RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta
19.11.2020 - (2020/2761(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 5
Bernd Lange
rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel
B9-0370/2020
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 17. mai 2020. aasta teatist „Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogramm“ (COM(2020)0440 ) ja president von der Leyeni 16. septembri 2020. aasta kavatsusavaldust president Sassolile ja kantsler Merkelile „Liidu olukord 2020“,
– võttes arvesse komisjoni 16. juuni 2020. aasta konsultatsiooniteadet „Uuendatud kaubanduspoliitika tugevama Euroopa nimel“,
– võttes arvesse komisjoni 27. mai 2020. aasta teatist „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456),
– võttes arvesse komisjoni valget raamatut, milles käsitletakse võrdsete võimaluste loomist välisriigi subsiidiumide osas (COM(2020)0253),
– võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),
– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),
– võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020)0103),
– võttes arvesse komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatist „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020)0067),
– võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),
– võttes arvesse komisjoni ning komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004),
– võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381),
– võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul sõlmitud kokkulepet (Pariisi kliimakokkulepe),
– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,
– võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta[1], 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta[2], 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta[3], 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel[4], 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ühise kaubanduspoliitika rakendamise 2018. aasta aruande kohta[5], ... resolutsiooni Euroopa uue tööstusstrateegia kohta[6] ning... resolutsiooni uue Euroopa VKEde strateegia kohta[7],
– võttes arvesse komisjoni [...]. novembri 2020. aasta avaldust[8],
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta (O-000070/2020 – B9-0024/2020),
– võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,
A. arvestades, et 2020. aasta COVID-19 puhangu järel on ülemaailmsed tarneahelad ja tootmisliinid häiritud ning see on toonud esile tõsiasja, et Euroopa Liit sõltub ELi-välistest allikatest, eriti mõnes strateegilises sektoris, nagu meditsiini- ja farmaatsiasektor;
B. arvestades, et kaubandusreegleid ja -eeliseid pannakse proovile nii väljaspool ELi kui ka liikmesriikides, ning arvestades, et kestliku arengu uued probleemid, nagu võitlus kliimamuutustega, vajavad integreerimist kogu ELi avalikku välis- ja sisepoliitikasse;
C. arvestades, et EL oli juba enne pandeemiat teistest majandusjõududest konkurentsivõime poolest maha jäänud; arvestades, et COVID-19 pandeemiast tingitud rahvusvahelise kaubanduse häired on juba niigi märkimisväärset majanduslikku kahju veelgi suurendanud;
D. arvestades, et Euroopa Liit, mis asub ressursivaesel kontinendil ja on maailma suurim kaubandusblokk, on ülemaailmse koostöö tegemiseks ainulaadses olukorras, et saavutada maailma majanduse kestlik taastumine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega;
E. arvestades, et ELi kaubanduspoliitika läbivaatamine ja jõulisema ELi kaubanduse tegevuskava koostamine toimub ajal, mil kogu maailmas võetakse kaubanduse, majanduse ja rahanduse valdkonnas palju poliitiliselt juhitud meetmeid, millel on pikaajalised tagajärjed;
Kaubandus ja avatud strateegiline autonoomia
1. peab tervitatavaks ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise õigeaegset algatamist 2020. aastal, et reageerida COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidele, protektsionistliku käitumise kasvule kogu maailmas, rahvusvahelise kaubanduse eriti keerulisele keskkonnale ning vajadusele integreerida kaubandus Euroopa rohelisse kokkuleppesse ja kestliku arengu eesmärkidesse, et muuta majanduskoostöö ja kaubandus õiglaseks, kaasavaks ja kestlikuks, ning seda kõike arvesse võtta; peab sel eesmärgil väga oluliseks koordineerida ja luua sünergiat komisjoni asjaomaste peadirektoraatide ja Euroopa välisteenistuse vahel, samuti kaubanduspoliitika ja sisepoliitika (nt tööstus-, riigiabi-, digi-, keskkonna-, sealhulgas ringmajanduse, ja sotsiaalpoliitika) vahel, ning integreerida kaubanduspoliitika ELi laiemasse välispoliitikasse;
2. kiidab heaks arutelu ELi ainulaadse avatud strateegilise autonoomia kontseptsiooni üle ja kutsub komisjoni üles esitama selle sisu kohta täpsemaid üksikasju; märgib sellega seoses, et kontseptsioon peaks olema kooskõlas ELi rahvusvaheliste juriidiliste kohustustega ja kohustusega järgida oma kaubanduspoliitikas reeglitel põhinevat lähenemisviisi ja mitmepoolset kaubandussüsteemi, mille keskmes on Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO); rõhutab, et ELi kaubandusstrateegia peab suurendama ELi tööstuse, sealhulgas põllumajandussektori konkurentsivõimet, looma inimväärseid kvaliteetseid töökohti ja kaitsma töötajaid, looma kaasava ja kestliku majandusarengu kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning edendama ELi huve ja väärtusi;
3. rõhutab, et EL kui üks maailma suurimaid kaubandusblokke võidaks oma rahvusvahelises kaubanduses euro laiemast kasutamisest, sest see vähendaks vahetuskursiriski ja muid valuutaga seotud kaubandustehingute kulusid, rõhutab, et kaubanduse elavdamine on praegu veelgi tähtsam, ning toonitab, et ELi kaubandusstrateegial on potentsiaal pärast praegust rahvatervise ja majanduskriisi taasteprotsessile märkimisväärselt kaasa aidata;
4. kutsub komisjoni üles analüüsima, kuidas saaks suurendada ELi tarneahelate vastupanuvõimet ja samal ajal ka liidu tootmisvõimsust, uurides selleks, millist kasu võiks tuua hädaolukorras vajalike kaupade strateegiliste varude loomine ELi tasandil, ning soodustades tarneallikate mitmekesistamist, uurides samal ajal ka varude lähedusse paigutamise kontseptsiooni ja erilist rolli, mida ELi naabruses asuvad riigid võiksid sellega seoses etendada;
5. rõhutab, et tootmise tagasitoomise ja varude lähedusse paigutamise meetmed peaksid aitama kaasa ELi pikaajalisele konkurentsivõimele ega tohiks tuua tarbijate jaoks kaasa suuremaid kulusid, nagu nähtub sellealasest sektoripõhisest üksikasjalikust analüüsist; märgib, et tarneahela juhtimismeetmed võivad mängida majanduse taastamisel olulist rolli ning otsused peaksid igal juhul jääma asjaomaste ettevõtjate teha;
6. kutsub komisjoni üles määrama kindlaks Euroopa strateegilised sektorid ja toorained ning toetama ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, ennetavalt, keskendudes praegusele kriisile ja võimalikele tulevastele muutustele, toetades kliimaneutraalsust, ülemaailmseid tarneahelaid puudutavat aruandekohustust ja kestlikkust ning digitaalset innovatsiooni, et suurendada toiduga kindlustatust, hoides rohelised koridorid avatuna ja suurendades toidu väärtusahelate läbipaistvust; rõhutab, et EL on rohe- ja digiülemineku jaoks vajalike kriitilise tähtsusega toorainete puhul kolmandatest riikidest väga sõltuv; rõhutab sellega seoses, et täielikult toimiv mitmepoolne kaubandussüsteem koos kestlike ja hästi rakendatavate vabade ja õiglaste kaubanduslepingute laia võrgustikuga on parim ja kulutõhusaim viis tagada paljude tootmisallikate kättesaadavus; rõhutab ka, et suurem vastupanuvõime saavutatakse tänu avatud kaubavoogudele, milleks tuleb hoiduda kaubandust piiravatest meetmetest, ja tänu meie kaubanduspartneritega tehtavale tihedamale koostööle; on veendunud, et koostöö meie kaubanduspartneritega oleks kasulik ka kaubandustõkete kõrvaldamisele;
Mitmepoolne kaubandussüsteem
7. kinnitab ELi pühendumust avatud reeglitepõhisele mitmepoolsele kaubandussüsteemile, mille keskmes on reformitud WTO, et parandada selle tõhusust ja stabiilsust; kutsub komisjoni üles intensiivistama oma osalemist rahvusvahelistel foorumitel tihedas koostöös teiste rahvusvaheliste juhtimisasutustega, nagu ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), ning püüdlema WTO ning selle läbirääkimisfunktsiooni ja -reeglite ulatusliku ajakohastamise, tugevdamise ja olulise taasaktiveerimise poole, keskendudes kestliku arengu eesmärkidele ja võitlusele kliimamuutuste vastu, tagades samal ajal ka sidususe rahvusvaheliste kohustustega;
8. nõuab kindlalt WTO apellatsioonikogu reformimist, nii et see põhineks täielikult toimival kahetasandilisel vaidluste lahendamise süsteemil; rõhutab, et seni, kuni apellatsioonikogu ei tööta korralikult, peaks EL kasutama tulemuslikult mitmepoolset vahekokkulepet ja julgustama teisi WTO liikmeid selles kokkuleppes osalema; kutsub liitu üles reformima WTO vaidluste lahendamise käsitusleppe vastumeetmeid käsitlevaid sätteid, tagamaks, et ebaseadusliku riigiabiga seotud vaidlused käsitleksid ainult asjaomaseid ja mõjutatud sektoreid;
9. kutsub komisjoni üles süvendama rahvusvahelist koostööd strateegiliste partneritega ning kiidab sellega seoses heaks käimasolevad arutelud selle üle, kuidas käsitleda ja tõhusalt leevendada tööstustoetuste põhjustatud moonutusi, teades, et turgu moonutavatel tavadel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju ausale konkurentsile ja võrdsetele võimalustele, ning otsida lahendusi, et vältida sunniviisilist tehnosiiret;
10. väljendab eelistust mitmepoolsete lepingute sõlmimisele; kuid tunnistab siiski, et mõnepoolsed lepingud võivad olla kasulik astmelaud mitmepoolsete lepingute sõlmimisel; märgib sellega seoses ühisavalduse algatuste kasulikkust; rõhutab, kui oluline on sõlmida siduv ja täidetav kokkulepe kalandustoetuste kohta, võttes arvesse mõju arenguriikidele ja vähim arenenud riikidele;
11. kordab nõudmist sõlmida mõnepoolne e-kaubanduse leping, mis aitaks VKEdel ületada digitaalse lõhe ja kõrvaldaks digitaalsed kaubandustõkked ning hõlbustaks andmete piiriülest ärilist liikumist täielikus kooskõlas ELi eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlevate õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusega; nõuab paremat tarbijakaitset internetis ja tihedamat koostööd komisjoni talituste vahel, et parandada võltsitud kaupade avastamist e-kaubanduses; ootab sellega seoses 2021. aastal toimuvat WTO 12. ministrite konverentsi ja nõuab konsolideeritud teksti kättesaadavaks tegemist 2020. aasta lõpuks; rõhutab vajadust luua ELi digikaubanduse strateegia, tuginedes parlamendi 2017. aasta selleteemalisele resolutsioonile, ning otsida võimalusi, kuidas EL saaks luua ja edendada uusi rahvusvahelisi reegleid, sealhulgas kaubanduslepingute erisätete kaudu, mis looksid ELi äriühingutele soodsa digitaalse kauplemiskeskkonna ja kaotaksid tõkked kolmandates riikides;
12. kutsub komisjoni üles jälgima, analüüsima ja käsitlema koos rahvusvaheliste partneritega üleilmsel ja kahepoolsel tasandil uusi kaubandustõkkeid, sealhulgas ekspordipiiranguid ja muid moonutusi, mis mõjutavad olulisi kaupu, ning töötama välja ühised kriteeriumid kestlikkusele suunatud toetuste andmiseks pandeemiajärgse taastumise eesmärgil; kutsub komisjoni üles ajakohastama WTO farmaatsiakokkulepet ja ühtlasi uurima, millised on võimalused teha ulatuslikum mõnepoolne tervishoiutoodetega seotud algatus; kutsub komisjoni üles tagama, et intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus sisalduvaid paindlikkusmeetmeid saaks elutähtsate meditsiinitoodete puhul optimaalselt kasutada ning et ELi kahepoolsete lepingute sätted ei mõjutaks neid paindlikkusmeetmeid negatiivselt;
Suhted strateegiliste partneritega
13. rõhutab, et ELi kõige olulisem kaubanduspartner on Ameerika Ühendriigid; märgib, et need suhted on praegu pingelised; võtab positiivse arenguna teadmiseks Ameerika Ühendriikidega tollitariifide alandamise paketi suhtes saavutatud kokkuleppe ning nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks seda impulssi selleks, et koostada positiivne ELi ja USA kaubanduse tegevuskava, mis ei piirdu tariifide alandamisega, kuna ulatuslikum koostööleping oleks eriti kasulik, sest selle raames hõlbustataks vastastikust majanduse taastumist ja kaubandustõkete kaotamist ning uuritaks uusi koostöövaldkondi, näiteks kaubandus, tehnoloogia ja digimajanduse maksustamine, sealhulgas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames; ergutab komisjoni tegema edusamme regulatiivsete hindamiste osas, millest saaksid kasu eelkõige VKEd; toetab kindlalt USAga koostöö tegemist, et lahendada strateegilisi probleeme üleilmsel tasandil; nõuab tungivalt, et USA ühineks uuesti Pariisi kliimakokkuleppega, et hõlbustada ELi ja USA tulevast koostööd; kutsub USAd üles kaotama tariifid, mida nad on kehtestanud alates 2017. aastast; võtab teadmiseks kauaoodatud otsuse, mille WTO tegi hiljuti Airbusi ja Boeingu vaidluse küsimuses, ning rõhutab läbirääkimiste teel lahenduse leidmise tähtsust;
14. nõuab ELi ja Hiina ulatusliku investeerimislepingu üle peetavatel läbirääkimistel suurte edusammude tegemist, et käsitleda hädavajalikku vastastikkust, sealhulgas riigihanketurule pääsul ja muudes võrdsete tingimustega seotud lahendamata küsimustes, näiteks Hiina riigi omanduses olevate ettevõtete turgu moonutavad tavad või sunniviisiline tehnosiire, ühisettevõtmisnõuded ja mittediskrimineeriv kohtlemine; toonitab, kui oluline on lisada lepingusse kaubandust ja kestlikku arengut käsitlev nõudlik peatükk, et kaitsta inimõigusi, sealhulgas tööõiguse põhireegleid, edendada keskkonnastandardeid ja võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega; rõhutab, kui olulised on ELi strateegilised suhted Hiina kui konkurendi, partneri ja süsteemse rivaaliga; kutsub seetõttu liikmesriike ja ELi institutsioone üles rääkima ühel häälel; nõuab tungivalt, et komisjon looks sellega seoses spetsiaalse Hiina rakkerühma, mis moodustataks ELi-Ühendkuningriigi suhete rakkerühma eeskujul, et tagada kõigil tasanditel ja mis tahes vormingus edastatavate sõnumite ühtsus ja sidusus, et järgida Hiina suhtes ühtset ja ühist ELi poliitikat; rõhutab, et ELi kaubandus- ja investeerimissuhetes tuleb täielikult asutada inimõigusi; tunneb sügavat muret teadete pärast uiguuride ärakasutamise kohta Hiina tehastes ja rõhutab, et ümberkasvatuslaagrites toodetud tooted tuleks ELi turgudel keelata; kutsub komisjoni üles alustama analüüsi ja mõjuhinnangu tegemist, et alustada ametlike läbirääkimiste pidamist Taiwaniga võimalikult kiiresti;
15. on veendunud, et pandeemiaga seoses tuleks üleilmsel tasandil, eriti Aafrika suhtes, ning ELi uut Aafrika-strateegiat arvesse võttes järgida majandus-, äri- ja kaubandussuhete ümberkujundamisel uusi lähenemisviise, et edendada õiglast ja eetilist kaubandust, mis põhineb solidaarsuse ja koostöö põhimõttel ning sidususel ELi arengupoliitikaga;
Horisontaalsed küsimused
16. rõhutab, et üleilmsed turud moodustavad VKEde jaoks väga olulise kasvuallika; märgib, et EList väljapoole ekspordib oma kaupu siiski kõigest 600 000 VKEd; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks VKEsid, lisades kaubanduslepingutesse süstemaatiliselt eraldi VKEsid käsitlevad peatükid ja rakendades neid, ilma et see suurendaks haldus- ja regulatiivset koormust, ning et komisjon toetaks tihedas koostöös liikmesriikide kaubanduskodade ja kaubanduse edendamise ametitega selliste lepingute kasutamist VKEde poolt; nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks VKEde niisuguste kulude küsimusega, mis tekivad üha keerukamate kaubandust mõjutavate õigusaktide järgimisel; palub komisjonil otsida ettevõtjatega kontakti võimalikult varajases etapis, kui alles luuakse uusi teabeportaale või täiustatakse olemasolevaid portaale, et VKEde teabevajaduse saaks rahuldada praktilisel viisil; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni 2020. aasta märtsi VKEde strateegia raames tehtud pingutuste üle suurendada VKEdele suunatud toetust; tunneb heameelt selle üle, et hiljuti võeti kasutusele platvorm Access2Markets, sealhulgas päritolureeglite enesehindamise moodul, ja kutsub kõiki sidusrühmi üles andma komisjonile tagasisidet, et seda platvormi saaks pidevalt ajakohastada;
17. on veendunud, et õigusaktid, milles käsitletakse ühtsel turul tegutsevate ELi ja välismaiste ettevõtjate ELi tasandi horisontaalset ja kogu tarneahelas kehtivat hoolsuskohustust, on vajalikud kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, hea valitsemistava edendamiseks, üleilmsete tarneahelate jälgitavuse ja vastutavuse suurendamiseks, Euroopa rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks võrdsete võimaluste loomise kaudu ning kolmandate riikide selliste ebaõiglaste konkurentsieeliste vähendamiseks, mis tulenevad rahvusvahelises kaubanduses rakendatavatest madalamatest kaitsestandarditest ning sotsiaalsest ja keskkonnaalasest dumpingust; rõhutab vajadust võtta arvesse kahju tekkimise ohtu ja äriühingu suurust ning järgida samal ajal proportsionaalsuse põhimõtet;
18. ootab, et komisjon esitaks ettepaneku piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, mis peaks olema täielikult WTO nõuetele vastav ja põhinema mõjuhinnangul; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ELi konkurentsivõime eelkõige muude rahvusvaheliste partnerite ambitsioonide ning kulude ja ohtude suhtes ning esitaks ettepaneku läbipaistva mehhanismi kohta, mis saaks eksisteerida koos kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastaste olemasolevate meetmetega ning tagaks samal ajal Euroopa tööstusharudele stabiilse ja kindla õigusraamistiku; rõhutab, et liidu tööstusstrateegiasse tuleks lisada teisigi sarnaseid ettepanekuid, et luua tööstusele stiimul toota puhtaid ja konkurentsivõimelisi tooteid; kutsub komisjoni üles töötama välja ideid, võttes muu hulgas arvesse Madalmaade ja Prantsusmaa mitteametlikku dokumenti kaubanduse, sotsiaalmajandusliku mõju ja kestliku arengu kohta; kutsub komisjoni üles uurima mõju järelhindamise ja läbivaatamisklauslite lisamise võimalust, et viia kehtivad vabakaubanduslepingud kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega, ning esitama uusi algatusi, milles kasutatakse kaubanduspoliitikat selleks, et hõlbustada meie nõudlike kliimaeesmärkide saavutamist, kaasa arvatud WTO raames rakendatav uus kliima- ja kaubandusalgatus, mis tugineb keskkonnatoodete lepingu volitustele ja mille kohaldamisala on laiem, nii et see hõlmab ka keskkonnasäästlike teenustega kauplemist, edendades seeläbi keskkonnatoodete arendamist ja hoidudes nn pruunide toodete lubamisest;
19. kutsub komisjoni üles rakendama ja täiustama kehtivaid vabakaubanduslepinguid, mis sisaldavad ka täidetavaid kaubanduse ja kestliku arengu peatükke, ning tagama nende tulemusliku rakendamise ja kasu jaotamise kõigi vahel; juhib tähelepanu sellele, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide täitmise tagamist saaks märkimisväärselt parandada mitmesuguste täitmise tagamise meetodite abil ning et komisjon peaks sanktsioonidel põhinevat mehhanismi kaaluma viimase abinõuna; toetab komisjoni juhtiva asepresidendi ja kaubandusvoliniku Dombrovskise võetud kohustust alustada kaubanduse ja kestliku arengu peatükke käsitleva 15 punktist koosneva tegevuskava läbivaatamist juba varem ja teha seejuures algusest peale koostööd Euroopa Parlamendiga; palub komisjonil uurida Madalmaade ja Prantsusmaa mitteametlikus dokumendis esitatud ideid ning muid viise, kuidas muuta nende peatükkide täitmise tagamine diferentseeritumaks; tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle muuta Pariisi kliimakokkuleppe järgimine kõikide tulevaste kaubanduslepingute oluliseks osaks; nõuab lisameetmete võtmist, näiteks selliste toodete impordi keelamist, mis on seotud inimõiguste raskete rikkumistega, nagu sunniviisiline töö ja lapstööjõu kasutamine;
20. kutsub komisjoni üles esitama õigeaegselt ettepaneku võtta vastu uus määrus, mille alusel kohaldatakse üldist soodustuste süsteemi, et võimaluse korral suurendada kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleerivas erikorras (GSP+) osalevate riikide arvu;
21. rõhutab, kui oluline on käsitleda konkurentsivastast tegevust peamiste kaubanduspartneritega ja tagada äriühingutele võrdsed võimalused, et luua COVID‑19 pandeemiast taastumist võimaldavad tingimused ja võimaldada kogu maailmas kestlikule majandusele üle minna; kutsub komisjoni üles kiiresti tegutsema ja alustama uurimisi varakult, st kohe, kui kahju tekib, tagades, et ebaausad kaubandustavad ei kahjusta Euroopa majandustegevuses osalejate konkurentsivõimet ja tööhõive taset, ning võttes eelkõige arvesse VKEde spetsiifilisi vajadusi;
22. tunneb heameelt kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku hiljutise ametissenimetamise üle ning on veendunud, et ELi usaldusväärsuse ja väärtuste ning õiglasema kaubanduse tegevuskava säilitamiseks on äärmiselt oluline järjepidevalt rakendada ja täita ELi ja WTO lepinguid, sealhulgas nende kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevaid peatükke, ning kaubandusalaseid õigusakte, sealhulgas tulemuslikumaid, paindlikumaid ja paremini reageerida võimaldavaid kaubanduse kaitsemeetmeid; kutsub uut kaubandusvaldkonna juhtivat järelevalveametnikku üles tegema Euroopa Parlamendiga koostööd, et tagada kaubanduspartnerite ratifitseerimiseelsete kohustuste täitmine;
23. nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi delegatsioonide rolli ELi kaubanduse ja koostöö tegevuskava rakendamisel, austades täielikult poliitikavaldkondade sidusust, ning tagaks kooskõlastatud lähenemisviisi, mis hõlmab komisjoni eri talitusi (nt valdkonnaüleseid kaubanduslähetusi kolmandatesse riikidesse);
24. kutsub komisjoni üles hõlbustama pärast põhjalike uurimiste tegemist kõikide vajalike meetmete võtmist, et kõrvaldada mis tahes tõendatud puudused kaubandus- ja investeerimisvahendites, ning esitama sealhulgas ka uue seadusandliku ettepaneku, et vaadata läbi blokeerimisakt, mida kohaldatakse sanktsioonide vastu, mis rikuvad oluliselt liikmesriikide territoriaalset suveräänsust, ning võtma kasutusele kolmandate riikide sunnimeetmete ärahoidmise ja nende vastu võitlemise uue vahendi, mille kasutamisele peab eelnema mõjuhinnangu tegemine;
25. nõuab, et rahvusvaheliste hangete instrumenti käsitlevatel läbirääkimistel liigutaks edasi, et tagada vastastikkuse töökindlam kohaldamine ELi äriühingute pääsemisel rahvusvahelistele riigihanketurgudele ning säilitada samal ajal võimalused kasutada riigihanget kliimapöörde eduka elluviimise vahendina, eelkõige arenguriikides uue mitmepoolse lähenemisviisi abil; tunneb heameelt välisriigi subsiidiumeid käsitleva valge raamatu kui kaubanduse kaitsemeetmeid täiendava vajaliku vahendi üle ning ootab, et komisjon esitaks 2021. aasta jaanuaris seadusandliku ettepaneku, millega kaitstakse ELi äriühinguid nii sise- kui ka maailmaturul esinevate moonutuste eest, kuid milles rõhutatakse ka vaba ja õiglase konkurentsi tähtsust; kutsub ühtlasi kõiki liikmesriike üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas määrust (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, et hinnata võimalikke investeeringuid ja omandamisi ELi elutähtsa taristu julgeolekut ähvardavate ohtude seisukohast, eelkõige sellistes strateegilistes sektorites nagu tervishoid, kommunaalteenused, liikuvus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, et hoida ära tarbetut ja kahjulikku majanduslikku sõltuvust;
26. tunneb heameelt mitmepoolset investeerimiskohut käsitlevatel läbirääkimistel tehtud edusammude üle; märgib, et investeerimiskohtu süsteem on kavandatud toimima vahe-eesmärgina mitmepoolse investeerimiskohtu loomisel; peab kahetsusväärseks liikmesriikide äärmiselt aeglast edasiminekut ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute kaotamisel ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajaduse korral meetmeid kooskõlas Euroopa Kohtu poolt Achmea kohtuasjas tehtud otsusega; kutsub komisjoni üles jätkama tööd ELi-sisese investeeringute kaitse ja hõlbustamise raamistiku loomise nimel; toetab käimasolevaid läbirääkimisi, mida peetakse eesmärgiga viia energiaharta leping kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega, et oleks võimalik saavutada kliimaneutraalsus, mille sihiks on kaotada järk-järgult varasemasse fossiilkütuse tehnoloogiasse tehtavate investeeringute kaitse; väljendab muret investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise ning energiaharta lepinguga seotud juhtumite arvu pärast;
27. toonitab sooküsimuste tähtsust; rõhutab, et ELi vabakaubanduslepingutega on võimalik edendada soolist võrdõiguslikkust, tugevdada naiste majanduslikku positsiooni kolmandates riikides ning tõsta naiste elatustaset kõikidel ELi vabakaubanduslepingutega hõlmatud tegevusaladel; märgib, et tänu vaba ja ausa kaubanduse lepingutele loodavatest töökohtadest täidetakse naistega vaid vähem kui kaks viiendikku, ning rõhutab, et praegune majanduskriis võib mõjutada naisi ebaproportsionaalselt; palub, et komisjon ja nõukogu edendaksid ja toetaksid eraldi soolise võrdõiguslikkuse peatüki lisamist ELi kaubandus- ja investeerimislepingutesse;
28. kutsub komisjoni üles tagama järelmeetmete võtmise niisuguste ettepanekute suhtes, mille sisenõuanderühm on esitanud meie rahvusvahelise kaubanduspoliitika täiustamiseks, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tutvustama paremini eeliseid ja mõju, mida ELi kaubanduspoliitika kõigi jaoks kaasa toob, et suurendada läbipaistvust ja teadlikkust kodanike, valitsusväliste organisatsioonide, ametiühingute ja ettevõtjate, eriti VKEde hulgas, sest väga oluline on esitada täpset teavet kõikidele sidusrühmadele; tuletab sellega seoses meelde, kui olulised on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 207 ja 218 sätestatud Euroopa Parlamendi õigused ja institutsioonidevaheline dialoog, et aidata kaasa käimasolevate arutelude pidamisele ja jõuda nende lõpus positiivse tulemuseni; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on kaubanduspoliitikas kaasseadusandja ning kontrollib ka kaubanduslepingute üle peetavaid läbirääkimisi ja nende lepingute tulemuslikku rakendamist, samuti kohustusi, mille komisjoni president on võtnud toetamaks seadusandlikke algatusi käsitlevaid resolutsioone, mille Euroopa Parlament on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel;
29. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] ELT C 101, 16.3.2018, lk 30.
- [2] ELT C 369, 11.10.2018, lk 22.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0078.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0212.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0252.
- [6] [palun lisada täiskogu istungjärgul vastuvõtmise kuupäev ja viide menetlusele 2020/2076(INI)]
- [7] [palun lisada täiskogu istungjärgul vastuvõtmise kuupäev ja viide menetlusele 2020/2131(INI)]
- [8] [palun lisada täiskogu arutelu kuupäev]