Resolutsiooni ettepanek - B9-0343/2020Resolutsiooni ettepanek
B9-0343/2020
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK COVID-19 leviku tõkestamise meetmete mõju kohta demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele

4.11.2020 - (2020/2790(RSP))

suuliselt vastatava küsimuse B9-0023/2020 alusel
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5

Juan Fernando López Aguilar
kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel


Menetlus : 2020/2790(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0343/2020
Esitatud tekstid :
B9-0343/2020
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B9-0343/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon COVID-19 leviku tõkestamise meetmete mõju kohta demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele

(2020/2790(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja dokumente, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle protokolle,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

– võttes arvesse Euroopa patsiendiõiguste hartat,

– võttes arvesse ÜRO peasekretäri, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku, ÜRO eriraportööride, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja teiste ÜRO organite deklaratsioone COVID-19 leviku tõkestamise meetmete mõju kohta demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele,

– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu esindajate ja organite, eelkõige selle peasekretäri, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) presidendi ja raportööride, inimõiguste voliniku, kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ), piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise komitee (CPT), Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi ning riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) deklaratsioone ja dokumente, mis käsitlevad COVID-19 leviku tõkestamise meetmete mõju demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele,

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu 7. aprilli 2020. aasta suuniseid liikmesriikidele demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning inimõiguste järgimise kohta COVID-19 tervishoiukriisi ajal,

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni asjakohaseid dokumente, sealhulgas 16. aprillil 2020. aastal avaldatud Veneetsia komisjoni arvamusi ja aruandeid eriolukordade kohta[1], 26. mai 2020. aasta aruannet „Demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine eriolukorra ajal – arutlused“[2], Veneetsia komisjoni liikmesriikide eriolukordade vaatluskeskust[3], selle 2011. aasta aruannet õigusriigi kohta[4] ja 2016. aastal avaldatud õigusriigi toimimise kontrollnimekirja[5],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 1. juuli 2020. aasta taotlust Veneetsia komisjonile pärast kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) ettepanekut ning sellele järgnenud 8. oktoobri 2020. aasta vahearuannet COVID-19 kriisi tõttu ELi liikmesriikides võetud meetmete ja nende mõju kohta demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele[6],

– võttes arvesse PACE 13. oktoobri 2020. aasta resolutsioone COVID-19 pandeemiaga silmitsi seisvate demokraatiate kohta[7] ning COVID-19 pandeemia mõju kohta inimõigustele ja õigusriigile[8],

– võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 27. aprilli 2020. aasta arvamust 2020. aastaks määratud Poola Vabariigi presidendi valimiste korraldamise erireegleid käsitleva seaduseelnõu (Poola senati dokument nr 99) kohta ning OSCE meediavabaduse esindaja avaldusi,

– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja Rupert Colville’i 27. märtsi 2020. aasta avaldust Ungari kohta,

– võttes arvesse rassismi tänapäevaste vormide ja vähemuste küsimustega tegelevate ÜRO eriraportööride 13. mai 2020. aasta ühisavaldust Bulgaaria kohta,

– võttes arvesse Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi (International Institute for Democracy and Electoral Assistance – IDEA) 11. mai 2020. aasta väljaannet „Parliaments in Crisis: Challenges and Innovations“[9] ning 26. märtsi 2020. aasta väljaannet „Elections and COVID-19“[10],

– võttes arvesse laiaulatuslikku arutelu COVID-19 leviku tõkestamise meetmete mõju kohta demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele, millesse on kaasatud kodanikud, akadeemilised ringkonnad, kodanikuühiskond ja ühiskond laiemalt[11],

– võttes arvesse komisjoni meetmeid seoses COVID-19ga kõigis tema pädevusvaldkondades ja komisjoni jõupingutusi, et koordineerida Euroopa reageerimist pandeemiale sellistes eri valdkondades nagu Schengeni ala, viiruse kohta desinformatsiooni levitamine, andmekaitse ja rakenduste kasutamine ning varjupaiga-, tagasisaatmis- ja ümberasustamismenetlused,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)[12],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris[13],

– võttes arvesse Euroopa Andmekaitsenõukogu (EDPB) suuniseid 04/2020 asukohaandmete ja kontaktide jälgimise vahendite kasutamise kohta COVID-19 puhangu kontekstis ning suuniseid 03/2020 terviseandmete töötlemise kohta teadusuuringute eesmärgil COVID-19 puhangu kontekstis,

– võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2020. aasta teatist „Andmekaitsega seotud suunised COVID-19 pandeemia vastast võitlust toetavate mobiilirakenduste kohta“ (C(2020)2523),

– võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „2020. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus“ (COM(2020)0580) ja sellele lisatud 27 peatükki õigusriigi olukorra kohta liikmesriikides (SWD(2020)0300-0326), milles käsitletakse liikmesriikide võetud COVID-19 meetmete mõju demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele,

– võttes arvesse 19 liikmesriigi 1. aprilli 2020. aasta avaldust, milles nad väljendasid sügavat muret õigusriigi põhimõtte, demokraatia ja põhiõiguste rikkumise ohu kohta, mis tuleneb teatavate erakorraliste meetmete võtmisest[14],

– võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgedega võitlemiseks[15],

– võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID‑19 puhangut[16],

– võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni piiriüleste ja hooajatöötajate kaitse kohta Euroopas seoses COVID-19 kriisiga[17],

– võttes arvesse 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi[18],

– võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi tervisehinnangute ja riskide liigitamise koordineerimise kohta COVID‑19 kontekstis ning pandeemia tagajärgede kohta Schengeni alale ja ühtsele turule[19],

– võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet[20],

– võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta[21],

– võttes arvesse oma 8. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni õigusriigi ja põhiõiguste kohta Bulgaarias[22],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna 23. aprillil 2020 avaldatud ülevaadet „The Impact of COVID-19 Measures on Democracy, the Rule of Law and Fundamental Rights in the EU“[23], milles tehakse kokkuvõte liikmesriikide võetud COVID-19 leviku tõkestamise meetmete järelevalveks koostatud iganädalaste ülevaadete peamistest tulemustest,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskuse ülevaateid parlamendi tegevuse kohta COVID-19 puhangu ajal[24],

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (EPRS) ülevaateid liikmesriikides koroonaviiruse kriisile reageerimiseks kehtestatud eriolukordadest, ning muid ülevaateid selles teemavaldkonnas[25],

– võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti viit bülletääni koroonaviiruse pandeemia mõju kohta põhiõigustele ELis[26],

– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli 18. juuni 2020. aasta avaldust võitluse kohta desinformatsiooniga COVID-19 teemal ja selle mõju kohta väljendusvabadusele,

– võttes arvesse Europoli 5. oktoobril 2020 avaldatud internetipõhise organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (IOCTA),

– võttes arvesse Europoli 19. juuni 2020. aasta aruannet „Exploiting Isolation: Offenders and victims of online child sexual abuse during the COVID-19 pandemic“,

– võttes arvesse Europoli 30. aprilli 2020. aasta aruannet „Beyond the pandemic – How COVID-19 will shape the serious and organised crime landscape in the EU“,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma (DRFMG) poolt käesoleva resolutsiooni jaoks tehtud ettevalmistavat tööd, sealhulgas järelevalverühma 10. juuli 2020. aasta raportit LIBE-komisjonile[27],

– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust COVID-19 tõkestamise meetmete mõju kohta demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele (O-000065/2020 – B9-0023/2020),

– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A. arvestades, et COVID-19 pandeemia on tekitanud kogu ELis kannatusi ja on elanikkonda tugevalt mõjutanud; arvestades, et paljusid maailma piirkondi, sealhulgas ELi, on tabanud COVID-19 teine laine ning valitsused võtavad juhtumite hüppelise kasvu ohjeldamiseks vastu uusi piiravaid meetmeid, sealhulgas kehtestavad taas liikumispiiranguid ja sanitaarmeetmeid, nagu maskide kasutamine, ning karmistavad trahve nõuete täitmata jätmise eest;

B. arvestades, et valitsuse juhitavad erakorralised meetmed, mis austavad õigusriigi põhimõtet, põhiõigusi ja demokraatlikku vastutust, on pandeemia vastu võitlemiseks vajalikud ning peaksid olema kõigi COVID-19 leviku ohjeldamiseks tehtavate jõupingutuste nurgakiviks; arvestades, et erakorralised volitused nõuavad täiendavat kontrolli, tagamaks et neid ei kasutata ettekäändena võimude tasakaalu püsivaks muutmiseks; arvestades, et need valitsuste võetavad meetmed peaksid olema vajalikud, proportsionaalsed ja ajutised; arvestades, et erakorraliste volitustega kaasneb oht, et täitevvõim kuritarvitab võimu ja jääb siseriiklikku õigusraamistikku, kui hädaolukord on lõppenud, ning sellest tulenevalt tuleb tagada asjakohane parlamentaarne ja kohtulik järelevalve nii sise- kui ka välistasandil ning vastumeetmed selle ohu piiramiseks;

C. arvestades, et COVID-19 kriis on enneolematu; arvestades, et tulevikus tuleb kriisiohjamise meetodid läbi vaadata nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil;

D. arvestades, et mitmed ELi riigid on eriolukorra välja kuulutanud[28] oma põhiseaduse alusel[29], mis mõnel juhul on tekitanud õiguslikke küsimusi, samas kui teised on kasutanud üldiste õigusnormidega ette nähtud erakorralisi volitusi[30] või tavalisi õigusakte[31], et võtta COVID-19 epideemiale reageerimiseks kiiresti piiravaid meetmeid; arvestades, et need meetmed avaldavad mõju demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele, kuna need mõjutavad selliste üksikisiku õiguste ja vabaduste kasutamist nagu liikumisvabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, väljendus- ja teabevabadus, usuvabadus, õigus perekonnaelule, varjupaigaõigus, võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõte, õigus eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, õigus haridusele ja õigus tööle; arvestades, et need meetmed mõjutavad ka liikmesriikide majandust;

E. arvestades, et demokraatiate toimimist ning nende suhtes kohaldatavaid kontrolli- ja tasakaalustusmeetmeid mõjutab see, kui tervishoiualane hädaolukord põhjustab muutusi volituste jaotuses, näiteks võimaldades täidesaatval võimul omandada uusi volitusi, et piirata üksikisikute õigusi ja teostada pädevusi, mis on tavaliselt jäetud seadusandjale ja kohalikele omavalitsustele, kehtestades samal ajal piiranguid parlamendi, kohtusüsteemi, kodanikuühiskonna ja meedia rollile ning kodanike tegevusele ja kaasamisele; arvestades, et enamikus liikmesriikides puuduvad konkreetsed piirangud kohtusüsteemile, kuid liikumispiirangud on muutnud kohtute tavapärase tegutsemise peaaegu võimatuks;

F. arvestades, et sisemine kohtulik järelevalve koos seda täiendava välise järelevalvega on jätkuvalt määravalt tähtis, kuna õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele kehtib ka eriolukorra ajal, nii et erakorralistest meetmetest mõjutatud isikud saaksid tõhusalt kasutada õiguskaitsevahendeid, kui riigiasutused nende põhiõigustesse sekkuvad, ning tagamaks, et täidesaatev võim ei ületa oma volitusi;

G. arvestades, et Veneetsia komisjon toetab pigem põhiseaduse kohast de jure eriolukorda kui de facto tavalistel õigusaktidel põhinevat erakorralist seisukorda, kuna de jure põhiseaduslike erakorraliste volituste süsteem võib pakkuda paremaid tagatisi põhiõigustele, demokraatiale ja õigusriigile ning teenida paremini viimasest tulenevat õiguskindluse põhimõtet[32];

H. arvestades, et COVID-19 kriis on olnud ja on jätkuvalt demokraatia ning õigusriigi ja põhiõiguste riiklike kaitsemeetmete vastupidavuse test;

I. arvestades, et usaldus valitsuste ja riikide tegevuse vastu on äärmiselt oluline, et tagada toetus vastuvõetud erakorralistele meetmetele ja nende rakendamine; arvestades, et selleni jõudmiseks demokraatias on määravalt tähtis läbipaistev, teaduspõhine ja demokraatlik otsuste tegemine ning dialoog opositsiooni, kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega ning nende kaasamine;

J. arvestades, et komisjon on liikmesriikide valitsuste poolt kriisi ajal võetud erakorralisi meetmeid kogu aeg jälginud; arvestades, et komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 31. märtsil 2020, et erakorralised meetmed peavad piirduma sellega, mis on vajalik ja rangelt proportsionaalne; need ei tohi määramata ajaks kehtima jääda; lisaks peavad valitsused hoolitsema selle eest, et selliseid meetmeid korrapäraselt kontrollitakse; Euroopa Komisjon jälgib koostöö vaimus tähelepanelikult erakorraliste meetmete kohaldamist kõikides liikmesriikides[33]; ning arvestades, et volinik Didier Reynders tegi sarnase avalduse 26. märtsil 2020;

K. arvestades, et peaaegu kõik ELi liikmesriigid on kehtestanud ajutised (st ajaliselt piiratud) erakorralised meetmed COVID-19 kriisiga tegelemiseks[34] [...], peamiselt tavapäraste õigusaktide kaudu; arvestades, et esimesi erakorralisi meetmeid rakendati üldiselt 15 päeva kuni umbes ühe kuu jooksul kõigis ELi liikmesriikides ja seejärel uuendati neid vähemalt üks kord; arvestades, et Veneetsia komisjoni sõnul ei näinud ainult mõned ELi liikmesriigid ette tähtaega erakorraliste meetmete kohaldamiseks[35];

L. arvestades, et Veneetsia komisjon soovitab, et deklaratsioone või meetmeid, millel ei ole konkreetset tähtaega, sealhulgas deklaratsioone või meetmeid, mille peatamine sõltub erakorralise olukorra lahenemisest, ei tohiks pidada seaduslikuks, kui olukorda ei vaadata korrapäraselt läbi[36];

M. arvestades, et erakorralised meetmed peavad olema mittediskrimineerivad ja valitsused ei tohi kasutada eriolukorda käsitlevaid õigusakte põhiõiguste piiramise läbisurumiseks; arvestades, et valitsused peavad võtma ka mitmeid lisameetmeid, et vähendada võimalikku negatiivset mõju, mida sellised õigusaktid võivad avaldada inimeste elule;

N. arvestades, et eriolukorda on pikendatud vähemalt üks kord peaaegu kõigis liikmesriikides, kus see on välja kuulutatud; arvestades, et Veneetsia komisjon rõhutas, et eriolukorra väljakuulutamise ja pikendamise ning erakorraliste volituste aktiveerimise ja kohaldamise läbivaatamine on ülioluline ning et parlamentaarne ja kohtulik kontroll peaks olema võimalik[37];

O. arvestades, et enamikus liikmesriikides on parlamentaarne kontroll erandlike täidesaatvate volituste kasutamise tõttu olnud piiratud, samas kui mõne liikmesriigi parlamendid on asetatud teisejärgulisse rolli ja see võimaldab valitsustel võtta kiiresti kasutusele erakorralised meetmed ilma piisava kontrollita;

P. arvestades, et Euroopa Parlament, eelkõige kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon ning selle demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühm on pidevalt jälginud olukorda ELis alates 2020. aasta märtsist ning on pidanud sidusrühmadega korrapäraseid mõttevahetusi, nagu nähtub inimõiguste allkomisjoni töödokumendist COVID-19 mõju kohta demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele[38];

Q. arvestades, et ombudsmani institutsioonidel ja riiklikel inimõiguste institutsioonidel on oluline roll põhiõigustega seotud probleemide tuvastamisel ning kontrolli, järelevalve ja õiguskaitse tagamisel ning seega kodanike kaitsmisel seoses erakorraliste meetmetega;

R. arvestades, et liikumisvabadust on liikmesriikides piiratud kohustusliku või soovitatava eneseisolatsiooni ja mittehädavajaliku liikumise keelustamisega; arvestades, et enamik Schengeni alasse kuuluvaid liikmesriike on uuesti kasutusele võtnud sisepiiridel tehtava piirikontrolli või on enda piirid osaliselt või täielikult sulgenud või on sulgenud need teatud liiki reisijatele, sealhulgas ELi kodanikele ja nende pereliikmetele ning asjaomase riigi või mõne teise liikmesriigi territooriumil elavatele kolmandate riikide kodanikele; arvestades, et nende meetmete kehtestamise ajal oli liikmesriikide ja liidu institutsioonide vaheline kooskõlastamine selgelt puudulik[39]; arvestades, et mõned liikmesriigid on kehtestanud ebaseaduslikud ja diskrimineerivad piirangud, keelates muu ELi kodakondsusega elanikel riigi territooriumile siseneda;

S. arvestades, et kogunemis- ja ühinemisvabadus on demokraatia olulised nurgakivid; arvestades, et enamikus liikmesriikides piiravad praegu nende õiguste kasutamist vajalikud suhtlemisdistantsi hoidmise reeglid ja rahvatervisealased ettevaatusabinõud; arvestades, et mõned liikmesriigid on otsustanud lubada kogunemisi kooskõlas suhtlemisdistantsi hoidmise reeglitega, samas kui teised on kogunemised täielikult keelanud; arvestades, et mõnes liikmesriigis on läbi vaadatud eriolukorraga mitteseotud vastuolulisi seadusi ja meetmeid, ilma et kodanikel oleks võimalik vabalt meelt avaldada;

T. arvestades, et mõnes liikmesriigis on sõnavabadust piiratud desinformatsiooni vastu võitlemise ettekäändel; arvestades, et pärast kriitiliste mõtete avaldamist sotsiaalmeedias on inimesi vahistatud hirmu õhutamise või inimeste tervise ohtu seadmise ettekäändega; arvestades, et koroonaviiruse pandeemiaga on kaasnenud valeandmete ja eksitava teabe laine, valeuudised, tarbijapettused, küberkuritegevus ja vandenõuteooriad ning välismaiste jõudude suunatud desinformatsiooni levitamise kampaaniad, mis kujutavad endast suurt potentsiaalset ohtu ELi kodanikele, nende tervisele ja nende usaldusele avalike institutsioonide vastu;

U. arvestades, et õiguskaitseasutused on viimastel kuudel märganud internetis jagatava laste seksuaalset ärakasutamist kujutava materjali hulga suurenemist kogu maailmas;

V. arvestades, et raske ja organiseeritud kuritegevus kasutab ära pandeemia tõttu muutuvaid asjaolusid; arvestades, et tunnustada tuleb Europoli olulist rolli COVID-19 pandeemia mõju jälgimisel raskele ja organiseeritud kuritegevusele ning terrorismile ELis pandeemia algusest peale;

W. arvestades, et meedial on oluline roll kontrollis ja järelevalves ning ta on kodanike peamine teabeallikas; arvestades, et meediavabadus on sattunud surve alla, kuna otseülekandena toimuvad pressikonverentsid on tühistatud ilma alternatiivideta ning mõned liikmesriigid on piiranud juurdepääsu rahvatervisealasele teabele ja vabadust avaldada teavet rahvatervise poliitika kohta; arvestades, et on palju teateid selle kohta, et valitsused eiravad meediaväljaannete küsimusi või lükkavad neid tagasi; arvestades, et ajakirjanikke ja meediatöötajaid tuleb meeleavalduste ja protestide kajastamisel kaitsta; arvestades, et mõned liikmesriigid on teabele juurdepääsu piiranud, pikendades või peatades ametiasutuste puhul teabepäringutele vastamise tähtaegu;

X. arvestades, et liikmesriigid peaksid tagama rikkumisest teatajate kaitse COVID-19 kriisi ajal ja pärast seda, kuna rikkumistest teatamine on osutunud võimsaks vahendiks avalikku huvi kahjustava tegevuse vastu võitlemisel ja selle ennetamisel[40];

Y. arvestades, et mõned liikmesriigid on kasutanud piirangute jõustamiseks ebaproportsionaalselt repressiivseid meetmeid, nagu liikumispiirangute ja karantiinireeglite rikkumise kriminaliseerimine, mis tähendab suuri trahve ja kannet karistusregistrisse[41];

Z. arvestades, et kohtusüsteem kannatab üldiste piirangute tõttu, kuna paljud kohtud on ajutiselt suletud või nende tegevust on vähendatud, mille tagajärjeks on mõnikord kohtuasjade kuhjumine ja pikem kohtuistungite ooteaeg; arvestades, et kahtlustatavate menetlusõigused ja õigus õiglasele kohtulikule arutamisele on surve all, kuna juurdepääs advokaatidele on üldiste piirangute tõttu muutunud raskemaks ja kohtud kasutavad üha enam veebipõhiseid kohtuistungeid;

AA. arvestades, et pandeemia vastu võitlemise meetmed, mis piiravad õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, peaksid alati olema vajalikud, proportsionaalsed ja ajutised ning neil peaks olema kindel õiguslik alus; arvestades, et uutel tehnoloogiatel on olnud pandeemiavastases võitluses oluline roll, kuid samas on nendega kaasnenud olulisi uusi probleeme ja need on tekitanud muret; arvestades, et mõne liikmesriigi valitsused on kasutanud oma kodanike erakorraliseks jälgimiseks droone, politsei valveautosid koos kaameratega, asukohaandmete jälgimist telekommunikatsiooniteenuse osutajate, politsei ja sõjaväepatrullide abil ning kohustusliku karantiini jälgimist politsei poolt tehtud telefonikõnede või kohustusliku teatamisega rakenduse kaudu; arvestades, et mõned liikmesriigid on võtnud kasutusele kontaktide jälgimise rakendused, kuigi nende tõhususe osas puudub üksmeel ning alati ei kasutata kõige rohkem eraelu puutumatust säilitavat detsentraliseeritud süsteemi; arvestades, et mõnes liikmesriigis on avaliku ruumi taasavamisega kaasnenud andmete kogumine kohustuslike temperatuurikontrollide ja küsimustike abil ning kohustus jagada kontaktandmeid, kusjuures mõnikord ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid kohustusi;

AB. arvestades, et liikumispiirangud ja piiride sulgemine on oluliselt mõjutanud juurdepääsu varjupaigamenetlustele; arvestades, et paljud liikmesriigid piirasid ajutiselt varjupaigataotluste menetlemist või isegi peatasid selle ning enamik peatas Dublini määruse kohase üleandmise, tagasisaatmise ja ümberasustamise; arvestades, et mõned liikmesriigid on kuulutanud oma sadamad ebaturvaliseks või ei lubanud otsingu- ja päästeoperatsioonide käigus päästetud migrantide maaletoimetamist, jättes nad määramata ajaks merele ja seades ohtu nende elu; arvestades, et enamik liikmesriike on nüüd neid toiminguid uuesti alustanud; arvestades, et mitu varjupaigataotlejate vastuvõtukeskust on teatatud COVID-19 puhangutest, mis seavad otseselt ohtu haavatavad rühmad, ning arvestades, et ELi välispiiridel asuvad ülerahvastatud laagrid kujutavad endast jätkuvalt erilist massilise puhangu ohtu, kuna seal ei saa kohaldada suhtlemisdistantsi hoidmise reegleid, samal ajal on ka peavari ning juurdepääs toidule, veele, sanitaarrajatistele ning vaimsele ja füüsilisele tervishoiule väga piiratud, sealhulgas COVID-19ga nakatunute jaoks;

AC. arvestades, et vanglates on eriti suur COVID-19 puhangute oht, kuna suhtlemisdistantsi ja sanitaarreeglite järgimist ei ole seal sageli võimalik tagada, ning sanitaarmeetmed on toonud kaasa vabas õhus viibimise aja piiramise ja külastamiskeelud, mis mõjutavad vangide õigust suhelda oma perekonnaga; arvestades, et pandeemia kestel on eriti suures ohus olnud vanglaametnike tervis; arvestades, et mõnes liikmesriigis on vabastatud mõned konkreetsed vangide kategooriad, et pandeemia ajal terviseriske vähendada;

AD. arvestades, et COVID-19 piirangute maksmapanek peaks olema proportsionaalne ja mittediskrimineeriv, et vältida etnilistesse vähemustesse ja tõrjutud rühmadesse kuuluvate inimeste sihtmärgistamist; arvestades, et pandeemia mõjutab ebaproportsionaalselt tugevasti romasid, kusjuures kõige vähem kaitstud on sageli naised ja lapsed, eelkõige sotsiaalselt tõrjutud ja marginaliseeritud oludes elavad inimesed, kellel puudub juurdepääs joogiveele ja sanitaarteenustele, tingimustes, kus on peaaegu võimatu järgida suhtlemisdistantsi või rakendada rangeid hügieenimeetmeid; arvestades, et mitmest liikmesriigist on teateid rassismi ja ksenofoobia juhtumitest, mille puhul on diskrimineeritud teatava tausta või kodakondsusega inimesi; arvestades, et Aasia päritolu inimesed ja romad on olnud vaenukõne ja rünnakute sihtmärgiks; arvestades, et mõnes liikmesriigis on mõned poliitikud kasutanud meedias avaldatud teateid roma päritolu võõrtöötajate massilise tagasipöördumise kohta riikidest, kus COVID-19 nakatumise määr on kõrge, et õhutada hirmu viiruse leviku pärast, tugevdades sellega negatiivseid hoiakuid ja stereotüüpe;

AE. arvestades, et lapsi ähvardab sulgemismeetmete tõttu teistega võrreldes suurem sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse oht ning üha suureneb ka väärkohtlemisest, vägivallast, ekspluateerimisest ja vaesusest tulenev laste põhiõiguste rikkumise oht; arvestades, et paljudes liikmesriikides on sulgemismeetmete tõttu sagenenud koduvägivald; arvestades, et naised ja tütarlapsed[42] ning lapsed ja LGBTI+-inimesed on piirangute ajal teistest rohkem ohustatud, kuna nad võivad pikaks ajaks sattuda väärkohtlejate meelevalda ning jääda ilma sotsiaalsest ja institutsioonilisest toetusest; arvestades, et ühenduse toetust nendele haavatavatele rühmadele on pandeemiavastaste meetmetega seoses tugevasti piiratud;

AF. arvestades, et inimeste võrdne õigus tervishoiule, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 35, on COVID-19 leviku peatamiseks võetud meetmete tõttu potentsiaalselt ohus, eelkõige kaitsetumas olukorras olevate inimrühmade puhul, nagu eakad ja krooniliselt haiged inimesed, puudega inimesed, LGBTI+-inimesed, lapsed, vanemad, rasedad naised, kodutud, kõik migrandid, sealhulgas dokumentideta migrandid, varjupaigataotlejad, pagulased ning etnilised ja muud vähemused; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ning sellega seonduvate õiguste alased teenused on tervishoiukriisi ajal kahju kannatanud; arvestades, et raviminappus, ressursside kõrvalejuhtimine muude terviseprobleemide lahendamiselt ja teatavate raviviiside, sealhulgas katseklaasiviljastuse ja soo korrigeerimise protseduuride järsk katkestamine võivad ohtu seada teiste haiguste all kannatavad patsiendid[43]; arvestades, et surmajuhtumid, isoleeritus, lisasurve töö- ja eraelu tasakaalule, mida kogevad lapsevanemad ja eesliinitöötajad, sissetuleku kaotus ja hirm põhjustavad vaimse tervise probleeme või süvendavad olemasolevaid, millega suureneb nõudlus vaimse tervishoiu teenuste järele ja tekib pakiline vajadus suurendada nende teenuste rahastamist;

AG. arvestades, et paljudes liikmesriikides lükati tervishoiukriisi esimeses etapis kehtestatud sulgemismeetmete tõttu edasi valimised[44] (ja ka üks rahvahääletus[45]); arvestades, et pärast pandeemia teise etapi algust on taas valimisi toimunud; arvestades, et valimiste korraldamine või edasilükkamine on kaalutlemist nõudev delikaatne küsimus, mille kohta Veneetsia komisjon on välja töötanud oma seisukohad ja suunised[46]; arvestades, et üldised, vabad, salajased ja otsesed valimised on võimalikud ainult siis, kui on tagatud avatud ja õiglane valimiskampaania, väljendusvabadus, meediavabadus ning poliitilistel eesmärkidel kogunemis- ja ühinemisvabadus;

AH. arvestades, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevad aluslepingute sätted ei saa mõjutada liikmesriikide nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra ja sisejulgeoleku kaitsmisega ELi lepingu artiklis 2 nimetatud liidu väärtuste – demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste raames;

AI. arvestades, et vastavalt aluslepingutele reguleeritakse liidu pädevuse piire pädevuse andmise põhimõttest lähtudes ning liidu pädevuse kasutamine rajaneb subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetel;

1. tuletab meelde, et isegi üldise erakorralise seisukorra puhul tuleb järgida õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste aluspõhimõtted ning et kõigi erakorraliste meetmete, erandite ja piirangute suhtes kehtivad kolm üldtingimust: vajalikkus, proportsionaalsus kitsas tähenduses ja ajutisus – tingimused, mida on korrapäraselt kohaldatud ja tõlgendatud Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Liidu Kohtu ning liikmesriikide konstitutsioonikohtute (ja muude kohtute) kohtupraktikas[47];

2. on kindlalt seisukohal, et kriisile reageerimine on üldiselt näidanud riikide demokraatlike süsteemide tugevust ja vastupidavust; rõhutab, et erakorraliste meetmetega peaks kaasnema tihedam suhtlus valitsuste ja parlamentide vahel; nõuab intensiivsema dialoogi pidamist sidusrühmadega, sealhulgas kodanike, kodanikuühiskonna ja poliitilise opositsiooniga, et saavutada ulatuslik toetus erakorralistele meetmetele ja tagada nende võimalikult tõhus rakendamine, vältides samal ajal repressiivseid meetmeid ja kindlustades ajakirjanikele takistamatu juurdepääsu teabele;

3. kutsub liikmesriike üles tagama, et selliste meetmete vastuvõtmisel, hindamisel või läbivaatamisel, mis võivad piirata demokraatlike institutsioonide toimimist, õigusriiki või põhiõigusi, järgitaks selliste rahvusvaheliste organite nagu ÜRO ja Euroopa Nõukogu, sealhulgas Veneetsia komisjoni soovitusi ning Euroopa Komisjoni aruannet õigusriigi olukorra kohta ELis; kordab oma üleskutset liikmesriikidele: mitte kuritarvitada erakorralisi volitusi selliste õigusaktide vastuvõtmiseks, mis ei ole seotud COVID-19 tervisealase hädaolukorra eesmärkidega, ja mitte minna mööda parlamentaarsest järelevalvest;

4. palub liikmesriikidel

– kaaluda eriolukorra lõpetamist või muul moel selle mõju piiramist demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele;

– hinnata oma õiguses kehtivaid põhiseaduslikke ja institutsioonilisi norme Veneetsia komisjoni soovituste valguses, näiteks minnes tavalistel õigusaktidel põhinevalt de facto eriolukorralt üle de jure põhiseaduslikule eriolukorrale, tagades seeläbi hädaolukorras paremini demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimise[48]; määratleda eraldi seadusandlikus aktis selgesõnaliselt seadusandliku võimu volituste täidesaatvale võimule delegeerimise eesmärgid, sisu ja ulatus, kui de facto eriolukord säilitatakse;

– tagada, et ühelt poolt eriolukorra väljakuulutamise ja võimaliku pikendamise ning teiselt poolt erakorraliste volituste aktiveerimise ja kohaldamise üle tehakse tõhusat parlamentaarset ja kohtulikku kontrolli nii sise- kui ka välistasandil, ning tagada, et parlamentidel on õigus erakorraline seisukord lõpetada[49];

– tagada, et kui seadusandlikud volitused antakse üle täitevvõimule, peavad täitevvõimu välja antud õigusaktid hiljem saama parlamendi heakskiidu ja nende mõju lõpeb, kui neid ei ole teatava aja jooksul heaks kiidetud[50]; tegeleda kiirmenetluses vastu võetud ja eriolukorra õigusaktide ülemäärase kasutamise probleemiga, millele juhtis tähelepanu ka komisjon oma 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta (COM(2020)0580);

– uurida, kuidas parlamentidele paremini tagada keskne roll kriisi- ja hädaolukordades, eelkõige olukorra jälgimisel ja kontrollimisel riigi tasandil;

– kaaluda Veneetsia komisjoni seisukohta, et parlamendid peavad pidama täiskogu istungeid ning et nad ei tohiks lubada liikmeid ajutiselt asendada ega vähendada nende kohalviibimist (isegi kui seda tehakse proportsionaalselt)[51];

– uurida Veneetsia komisjoni seisukohti valimiste kohta ja uurida võimalust kasutada – eelkõige pandeemia korral – kaughääletamise meetodeid, nagu kirja teel hääletamine, internetihääletamine, mobiilsed valimiskastid ja volikirja alusel hääletamine, aga ka eelhääletamist;

5. kutsub liikmesriike üles võtma COVID-19ga seotud meetmeid rakendades asjakohaselt arvesse täitemeetmete proportsionaalsust; kinnitab, et COVID-19ga seotud meetmete rakendamisel tuleb austada ELi põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtet, ning on seisukohal, et sellega seoses on väga oluline inimesi võrdselt kohelda;

6. kutsub liikmesriike üles liikumisvabaduse uute piirangute kehtestamist kaaludes hindama liikumisvabadust piiravaid meetmeid, mida nad on juba rakendanud, ning tegutsema äärmiselt vaoshoitult ja tagama ELi õiguse, eelkõige Schengeni piirieeskirjade ja vaba liikumise direktiivi täieliku järgimise; tuletab meelde, et Schengeni piirieeskirjade kohaselt tuleks juhul, kui sisepiirikontroll kehtestatakse viivitamatu meetmena, liidu tasandil jälgida, kas sisepiirikontroll ja selle pikendamine on vajalik; kutsub komisjoni sellega seoses üles jälgima Schengeni acquis’ kohaldamist ja eelkõige hindama liikmesriikide poolt juba võetud meetmeid, samuti liikmesriikide esitatud teadete õigeaegsust ja kvaliteeti, jälgima tähelepanelikult muutusi ning vajaduse korral tuletama liikmesriikidele meelde nende õiguslikke kohustusi ja võtma vastu arvamusi; kutsub komisjoni üles kasutama oma õigust nõuda liikmesriikidelt lisateavet; palub komisjonil paremini teavitada Euroopa Parlamenti sellest, kuidas ta kasutab aluslepingutega talle antud õigusi; tuletab meelde, kui oluline on jätkata Schengeni ala integreerimist komisjoni hinnangutest ja soovitustest lähtuvalt;

7. kutsub liikmesriike üles austama õigust perekonnaelule, eriti nende perekondade puhul, kelle liikmed elavad ja töötavad eri liikmesriikides ja kaugemal, ning lubama piiranguid üksnes siis, kui need on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed; kutsub liikmesriike üles võimaldama COVID-19ga seotud meetmete tõttu eraldatud paaride ja perekondade taasühinemist, olenemata nende perekonnaseisust, ning hoiduma neile tarbetult kõrgete tõendamisnõuete kehtestamisest;

8. kutsub liikmesriike üles piirama kogunemisvabadust ainult siis, kui see on tingimata vajalik ja põhjendatud kohaliku epidemioloogilise olukorraga ja kui see on proportsionaalne, ning mitte keelama meeleavaldusi, et heaks kiita vastuolulisi, sealhulgas COVID-19ga mitteseotud meetmeid, mis nõuaksid asjakohast avalikku ja demokraatlikku arutelu;

9. kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, millega tagada selle pandeemia ajal õigus haridusele; kutsub pandeemialainete kordumist silmas pidades liikmesriike üles kindlustama vahendid ja turvalise raamistiku, et tagada õppetöö säilimine ning igale õpilasele tegelik võimalus sellest osa saada;

10. kutsub liikmesriike üles austama õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele ning tagama, et kõik uued seire- ja jälgimismeetmed, mis on vastu võetud andmekaitseasutustega täiel määral konsulteerides, oleksid rangelt vajalikud ja proportsionaalsed, neil oleks kindel õiguslik alus, nende eesmärgid oleksid piiratud ja need oleksid ajutised; kutsub komisjoni üles neid meetmeid jälgima, võttes eelkõige arvesse oma 8. aprilli 2020. aasta soovitust (EL) 2020/518 liidu ühise meetmekogumi kohta, mis võimaldab kasutada tehnoloogiat ja andmeid COVID-19 kriisi vastu võitlemiseks ja kriisist väljumiseks, eelkõige seoses mobiilirakendustega ja anonüümitud liikuvusandmete kasutamisega[52];

11. tuletab meelde, et parim viis desinformatsiooni vastu võitlemiseks on kaitsta õigust teabele ja väljendusvabadust ning need õigused tagada, toetades meedia pluralismi ja sõltumatut ajakirjandust; kutsub sellega seoses liikmesriike üles tagama meetmete vastuvõtmisel läbipaistvuse ning andma oma kodanikele igakülgset, ajakohast, täpset ja objektiivset teavet ja andmeid rahvatervise olukorra ja selle kontrollimiseks võetud meetmete kohta, võitlema desinformatsiooni vastu, mille eesmärk on diskrediteerida või moonutada teaduslikke teadmisi terviseriskide kohta, ning tagama, et valitsuse meetmed COVID-19 leviku vastases võitluses oleksid tasakaalustatud viisil põhjendatud ja väga hoolikalt kaalutud, nii et need ei avaldaks kriminaliseerimise või ebaproportsionaalsete sanktsioonide kasutamisega heidutavat mõju väljendusvabadusele ning ajakirjanikele, tervishoiutöötajatele ja teistele; rõhutab, et pandeemia on suurendanud migrantide häbimärgistamist ning suurendanud diskrimineerimisjuhtumite hulka, kuna olukorda on veelgi halvendanud väärinfo ja valeuudised[53], mis avaldub muu hulgas etnilistesse vähemustesse kuuluvate inimeste vastu suunatud rassistlikes ja ksenofoobsetes intsidentides ning vaenu õhutamises puuetega inimeste ja pagulaste vastu[54]; rõhutab, et desinformatsioon on üha muunduv probleem, mis võib negatiivselt mõjutada demokraatlikke protsesse ja ühiskondlikke arutelusid kõigis poliitikavaldkondades, õõnestada kodanike usaldust demokraatia vastu ning pärssida Euroopa koostööd ja solidaarsust; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on juba asunud välja töötama võimalikke meetmeid oma erikomisjoni (välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas väärinfot käsitlev erikomisjon) kaudu;

12. kutsub üles tunduvalt suurendama investeeringuid ELi strateegilise kommunikatsiooni võimekusse kooskõlas väärinfovastase tegevuskavaga, tõhustama koostööd ja koordineerimist liikmesriikidega ning kasutama täiel määral olemasolevaid mehhanisme, et hõlbustada strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas konkreetset koostööd liikmesriikide ja rahvusvaheliste partneritega;

13. leiab, et ajakirjanike töö on COVID-19 pandeemiaga seotud meetmete tõttu raskemaks muutunud, kuna muu hulgas piiratakse füüsilist juurdepääsu pressikonverentsidele, ametiasutused jätavad küsimustele vastamata või ei anna piisavaid vastuseid ning teabevabadusega seonduvatele päringutele vastamise ja dokumentide kättesaadavuse tähtaegu tühistatakse või lükatakse edasi; peab kahetsusväärseks, et kuigi kvaliteetset ajakirjandust on vaja rohkem kui kunagi varem, eriti arvestades selle rolli üha enam leviva desinformatsiooni vastases võitluses, kahjustab kriisi majanduslik mõju ka meediaväljaannete, eelkõige sõltumatu meedia ja ajakirjanike rahalist elujõulisust, seades veelgi enam ohtu meedia pluralismi ELis; peab murettekitavaks, et mõnes liikmesriigis ei ole reklaamide avaldamine ja meediale toetuste andmine läbipaistev ning mõnes liikmesriigis üha suurenev meediaomandi kontsentreerumine; rõhutab, et de facto või de jure eriolukorra ajal ei tohiks meediasektoris olulisi muudatusi teha;

14. kutsub liikmesriike üles tagama kostjate õigused, sealhulgas takistamatu võimaluse kasutada kaitsjat, ning hindama veebipõhise ärakuulamise võimalust kui lahendust ja alternatiivi kohtuistungile või kahtlustatavate üleandmisele teistesse ELi liikmesriikidesse Euroopa vahistamismääruse alusel; kutsub liikmesriike üles tagama kõigi kohtumenetluse juhtpõhimõtete järgimise, kaasa arvatud õigus õiglasele kohtulikule arutamisele; kutsub liikmesriike üles kaitsma kõigi vanglas viibivate isikute õigusi ja tervist, eelkõige nende õigust arstiabile, külastajatega kohtumisele, vabas õhus viibimise ajale ning haridus-, kutse- ja vaba aja tegevusele;

15. märgib, et enamik liikmesriike on uuesti alustanud varjupaigamenetlusi ja mõni liikmesriik on kasutanud uute taotluste väiksemat arvu viimasel ajal, et vähendada menetluses olevate taotluste kuhjumist; kutsub liikmesriike üles tagama täies ulatuses varjupaigamenetluse kasutamise võimaluse ja säilitama üksikisiku õiguse varjupaigale, nagu on sätestatud põhiõiguste hartas, ning ümberasustamis- ja väärikaid tagasisaatmismenetlusi läbi viima täielikult rahvusvahelist õigust järgides; nõuab lisaks, et varjupaigataotlejatele tagataks või taastataks võimalikult kiiresti võimalus kasutada tõlkide ja tõlkijate abi; nõuab, et liikmesriigid tagaksid vastuvõtukeskustes kohased füüsilise ja vaimse tervishoiu keskused, võttes arvesse sealseid puudulikke sanitaartingimusi, kõrget riskikeskkonda ja pagulaste kaitsetust COVID-19 pandeemia suhtes; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostada kava ELi välispiiridel asuvate laagrite olukorra ulatuslikuks parandamiseks ja tulemuslikult tegeleda varjupaigataotlejate olukorraga; kutsub liikmesriike üles võimaldama inimeste maaletulekut ja tagama maaletuleku toimumise kooskõlas rahvusvahelise ja liidu õigusega ainult ohutus kohas ning võimalikult kiiresti;

16. on seisukohal, et pandeemia ajal on suurenenud diskrimineerimine ning teatavad rühmad on olnud vaenu õhutamise ja diskrimineerivate meetmete sihtmärgiks; kutsub liikmesriike üles võitlema vaenu õhutamise vastu ning lõpetama ja heastama diskrimineerivad meetmed; kutsub riigi ja eelkõige kohaliku tasandi ametivõime üles tõhustama pingutusi, et võidelda romavastasuse vastu, purustada negatiivsed stereotüübid ja kaasata roma taustaga inimesed vahetult pandeemiavastaste meetmete kindlaksmääramisse ja rakendamisse; kutsub liikmesriike üles jätkama pingutusi ka homofoobia ja transfoobia vastu võitlemiseks, kuna pandeemia on süvendanud diskrimineerimist ja ebavõrdset kohtlemist, mille ohvriks langevad LGBTI+-inimesed;

17. palub liikmesriikidel COVID-19 pandeemia ajal tulemuslikult tagada kõigile naistele ja tütarlastele seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu kättesaadavus ja sellega seonduvad õigused ning kõik vajalikud tervishoiuteenused, eelkõige rasestumisvastaste vahendite, sealhulgas rasestumisvastaste hädaabivahendite kättesaadavus ning raseduse katkestamise võimalus;

18. kutsub liikmesriike üles kaasama vajaduse korral otsuste tegemisse demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste valdkonna sõltumatuid eksperte; kutsub liikmesriike üles kasutama uute meetmete võtmisel paljude ekspertide ja sidusrühmade, sealhulgas inimõigustega tegelevate riiklike asutuste, ombudsmani institutsioonide ja kodanikuühiskonna teadmisi ning nendega eelnevalt konsulteerima;

19. kutsub liikmesriike üles toetama õigust vabadele ja õiglastele valimistele; tuletab meelde Veneetsia komisjoni soovitust, et valimisseaduste reformid tuleks praegusel ajal vastu võtta üksnes pärast laiapõhjalist arutelu ja laialdase konsensusega, mis oleks kuritarvituste vastane ning valimisprotsessi usaldusväärsust ja legitiimsust kindlustav garantii; rõhutab, et valijate toetuse pärast võistlevatel erakondadel peab olema võrdne õigus kampaaniat korraldada ning et eriolukorra ajal toimuvate valimiste õiglus võib kahtlusi tekitada[55]; kutsub liikmesriike üles kaaluma valimiste edasilükkamise otsuste institutsioonilisi tagajärgi; rõhutab, et Veneetsia komisjoni hinnangul ei tohiks erireegleid valimiste edasilükkamise kohta vastu võtta täitevvõim ega ka parlament lihthäälteenamusega, vaid need tuleks sätestada põhiseaduses või alusseaduses, ning et valimiste edasilükkamise otsuse peaks eelistatavalt tegema parlament mõistliku aja jooksul enne valimisi, võimaluse korral enne ametliku kampaania algust[56];

20. palub komisjonil lasta kiiresti teha COVID-19 pandeemia esimese laine ajal võetud meetmete sõltumatu ja põhjaliku hindamise, et saada kogemusi, jagada parimaid tavasid ja tõhustada koostööd ning tagada, et pandeemia järgmiste lainete ajal võetavad meetmed oleksid tõhusad, sihipärased, konkreetsest epidemioloogilisest olukorrast lähtudes hästi põhjendatud, rangelt vajalikud ja proportsionaalsed ning et vähendada nende mõju demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele; väljendab rahulolu selle üle, et esimene seesugune hinnang liikmesriikide COVID-19 meetmetele on lisatud komisjoni esimesse õigusriigi olukorda käsitlevasse aastaaruandesse; kutsub komisjoni ja nõukogu üles alustama läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, mis käsitleb õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste tõhusa järelevalvemehhanismi loomist, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi 7. oktoobri 2020. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta, kuna selline mehhanism aitaks hoolikalt ja õiglaselt hinnata olukorda kõigis liikmesriikides ning aitaks paremini kaitsta õigusriigi põhimõtet ja liidu väärtusi erakorralistes olukordades, nagu praegune pandeemia;

21. kordab oma üleskutset ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele: teha COVID-19 kriisist õiged järeldused ja tunduvalt tihendada koostööd tervishoiu valdkonnas, arvestades tohutut koormust, mida inimesed on pidanud taluma, püüdes selle pandeemia ajal ohjata oma füüsilist ja vaimset tervist, ning muu hulgas luua Euroopa terviseliit, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsioonis ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi[57];

22. kutsub komisjoni üles jätkama võetud meetmete jälgimist, tõhustama tegevust liikmesriikide meetmete koordineerimisel, ennetavalt suunama ametiasutusi pandeemiaga tegelemisel kooskõlas demokraatliku õigusriigi põhimõtte ja põhiõigustega, võtma õiguslikke meetmeid ja kasutama vajaduse korral muid kättesaadavaid vahendeid ning kaaluma olemasolevaid võimalusi liidu põhiväärtuste järgimise tagamiseks, samuti võtma juhtrolli piiravate meetmete võimalikult kiire tühistamise tagamiseks; kutsub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles jätkuvalt aru andma COVID-19 meetmete mõjust põhiõigustele;

23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

Viimane päevakajastamine: 9. november 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika