Menetlus : 2020/2780(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0261/2020

Esitatud tekstid :

B9-0261/2020

Arutelud :

PV 15/09/2020 - 11
CRE 15/09/2020 - 11

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0240

<Date>{14/09/2020}14.9.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0261/2020</NoDocSe>
PDF 146kWORD 50k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>COVID-19 kohta: tervisehindamise ja riskide liigitamise koordineerimine ELis ning mõju Schengeni alale ja ühisturule </Titre>

<DocRef>(2020/2780(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Véronique Trillet‑Lenoir, Nicolae Ştefănuță, Dita Charanzová</Depute>

<Commission>fraktsiooni Renew nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0257/2020

B9‑0261/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon COVID-19 kohta: tervisehindamise ja riskide liigitamise koordineerimine ELis ning mõju Schengeni alale ja ühisturule

(2020/2780(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168 ning artikleid 4, 6 ja 9, artikli 21 lõiget 1, artikli 67 lõiget 2, artikleid 114, 153, 169 ja 191,

 võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 35 ja 45,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)[1],

 võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega võitlemiseks[2],

 võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID-19 puhangut[3],

 võttes arvesse oma 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi[4],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et COVID-19 pandeemia on jõudnud akuutse riski juhtimise faasist kroonilise riski juhtimise faasi;

B. arvestades, et viiruse levimise intensiivsus on liikmesriikides ja sama riigi eri piirkondades väga erinev;

C. arvestades, et tõhus vaktsiin ei ole hetkel kättesaadav;

D. arvestades, et ELis kasutatavad erinevad lähenemisviisid COVID-19 andmete kogumiseks raskendavad andmete võrdlemist;

E. arvestades, et ELi reageering COVID-19 pandeemiale on siiani näidanud, et liikmesriigid ei koordineeri omavahel ega liidu institutsioonidega rahvatervise meetmeid, sealhulgas inimeste liikumise piiramist riikide sees ja piiriüleselt, ega muude õiguste ja seaduste peatamist;

F. arvestades, et liikmesriigid on üksteisega konsulteerimata end igaüks riiklikul tasandil organiseerinud (tõkkemeetmed, isoleerimise juhised, sõeluuringud, ravi, territorialiseerimine), mis on tekitanud Euroopa Liidu tasandil suuri erinevusi;

G. arvestades, et paljudele eurooplastele on süstemaatiliselt kohaldatud eri eeskirju mitte ainult nende elukoha, vaid ka selle põhjal, kuhu nad reisinud on; arvestades, et kooskõlastamatus põhjustas suveperioodil piiridel ning lennu- ja rongijaamades rakendatavates kontrollides ja meetmetes korralageduse;

H. arvestades, et COVID-19 kriisil on olnud suur mõju mitte ainult tervisele, vaid et see on mõjunud väga negatiivselt ka põhiõigustele ning majandusele, teadusele, turismile ja kultuurisidemetele;

I. arvestades, et tervishoiuteenuste osutamine kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse, rahvatervis aga liikmesriikide ja liidu jagatud pädevusse;

J. arvestades, et Euroopa Liidul on veel ruumi rahvatervisepoliitika paremaks elluviimiseks aluslepingute praeguste parameetrite raames; arvestades, et aluslepingute rahvatervist käsitlevaid sätteid ei ole veel kaugeltki täielikult ära kasutatud nende kohustuste täitmiseks, milleks neid saaks kasutada;

K. arvestades, et piiriüleste ohtudega on võimalik tegeleda ainult ühiselt ning et need vajavad seega liidusisest koostööd ja solidaarsust ning ühist Euroopa lähenemisviisi;

L. arvestades, et alates sellest, kui COVID-19 viirus ELis laiemalt levima hakkas, on parlament korduvalt kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles võtma siseturul inimeste ja kauba vaba liikumise kohta ühtlustatud meetmeid; arvestades, et kaupade ja teenuste vaba liikumine on osa neljast vabadusest ja siseturu nõuetekohase toimimise tähtis eeltingimus;

M. arvestades, et liikmesriikide võetud meetmed, sh piirikontroll sisepiiridel, mõjutavad inimeste õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud liidu õigusaktides; arvestades, et liikmesriikide või liidu võetud meetmed peaksid alati järgima põhiõigusi; arvestades, et need meetmed peaksid olema vajalikud, proportsionaalsed, ajutised ning ulatuselt piiratud;

N. arvestades, et liikmesriikide vaheline solidaarsus ei ole vabatahtlik, vaid aluslepingust tulenev kohustus ja Euroopa üks põhiväärtusi;

O. arvestades, et kooskõlastamata piirangud inimeste liikumisvabadusele ELis killustavad tugevalt siseturgu;

P. arvestades, et komisjon on juba teinud esimesed sammud mitme meetmepaketi, teatise ja strateegia vastuvõtmisega, sh hiljutine, 4. septembril 2020. aastal vastu võetud ettepanek nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (COM(2020)0499);

Q. arvestades, et nõukogu peaks seda soovitust toetama ning võtma vajalikud meetmed tagamaks, et liikmesriigid kooskõlastavad oma otsuseid ja tegusid, et viiruse levik peatada või seda piirata;

R. arvestades, et täielikult toimiva Schengeni ala taastamine on äärmiselt oluline, et kaitsta liikumisvabaduse põhimõtet, mis on üks Euroopa integratsiooni peamisi saavutusi ja peamine eeldus ELi majanduse taastamiseks COVID-19 pandeemia järgsel ajal;

S. arvestades, et Euroopa Parlament kui kaasseadusandja ja ainus otseselt ELi kodanike valitud institutsioon tuleb lahutamatu ja tähtsa osalejana kaasata kõigisse ELi aruteludesse selle tervishoiukriisi koordineeritud lahendamise üle;

T.  arvestades, et tundub, et EL ei ole kriisi algusest saadik kogemustest õppust võtnud; arvestades, et puudub ühine Euroopa tervisepoliitika, selle asemel on üksnes riiklike meetmete kogum;

1. rõhutab tungivalt vajadust tervisevaldkonna ühise kooskõlastatud juhtimise järele, et praeguse pandeemiaga tõhusalt võidelda;

2. juhib tähelepanu sellele, kui oluline on anda kodanikele kindlustunne, et võetud meetmed on liikmesriigiti järjepidevad;

3. tuletab meelde, et liidu kodanike liikumisvabadus on ELi aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus;

4. rõhutab, et seda õigust võib piirata ainult konkreetsetel ja piiratud juhtudel, kui selle aluseks on avalik huvi, eelkõige avaliku korra ja avaliku julgeoleku kaitseks; tuletab meelde, et Schengeni piirieeskirjade sätetes on selgelt öeldud, et oht rahvatervisele võib olla välispiiril sisenemise keelamise aluseks, ning tuletab täiendavalt meelde, et eeskirjades ega Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis ei mainita rahvatervist sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise alusena;

5. rõhutab, et neid piiranguid tuleks rakendada kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja ELi õiguse üldpõhimõtete, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega;

6. juhib tähelepanu sellele, et kontrollid sisepiiridel on viimane abinõu, ning tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid tegema kindlaks, kas muud meetmed võiksid sama eesmärgi saavutamiseks olla sama sobivad või sobivamad; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnistaksid, et minimaalsete tervisekontrollide ja/või proportsionaalsete politseikontrollide kehtestamine on parem võimalus kui sisepiiridel kontrolli kehtestamine, ning et liikmesriigid võtaksid ainult rangelt vajalikke, kooskõlastatud ja proportsionaalseid meetmeid;

7. on seisukohal, et on väga oluline hoida ELi sisepiirid avatuna kauba liikumisele ja säilitada teised ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikumisvabadused, sest sisepiiride sulgemine võib siseturgu kahjustada;

8. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid reisimise piiramisel ja sisepiiridel piirikontrollide kehtestamisel ainult vajalikke, kooskõlastatud ja proportsionaalseid meetmeid, hinnates eelnevalt hoolikalt nende tõhusust rahvatervise probleemi lahendamisel, kasutades terviseandmete kogumiseks ühtset metoodikat ning pandeemiaohu hindamiseks ja jälgimiseks ühtseid kriteeriume;

9. juhib tähelepanu sellele, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus rõhutab jätkuvalt erinevusi liikmesriikide andmekogumises ja aruandluses; taunib asjaolu, et ühtluse puudumise tõttu ei ole meil võimalik saada viiruse levimisest Euroopas selget ja täielikku pilti;

10. märgib, et iga liikmesriik on järginud omaenda teadusnõukogu soovitusi ning kooskõlastanud oma tegevust teiste liikmesriikide või komisjoniga vaid piiratud ulatuses;

11. kutsub komisjoni üles edendama ühist metoodikat terviseandmete kogumisel ning surmajuhtumite loendamisel ja neist teatamisel;

12. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid COVID-19 positiivse juhtumi ja COVID-19 põhjustatud surma kohta kasutusele ühesugused määratlused;

13. tunnistab, et esinemissagedus on viiruse leviku hindamisel oluline, kuid toonitab, et olukorra hindamiseks tuleb arvesse võtta ka muid tervisekriteeriume, näiteks positiivsete testide, haiglaravile võtmiste ja intensiivraviosakondade täituvuse määra;

14. rõhutab, et sellised ühised tervisekriteeriumid võimaldavad liikmesriikidel ja komisjonil asuda epidemioloogilist riski ELi tasandil ühiselt analüüsima;

15. on seisukohal, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus peaks suutma hinnata viiruse levimise riski adekvaatselt ja tõhusalt ning avaldama igal nädalal ühisel värvikoodil põhineva ajakohastatud riskikaardi, mis koostatakse liikmesriikide kogutud ja edastatud teabe põhjal;

16. toetab värvikoodi, mille komisjon pakkus välja oma viimases ettepanekus nõukogu soovituse kohta; on arvamusel, et soovitatud piirväärtused (roheline, oranž, punane, hall) lihtsustavad ELi sees liikumist, annavad kodanikele läbipaistvamat teavet ning tagavad parema prognoositavuse;

17. pooldab kindlalt komisjoni soovitatud piirkondlikku lähenemist; on seisukohal, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse riskikaardistamine peaks toimuma piirkondlikul, mitte ainult riiklikul tasandil; kutsub seetõttu liikmesriike üles edastama Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele piirkondlike ametiasutuste kogutud andmeid;

18. tuletab meelde, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on soovitanud liikmesriikidel järgida viiruse leviku vältimiseks minimaalseid meetmeid, nt hügieenimeetmed, füüsilise distantsi hoidmine ja kogunemiste piiramine, teatud olukordades maski kasutamine, kaugtöö, laialdane testimine, juhtumite isoleerimine, lähikontaktsete karantiin ja haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmine;

19. palub liikmesriikidel järgida Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eespool nimetatud soovitusi ja määratleda ühine tervishoiumeetmete raamistik, mida mõjutatud piirkondade ametiasutused peaksid pandeemia leviku peatamiseks kasutama;

20. tunnistab, et ametiasutused peaksid kaaluma ja jagama lisameetmeid, kui haiguse ülekandumise määr tõuseb, sh rahvastiku liikumise piiramine, kontaktide arvu vähendamine inimese kohta, massikogunemiste vältimine, kõrge riskiga piirkondadele erilise tähelepanu pööramine, koolide sulgemine või inimestele koju jäämise soovitamine;

21. on seisukohal, et selline raamistik suurendaks liikmesriikide ja mõjutatud piirkondade vastastikust usaldust ja aitaks vältida vastuseks piiravate meetmete võtmist; palub liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu piiriüleste alade eripärale ning rõhutada vajadust teha kohalikul ja piirkondlikul tasandil koostööd;

22. on seisukohal, et aktiivse piiriülese levikupiirkonna korral peaksid ametiasutused ühiselt looma tervishoiumehhanismid, et reaalajas teavet vahetada ja tegevust koordineerida;

23. rõhutab, et tervisemeetmete kooskõlastatud rakendamine mõlemal pool piiri on väga oluline, et tagada meetmete ühtsus, tõhusus ja elanikkonna toetus;

24. nõuab, et kõigis liikmesriikides võetaks kasutusele ja rakendataks ühist testimisstrateegiat, eelkõige piiriülestel aladel;

25. leiab, et liikmesriigid peaksid kokku leppima, mitu testi tuleb mõjutatud piirkonna värvist olenevalt minimaalselt päevas läbi viia;

26. rõhutab, et testitulemuste võrreldavus võimaldab nende vastastikust tunnustamist riikide vahel;

27. palub liikmesriikidel vastastikku tunnustada sertifitseeritud terviseasutuste poolt teistes liikmesriikides tehtud COVID-19 nakkuse testide tulemusi;

28. palub liikmesriikidel ja komisjonil kokku leppida ühtses karantiiniperioodis, võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse arvamust;

29. palub liikmesriikidel võtta kasutusele ühtne protokoll asümptomaatiliste patsientide jälgimiseks ning meetmed COVID-19 positiivse testitulemuse andnud patsientide isoleerimiseks;

30. avaldab heameelt selle üle, et kodanikud kasutavad reisija asukoha vorme; leiab, et töötlemise lihtsustamiseks tuleks kasutada reisijate asukohateabe digitaalset versiooni, tagades samas kõigile eurooplastele võrdse juurdepääsu;

31. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tugineksid Euroopa teadusnõukogu arvamusele;

32. nõuab COVID-19 rakkerühma loomist, mida juhiks komisjon; on seisukohal, et selles rakkerühmas peaksid olema esindatud kõik liikmesriigid ja et tuleks määrata kindlaks nende riiklike juhtide kontaktpunkt; teeb ettepaneku, et selle rakkerühma peamine eesmärk peaks olema regulaarsete soovituste andmine, mida edastatakse nii Euroopa kui ka riikide tasandil; on seisukohal, et parlamendil peaks olema alalised volitused rakkerühma töö hindamiseks;

33. rõhutab, et ühine metoodika ja kriteeriumid ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse koostatud kaardid peaksid soodustama liikmesriikide otsustamisprotsessides ühtset ja kooskõlastatud lähenemist ning tagama, et liikmesriikide otsused on järjepidevad ja hästi kooskõlastatud;

34. tuletab meelde, et avalikkuse selge, õigeaegne ja terviklik teavitamine on hädavajalik, et piirata vaba liikumise piirangute mõju, tagada ennustatavus, õiguskindlus ja see, et kodanikud piirangutest kinni peavad;

35. tuletab meelde, et mitmes elutähtsas sektoris, nagu toidusektor, farmaatsia- ja tervishoiusektor, ja nende tarneahelates on COVID-19 pandeemia ajal esinenud ulatuslikke häireid;

36. on seisukohal, et täielikult toimiva Schengeni ala kiire taastamine on äärmiselt oluline, ning kutsub liikmesriike üles koos Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga kiiresti arutama Schengeni taastamiskava, sealhulgas viise ja vahendeid võimalikult kiireks tagasipöördumiseks täielikult toimiva sisepiirikontrollita Schengeni ala juurde koos hädaolukorrakavadega, et vältida ajutise sisepiirikontrolli pooleldi alaliseks muutumist keskpikas perspektiivis;

37. tuletab meelde, et kõikide mittehädavajalike reiside suhtes kolmandatest riikidest Schengeni alale on kehtestatud ajutised reisipiirangud; rõhutab, et kõik välispiiril riiki sisenemise keelamist käsitlevad otsused peavad olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade sätetega, sealhulgas eelkõige selle artiklis 4 sätestatud põhiõiguste austamisega;

38. toetab kindlalt komisjoni palvet, et liikmesriigid hoiduksid võtmast riiklikke meetmeid, millega keelustatakse ELi piires isikukaitsevahendite või muude oluliste meditsiinivahendite eksport;

39. rõhutab, et komisjon peab tegutsema, et kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud siseturu häired, võttes samas arvesse avaliku julgeoleku ja rahvatervise meetmeid, ning toetama majanduse elavdamist, et tugevdada ühisturu vastupanuvõimet ja valmistuda võimalikuks uueks kriisiks;

40. kutsub komisjoni ja riiklike ametiasutusi üles jälgima kriisi ajal ja pärast kriisi ennetavalt turgu, et ära hoida COVID-19 olukorrast tulenev kahju tarbijatele ja aidata neil kasutada oma ELi õigusest tulenevaid õigusi;

41. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.

[2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

[3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0175.

[4] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0205.

Viimane päevakajastamine: 16. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika