Menetlus : 2020/2896(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0402/2020

Esitatud tekstid :

B9-0402/2020

Arutelud :

PV 16/12/2020 - 14
CRE 16/12/2020 - 14

Hääletused :

PV 17/12/2020 - 2
PV 17/12/2020 - 15

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0379

<Date>{9/12/2020}9.12.2020</Date>
<NoDocSe>B9-0402/2020</NoDocSe>
PDF 165kWORD 52k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkusega tegelev nõukogu koosseis</Titre>

<DocRef>(2020/2896(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Irène Tolleret, Samira Rafaela, Karen Melchior, María Soraya Rodríguez Ramos, Chrysoula Zacharopoulou, Sylvie Brunet, Radka Maxová, Susana Solís Pérez, Nathalie Loiseau, Sophia in ’t Veld</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

<Depute>Maria da Graça Carvalho, Frances Fitzgerald</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

<Depute>Maria Noichl</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

<Depute>Alice Kuhnke, Gwendoline Delbos-Corfield, Diana Riba i Giner, Sylwia Spurek, Ernest Urtasun, Monika Vana</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

<Depute>Eugenia Rodríguez Palop, Elena Kountoura</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

MUUDATUSED

B9-0402/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkusega tegelev nõukogu koosseis

(2020/2896(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 10, 19, 157 ja 236 ning artikli 153 lõike 1 punkti i,

 võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21 ja 23,

 võttes arvesse nõukogu kodukorra artikli 2 lõiget 1,

 võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistustest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (diskrimineerimisvastane direktiiv) (COM(2008)0426),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes[1],

 võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuseliikmete direktiiv) (COM(2012)0614),

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), mis jõustus 1. augustil 2014,

 võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2016. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (COM(2016)0109),

 võttes arvesse oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks[2],

 võttes arvesse oma 30. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni soolise palgalõhe kohta[3],

 võttes arvesse oma 23. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi välis- ja julgeolekupoliitikas[4],

 võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 28. oktoobril 2020. aastal avaldatud 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit,

 võttes arvesse EIGE 19. novembri 2020. aasta aruannet soolise ebavõrdsuse kohta ELis hoolduses ja töötasus,

 võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2019. aasta järeldusi „Sooliselt võrdõiguslikud majandused ELis: edasised sammud“,

 võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2020. aasta järeldusi soolise palgalõhe kaotamise kohta,

 võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige selle 2., 3., 9. ja 15. põhimõtet,

 võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, milles lepiti kokku 2015. aastal, eelkõige eesmärke nr 5 ja nr 8,

 võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

 võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. novembri 2020. aasta ühisteatist „ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava: ambitsioonikas kava soolise võrdõiguslikkuse tugevdamiseks ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses“ (JOIN(2020)0017),

 võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

 võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevus 2020–2025“ (COM(2020)0565),

 võttes arvesse komisjoni 7. oktoobri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (COM(2020)0620),

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja peamisi eesmärke; arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus, mida tuleks täiel määral austada;

B. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte, mille kohaselt peaks liit kogu oma tegevuses püüdma kaotada meeste ja naiste ebavõrdsust ning edendama võrdõiguslikkust;

C. arvestades, et diskrimineerimine soo ja sooidentiteedi alusel on sageli läbi põimunud diskrimineerimisega muul alusel, näiteks rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning see põhjustab kahe- või mitmekordset diskrimineerimist; arvestades, et nii soolise kui ka üldise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja horisontaalset, valdkonnaülest perspektiivi ja soolõimet ELi poliitikas;

D. arvestades, et horisontaalne valdkondadevaheline perspektiiv on hädavajalik igasuguse soolise võrdõiguslikkuse poliitika jaoks, et diskrimineerimise arvukaid ohte ära tunda ja nendega tegeleda; arvestades, et ELi poliitikas ei ole valdkondadevahelist lähenemisviisi seni rakendatud ja käsitletakse ainult diskrimineerimise individuaalset mõõdet, mistõttu jäävad kõrvale selle institutsiooniline, struktuuriline ja ajalooline mõõde; arvestades, et valdkonnaülene analüüs võimaldab ühtaegu mõista struktuurilisi tõkkeid ja pakub ka tõendeid võrdlusaluste loomiseks ning aitab kujundada strateegilist ja tõhusat poliitikat süsteemse diskrimineerimise, tõrjumise ja soolise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks;

E. arvestades, et EIGE 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi kohaselt ei ole naiste ja meeste võrdõiguslikkust üheski ELi riigis täielikult saavutatud; arvestades, et ELi edusammud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on endiselt aeglased ning indeks paraneb keskmiselt ühe punkti võrra iga kahe aasta tagant; arvestades, et selle tempoga kulub ELil soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks üle 60 aasta;

F. arvestades, et sooline vägivald selle kõigis vormides kujutab endast diskrimineerimist ja inimõiguste rikkumist juurdunud soolise ebavõrdsuse tingimustes, mis aitab seda põlistada ja tugevdada; arvestades, et sooline vägivald on üks suurimaid takistusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel; arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2014. aasta uuring näitas, et iga kolmas naine on alates 15. eluaastast kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, et 55 % naistest on kogenud ühes või mitmes vormis seksuaalset ahistamist ning et keskmiselt iga kahe ja poole päeva tagant sureb koduvägivalla tagajärjel üks naine; arvestades, et vägivallavaba elu on võrdõiguslikkuse eeltingimus; arvestades, et ELis tapetakse igal aastal koduvägivalla tagajärjel ligikaudu 3500 naist[5]; arvestades, et on tingimata vaja sooliselt eristatud ja sootundlikke võrreldava iseloomuga andmeid, et kajastada täielikult soolise vägivalla ulatust, muuta ebavõrdsus nähtavaks ja luua sihipärane poliitika; arvestades, et sooliselt eristatud ja sootundlikke andmeid kasutatakse ELi ja liikmesriikide poliitikavaldkondades endiselt vähe;

G. arvestades, et komisjoni viimaste andmete kohaselt on ELi sooline palgalõhe tunnitasus 16 %, kuigi see on liikmesriigiti väga erinev; arvestades, et kui võtta arvesse tööhõivemäära ja üldist tööturul osalemist, ulatub sooline palgalõhe 40 %ni; arvestades, et pensionieas naiste olukord on veelgi halvem, sest nende pension on muu hulgas soolise palgalõhe tõttu meeste omast umbes 37 % väiksem; arvestades, et tööhõive määr ELis, mis liikmesriigiti märkimisväärselt erineb, oli 2018. aastal meeste puhul endiselt kõrgem (79 %) kui naiste puhul (67,4 %); arvestades, et 2018. aastal töötas ELis osalise tööajaga 31,3 % 20–64-aastastest töötavatest naistest, samas kui meeste puhul oli see näitaja 8,7 %; arvestades, et naised on üleesindatud mitteametlikus majanduses, mittevabatahtlikus osalise tööajaga töös ning ebakindlatel ja madalapalgalistel töökohtadel;

H. arvestades, et tasustamata hooldustööd ja majapidamistöid teevad peamiselt naised, mis toob kaasa erinevused tööhõives ja karjääri edenemises ning suurendab soolist palga- ja pensionilõhet; arvestades, et hinnangute kohaselt osutavad hooldussektoris 80 % teenustest mitteametlikud hooldajad, kes on enamasti naised (75 %), sealhulgas sisserännanud naised;

I. arvestades, et naised on seetõttu endiselt alaesindatud ja kannatavad tööturul mitmesuguse diskrimineerimise all, ning arvestades, et eesmärk on neid erinevusi vähendada, pakkudes naistele töökohal samu võimalusi kui meestele;

J. arvestades, et nagu märgiti komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (COM(2020)0014), aitavad paremad lastehoiu- ja pikaajalise hoolduse teenused tagada hoolduskohustuste võrdsema jagamise naiste ja meeste vahel, et hõlbustada naiste osalemist tööturul meestega võrdsetel alustel;

K. arvestades, et sooline ebavõrdsus ja struktuurilised tõkked püsivad paljudes valdkondades, surudes naisi ja mehi traditsioonilistesse rollidesse ning piirates naiste võimalusi kasutada täiel määral ära oma põhiõigust võrdsele kohtlemisele tööhõive, töö ja töötasu valdkonnas;

L. arvestades, et otsuseid tegevatel ametikohtadel, sealhulgas majandussektoris, on naised alaesindatud ning valitud organites on olukord soolisest võrdõiguslikkusest kaugel; arvestades, et EIGE andmetel on ELis kõigist parlamendiliikmetest naisi vähem kui kolmandik; arvestades, et enamikul otsuseid tegevatel organitel puuduvad eksperditeadmised soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

M. arvestades, et stereotüüpsed seisukohad soorollide kohta suurendavad soolist ebavõrdsust ja aitavad säilitada soolist vägivalda; arvestades, et soolise ebavõrdsuse vastu võitlemine on ühiskonna kui terviku huvides, ning arvestades, et meeste osalemine võitluses soolise ebavõrdsuse ja soolise vägivalla vastu on otsustava tähtsusega;

N. arvestades, et juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning seonduvatele õigustele on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks hädavajalik; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustest ilmajätmine on soolise vägivalla vorm; arvestades, et Euroopa Parlament käsitles seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi oma hiljuti vastu võetud programmis „EL tervise heaks“, et tagada õigeaegne juurdepääs kaupadele, mida on vaja seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ohutuks tagamiseks;

O. arvestades, et ELis on saavutatud edu, kuid on veel arenguruumi, sest soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste valdkonnas (sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas) on tõsiseid tagasilööke; arvestades, et selle tagasiminekuga tuleb võidelda ning soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi tuleb kaitsta kõrgeimal poliitilisel tasandil;

P. arvestades, et COVID-19 pandeemia on avaldanud ebaproportsionaalset mõju naistele ja tütarlastele, sest olemasolev ebavõrdsus on muu hulgas toonud kaasa soolise vägivalla hüppelise kasvu ja naiste suurema väljalangemise tööturult; arvestades, et on väga tähtis, et COVID-19 kriisile reageerimise kõikides etappides arvestataks soolist aspekti;

Q. arvestades, et naised, kes teevad meie ühiskonnas kõige ebakindlamat tööd, on COVID-19 pandeemia ajal kõige rängemini kannatanud osalise töötuse, töö kaotamise ohu ja sunnitud kaugtöö tõttu, mis on tingitud lastehoiuteenuste puudumisest; arvestades, et viiendik ELi naistest oli juba enne vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus[6]; arvestades, et naised moodustavad ka 85 % üksikvanemaga peredest, keda ähvardab veelgi suurem ebakindlus ja vaesuse oht; arvestades, et kardetavasti langeb lähikuudel maailmas vaesusesse 500 miljonit inimest[7], kellest enamik on naised; arvestades, et vaesusel ja sotsiaalsel tõrjutusel on struktuursed põhjused, mis tuleb likvideerida ja ümber pöörata, eelkõige tööhõive-, eluaseme, liikuvuse ja avalikele teenustele juurdepääsuga seotud poliitika kaudu;

R. arvestades, et COVID-19 kriis on näidanud, kui oluline on ELi integratsioon ning kui tähtis on tugevdada liikmesriikide koostööd ja dialoogi, jagada lahendusi ning võtta meetmeid ELi tasandil ja kooskõlastada reageerimist, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

S. arvestades, et mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on soolise aspekti arvestamine tänu Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkuleppele esimest korda horisontaalne prioriteet ning sellega peaks kaasnema kõigi seadusandlike ja poliitiliste ettepanekute mõju hindamine ning programmide sooteadlik järelevalve ja hindamine, sealhulgas soolisele võrdõiguslikkusele eraldatud vahendite kasutamise jälgimise abil; arvestades, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ning peamiste ELi rahastamisprogrammide kõrgeimal poliitilisel tasandil tuleks jälgida ka sooteadliku eelarvestamise rakendamist; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste õiguste austamine on majanduse taastumise ja kaasava kestliku arengu eeltingimused;

T. arvestades, et kaheksa aastat pärast Istanbuli konventsiooni heakskiitmist ei ole kõik liikmesriigid ega EL seda ikka veel ratifitseerinud; arvestades, et Istanbuli konventsioon on kõige tähtsam olemasolev rahvusvaheline vahend soolise vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks;

U. arvestades, et mitmes resolutsioonis, näiteks 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks, kutsus Euroopa Parlament nõukogu üles aktiveerima ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud sillaklauslit, et lisada sooline vägivald eurokuritegude nimekirja; arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud direktiivi soolise vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks;

V. arvestades, et seitse aastat pärast seda, kui komisjon esitas ettepaneku ja Euroopa Parlament võttis vastu oma esimese lugemise seisukoha, ei ole veel jõutud kokkuleppele direktiivis, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuseliikmete direktiiv), ning et sellest ajast saadik on ettepanek nõukogus blokeeritud;

W. arvestades, et 12 aastat pärast komisjoni ettepanekut ei ole veel jõutud kokkuleppele nõukogu direktiivi suhtes, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, ning et sellest ajast saadik on ettepanek nõukogus blokeeritud;

X. arvestades, et nõukogu rõhutas oma 10. detsembri 2019. aasta järeldustes „Sooliselt võrdõiguslikud majandused ELis: edasised sammud“, et „kuigi vanad probleemid on alles, tekivad uued. Soolise võrdõiguslikkuse eesmärke ei ole täielikult saavutatud“, ning kutsus komisjoni ja liikmesriike üles „tõhustama soolist võrdõiguslikkust, [...] edendades aktiivselt kõrgetasemelist poliitilist dialoogi soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ELi tasandil ja kõrgeimal poliitilisel tasandil“;

Y. arvestades, et kõrgetasemeline poliitiline dialoog ja dialoog ELi tasandil on osutunud liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamisel ja Euroopa integratsiooni edendamisel enamikus poliitikavaldkondades tõhusaks; arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kaitsmiseks ja edendamiseks sooteadlike liidu õigusaktide vastuvõtmise kaudu on vaja struktureeritud dialoogi kõrgeimal poliitilisel tasandil;

Z. arvestades, et nõukogul on ELi kaasseadusandjana väga oluline roll; arvestades, et nõukogu koosseisud tuleb kujundada nii, et need vastaksid praegustele poliitilistele ülesannetele ja prioriteetidele; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse teemale pühendatud nõukogu koosseisu puudumine suurendab soopimedate õigusaktide vastuvõtmise ohtu;

AA. arvestades, et praegune komisjon on oma presidendi poliitilistes suunistes ja järgnevates meetmetes näidanud üles tugevat pühendumust soolise võrdõiguslikkuse edendamisele;

AB. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse küsimusi käsitletakse praegu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu tasandil, mis ei kajasta piisavalt kõiki aspekte, millega tuleb tegeleda;

AC. arvestades, et Euroopa Parlament on juba nõudnud, et loodaks soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatest ministritest ja riigisekretäridest koosnev uus nõukogu koosseis;

AD. arvestades, et mitu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariiki on pidanud vajalikuks korraldada soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite ja riigisekretäride mitteametlikke kohtumisi ning lisada päevakorda soolise võrdõiguslikkuse küsimusi; arvestades, et see tava tuleb ametlikult kinnitada ning luua selle valdkonna alaline foorum;

AE. arvestades, et naiste õiguste ülespoole lähendamiseks ja ühtlustamiseks Euroopas on hädavajalik, et liikmesriigid tegutseksid ühtse tugeva pakti alusel, jagades ja rakendades ELis kehtivaid kõige ambitsioonikamaid õigusakte ja parimaid tavasid;

AF. arvestades, et on olemas volinik, kelle ainus vastutusvaldkond on võrdõiguslikkus, ja Euroopa Parlamendil on naiste õigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele pühendatud komisjon, nõukogus aga puudub soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev erikoosseis ning soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatel ministritel ja riigisekretäridel ei ole aruteluks spetsiaalset ametlikku foorumit;

AG. arvestades, et Euroopa Ülemkogul on õigus kehtestada kvalifitseeritud häälteenamusega nõukogu koosseisude loetelu (või seda muuta), välja arvatud üldasjade nõukogu ja välisasjade nõukogu;

1. peab kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatel ministritel ja riigisekretäridel ei ole spetsiaalset institutsioonilist foorumit, mis tagaks, et liikmesriikide esindajad kohtuvad korrapäraselt, arutavad, võtavad vastu õigusakte, teevad poliitilisi otsuseid ja vahetavad parimaid tavasid; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite ja riigisekretäride kokkutoomine loob paremini suunatud ja tõhusama koostööfoorumi, mis tagab soolise võrdõiguslikkuse tugevama integreerimise ELi strateegiatesse ja poliitilistesse protsessidesse, sidusa lähenemisviisi ja kõigi seonduvate poliitikate koordineerimise;

2. rõhutab, kui tähtis on koondada soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavad ministrid ja riigisekretärid ühte ametlikku foorumisse, et töötada välja ühised ja konkreetsed meetmed ja õigusaktid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna probleemidega tegelemiseks ning tagada, et soolise võrdõiguslikkuse küsimusi arutataks kõrgeimal poliitilisel tasandil, võttes arvesse diskrimineerimise eri vorme, millega puutuvad kokku eri rassidest naised, etnilistesse, usulistesse ja keelelistesse vähemustesse kuuluvad naised, eakad, puudega, roma naised, LBTI-naised, pagulased, rändajad ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad naised;

3. rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse alase nõukogu koosseisu loomine annaks olulise poliitilise sõnumi; kinnitab, et nõukogu soolise võrdõiguslikkuse erikoosseis, mis võimaldab soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatel ministritel ja riigisekretäridel korrapäraselt kohtuda ja arutelusid pidada, tugevdab soolõimet liidu õigusaktides, dialoogi ja koostööd liikmesriikide vahel, teabe vahetamist parimate tavade ja õigusloome kohta ning suutlikkust leida ühiseid lahendusi kogu ELi hõlmavatele probleemidele, aitab vähendada liikmesriikidevahelisi erinevusi ning ühtlustada valdkondadevahelise lähenemisviisi kaudu naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kaitset Euroopas;

4. rõhutab, et konkreetne soolist võrdõiguslikkust käsitlev nõukogu koosseis oleks tähtsaim element, mis aitaks jätkata läbirääkimisi põhiliste soolise võrdõiguslikkuse dokumentide üle, nagu Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine, direktiiv, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (naissoost juhatuseliikmete direktiiv) ning nõukogu direktiiv, mis käsitleb võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (diskrimineerimisvastane direktiiv), samuti edendada muid sooga seotud küsimusi, millega tuleb lähiaastatel tegeleda, näiteks soolise vägivalla lisamine eurokuritegude nimekirja ja soolise vägivalla teemalise direktiivi vastuvõtmine;

5. kutsub nõukogu ja Euroopa Ülemkogu üles looma nõukogu soolise võrdõiguslikkuse koosseisu, et hõlbustada soolõimet kõigis ELi poliitikavaldkondades ja õigusaktides;

6. palub Euroopa Ülemkogul teha vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 236 ja nõukogu kodukorra artikli 2 lõikele 1 otsus kvalifitseeritud häälteenamusega ja muuta nõukogu koosseisude loetelu;

7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

[2] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0080.

[3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0025.

[4] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0286.

[5] https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2018/630296/EPRS_BRI(2018)630296_EN.pdf

[6] Eurostat, 2018.

[7] Valitsusväliste organisatsioonide (Oxfam) ja ÜRO andmetel.

Viimane päevakajastamine: 14. detsember 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika