Menetlus : 2020/2780(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0259/2020

Esitatud tekstid :

B9-0259/2020

Arutelud :

PV 15/09/2020 - 11
CRE 15/09/2020 - 11

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0240

<Date>{14/09/2020}14.9.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0259/2020</NoDocSe>
PDF 156kWORD 55k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>ELi tervisehinnangute ja riskide liigitamise koordineerimise kohta COVID‑19 kontekstis</Titre>

<DocRef>(2020/2780(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Kateřina Konečná</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0257/2020

B9‑0259/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi tervisehinnangute ja riskide liigitamise koordineerimise kohta COVID‑19 kontekstis

(2020/2780(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168 ja selle artikleid 4, 6, 9, artikli 21 lõiget 1, artikli 67 lõiget 2, artikleid 114, 153, 169 ja 191,

 võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), eelkõige selle artikleid 35 ja 45,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)[1],

 võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu[2],

 võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID‑19 puhangut[3],

 võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi[4],

 võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) viimast aruannet nakkushaiguste ohtude kohta ning ECDC rahvatervisealaseid suuniseid ja aruandlusprotokolle seoses COVID-19ga,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91[5],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et COVID-19 pandeemia on liikunud akuutse riski juhtimise faasist kroonilise riski juhtimise faasi; arvestades, et viirus jääb tõenäoliselt aktiivseks, kuni on leitud tõhus ja ohutu vaktsiin ning kuni seda on tarnitud piisavalt suures koguses väga suurele maailma elanikkonna osale nõuetekohase kaitse tagamiseks; arvestades, et see tähendab, et peame keeruliste asjaoludega toime tulema veel vähemalt mitmel eelseisval kuul;

B. arvestades, et viiruse leviku intensiivsus on eri liikmesriikides ja isegi sama liikmesriigi eri piirkondades väga erinev;

C. arvestades, et tavaline gripihooaeg suurendab tõenäoliselt kergekujuliste sümptomitega testitavate inimeste arvu;

D. arvestada, et teatavate liikmesriikide testimisvõimekus ei ole endiselt piisav; arvestades, et inimesed peavad mõnikord COVID-19 testi tulemusi päevi ootama; arvestades, et sellel on suur mõju nende töötamise ja reisimise võimalustele;

E. arvestades, et teatavad liikmesriigid ei ole nõus teises liikmesriigis tehtud COVID-19 teste aktsepteerima; arvestades, et selline umbusaldus muudab inimeste elu palju keerulisemaks;

F. arvestades, et ELis kogutakse COVID‑19 kohta andmeid erinevate põhimõtete alusel ja seetõttu on andmeid raske võrrelda;

G. arvestades, et endiselt ei ole ühtlustatud nakatunute arvu puudutavate andmete kogumise ja hindamise meetodeid ega ühtlustatud COVID-19 semaforidega seotud meetodeid; arvestades, et kuna ühtlustamist ei ole toimunud, tõlgendatakse nakatunuid puudutavaid andmeid liikmesriikides sageli erinevalt, mistõttu tehakse valesid otsuseid ja COVID-19 semaforides muudatusi, mille tagajärjel muude liikmesriikide kodanikke diskrimineeritakse põhjendamatult;

H. arvestades, et ELi reaktsioonist COVID-19 pandeemiale on senini ilmnenud liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahelise kooskõlastuse puudumine rahvatervisemeetmete koordineerimisel, sealhulgas inimeste riigisisese ja piiriülese liikumise piiramise ning muude õiguste ja seaduste kehtivuse peatamise küsimuses; arvestades, et enamik liikmesriike on uuesti kasutusele võtnud sisepiiridel tehtava piirikontrolli või on enda piirid osaliselt või täielikult sulgenud või on sulgenud need teatud liiki reisijatele, sealhulgas ELi kodanikele ja nende pereliikmetele ning asjaomase riigi või mõne teise liikmesriigi territooriumil elavatele kolmandate riikide kodanikele;

I. arvestades, et paljudele eurooplastele on süstemaatiliselt kehtestatud erinevaid reegleid olenevalt mitte ainult nende elukohast, vaid ka külastatud riikidest; arvestades, et puudulik koordineerimine põhjustas suvel riigipiiridel, lennujaamades ja rongijaamades korratute kontrollide ja meetmete rakendamise;

J. arvestades, et COVID-19 kriisil on olnud ja on ka praegu suured tervisemõjud ning paljudel juhtudel väga olulised negatiivsed mõjud põhiõigustele ning majandus-, teadus-, turismi- ja kultuurivaldkonna vahetustegevusele;

K. arvestades, et tervishoiuteenuste osutamine kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse, ent rahvatervis kuulub liikmesriikide ja liidu jagatud pädevusse;

L. arvestades, et Euroopa Liidul on veel ruumi rahvatervise poliitika paremaks elluviimiseks aluslepingute praeguste parameetrite raames; arvestades, et aluslepingute rahvatervist käsitlevaid sätteid ei ole veel kaugeltki täielikult ära kasutatud nende kohustuste osas, mille täitmiseks neid saaks kasutada;

M. arvestades, et piiriülesed ohud saab kaotada ainult üheskoos ning selleks tuleb liidus tagada koostöö ja solidaarsus;

N. arvestades, et liikmesriikide võetavad meetmed, kaasa arvatud sisepiiridel tehtav piirikontroll, mõjutavad inimeste õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud liidu õiguses; arvestades, et liikmesriikide või liidu võetavates meetmetes tuleks alati austada põhiõigusi; arvestades, et need meetmed peaksid olema rangelt vajalikud, proportsionaalsed, ajutised ja piiratud kohaldamisalaga; arvestades, et liikmesriikide vaheline solidaarsus ei ole üks võimalustest, vaid on aluslepingutest tulenev kohustus;

O. arvestades, et riiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete, piirangute ning nakatunute osakaalude kohta õige ja ajakohase teabe leidmine võib olla väga keeruline ning seda eelkõige nende inimeste jaoks, kes ei kõnele vastava liikmesriigi riigikeelt; arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus püüab muuta selle teabe kergemini ligipääsetavaks, ent see ei ole üldsusele eriti teada;

P. arvestades, et komisjon on juba võtnud esimesi meetmeid, võttes vastu mitu meetmete, teatiste ja strateegiate paketti, sealhulgas hiljutise, 4. septembri 2020. aasta ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID‑19 pandeemiale reageerimisel (COM(2020)0499);

Q. arvestades, et nõukogu peaks seda soovitust toetama ja kehtestama vajalikud meetmed tagamaks, et liikmesriigid koordineerivad oma otsuseid ja meetmeid, mille eesmärk on viiruse levik peatada või seda piirata;

R. arvestades, et täielikult toimiva Schengeni ala taastamine on äärmiselt oluline, et kaitsta liikumisvabaduse põhimõtet, mis on üks Euroopa integratsiooni peamisi saavutusi ja peamine eeldus ELi majanduse taastamiseks COVID-19 pandeemia järgsel ajal;

S. arvestades, et Euroopa Parlament kui kaasseadusandja ja ainus ELi kodanike poolt otse valitud institutsioon tuleb lahutamatu ja olulise osalisena kaasata kõikidesse aruteludesse, mida peetakse ELi tasandil toimuva koordineerimistegevuse üle eesmärgiga kõnealune tervisekriis lahendada;

T. arvestades, et paistab, et EL ei ole õppust võtnud kriisi alguses saadud õppetundidest;

U. arvestades, et COVID-19 on näidanud, et inimeste tervis ja meie planeedi seisund on omavahel seotud; arvestades, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine süvendavad loomadelt inimestele ülekanduvate zoonootiliste haiguste teket;

V. arvestades, et kaupade vaba liikumise katkemine on ohtu seadnud kogu liidu vajalike meditsiiniseadmetega varustamise;

W. arvestades, et lahknevate reisimispiirangute tõttu on paljude kodanike lennud tühistatud, ent nad ei ole endiselt tasutud raha tagasi saanud;

1. tunneb muret COVID-19 puhangu mõju ja selle pikaajaliste tagajärgede pärast inimeste heaolule kogu maailmas, eelkõige kõige haavatavamate rühmade ja kaitsetus olukorras olevate inimeste, näiteks eakate ja juba niigi halva tervise all kannatavate inimeste heaolule; on väga mures hiljutiste koroonaviiruse puhangute pärast ja liikmesriikides registreeritud uute haigusjuhtude suure arvu pärast; nõuab jätkuvat ettevaatlikku suhtumist kõigisse kavandatud sanitaarmeetmete lõdvendamistesse; rõhutab, et inimeste tervise kaitsmine ja edendamine peaks jääma poliitikameetmete kõige tähtsamaks eesmärgiks;

2. rõhutab tungivalt, et selle pandeemia vastu tulemuslikult võitlemiseks on vaja koordineeritud tervisejuhtimist; rõhutab vajadust kodanikele kinnitada, et eri liikmesriikides võetakse ühetaolisi meetmeid;

3. tuletab meelde, et liidu kodanike jaoks on liikumisvabadus ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus;

4. rõhutab, et seda õigust võib piirata ainult avaliku huviga seotud konkreetsetel ja piiratud põhjustel, nimelt avaliku korra ja julgeoleku kaitsmiseks;

5. nõuab nende piirangute kohaldamist kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja ELi õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige kooskõlas proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega;

6. juhib tähelepanu sellele, et Schengeni piirieeskirjades esitatud „viimase võimaluse“ mõiste nõuab kontrollimist, kas teised meetmed sobiksid sama eesmärgi saavutamiseks sama hästi või paremini, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegutseksid sellele vastavalt ja kehtestaksid reisimise piiramisel või sisepiiridel piirikontrolli rakendamisel ainult vajalikke, koordineeritud ja proportsionaalseid meetmeid;

7. rõhutab, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus teeb hindamatult väärtuslikku tööd ja et keskusele tuleks viivitamatult eraldada lisaressursse, sealhulgas suurendada keskuse alalist personali, et keskus saaks jätkata tööd COVID-19-ga, jätkates samal ajal ja alustades uuesti ka muude haiguste vallas tehtavat tööd; palub, et komisjon teeks ettepaneku Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse volituste muutmiseks, mis suurendaks märkimisväärselt keskuse pikema perioodi eelarvet, personali ja pädevusi, et see suudaks igal ajal, sealhulgas epideemiate korral, pakkuda esmaklassilist rahvatervise kaitset;

8. juhib tähelepanu sellele, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus osutab endiselt liikmesriikide andmete kogumise ja esitamise meetodite erinevustele; arvestades, et mõnel juhul on riiklike andmete alusel keeruline eristada mõnede liikmesriikide kõige suurema nakkuse levikuga piirkondi;

9. taunib tõsiasja, et meil ei ole nimetatud ühtlustatud andmete puudumise tõttu võimalik saada selget ja täielikku pilti viiruse levikust Euroopas ja piirkondadest, mille külastamist tuleb vältida;

10. märgib, et iga liikmesriik on järginud enda teadusliku nõukogu soovitusi ja ei ole enda tegevust teiste liikmesriikide ega komisjoniga kooskõlastanud;

11. kutsub liikmesriike üles rohkem investeerima üksteisega teadmiste ja heade tavade vahetamisse, sealhulgas teaduslike nõukogude vahel, ning palub, et komisjon soodustaks seesugust teadmiste ja heade tavade vahetust;

12. palub, et komisjon edendaks terviseandmete kogumise ning surmajuhtumite loendamise ja nendest teatamise ühise meetodi kasutamist;

13. nõuab tungivalt, et liikmesriigid hakkaksid positiivsete COVID-19 juhtumite ning COVID-19st tingitud surmade ja nakkusest paranemise kirjeldamiseks kasutama samu määratlusi;

14. tunnistab esinemissageduse väljatoomise olulisust viiruse leviku hindamisel, ent nõuab ka kindlalt olukorra hindamist, võttes arvesse teisi tervishoiualaseid kriteeriume, näiteks positiivsete testitulemuste osakaalu, haiglaravi saavate patsientide osakaalu ja intensiivraviosakondade täituvust;

15. rõhutab, et need ühised tervishoiukriteeriumid võimaldavad liikmesriikidel ja komisjonil teha ühise ELi tasandi epidemioloogilise ohu analüüsi;

16. on seisukohal, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel peaks olema võimalik viiruse leviku ohtu piisavalt ja efektiivselt hinnata ning avaldada kord nädalas uuendatava ohukaardi, mis põhineb ühtsel värvikoodil ning koostatakse liikmesriikide kogutud ja esitatud teabe põhjal;

17. toetab värvikoodi, mille komisjon pakkus välja oma viimases nõukogu soovituse vastuvõtmiseks esitatud ettepanekus; on arvamusel, et soovitatud künnised ja värvid (roheline, oranž, punane ja hall) hõlbustavad Euroopa Liidu sisest liikumist, annavad kodanikele läbipaistvamat teavet ning tagavad parema prognoositavuse;

18. tunneb suurt heameelt komisjoni pakutud piirkondliku lähenemise üle; on seisukohal, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolne ohu kaardistamine peaks toimuma piirkondlikul, mitte ainult riiklikul tasandil; nõuab seetõttu, et liikmesriigid edastaksid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele piirkondlike riigiasutuste kogutud andmed;

19. kutsub liikmesriike üles võtma tulevikus sihipärasemaid rahvatervise- ja sotsiaalmeetmeid, mida saab kohaldada piirkondlikul tasandil, sealhulgas piiriülestes piirkondades ja euroregioonides; rõhutab, et tervisega seotud uutes olukordades tuleks rahvatervise strateegiat koordineerida mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

20. tuletab meelde, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on soovitanud liikmesriikidel järgida viiruse leviku vältimiseks lähtetaseme miinimummeetmeid, nagu hügieenimeetmed, füüsilise distantsi hoidmine ja kogunemiste piiramine, kaitsemaskide kasutamine teatavas keskkonnas, kaugtöökorraldus, ulatuslik testimine, nakatanute isoleerimine ja nendega kokku puutunud isikutele karantiini määramine ning haavatavate elanikkonnarühmade kaitse;

21. palub, et liikmesriigid järgiksid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ülaltoodud soovitusi ja sõnastaksid ühise tervishoiumeetmete raamistiku, mida viiruse leviku piirkondade ametiasutused saaksid kasutada pandeemia leviku peatamiseks;

22. tunnistab, et avaliku sektori asutused peaksid edasikandumise määra tõusmise korral kaaluma niisuguste lisameetmete võtmist ja jagama nendealast teavet, mis hõlmavad ka sekkumisi, millega piiratakse elanikkonna liikumist, vähendatakse kontaktide arvu inimese kohta, välditakse massikogunemisi, pööratakse erilist tähelepanu suure riskiga piirkondadele, suletakse koole või soovitatakse inimestel kodus püsida;

23. on seisukohal, et selline raamistik suurendaks vastastikust usaldust liikmesriikide vahel ja ka mõjutatud piirkondade vahel ning hoiaks ära vastureaktsioonina piiravate meetmete võtmise; palub, et liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu piiriüleste piirkondade eriomadustele, ning nõuab kindlalt kohalikul ja piirkondlikul tasandil koostöö tegemist;

24. on seisukohal, et piiriülese ala puhul, kus viirus aktiivselt levib, peaksid ametiasutused looma ühiselt tervishoiumehhanismid, mis võimaldaksid reaalajas teabe vahetamist ja koordineerimist;

25. rõhutab, et tervishoiumeetmete koordineeritud kohaldamine mõlemal pool piiri näib olevat hädavajalik, et tagada nende järjepidevus ja tulemuslikkus ning asjaolu, et elanikkond neid toetab;

26. nõuab kõigis liikmesriikides, eelkõige piiriülestes piirkondades, ühise testimisstrateegia vastuvõtmist ja rakendamist;

27. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kokku leppima minimaalses testide arvus, mis tuleb viiruse levimise tsooni värvist lähtudes kord päevas teha;

28. rõhutab, et võrreldavad testitulemused võimaldavad riikidel üksteise tehtud teste tunnustada;

29. peab vastuvõetamatuks asjaolu, et liikmesriigid ei aktsepteeri teises liikmesriigis tehtud testitulemusi nakkusohu puudumise tõendina ka juhul, kui need on ainult üks või kaks päeva vanad või tehtud vahetult teisel pool piiri, ja nõuavad selle asemel enda laborites testimist; palub, et liikmesriigid tunnustaksid üksteise COVID-19 teste ja muude liikmesriikide sertifitseeritud tervishoiuorganite tehtud testimiste tulemusi, ning palub, et komisjon soodustakse selle ühtlustamise toimumist;

30. palub, et liikmesriigid tagaksid piisava testimise võimekuse, sealhulgas laborites, tagamaks, et kõiki testimist vajavaid inimesi testitakse ebaproportsionaalselt pika ooteajata;

31. palub, et liikmesriigid ja komisjon lepiksid kokku ühise karantiiniperioodi, võttes seejuures arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse arvamust;

32. palub, et liikmesriigid kehtestaksid ühised asümptomaatiliste patsientide seire protokolli ja positiivse COVID-19 testi tulemuse saanud patsientide isoleerimist puudutavad meetmed;

33. kordab oma nõudmist, et kõiki kehtestatud meetmeid jälgitaks tähelepanelikult isikuandmete kogumise alusel, ja nõuab tungivalt, et ametiasutused tagaksid kehtivate isikuandmete kaitse eeskirjade asjakohase täitmise;

34. nõuab kindlalt, et kõik meie eraelu puutumatust ja andmekaitset piiravad meetmed peavad olema seaduslikud, elu ja rahvatervist ähvardava ohu kõrvaldamiseks mõjusad, rangelt proportsionaalsed ning neid tuleb kasutada üksnes rahvatervisega seotud eesmärkidel ja rangete tähtaegadega; rõhutab, et erakorralised algatused ei tohi viia kriisijärgse massilise järelevalveni, ning nõuab sellega seoses tagatisi;

35. rõhutab, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse vastu võetud ühised meetodid ja kriteeriumid ning koostatud kaardid peaksid hõlbustama liikmesriikide endi otsustusprotsesside suhtes koordineeritud lähenemisviisi kasutamist ning tagama, et liikmesriikide mis tahes otsused on järjepidevad ja hästi koordineeritud;

36. palub, et komisjon täidaks efektiivsele ja ohutule vaktsiinile universaalse ligipääsu andmise lubaduse ja tühistaks asjaomased intellektuaalomandi õigused, muutes tulevase COVID-19 vaktsiini avalikuks hüveks ning tagades õiguse saada ravi ja asjaolu, et rahvatervist peetakse eraettevõtte kasumist tähtsamaks;

37. rõhutab patsiendi mõjuvõimu suurendamise ja patsiendikeskse lähenemisviisi tähtsust; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid patsientide esindatust ja nende panust tervishoiupoliitika otsuste langetamise protsessis;

38. tuletab meelde, et üldsusele selge, õigeaegse ja põhjaliku teabe andmine on äärmiselt oluline, et piirata vabale liikumisele kehtestatud piirangute mõju ning tagada prognoositavus, õiguskindlus ja kodanike poolt nõuete järgimine;

39. palub komisjonil eraldada oma kodulehel rubriik kõigi viiruse leviku piirkondade kohta ülevaate andmiseks, kus oleks kasutatud ühtlustatud värvikoode, et anda teavet kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete kohta ning kehtestatud liikumispiirangute kohta, samuti selgitada, kas inimestel on juurdepääs testimisele või tervishoiuteenustele, et kõik ELi kodanikud ja reisijad leiaksid kergesti enda reisisihtkohti puudutava teabe;

40. rõhutab selge, ligipääsetava ja arusaadava Euroopa tasandi, riiklike, piirkondlike ja kohalike nakatunute arvu, tervishoiusüsteeme, kehtestatud meetmeid ja liikumispiiranguid puudutava teabe tähtsust; rõhutab, et see hädavajalik teave peab olema kättesaadav kõigis ametlikes keeltes ja rändetaustaga inimeste kaasamiseks ka keeltes, mida kasutab oluline osa elanikkonnast;

41. rõhutab, et kogu teave peab olema kergesti arusaadav tervele elanikkonnale ja selle madala kirjaoskusega inimestele arusaadavuse tagamiseks tuleb avalikus teabes kasutada selgeid ühtlustatud värve ja arusaadavaid sümboleid, ning selle piiratud interneti kasutamise võimalusega inimestele kättesaadavuse tagamiseks tuleb kõnealune teave avaldada analoogses formaadis sobivates kohtades;

42. on seisukohal, et täielikult toimiva Schengeni ala kiire taastamine on äärmiselt oluline, ning kutsub liikmesriike tungivalt üles arutama kiiresti koos Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga Schengeni taastekava, sealhulgas viise ja vahendeid võimalikult kiireks tagasipöördumiseks täielikult toimiva sisepiiridel tehtava piirikontrollita Schengeni ala juurde koos hädaolukorrakavadega, et vältida ajutise sisepiiridel tehtava piirikontrolli pooleldi alaliseks muutumist keskpikas perspektiivis; mõistab hukka Ungari ametiasutuste poolt riiki sisenemise õiguse suhtes kehtestatud diskrimineerivate piirangute kasutamise ja palub komisjonil võtta selles küsimuses võimalikult kiiresti asjakohaseid meetmeid;

43. tuletab meelde, et kõikide mittehädavajalike reiside suhtes kolmandatest riikidest Schengeni alale on kehtestatud ajutised reisipiirangud; rõhutab, et kõik välispiiril riiki sisenemise keelamist käsitlevad otsused peavad olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade sätetega, sealhulgas eelkõige selle artiklis 4 sätestatud põhiõiguste austamisega;

44. avaldab kahetsust, et mitmed liikmesriigid sulgesid koroonaviiruse leviku ohjamiseks kehtestatud liikumispiirangute ajal enda sisepiirid toodete transpordile ning seadsid seega ohtu hädavajalike meditsiinitarvete ja kaitsevahendite tarned; palub, et liikmesriigid näitaksid pandeemia võimalikest tulevastest lainetest kõige enam mõjutatud liikmesriikide vastu üles solidaarsust ja aitaksid ära hoida tarbijate usalduse kadumist kaupade vaba liikumise toimimise vastu;

45. nõuab tõhusamat kaupade vabale liikumisele kehtestatud piirangute alast teabevahetust, et vältida tulevikus Euroopas hädavajalike kaupade defitsiiti;

46. palub, et lennuettevõtjad maksasid reisijatele, kelle lennud on pandeemia tõttu tühistatud, tasutud summad esimesel võimalusel tagasi ja täidaksid määrusega (EÜ) nr 261/2004 neile kehtestatud kohustuse; palub komisjonil uurida pandeemia ajal aset leidnud ulatuslikke reisijaõiguste rikkumisi;

47. toetab komisjoni nõudmist kasutada piirkondlikku lähenemist ning palub liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu piirialadele ja hädavajalike teenuste sektoris töötavatele piirialatöötajatele, võttes näiteks nende töötajate jaoks kasutusele niinimetatud rohelised transpordikoridorid;

48. märgib, et paljud Euroopa tarbijad puutusid pandeemiakriisi ajal kokku nõuetele mittevastavate kaitsevahendite ja internetipõhiste kauplemiskohtade pettustega; palub, et komisjon kasutaks peatselt vastu võetavat digiteenuste õigusakti neid tooteid sageli otse tarbijatele müüvate internetipõhiste kauplemiskohtade vastutuse suurendamiseks;

49. rõhutab, et COVID-19 kriisil ja liikmesriikide võetud meetmete rangusel on olnud katastroofiline mõju platvormitöötajatele, kuna nad ei ole veel ühegi finantsturvalisust tagava võrguga kaetud; palub, et liikmesriigid tagaksid nendele töötajatele rahalise hüvitise ja tagaksid, et nende töötajate teenuseid kasutavad platvormid annaksid hüvitisskeemidesse oma panuse;

50. märgib, et COVID-19 kriis on näidanud Euroopa sõltuvust kolmandate riikide meditsiinitarvete ja isikukaitsevahendite tootjatest; nõuab avalike huvide kaitsmiseks ning tulemusliku ja tulevikukindla epideemiate ohje tagamiseks meditsiinitarvete tootmise Euroopasse tagasi toomist;

51. tuletab meelde, et riiklike universaalsete tervishoiuteenuste tugevdamine on parim viis võidelda ülemaailmsete epideemiate vastu ja kaitsta meie ühiskonda; toonitab, et parim ravi on ennetus; nõuab terviseühtsuse põhimõtte täielikku rakendamist, milles tunnistatakse, et inimeste, loomade ja keskkonna tervis on omavahel tihedalt seotud; tuletab meelde tervise tähtsust kõigis poliitikavaldkondades; märgib murega, et ülemaailmne temperatuuri tõus ning elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine võivad oluliselt suurendada zoonootiliste haiguste ohtu rahvatervisele; rõhutab, et globaalse soojenemise ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja elupaikade hävimise peatamiseks tuleb teha palju suuremaid jõupingutusi; nõuab Euroopa tugivõrgustike laiendamist nakkushaigustele ja zoonoosidele; rõhutab, et Maailma Terviseorganisatsiooni manifestis COVID-19st tervise- ja keskkonnahoidliku taastumise kohta antud soovitusi tuleb ELi ja liikmesriikide tasandil täies ulatuses rakendada;

52. hoiatab, et rahvatervise kaitsmine ei tohi olla suunatud kasumi teenimisele, kuna kasumit saadakse alati inimeste heaolu arvelt; toetab seisukohta, et riiklikud tervishoiuteenused peaksid olema tasuta, kvaliteetsed ja universaalsed; on seisukohal, et liikmesriigid ja EL peaksid kindlasti suurendama liikmesriikide tervishoiuga seotud eelarvet; peab ülimalt kahetsusväärseks, et nõukogu tegi programmi „EL tervise heaks“ väga ulatusliku kärpimise ettepaneku, ning nõuab tungivalt, et nõukogu muudaks oma seisukohta ja tagaks programmile piisava rahastuse, et aidata suurendada riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet ning Euroopas haiguste levikut vältida ja selle vastu võidelda; on veendunud, et rahvatervise süsteeme tuleb tugevdada nii nende ravi- kui ka ennetuslikus mõõtmes, et olla tulevaste tervishoiukriisidega toimetulekuks paremini varustatud ja rahastatud;

53. kutsub komisjoni üles töötama välja vastupanuvõimelise Euroopa strateegia, mis peaks koosnema riskihindamise kaardist ja erinevatest võimalustest, kuidas käsitleda usaldusväärset juhtimist ja investeeringuid tervishoiusüsteemidesse ning pandeemiatele reageerimist Euroopa tasandil, sealhulgas vastupidavaid tarneahelaid ELis;

54. on seisukohal, et liikmesriikide riiklike tervishoiusüsteemide inimressursside suurendamine – tõhusate tööalaste seoste, ausa töötasu ja piisavalt heade töötingimuste ja töökaitse abil – on hädavajalik ning tagaks neile vajaliku koolituse vahetute tervishoiualaste vajaduste rahuldamiseks ja üldise tervishoiu tagamiseks piisava reaktsiooni taseme tugevdamiseks; nõuab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametile suuremat rolli selle tagamisel, et tervishoiutöötajaid ei seataks ohtu;

55. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 

[1] ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.

[2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

[3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0163.

[4] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0205.

[5] ELT L 46, 17.2.2004, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 16. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika