Menetlus : 2020/2777(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0281/2020

Esitatud tekstid :

B9-0281/2020

Arutelud :

PV 15/09/2020 - 7
CRE 15/09/2020 - 7

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0232

<Date>{14/09/2020}14.9.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0281/2020</NoDocSe>
PDF 139kWORD 45k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>olukorra kohta Venemaal: Aleksei Navalnõi mürgitamine</Titre>

<DocRef>(2020/2777(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Kati Piri, Tonino Picula, Włodzimierz Cimoszewicz</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0280/2020

B9‑0281/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Venemaal: Aleksei Navalnõi mürgitamine

(2020/2777(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige 12. märtsi 2019. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa poliitiliste suhete olukorra kohta[1], 6. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Venemaa kohta ning Aleksei Navalnõi ja teiste meeleavaldajate vahistamise kohta[2] ning 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni Venemaa ja eelkõige Aleksei Navalnõi juhtumi kohta[3],

 võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 3. septembril 2020. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud deklaratsiooni Aleksei Navalnõi mürgitamise kohta,

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2. septembri 2020. aasta avaldust Aleksei Navalnõi mürgitamise kohta ja 24. augusti 2020. aasta avaldust Aleksei Navalnõi kahtlustatava mürgitamise kohta,

 võttes arvesse G7 välisministrite 8. septembri 2020. aasta avaldust Aleksei Navalnõi mürgitamise kohta,

 võttes arvesse keemiarelvade keelustamise konventsiooni,

 võttes arvesse otsuste C-24/DEC.4 ja C-24/DEC.5 ühehäälset vastuvõtmist Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni osalisriikide konverentsi 24. istungjärgul 27. novembril 2019, millega lisati Novitšoki fosfororgaanilised närvimürgid konventsiooni kemikaale käsitleva lisa 1. nimekirja, ning nende otsuste jõustumist 7. juunil 2020,

 võttes arvesse OPCW peadirektori 3. septembri 2020. aasta avaldust keemiarelva väidetava kasutamise kohta Aleksei Navalnõi vastu,

 võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 5 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 7, milles mõlemas on sätestatud, et kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamist või julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistust, ning võttes arvesse asjaolu, et Venemaa Föderatsioon on mõlema dokumendi osaline,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et keemiarelvade keelustamise konventsioon kehtib alates 1997. aastast ja OPCW on selle rakendamise eest vastutava organina edukalt teinud ülemaailmseid jõupingutusi keemiarelvade lõplikuks likvideerimiseks, mille tulemusena on OPCW kontrolli all hävitatud üle 98 % kõikidest keemiarelvavarudest, mille keemiarelva omavad riigid on deklareerinud;

B. arvestades, et keemiarelvade keelustamise konventsiooni kohaselt käsitatakse inimese mürgitamist närvimürgiga keemiarelva kasutamisena ning keemiarelvade kasutamine ükskõik kelle poolt mis tahes asjaoludel kujutab endast rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste standardite tõsist rikkumist; arvestades, et pärast seda, kui ühehäälselt võeti vastu kaks vastavasisulist ettepanekut, millest üks oli esitatud Venemaa Föderatsiooni poolt, lisati Novitšok keemiarelvade keelustamise konventsiooni kontrollitavate ainete loetellu ja seetõttu kohaldatakse tema suhtes konventsiooni kohaseid kõige rangemaid kontrollisuuniseid;

C. arvestades, et Venemaa silmapaistev opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi langes teadete kohaselt 20. augustil Venemaa-sisese lennu ajal koomasse, ta transporditi Venemaal Tomski linnas asuvasse haiglasse ja tema perekonna palvel on ta alates 22. augustist saanud ravi Berliini Charité haiglas;

D. arvestades, et Saksamaa relvajõudude erilaboris 2. septembril tehtud toksikoloogiline analüüs näitas, et Aleksei Navalnõi mürgitati Novitšoki tüüpi sõjaväelise kvaliteediga keemilise närvimürgiga, mille töötasid välja Nõukogude Liit ja hiljem Venemaa Föderatsioon;

E. arvestades, et asjaolu, et Aleksei Navalnõi mõrvakatse toimus enne Venemaa kohalikke ja piirkondlikke valimisi, näitab eriti murettekitavalt, milline on demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste olukord riigis;

F. arvestades, et nõukogu on kutsunud Venemaa ametivõime üles viima seoses Aleksei Navalnõi mõrvakatsega läbi põhjaliku uurimise, on nõudnud ühist rahvusvahelist reageerimist ja jätnud endale õiguse võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas piiravaid meetmeid;

1. mõistab karmilt hukka Aleksei Navalnõi mõrvakatse, keda mürgitati Novitšoki tüüpi sõjaväelise kvaliteediga keemilise närvimürgiga, ja väljendab sügavat muret keemilise närvimürgi korduva kasutamise pärast Venemaa kodanike vastu, meenutades Sergei Skripali juhtumit 2018. aastal; tuletab meelde, et keemiarelvade kasutamine mis tahes asjaoludel on rahvusvahelise õiguse, eelkõige keemiarelvade keelustamise konventsiooni kohaselt taunitav kuritegu;

2. väljendab oma veendumust, et Aleksei Navalnõi kõnealuse mõrvakatse eesmärk oli vaigistada üks Venemaa kõige mõjukamaid korruptsioonivastase võitluse aktiviste ja opositsioonipoliitikuid, hoida ära režiimi tõsise korruptsiooni täiendav avalikustamine ja tõrjuda riigis poliitilist opositsiooni üldiselt, eelkõige eesmärgiga mõjutada Venemaa kohalikke ja piirkondlikke järelvalimisi 11.–13. septembril;

3. nõuab tungivalt, et Venemaa valitsus uuriks viivitamata, põhjalikult ja läbipaistvalt seda kuritegu, mis on suunatud Venemaa kodaniku vastu, keda Venemaa territooriumil mürgitati Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa Föderatsiooni poolt välja töötatud ning üksnes Venemaa sõjaväele ja luureteenistustele kättesaadava keemilise närvimürgiga;

4. kutsub Venemaa ametivõime üles andma kohtu alla ja võtma vastutusele nii selle hoolimatu teo toimepanijad kui ka isikud, kes vastutavad toimepanijatele keemilise närvimürgi andmisega selle teo hõlbustamise eest, ning tegema OPCWga täielikku koostööd, et tagada erapooletu rahvusvaheline uurimine;

5. kutsub Venemaa ametivõime üles lõpetama valitsevale karistamatusele lõpu tegemisega oma poliitiliste vastaste ahistamise, hirmutamise ja represseerimise ning nende vastu suunatud vägivalla, milles on elu kaotanud juba paljud ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad ja opositsioonipoliitikud, ning tagama, et nad saaksid ellu viia oma õiguspärast ja kasulikku tegevust, kartmata oma elu või oma pereliikmete või sõprade elu pärast;

6. rõhutab, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmena kohustatud austama Euroopa inimõiguste konventsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis sätestatud põhivabadusi, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid;

7. rõhutab Venemaa Föderatsiooni kui ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kohustust austada rahvusvahelist õigust ning asjakohaseid lepinguid ja konventsioone ning täita täielikult oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas teha koostööd OPCWga keemiarelvade keelustamise konventsioonide rikkumiste uurimisel;

8. tunnustab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti tema aktiivse rolli eest Aleksei Navalnõi mürgitamise kõige karmimal viisil hukkamõistmisel ning tunneb heameelt eesistujariigi Saksamaa jõupingutuste ja panuse üle ELi ühise reageerimise kavandamisel; kutsub nõukogu üles avaldama Venemaa Föderatsioonile jätkuvalt survet Aleksei Navalnõi mürgitamisega toime pandud mõrvakatse uurimiseks; kutsub välisasjade nõukogu üles võtma oma 21. septembri istungil selles küsimuses aktiivset hoiakut;

9. tervitab liikmesriikide vahel toimuvat arutelu võimalike piiravate meetmete üle, et reageerida Venemaa Föderatsiooni poolsele koostöö puudumisele rahvusvahelistes jõupingutustes, mille eesmärk on uurida Aleksei Navalnõi keemiarelvaga mürgitamist, millega rikuti rahvusvahelist õigust; tunnistab, et Saksamaa valitsus on väljendanud valmisolekut vaadata selle mõrvakatse valguses uuesti läbi oma toetus Nord Stream 2-le;

10. nõuab sanktsioonide kehtestamist kõigi isikute suhtes, kes vastutavad selle taunitava kuriteo eest; palub komisjonil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil inimõiguste rikkujate vastane ELi sanktsioonirežiim kiiresti kasutusele võtta ja seda rakendada;

11. kutsub Euroopa välisteenistust liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi juhtimisel üles tagama jätkuva sidususe ELi Venemaa-poliitika viie juhtpõhimõtte osas ning töötama Venemaa suhtes välja uue tervikliku strateegia, millel on kindel ja põhimõtteline seisukoht, mis põhineb vajadusel austada rahvusvahelist õigust ja inimõiguste standardeid ning mille eesmärk on tugevdada rahu ja julgeolekut;

12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, OSCE-le ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0157.

[2] ELT C 298, 23.8.2018, lk 56.

[3] ELT C 300, 18.8.2016, lk 2.

Viimane päevakajastamine: 16. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika