Resolutsiooni ettepanek - B9-0346/2020Resolutsiooni ettepanek
B9-0346/2020
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003

4.11.2020 - (D068777/01 – 2020/2836(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 112 lõigetele 2 ja 3

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Vastutavad parlamendiliikmed: Tilly Metz
Günther Sidl, Anja Hazekamp, Eleonora Evi, Sirpa Pietikäinen

Menetlus : 2020/2836(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B9-0346/2020
Esitatud tekstid :
B9-0346/2020
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B9‑0346/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003

(D068777/01 – 2020/2836(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603 ühekordset transformatsiooni, ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1111, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003[1] geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

– võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 15. septembril 2020. aastal toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011[2] (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) artikleid 11 ja 13,

– võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 22. mail 2019. aastal vastu võetud ja 8. juulil 2019. aastal avaldatud arvamust[3],

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd“) kasutamiseks lubade andmisele vastuväiteid[4],

– võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõikeid 2 ja 3,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A. arvestades, et Monsanto Europe S.A./N.V. esitas 15. veebruaril 2016 ettevõtte Monsanto (USA) nimel Madalmaade riiklikule pädevale asutusele taotluse (edaspidi „taotlus“) geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × MIR162 × NK603 (edaspidi „mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais“) sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 5 ja 17; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi koostiseks olevate transformatsioonide 10 alakombinatsiooni, koosnevad nendest või on nendest toodetud;

B. arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais on saadud nelja geneetiliselt muundatud maisi transformatsiooni (MON 87427, MON 89034, MIR162 ja NK603) ristamisel, annab vastupidavuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes ja toodab kolme insektitsiidset valku (Cry1A.105, Cry2Ab2 ja Vip3Aa20 ehk („Bt-“ või „Cry-“ valgud), mis on teatavate liblikaliste vastsetele mürgised[5];

C. arvestades, et varasemaid hinnanguid nelja ühekordse transformatsiooni ja nelja mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi alakombinatsiooni kohta, mis on juba heaks kiidetud, kasutati neljakordse transformatsiooniga geneetiliselt muundatud maisi ja ülejäänud kuue alakombinatsiooni hindamise alusena[6];

D. arvestades, et EFSA võttis 22. mail 2019. aastal selle taotluse suhtes vastu heakskiitva arvamuse, mis avaldati 8. juulil 2019. aastal;

E. arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 on sätestatud, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid;

Liikmesriikide märkused ja täiendavad punktid

F. arvestades, et liikmesriigid esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul EFSA-le palju kriitilisi märkusi[7]; arvestades, et need kriitilised märkused hõlmavad muret, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi glüfosaadi jääkide või glüfosaadi metaboliitide kohta ei ole tehtud analüüsi, et Cry valkude, Vip-valgu ja herbitsiidide jääkide võimalikku sünergistlikku või antagonistlikku mõju ei ole katsetatud, et geneetiliselt muundatud maisi ja sellest saadud toidu ja sööda ohutusega seotud küsimustele ei ole vastatud, et geneetiliselt muundatud maisi võimalikku pikaajalist reproduktiiv- või arengumõju ei ole hinnatud ning et puuduva teabe tõttu ei ole mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ohutust võimalik täielikult hinnata;

G. arvestades, et sõltumatu teaduslik analüüs on näidanud, et muu hulgas ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ohutuse kohta, et toksikoloogiline hindamine ja keskkonnaohu hindamine ei ole vastuvõetavad ning et riskihindamine ei vasta immuunsüsteemile avalduvate riskide hindamise nõuetele[8];

H. arvestades, et taotleja ei esitanud katseandmeid mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi kuue alakombinatsiooni kohta, millel praegu luba ei ole;

Herbitsiidijääkide, metaboliitide ja kokteiliefekti puudulik hindamine

I. arvestades, et mitu uuringut näitab, et geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsete kultuuride kasvatamise tagajärjel hakatakse rohkem kasutama lisaherbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu[9]; arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais puutub kokku nii suuremate kui ka korduvate glüfosaadiannustega, mis võivad viia nende ainete jääkide suurema esinemiseni saagis; arvestades, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud mais sisaldab kolme glüfosaadikindlat valku, mis muudab selle suuremate annuste ja korduva pihustamise suhtes veelgi vastupidavamaks;

J. arvestades, et glüfosaadi kantserogeensust puudutavad küsimused on endiselt vastuseta; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine on õigustatud; arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringutele spetsialiseerunud keskus, klassifitseeris seevastu 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks;

K. arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon (EFSA GMO-komisjon) märkis oma 22. mai 2019. aasta teaduslikus arvamuses, et „EFSA pestitsiidide üksus on uurinud käesoleva taotlusega seotud hindamist herbitsiiditolerantsete maisikultuuride herbitsiidijääkide kohta“[10]; arvestades, et EFSA pestitsiidide üksuse arvamuse kohaselt ei ole EPSPSi muudatusega geneetiliselt muundatud maisi[11] glüfosaadijääkide kohta siiski piisavalt andmeid, et tuletada jääkide piirnormid ja riskihindamise väärtused[12];

L. arvestades, et EFSA pestititsiidide üksuse andmeil ei ole toksikoloogilisi andmeid, mis võimaldaksid hinnata glüfosaaditolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud glüfosaadi lagunemisproduktidest tarbijatele tulenevat riski[13];

M. arvestades, et geneetiliselt muundatud taimedes leiduvate herbitsiidijääkide ja nende lagunemisproduktide hindamist ning nende võimalikku koostoimet Bt-valkudega ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu seda GMOde loaandmismenetluse käigus ei tehta; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja lagunemisproduktide (edaspidi „metaboliidid“) koostist ja seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine ise[14];

Bt-valgud

N. arvestades, et mitmes uuringus on täheldatud, et kokkupuude Bt-valkudega on põhjustanud kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada immuunsüsteemi, ning et mõnel Bt-valgul võivad olla adjuvandi omadused[15], mis tähendab, et need võivad suurendada teiste valkude allergeensust, millega nad kokku puutuvad;

O. arvestades, et ühe EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liikme poolt vastu võetud vähemuse arvamuses, mis koostati sarnase mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi ja selle alakombinatsioonide hindamise käigus, leiti, et kui Bt-valkude ekspressiooniga kasutusviiside puhul ei ole soovimatut mõju immuunsüsteemile kunagi tuvastatud, võib see tuleneda asjaolust, et toksilisuse uuringutes, mida praegu soovitatakse ja EFSAs geneetiliselt muundatud taimede ohutuse hindamiseks tehakse, ei olnud neid võimalik täheldada, sest need uuringud ei sisalda selleks eesmärgiks kohaseid katseid[16];

P. arvestades, et ei saa järeldada, et mitmekordselt transformeeritud geneetiliselt muundatud maisi või selle alakombinatsioonide tarbimine oleks inimeste ja loomade tervisele ohutu;

Q. arvestades, et hiljutine uuring näitab, et samaaegselt seemnete neonikotinoididega töötlemise kiire kasvuga Ameerika Ühendriikides on suurenenud ka geneetiliselt muundatud Bt-maisi külvamine[17]; arvestades, et Euroopa Liit on mesilastele ja teistele tolmeldajatele avalduva mõju tõttu keelustanud kolme neonikotinoidi kasutamise välitingimustes, sealhulgas seemnete katmiseks[18];

Ebademokraatlik otsustetegemine

R. arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 15. septembril toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei toetanud loa andmist;

S. arvestades, et komisjon mõistab, et on problemaatiline, et ta jätkab GMOdele loa andmise otsuste vastuvõtmist ilma liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamuseta, mis on tootelubade puhul üldiselt väga suur erand, kuid on geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubade puhul muutunud normiks;

T. arvestades, et parlament võttis oma kaheksandal ametiajal vastu 36 resolutsiooni, milles väljendatakse vastuseisu toiduks ja söödaks mõeldud GMOde turule laskmisele (33 resolutsioonis) ning GMOde kasvatamisele liidus (kolmes resolutsioonis); arvestades, et Euroopa Parlament on oma üheksandal ametiajal siiani vastu võtnud kaheksa vastuväidet; arvestades, et liikmesriikide kvalifitseeritud enamus ei pooldanud nende GMOde lubamist; arvestades, et kuigi komisjon ise tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski geneetiliselt muundatud organismidele lubade andmist;

U. arvestades, et määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt võib komisjon otsustada GMO-le luba mitte anda, kui apellatsioonikomitees puudub liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus[19]; arvestades, et sellega seoses ei ole vaja õigusakte muuta;

1. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud rakendamisvolitusi;

2. on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ei ole kooskõlas liidu õigusega, kuna see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002[20] sätestatud üldpõhimõtete kohaselt on luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kindla kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega ning tagada samal ajal ka siseturu tõhus toimimine;

3. palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4. tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas lõpuks oma 11. septembri 2020. aasta kirjas parlamendiliikmetele, et GMOde lubamise otsuste tegemisel on vaja arvesse võtta kestlikkust[21]; väljendab siiski suurt pettumust selle üle, et 28. septembril 2020 andis komisjon impordiloa veel ühele geneetiliselt muundatud sojaoale[22], hoolimata parlamendi ja enamiku liikmesriikide vastuseisust;

5. kutsub komisjoni üles kestlikkuse kriteeriumide väljatöötamisel väga kiiresti edasi liikuma, kaasates täiel määral Euroopa Parlamenti; palub, et komisjon annaks teada, kuidas ja millise aja jooksul seda tehakse;

6. nõuab veel kord tungivalt, et komisjon võtaks arvesse liidu kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid;

7. kordab oma üleskutset komisjonile lõpetada nii kasvatamiseks kui ka toiduks ja söödaks kasutatavate GMOde lubamine, kui liikmesriigid ei esita apellatsioonikomitees määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõike 3 kohast arvamust;

8. kutsub komisjoni taas üles mitte lubama herbitsiidikindlaid geneetiliselt muundatud põllukultuure enne, kui jääkidega seotud terviseriske on iga juhtumi puhul eraldi põhjalikult uuritud, kusjuures selleks tuleb täielikult hinnata geneetiliselt muundatud põllukultuuride lisaherbitsiididega pihustamise jääke, herbitsiidide lagunemisprodukte ja mis tahes kombineeritud mõju;

9. kordab oma üleskutset, et komisjoni lõimiks herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamise täielikult lisaherbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamisega, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taime tahetakse liidus kasvatada või toidu ja söödana kasutamiseks liitu importida;

10. palub komisjonil mitte anda luba ühelegi mitmekordsete transformatsioonide alakombinatsioonile, kui EFSA ei ole neid taotleja esitatud täielike andmete alusel põhjalikult hinnanud;

11. on täpsemalt seisukohal, et selliste sortide heakskiitmine, mille kohta ei ole esitatud ohutusandmeid, mida ei ole veel katsetatud või mida ei ole isegi veel loodud, on vastuolus määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtetega;

12. kutsub taas EFSAt üles edasi arendama ja süstemaatiliselt kasutama meetodeid, mis võimaldavad tuvastada mitmekordsete transformatsioonide soovimatut mõju, sh seoses Bt-toksiinide adjuvantsete omadustega;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

Viimane päevakajastamine: 12. november 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika