Menetlus : 2020/2774(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0266/2020

Esitatud tekstid :

B9-0266/2020

Arutelud :

PV 15/09/2020 - 6
CRE 15/09/2020 - 6

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0230

<Date>{14/09/2020}14.9.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0266/2020</NoDocSe>
PDF 143kWORD 49k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Euroopa Ülemkogu erakorralise tippkohtumise ettevalmistamise kohta, millel keskendutakse olukorra ohtlikule teravnemisele ja Türgi rollile Vahemere idaosas</Titre>

<DocRef>(2020/2774(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Nathalie Loiseau, Petras Auštrevičius, Stéphane Bijoux, Vlad‑Marius Botoş, Sylvie Brunet, Dita Charanzová, Olivier Chastel, Ilana Cicurel, Bernard Guetta, Klemen Grošelj, Moritz Körner, Frédérique Ries, Ramona Strugariu, Hilde Vautmans</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0260/2020

B9‑0266/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ülemkogu erakorralise tippkohtumise ettevalmistamise kohta, millel keskendutakse olukorra ohtlikule teravnemisele ja Türgi rollile Vahemere idaosas

(2020/2774(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. augusti 2020. aasta järeldusi Vahemere idaosa kohta,

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi ning eelkõige tema 20. augusti 2020. aasta avaldust,

 võttes arvesse 27. ja 28. augustil 2020. aastal toimunud ELi välisministrite mitteametliku kohtumise (Gymnich) järel tehtud avaldusi,

 võttes arvesse NATO peasekretäri 3. septembri 2020. aasta avaldust,

 võttes arvesse 10. septembril 2020 toimunud liidu lõunapoolsete liikmesriikide seitsmendale tippkohtumisele (MED7) järgnenud Ajaccio deklaratsiooni,

 võttes arvesse ÜRO põhikirja ja kõiki ÜRO konventsioone, mille osalisriigid on ELi liikmesriigid, sealhulgas Kreeka ja Küpros, ning Türgi,

 võttes arvesse Rooma statuuti ja Rahvusvahelise Kohtu asutamisdokumente ning selle kohtu praktikast tulenevaid pretsedente,

 võttes arvesse 1949. aasta Põhja-Atlandi lepingut,

 võttes arvesse oma 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni 2018. aasta aruannet Türgi kohta[1] ja milles parlament soovitab komisjonil ja Euroopa Liidu Nõukogul kooskõlas läbirääkimisraamistikuga ühinemisläbirääkimised Türgiga ametlikult peatada,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et oma otsusega saata Türgi mereväe poolt eskorditud uurimislaevad uurima maagaasi leiukohti Kreeka ja Küprose merepiirides rikkus Türgi rahvusvahelist õigust, samuti rikkus Türgi sellega Kreeka ja Küprose territoriaalset terviklikkust ning seega ka Euroopa Liidu territoriaalset terviklikkust;

B. arvestades, et Kreeka ja Türgi vahelised ettevalmistavad kõnelused seiskusid 2016. aasta märtsis; arvestades, et nii Kreeka peaminister kui ka Türgi president andsid positiivse tõuke kahepoolsete suhete parandamiseks pärast oma kohtumist 2019. aasta septembris ÜRO Peaassambleel ja detsembris, et jätkata poliitilist dialoogi, mille järel kohtusid kõrged ametnikud 2020. aasta jaanuaris Ankaras ning 2020. aasta veebruaris arutati Ateenas usaldust suurendavaid meetmeid;

C. arvestades, et Türgi allkirjastas 2019. aasta novembris Liibüa valitsusega vastastikuse mõistmise memorandumi, milles piiritletakse ühised merepiirid vaatamata sellele, et neil ei ole kõrvuti või vastamisi paiknevaid rannikuid; arvestades, et mitmed piirkonna riigid on selle lepingu õigustühiseks tunnistanud; arvestades, et 6. augustil 2020 kirjutas Kreeka pärast 15 aastat kestnud läbirääkimisi alla lepingule, millega piiritleti tema majandusvöönd Egiptusega;

D. arvestades, et 27. veebruaril 2020 lisas nõukogu ELi sanktsioonide loetellu kaks Türgi naftakorporatsiooni (TPAO) juhti, kehtestades reisikeelu ja varade külmutamise pärast Türgi osalemist ebaseaduslikus puurimises Vahemere idaosas ilma Küprose Vabariigi loata; arvestades, et nõukogu võttis 11. novembril 2019 vastu õigusraamistiku piiravate meetmete võtmiseks vastuseks Türgi ebaseaduslikule puurimistegevusele, olles korduvalt väljendanud oma muret ja mõistnud Türgi tegevuse karmilt hukka mitmetes järeldustes, eelkõige 22. märtsi 2018. aasta ja 20. juuni 2019. aasta järeldustes;

E. arvestades, et 2020. aasta veebruaris ja märtsis pakkus Türgi logistilist tuge tuhandete rändajate saatmiseks Kreeka piirile ning osales Kreeka ja ELi vastu suunatud väärinfo levitamise kampaaniates;

F. arvestades, et 21. juulil otsustas Türgi alustada uurimistegevust Kreeka merepiiridel Kastelorizo ja Barbarose puurimiskoha ümbruses Küprose Vabariigi majandusvööndis;

G. arvestades, et 16. augustil 2020. aastal saatis Türgi 17 sõjalaeva Kreeka vetesse, et eskortida oma uurimislaeva Oruc Reis, kasutades samal ajal oma laevastikku Egeuse merel ja viies Kreeka relvajõud häireseisundisse; arvestades, et järgmisel päeval põrkasid Kreeka ja Türgi sõjalaevad piirkonnas kogemata kokku;

H. arvestades, et pärast Saksamaa vahenduspüüdlusi nõustus Türgi oma uurimislaeva Oruc Reis 23. augustiks kõrvaldama ja jätkama ühiseid ettevalmistavaid kõnelusi Kreekaga; arvestades, et Türgi kõrvaldas uurimislaeva ja sõjalaevastiku siiski alles 12. septembril, pikendades oma ebaseadusliku missiooni volitusi;

I. arvestades, et Türgi andis lõpuks oma uurimislaevale Oruc Reis korralduse naasta 12. septembril;

J. arvestades, et Kreeka on demilitariseeritud Kreeka Egeuse mere saartel alates 2020. aasta jaanuarist registreerinud üle 600 oma õhuruumi rikkumise Türgi õhujõudude poolt; arvestades, et Türgi on püüdnud blokeerida NATO Poola ja Balti riikide kaitsekavasid;

K. arvestades, et 10. juunil kohtas Prantsusmaa mereväelaev äärmiselt vaenulikku käitumist Türgi sõjalaevastiku poolt, kui taotles NATO missiooni Sea Guardian raames ÜRO Liibüa relvaembargo rikkumises kahtlustatava Türgi laeva kontrollimist;

L. arvestades, et Kreeka ja Küprose toetamiseks lähetas Prantsusmaa 12. augustil piirkonda kaks sõjalaeva ja hävituslennukid ning osales 26. augustil koos Kreeka, Küprose ja Itaaliaga sõjalistel õppustel;

M. arvestades, et Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kohustus on järgida rahvusvahelist õigust, sealhulgas Montego Bays allkirjastatud ÜRO mereõiguse konventsiooni ja sellega seotud merepiire käsitlevat kohtupraktikat, olenemata asjaolust, et Türgi ei ole konventsiooni ratifitseerinud;

N. arvestades, et Kreeka ja Küpros on kinnitanud oma valmisolekut pöörduda Rahvusvahelise Kohtu poole;

O. arvestades, et EL on ülekaalukalt Türgi kõige olulisem kaubanduspartner ja tema peamine välismaiste otseinvesteeringute allikas; arvestades, et 2018. aastal peatati tolliliidu ajakohastamise algatus; arvestades, et läbirääkimised valdkondlike partnerluste üle ELi ja Türgi vahel saavad jätkuda alles pärast pingete leevendamist Vahemere idaosas;

P. arvestades, et Türgi on jätkuvalt ELi oluline partner ja NATO liige; arvestades, et Põhja-Atlandi lepingu artiklis 1 sätestatakse, et lepinguosalised kohustuvad lahendama kõik rahvusvahelised vaidlused, millesse nad võivad sattuda, rahumeelsel teel, ohustamata rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja õigust, ning hoiduma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest viisil, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhimõtetega;

1. väljendab täielikku solidaarsust Kreeka ja Küprosega;

2. mõistab kindlalt hukka Türgi sõjalise ja tsiviilse sekkumise ELi liikmesriikide Kreeka ja Küprose liidu merepiiril Vahemere idaosas, millega kahjustatakse tõsiselt piirkonna julgeolekut ja stabiilsust ning rikutakse rahvusvahelist õigust;

3. tervitab Türgi 12. septembri otsust viia oma uurimis- ja sõjalaevad viivitamata ELi merepiiridelt välja; nõuab, et Türgi jätkaks kõnelusi Kreeka ja Küprosega ning võtaks meetmeid usalduse suurendamiseks; nõuab, et Türgi pöörduks lahendamata territoriaalsete küsimuste lahendamiseks Rahvusvahelise Kohtu poole, nagu nõuavad Kreeka ja Küpros;

4. lükkab kindlalt tagasi Türgi välisministri ühepoolse avalduse, mille kohaselt Kreeka ja Küprose merealasid tuleks käsitada Türgi territooriumi osana nende asukoha tõttu Türgiga samal mandrilaval;

5. väljendab heameelt Saksamaa jätkuvate vahenduspüüdluste üle olukorra leevendamiseks;

6. mõistab hukka Türgi valitsuse pidevad ähvardused Kreeka, Küprose ja ELi liikmesriikide vastu ning ELi vastu suunatud väärinfo levitamise kampaaniad;

7. juhib tähelepanu sellele, et parlament on juba astunud samme Türgile antava ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) rahastamise vähendamiseks, arvestades demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi olukorra märkimisväärset halvenemist riigis;

8. kutsub nõukogu 24. septembri kohtumisel üles kasutama kõiki Euroopa Liidu käsutuses olevaid asjakohaseid vahendeid, et reageerida Türgi agressiivsele tegevusele; kutsub nõukogu üles kiirendama ELi sanktsioonide loetellu täiendavate kannete ettevalmistamist lisaks juba esitatud ettepanekutele, et need võimalikult kiiresti vastu võtta, ning palub nõukogul koostada loetelu täiendavatest piiravatest meetmetest, nagu ulatuslik relvaembargo juhuks, kui Türgi valitsus ei tee piisavalt edusamme dialoogi suunas ega lõpeta oma ühepoolset tegevust;

9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜROle ja Türgile, tagades ühtlasi resolutsiooni tõlkimise türgi keelde.

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0200.

Viimane päevakajastamine: 16. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika