et väljapoole programmide rahastamispakette jääks piisav mittesihtotstarbeline varu;

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning demokraatlik põhimõte

19. võtab teadmiseks taasterahastu üldmahu osas saavutatud kokkuleppe; peab kahetsusväärseks toetuste ulatuslikku kärpimist, mis rikub toetuste ja laenude tasakaalu ning kahjustab majanduse taastamiseks tehtavaid pingutusi, pidades eelkõige silmas niisuguste innovatiivsete programmide tühistamist nagu maksevõime toetamise rahastamisvahend; on veendunud, et sellised kärped vähendavad rahastamisvahendi võimsust ja majanduse ümberkujundamise võimet; peab kahetsusväärseks asjaolu, et taas kord pidasid teatavad liikmesriigid läbirääkimisi eelarve tegevustulemist lähtudes, pööramata mingitki tähelepanu üldisele kasule, mida pakub ühtse turu ja ELi kui terviku liikmesus; palub nõukogul põhjendada, miks ta on pandeemia kontekstis ulatuslikult vähendanud ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi (REACT-EU), programmi „Euroopa horisont“, programmi „EL tervise heaks“ ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi eelarvet ning rohelise kokkuleppega seoses programmi „InvestEU“ ja õiglase ülemineku fondi eelarvet;

20. nõuab, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi reformid ja investeeringud looksid koostoimet muude olemasolevate ELi fondide ja eesmärkidega ning pakuksid tõelist Euroopa lisaväärtust ja pikaajalisi eesmärke;

21. on vastu Euroopa Ülemkogu seisukohale, mis käsitleb taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi juhtimist, sest selles eemaldutakse ühenduse meetodist ja pooldatakse valitsustevahelist lähenemisviisi; on veendunud, et niisugune lähenemisviis muudab taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi toimimise ainult keerulisemaks ja vähendab selle õiguspärasust; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on ELi ainus otse valitav institutsioon; nõuab demokraatlikku ja parlamentaarset eelkontrolli ning nõuab seetõttu ka Euroopa Parlamendi kaasamist delegeeritud õigusaktide väljatöötamisse, samuti järelkontrolli, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist antavat raha kulutataks nõuetekohaselt, et see oleks ELi kodanike ja ELi enda huvides, pakuks tõelist ELi lisaväärtust ning toetaks majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust; nõuab täielikku läbipaistvust kõikide lõplike toetusesaajate puhul; on kindlal arvamusel, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi eest vastutavad volinikud peaksid andma Euroopa Parlamendile täielikult aru;

22. tuletab meelde, et Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad eelarvepädevad institutsioonid; nõuab sellega seoses, et Euroopa Parlament kaasataks ühenduse meetodi kohaselt täielikult taasterahastu rakendamisse; nõuab, et komisjon esitaks sihipäraselt muudetud versiooni nii finantsmäärusest kui ka institutsioonidevahelisest kokkuleppest eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, et näha nendes ette eelarvepädevate institutsioonide ülesanne kiita iga-aastases eelarvemenetluses heaks sihtotstarbeline välistulu;

23. rõhutab, et selge ja realistlik tagasimaksekava on taasterahastu üldise edu võti ning annab tunnistust ELi kui terviku usaldusväärsusest; on veendunud, et võla tagasimaksmine ei tohi toimuda tulevaste ELi eelarvete ja eurooplaste põlvkondade arvelt ning see peaks algama niipea kui võimalik; nõuab, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kulutuste puhul öeldaks selgelt välja, millega tegemist on, ning et nende suhtes kohaldataks asjakohaseid läbipaistvusnõudeid, sealhulgas lõplike toetusesaajate loetelu avalikustamise nõuet;

24. rõhutab, et kõik taasterahastuga seotud kulud (üld- ja intressikulud) kantaks eelarvesse väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

ELi programmide ja nn hädaolukorra kava toetusesaajate turvavõrk

25. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament on olnud valmis pidama läbirääkimisi alates 2018. aasta novembrist, ning rõhutab, et parlament ei lase end sundida võtma vastu halba kokkulepet; väljendab kavatsust pidada nõukoguga enne mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 käsitlevale määrusele nõusoleku andmist sisulisi läbirääkimisi kõikidel eespool nimetatud teemadel;

26. on siiski veendunud, et järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev poliitiline kokkulepe tuleb saavutada hiljemalt oktoobri lõpuks, et mitte seada ohtu uute programmide sujuvat käivitamist alates 1. jaanuarist 2021; tuletab meelde, et juhuks kui uut mitmeaastast finantsraamistikku õigeaegselt vastu ei võeta, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikes 4 nähtud ette kehtiva finantsraamistiku viimase aasta ülemmäärade ja muude sätete ajutine pikendamine; juhib tähelepanu sellele, et mitmeaastase finantsraamistikuga seotud hädaolukorra kava on nii õiguslikult kui ka poliitiliselt taastekavaga ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmide vastuvõtmisega täielikult kooskõlas;

°

° °

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

[2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0032.

[3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0124.

Viimane päevakajastamine: 22. juuli 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika