RESOLUTSIOONI ETTEPANEK mitmeaastase finantsraamistiku, õigusriigi austamise tingimuse seadmise ja omavahendite paketi kohta

14.12.2020 - (2020/2923(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

Ryszard Antoni Legutko, Bogdan Rzońca, Roberts Zīle, Ryszard Czarnecki, Zbigniew Kuźmiuk, Elżbieta Rafalska, Zdzisław Krasnodębski, Beata Mazurek, Witold Jan Waszczykowski, Anna Fotyga, Jadwiga Wiśniewska, Kosma Złotowski, Izabela‑Helena Kloc, Elżbieta Kruk, Andżelika Anna Możdżanowska, Valdemar Tomaševski, Krzysztof Jurgiel, Cristian Terheş, Tomasz Piotr Poręba
fraktsiooni ECR nimel

B9‑0429/2020

Euroopa Parlamendi resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku, õigusriigi austamise tingimuse seadmise ja omavahendite paketi kohta

(2020/2923(RSP))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 14, 15, 16 ja 17 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 295, 310, 311, 312 ja 322,

– võttes arvesse 5. novembril 2020. aastal saavutatud poliitilist kokkulepet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (edaspidi „õigusriigi toimimist käsitlev määrus“),

– võttes arvesse 10. novembril 2020. aastal saavutatud poliitilisi kokkuleppeid, sealhulgas ühiseid ja ühepoolseid deklaratsioone, mis käsitlevad mitmeaastast finantsraamistikku (2021–2027), institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe“) ja Euroopa Liidu taasterahastu (EURI) määrust,

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldusi,

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldusi,

– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et COVID-19 puhang on nõudnud Euroopas ja mujal maailmas tuhandeid inimelusid ning on tekitanud enneolematu kriisi, millel on väga rängad tagajärjed nii inimestele, töötajatele kui ka ettevõtjatele ning millele tuleb seetõttu ka enneolematul viisil reageerida, eelkõige nüüd, kui käes on COVID-19 teine laine;

B. arvestades, et kõik asjaomased Euroopa Liidu institutsioonid on pidevalt pingutanud, et jõuda mitmeaastast finantsraamistikku, institutsioonidevahelist kokkulepet, Euroopa Liidu taasterahastut ja õigusriigi toimimist käsitlevat määrust puudutavate läbirääkimistega lõpule, et tagada õigusaktide õigeaegne vastuvõtmine ja rakendamine;

1. tunneb heameelt poliitiliste kokkulepete, sealhulgas ühiste ja ühepoolsete deklaratsioonide üle mitmeaastase finantsraamistiku, institutsioonidevahelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu taasterahastu kohta (10. november); rõhutab, et poliitilised kokkulepped sisaldavad muu hulgas järgmisi sätteid:

enneolematu 1,8 triljoni euro suurune pakett, mis sisaldab ELi taastekava (750 miljardit eurot);

16 miljardi euro suurune assigneering, millega täiendatakse mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 ning mis tuleb jaotada Euroopa Parlamendi poolt kindlaks määratud ELi juhtprogrammidele (programmid „EL tervise heaks“, „Euroopa horisont“ ja „Erasmus+“, integreeritud piirihalduse fond, Frontex, programm „InvestEU“, õiguste ja väärtuste programm, programm „Loov Euroopa“, humanitaarabi ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend);

soovituslik tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtuks alates 2021. aastast;

Euroopa Parlamendile kui eelarvepädevale institutsioonile suurema rolli andmine, eriti juhul, kui luuakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 122 põhinevaid uusi vahendeid;

2. suhtub aga endiselt negatiivselt määruse eelnõusse, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks; rõhutab, et ELi raha kulutamiseks seatavad tingimused peavad põhinema objektiivsetel, konkreetsetel, mõõdetavatel ja asjakohastel kriteeriumidel, mille puhul on välistatud poliitiline ärakasutamine ja ebakindlus; väljendab muret selle pärast, kas üldist tingimuslikkuse korda käsitlev määrus on aluslepingutega kooskõlas; rõhutab, et Euroopa Kohus peab kindlaks tegema, kas kõnealune määrus on ELi õigusega kooskõlas;

3. nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon austaks nõukogu 10. ja 11. detsembri 2020. aasta järeldusi ja võtaks endale kohustuse neid järgida, eelkõige selgitusi ja tõlgenduslikke kinnitusi määruse eelnõu kohta, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, ning et Euroopa Komisjon järgiks nimetatud järeldustes sisalduvat ühist arusaama selle kohta, kuidas nimetatud määrust hakatakse praktikas kohaldama;

4. on seisukohal, et taastekavaga antakse investeeringuteks impulss, mis aitab liikmesriikidel praeguse kriisi arvatava ulatusliku ja kauakestva mõjuga toime tulla; rõhutab, et see kava on väga oluline pingutusteks, mida tehakse liikmesriikide majanduse ümberkujundamiseks, VKEde ja Euroopa tööstuse toetamiseks ning töövõimaluste ja oskuste suurendamiseks, et leevendada kriisi mõju töötajatele, tarbijatele ja perekondadele; peab oluliseks, et selles käsitletaks sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ning nende vajadusi, keda kriis on tabanud kõige rängemini;

5. väljendab muret selle pärast, et mitmeaastase finantsraamistiku ja selle programmide pikaajalist elujõulisust ei tohiks ohtu seada lühiajalise käsitlusega, milles keskendutakse peamiselt taastemeetmete rahastamise poliitilisele kompromissile;

6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.