Menetlus : 2020/2923(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0428/2020

Esitatud tekstid :

B9-0428/2020

Arutelud :

PV 16/12/2020 - 4
CRE 16/12/2020 - 4

Hääletused :

PV 16/12/2020 - 15
PV 17/12/2020 - 2

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0360

<Date>{14/12/2020}14.12.2020</Date>
<NoDocSe>B9‑0428/2020</NoDocSe>
PDF 154kWORD 47k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>nõukogu ja komisjoni avalduste alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027), institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2923(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Manfred Weber, Esteban González Pons, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, José Manuel Fernandes, Petri Sarvamaa</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

<Depute>Iratxe García Pérez, Eider Gardiazabal Rubial, Margarida Marques</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

<Depute>Dacian Cioloş, Katalin Cseh, Luis Garicano, Valérie Hayer, Moritz Körner</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

<Depute>Ska Keller, Philippe Lamberts, Terry Reintke, Ernest Urtasun, Rasmus Andresen, David Cormand, Alexandra Geese, Daniel Freund, Damian Boeselager</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


B9‑0428/2020

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2020. aasta resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027), institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta

(2020/2923(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 14, 15, 16 ja 17 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 295, 310, 311, 312 ja 322,

 võttes arvesse 5. novembril 2020. aastal saavutatud poliitilist kokkulepet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (edaspidi „õigusriigi toimimist käsitlev määrus“),

 võttes arvesse 10. novembril 2020. aastal saavutatud poliitilisi kokkuleppeid, sealhulgas ühiseid ja ühepoolseid deklaratsioone, mis käsitlevad mitmeaastast finantsraamistikku (2021–2027), institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe“) ja Euroopa Liidu taasterahastut,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldusi,

 võttes arvesse oma 23. juuli 2020. aasta resolutsiooni,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi fraktsioonide esimeeste kirja, mis käsitleb õigusriiki ning mis saadeti 26. augustil 2020. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi, st Saksamaa Liitvabariigi liidukantslerile Angela Merkelile ja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi esimeeste konverentsi 18. novembri 2020. aasta avaldust ELi pikaajalise eelarve ja õigusriigi kohta,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldusi,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Euroopa Liit on väärtustel rajanev liit, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2;

B. arvestades, et COVID-19 puhang on nõudnud Euroopas ja kogu maailmas tuhandeid inimelusid ning tekitanud enneolematu kriisi, millel on väga rängad tagajärjed nii inimestele, töötajatele kui ka ettevõtjatele ning millele tuleb seetõttu ka enneolematul viisil reageerida, eelkõige nüüd, kui käes on COVID-19 teine laine, ning pandeemia lõpliku peatamiseni;

C. arvestades, et Euroopa Ülemkogu poliitiline arutelu põhjustas kogu protsessis viivitusi, mistõttu lükkusid edasi mitmeaastase finantsraamistiku, institutsioonidevahelise kokkuleppe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitleva määruse üle peetud läbirääkimised ning nende vastuvõtmine ja rakendamine;

D. arvestades, et mõjus õigusriigi toimimist käsitlev määrus ja uute omavahendite kasutuselevõtmine olid eeltingimused, et Euroopa Parlament mitmeaastase finantsraamistiku paketi heaks kiidaks;

E. arvestades, et liidu kaasseadusandjad on suutnud 2020. aastal sõlmida enneolematuid kokkuleppeid;

1. tunneb heameelt kaasseadusandjate poliitiliste kokkulepete, sealhulgas ühiste ja ühepoolsete deklaratsioonide üle õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohta (5. november) ning mitmeaastase finantsraamistiku, institutsioonidevahelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu taasterahastu kohta (10. november); rõhutab, et need ajaloolised poliitilised kokkulepped sisaldavad muu hulgas järgmisi sätteid:

  • enneolematu 1,8 triljoni euro suurune pakett, mis koosneb mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 (1074 miljardit eurot, mida suurendatakse järk-järgult 1085 miljardi euroni) ja taasterahastust (750 miljardit eurot);
  • 16 miljardi euro suurune assigneering, millega täiendatakse mitmeaastast finantsraamistikku (2021–2027) ning mis jaotatakse Euroopa Parlamendi poolt kindlaks määratud ELi juhtprogrammidele (programmid „EL tervise heaks“, „Euroopa horisont“ ja „Erasmus+“, integreeritud piirihalduse fond, Frontex, programm „InvestEU“, õiguste ja väärtuste programm, programm „Loov Euroopa“, humanitaarabi ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend) ja mille eesmärk on ka tugevdada eelarvelisi lahendusi ettenägematutele sündmustele;
  • õiguslikult siduv tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtmiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse jooksul, kusjuures need peaksid olema piisavalt suured, et katta vähemalt ELi taasterahastu tagasimaksekulud (põhisumma ja intressid);
  • õiguslikult siduv kliimaga seotud kulutuste miinimumosakaal, milleks on 30 % mitmeaastasest finantsraamistikust ja Euroopa Liidu taasterahastust, ning õiguslikult siduv bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste miinimumosakaal, milleks on 2024. aastal 7,5 % ja alates 2026. aastast 10 % mitmeaastasest finantsraamistikust;
  • soolisele võrdõiguslikkusele ja selle süvalaiendamisele tehtavate kulutuste jälgimise elemendid;
  • Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni suurem roll Euroopa Liidu taasterahastu ja sihtotstarbelise välistulu [haldamisel] ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 alusel tulevaste erakorraliste rahastute loomisel;
  • toimiv õigusriigialane tingimuslikkus;
  • 2. tuletab meelde paketi ajaloolist tähtsust ja potentsiaali COVID-19 pandeemiast ja selle sotsiaal-majanduslikest tagajärgedest kiire taastumise tagamisel ning niisuguste liidu järgmise seitsme aasta ülesannete täitmisel, mis hõlmavad rohelist kokkulepet, digiüleminekut ning oma väärtuste ja ELi maksumaksjate raha kaitset;

    3. tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ülemkogu kiitis eespool nimetatud poliitilised kokkulepped oma 10. ja 11. detsembri 2020. aasta kohtumisel heaks; tunneb heameelt selle üle, et riigipead ja valitsusjuhid on jõudnud kokkuleppele selles, et mitmeaastane finantsraamistik, institutsioonidevaheline kokkulepe, Euroopa Liidu taasterahastu ja õigusriigi toimimist käsitlev määrus peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2021. aastal; tunneb heameelt selle üle, et õigusaktide teksti ei muudeta;

    4. peab aga ülimalt kahetsusväärseks, et nõukogus kehtiva ühehäälsuse nõude tõttu tekitab kogu paketi, sealhulgas 2021.–2027. aastaks ette nähtud ELi uute programmide vastuvõtmine kogu protsessis põhjendamatuid viivitusi; tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogu järeldused määruse kohta, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, on sisuliselt liigsed; tuletab meelde, et õigusriigi toimimist käsitleva määruse kohaldatavus, eesmärk ja kohaldamisala on nimetatud määruse seadusandlikus tekstis selgelt kindlaks määratud;

    5. tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõike 1 kohaselt ei toimi Euroopa Ülemkogu seadusandjana; on seetõttu seisukohal, et Euroopa Ülemkogu mis tahes poliitilist deklaratsiooni ei saa pidada õigusakti tõlgenduseks, sest tõlgendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse;

    6. tuletab meelde, et komisjoni ja selle presidendi valib Euroopa Parlament; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt tagab komisjon aluslepingute ja institutsioonide poolt aluslepingute alusel võetud meetmete rakendamise; kinnitab seetõttu, et komisjon peab alati ja igal juhul õigusakte järgima (dura lex, sed lex: karm seadus, kuid siiski seadus);

    7. tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 3 kohaselt on komisjon täiesti sõltumatu;

    8. tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 8 kohaselt vastutab komisjon Euroopa Parlamendi ees; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi käsutuses on mitmesugused õiguslikud vahendid, millega tagada, et komisjon täidab oma aluslepingust tulenevat kohustust, sealhulgas eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille eesmärk on hinnata, kas liidu vahendeid hallatakse nõuetekohaselt; rõhutab lisaks, et Euroopa Parlament saab kasutada mitmesuguseid õiguslikke ja poliitilisi vahendeid, millega tagada, et kõik ja eelkõige ELi institutsioonid järgivad õigusnorme; rõhutab, et Euroopa Ülemkogu järeldusi ei saa muuta komisjoni jaoks õigusaktide kohaldamisel siduvaks;

    9. rõhutab, et kaasseadusandjad leppisid kokku, et määrust, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, hakatakse kohaldama 1. jaanuarist 2021. aastal ning et seda tuleb kohaldada kõigi kulukohustuste ja maksete suhtes; tuletab meelde, et selle määruse kohaldatavus ei tohi sõltuda mis tahes suuniste vastuvõtmisest, kuna kokkulepitud tekst on piisavalt selge, ja selleks ei ole ette nähtud ka mingeid rakendusvahendeid; ootab, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja tagaks määruse täieliku kohaldatavuse alates kaasseadusandjate kokku lepitud kuupäevast, ning tuletab meelde, et määruse saab täielikult või osaliselt tühistada ainult Euroopa Liidu Kohus; kinnitab, et juhul, kui mõni liikmesriik peaks taotlema määruse täielikku või osalist tühistamist, kaitseb Euroopa Parlament selle kehtivust kohtus ning ootab komisjonilt sekkumist Euroopa Parlamendi seisukoha toetuseks; rõhutab, et sellisel juhul palub Euroopa Parlament kohtul kasutada kiirendatud menetlust; tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 265 ja märgib, et ta on valmis seda kasutama;

    10. on arvamusel, et tagada tuleb Euroopa Parlamendi täielik kaasamine Euroopa Liidu taasterahastu toimimisse; rõhutab, et käimasolevatel kolmepoolsetel läbirääkimistel tuleb selles küsimuses saavutada rahuldav tulemus;

    11. on arvamusel, et niisuguste takistuste kõrvaldamist, mida kujutab endast nõukogus kehtiv ühehäälsuse nõue, mis kehtib muu hulgas ka mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite otsuse vastuvõtmise suhtes, tuleb käsitleda eelseisval Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil;

    12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.

    Viimane päevakajastamine: 15. detsember 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika