RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta
22.7.2020 - (2020/2732(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Ryszard Antoni Legutko, Raffaele Fitto, Roberts Zīle
fraktsiooni ECR nimel
B9-0230/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralise kohtumise järelduste kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 225, 295, 310, 311, 312, 323 ja 324 ning Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3 ja 15,
– võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut ja 28. mai 2020. aasta muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018)0322),
– võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut ja 28. mai 2020. aasta muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (COM(2018)0325),
– võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (COM(2020)0442) ning sellega kaasnevaid mitmeaastase finantsraamistikuga seotud, omavahenditega seotud ja taastekavaga seotud määrusi, otsuseid ja õiguslikke tekste,
– võttes arvesse komisjoni Euroopa suvist majandusprognoosi, mis avaldati 7. juulil 2020,
– võttes arvesse 21. juulil 2020. aastal vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
1. võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli kohtumise tulemused ning riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud järeldused; peab lisaks kiiduväärseks, et riigipead ja valitsusjuhid nõustusid taasterahastu loomisega, et aidata majandusel uuesti jalule tõusta, nagu Euroopa Parlament maikuus välja pakkus; väljendab toetust Euroopa Ülemkogu lähenemisviisile, mis ei läinud aluslepingute sätetest kaugemale; usub, et kogupaketiga antakse stiimul investeeringuteks, kaasates muu hulgas ka erainvesteeringud, mis aitab liikmesriikidel võidelda praeguse kriisi eeldatava sügava ja pikaajalise mõjuga; rõhutab, et sellel taastepaketil on oluline roll käimasolevates püüdlustes meie majanduse ümberkujundamiseks, ühendades strateegilised investeeringud VKEde ja Euroopa tööstuse toetamiseks, ning töövõimaluste ja oskuste suurendamiseks, et leevendada kriisi mõju töötajatele, tarbijatele ja perekondadele; peab oluliseks, et selles käsitletaks sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ning nende inimeste vajadusi, keda kriis on kõige rängemalt tabanud;
2. väljendab kahtlusi seoses seoste lisamisega kliimaga seotud eesmärkidele, mis võivad olla liiga ambitsioonikad ja kahjustada liikmesriikide suutlikkust toetada tööhõivet ja tugevamat riiklikku tööstusbaasi;
3. võtab endale kohustuse pidada nõukogu ja komisjoniga konstruktiivseid ja tulevikku suunatud läbirääkimisi, mis põhinevad nende vastavatel seisukohtadel; on valmis pidama kiirendatud läbirääkimisi, et tagada positiivne ja konstruktiivne tulemus õigeaegselt, võimaldamaks rakendamist alates 2021. aasta algusest;
4. märgib, et COVID-19 kriisil on liikmesriikide majandusele väga erinev mõju, kuna majanduskriisile reageerimise võimalused on äärmiselt erinevad; rõhutab, et paljud liikmesriigid, keda tervisekriis kõige rängemalt mõjutab, kannatavad kõige rohkem ka majanduslikus mõttes; väljendab muret, et liikmesriikide asümmeetrilised majanduslikud vastumeetmed võivad tuua kaasa uue finants- ja riigivõlakriisi, ohustada ELi lähenemisalaseid jõupingutusi ning moonutada ühtset turgu;
5. väljendab muret, et taastepaketi raames kokku lepitud vahendid ei ole koheselt kättesaadavad; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et COVID-19 pandeemiale reageerimiseks eraldatud vahendid on kättesaadavad alles 2021. aasta kevadel, umbes kaksteist kuud pärast kriisi rängimaid hetki paljudes liikmesriikides;
6. rõhutab, et taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu rahastatavad programmid peaksid olema järjepidevad ja täielikult kooskõlas ELi kohustuste ja prioriteetidega; märgib, et koroonaviiruse pandeemia on radikaalselt muutnud avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid, mis nõuab, et komisjon vaataks põhjalikult läbi oma poliitilised prioriteedid, võttes muu hulgas kasutusele nn taastetesti ja peatades kõik Euroopa rohelise kokkuleppe raames kavandatud meetmed, et vähendada haldus- ja regulatiivset koormust ning võimaldada võtta kõik vajalikud meetmed ettevõtete ja tööstuse toetamiseks Euroopa ja riiklikul tasandil;
7. on seisukohal, et majanduse taastamise raames rahastatavad reformid ja investeeringud võiksid olla suunatud konkurentsivõimele ja tulevikueesmärkidele, nagu teadusuuringud, digiteerimine ja VKEde toetamine, kuid edendada ka ettevõtlust ja vähendada energiasõltuvust kolmandatest riikidest, põhieesmärgiga stimuleerida ja ergutada kõigis liikmesriikides tugevat ja konkurentsivõimelist majandust, mis toob kaasa tööhõive ja majanduskasvu; rõhutab, et projekte ja investeeringuid, mis võiksid anda tänu majanduse taastevahendite kasutamisele suurimat lisaväärtust, suudavad kõige paremini kindlaks teha liikmesriigid;
8. on veendunud, et kuna parlament on üks eelarvepädevatest institutsioonidest ning läbipaistvusel, demokraatial ja aruandekohustusel on suur tähtsus, tuleb ta täielikult kaasata taasterahastu loomisse ja rakendamisse ning laenuvõtmis- ja laenuandmistehingutesse, kuna need on põhilised eelarvetehingud; on veendunud, et vahendid tuleks kiiresti välja maksta, et toetada hädavajalikku taasteprotsessi ja tagada, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi programmid sünkroniseeritakse olemasolevate ELi vahendite ja eesmärkidega, millel on tõeline Euroopa lisaväärtus; on veendunud, et parlamendi demokraatlik järelkontroll taasterahastu loomise ja rakendamise ning laenuvõtmis- ja laenuandmistehingute üle peab olema tagatud ja sellega peavad kaasnema vajalik läbipaistvus, teave ja aruandekohustus kodanike ees;
9. kutsub komisjoni üles vältima ebarealistlikke ootusi või prognoose oma projektide tasuvuse kohta ning rakendama täiustatud tulemuslikkuse näitajaid, mis kajastavad paremini projektide tulemusi, et võimaldada paremini hinnata nende kulutõhusust;
10. kiidab heaks valitsustevahelise lähenemisviisi kasutamise lahkarvamuste tõhusaks ja tulemuslikuks lahendamiseks, et näidata, kui oluline on leida kõigis liikmesriikides rahvusriikide austamisel põhinev ühine lähenemisviis; rõhutab, et lõplik kokkulepe peab vastama Euroopa kodanike vajadustele;
11. rõhutab, et mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on arenguruumi, eriti tulevikku suunatud programmide puhul; rõhutab vajadust tegelike poliitiliste läbirääkimiste ja kvalitatiivse kokkuleppe järele;
12. väljendab muret selle pärast, et mitmeaastase finantsraamistiku ja selle programmide pikaajalist elujõulisust ei tohiks ohustada lühiajalise lähenemisviisiga, mis keskendub peamiselt taastemeetmete rahastamise poliitilisele kompromissile; on seisukohal, et eraldisi ühtekuuluvuspoliitikale, mis on liikmesriikide majandusarengu peamine tugielement, ei tohi struktuurselt vähendada;
13. peab kahetsusväärseks, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eraldiste kärped näitavad, et selle poliitika strateegilist tähtsust ei tunnistata; rõhutab, et ÜPP eelarve vähendamine on vastuolus Euroopa Parlamendi nõudmisega säilitada ja stabiliseerida ÜPP eelarve reaalväärtuses; kordab, et rahastamise kärpimine piirab põllumajandustootjate võimalusi aidata kaasa ELi põllumajanduslike toiduainete turu stabiilsusele ja muude poliitiliste eesmärkide saavutamisele;
14. rõhutab, et rahvusvahelistel läbirääkimistel tuleks mitmeaastast finantsraamistikku ja taasterahastut „NextGenerationEU“ käsitleda programmide kaupa; rõhutab, et mõne juhtprogrammi rahastamist ohustab 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga kohene vähenemine; juhib tähelepanu ka sellele, et alates 2024. aastast võib ELi eelarve tervikuna jääda tublisti allapoole praegust taset, mis on vastuolus ELi kohustuste ja prioriteetidega ja ohustab neid, eelkõige mis puudutab digitaalarengu tegevuskava, majandusliku ülemineku ja konkurentsivõimelise ühtse turu toetamist, kaitsevõime edendamist, tööhõive toetamist ja geopoliitilist tegevuskava;
15. rõhutab, et kõiki taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud tagasimakseid (põhisumma ja intressid) tuleks arvestada väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ja need tuleks paigutada omavahendite ülemmäärade erakorralise ja ajutise suurendamise alla, nagu on sätestatud Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse artiklis 3c [COM(2020)445 - 2018/0135 (CNS)];
16. juhib tähelepanu sellele, et komisjon ja nõukogu kasutasid ulatuslikult eelmistel mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel kokku lepitud piiratud paindlikkust, et tulla finantsperioodil toime enneolematute ja/või ettenägematute kriisidega; nõuab seetõttu, et paindlikkust suurendataks vähemalt Euroopa Komisjoni pakutud tasemeni ning et seda arvutataks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid nii kulukohustuste kui ka maksete osas;
17. tuletab meelde riigipeade ja valitsusjuhtide kokkulepet omavahendite kohta; märgib, et komisjon on oma mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus esitanud uusi omavahendite võimalusi; nõuab tungivalt, et komisjon ei nõuaks ELile maksude kogumise volitusi ega taotleks lisaomavahendeid, mis on seotud keskkonnaeesmärkidega; rõhutab, et kogurahvatulul põhinevad osamaksud on ELi eelarve jaoks usaldusväärne, stabiilne ja õiglane tuluallikas ning enamik liikmesriike toetab seda tugevalt; on seisukohal, et omavahendid tuleks esitada liikmesriikide eelarvetes selgel ja ühtsel viisil, et tagada ELi tulude läbipaistvus ja võrreldavus;
18. kinnitab seetõttu oma valmisolekut kiirendada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 programmide ja taastekava vastuvõtmist, et tagada sujuv algus alates 1. jaanuarist 2021, tingimusel et eespool nimetatud parandustes on võimalik piisavalt kokku leppida;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.