Resolutsiooni ettepanek - B9-0094/2021Resolutsiooni ettepanek
B9-0094/2021

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Aleksei Navalnõi vahistamise kohta

    19.1.2021 - (2021/2513(RSP))

    komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
    vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2

    Urmas Paet, Petras Auštrevičius, Izaskun Bilbao Barandica, Olivier Chastel, Katalin Cseh, Bernard Guetta, Karin Karlsbro, Klemen Grošelj, Moritz Körner, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Frédérique Ries, Michal Šimečka, Dragoş Tudorache, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu
    fraktsiooni Renew nimel

    Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0090/2021

    Menetlus : 2021/2513(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B9-0094/2021
    Esitatud tekstid :
    B9-0094/2021
    Hääletused :
    Vastuvõetud tekstid :

    B9‑0094/2021

    Euroopa Parlamendi resolutsioon Aleksei Navalnõi vahistamise kohta

    (2021/2513(RSP))

    Euroopa Parlament,

     võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni Venemaa ja eelkõige Aleksei Navalnõi juhtumi kohta[1], 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Vene opositsioonijuhi Boriss Nemtsovi mõrvamise ja demokraatia olukorra kohta Venemaal[2], 6. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Venemaa kohta ning Aleksei Navalnõi ja teiste meeleavaldajate vahistamise kohta[3] ning 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venemaal: Aleksei Navalnõi mürgitamine[4],

     võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

     võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni põhiseadust, eriti selle 2. peatükki ja konkreetselt artiklit 29, mis kaitseb sõnavabadust, ning rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi, mida Venemaa on võtnud Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja ÜRO liikmena,

     võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja / asepresident) 17. jaanuaril 2021. aastal pärast Aleksei Navalnõi kinnipidamist tehtud avaldusi,

     võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi 18. jaanuaril 2021. aastal pärast Aleksei Navalnõi kinnipidamist tehtud avaldust,

     võttes arvesse kõrge esindaja / asepresidendi 24. augusti ja 2. septembri 2020. aasta avaldusi Aleksei Navalnõi mürgitamise kohta ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 3. septembril 2020 ELi nimel tehtud avaldust Aleksei Navalnõi mürgitamise kohta,

     võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

    A. arvestades, et 17. jaanuaril 2021 peeti Venemaa juhtiv opositsioonipoliitik, jurist, blogija ja korruptsioonivastane aktivist Aleksei Navalnõi Moskvas Šeremetjevo rahvusvahelises lennujaamas kinni, kui ta naasis Venemaale Saksamaalt, kus teda oli ravitud, ning tal ei lubatud kasutada oma advokaatide abi;

    B. arvestades, et 18. jaanuaril 2021 mõisteti Aleksei Navalnõile pretsedenditul ja rutakalt korraldatud kohtuistungil, mis toimus politseijaoskonnas Navalnõi advokaadi kohaloluta, 30-päevane eelvangistus;

    C. arvestades, et pärast seda, kui Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse liikmed olid Aleksei Navalnõid 20. augustil 2020 mürgitanud, langes ta koomasse ja viidi ravile Saksamaale;

    D. arvestades, et Berliini haigla Charité – Universitätsmedizin Berlin jõudis järeldusele, et Aleksei Navalnõid mürgitati Novitšoki tüüpi närvimürgiga, mis on Nõukogude Liidus ja Venemaa Föderatsioonis välja töötatud sõjalise otstarbega närvimürk, mis on kättesaadav ainult Venemaa sõjalistele struktuuridele ja salateenistustele; arvestades, et mürgitamise olemust on kinnitanud mitmed laborid;

    E. arvestades, et keemiarelvade keelustamise konventsiooni kohaselt käsitatakse inimese mürgitamist närvimürgiga keemiarelva kasutamisena, ning arvestades, et keemiarelvade kasutamine ükskõik kelle poolt mis tahes asjaoludel kujutab endast rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste normide tõsist rikkumist;

    F. arvestades, et Venemaa Föderaalne Vanglaamet teatas, et Aleksei Navalnõi jääb vahi alla kuni kohtuistungini, kus arutatakse talle nn Yves Rocheri kohtuasjas mõistetud varasema tingimisi karistuse tingimuste rikkumist;

    G. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus leidis oma 17. oktoobri 2017. aasta otsuses, et Aleksei Navalnõi ja tema vend Oleg mõisteti 2014. aastal nn Yves Rocheri kohtuasjas finantskuritegudes süüdi ebaõiglaselt ning et Venemaa kohtute otsused olid selle kohtuasja puhul meelevaldsed ja ilmselgelt ebamõistlikud, ning mõistis Venemaa Föderatsioonilt vendade kasuks kulude katteks ja kahjutasudena välja 80 000 eurot;

    H. arvestades, et pärast kohtuasja uuesti läbi vaatamist vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu taotlusele jättis Venemaa Föderatsiooni Ülemkohus Aleksei Navalnõi ja tema venna Olegi suhtes nn Yves Rocheri kohtuasjas tehtud otsuse 25. aprillil 2018 jõusse;

    I. arvestades, et Aleksei Navalnõid on ka varem rünnatud, kinni peetud, vangistatud ja süüdi mõistetud, et peatada tema poliitiline ja avalik tegevus;

    J. arvestades, et Venemaa prokurörid algatasid Aleksei Navalnõi vastu uusi kriminaalasju ja kasutasid poliitilistel põhjustel tehtud süüdimõistvaid otsuseid, et ta ei saaks kandideerida Venemaa 2018. aasta presidendivalimistel;

    K. arvestades, et Venemaal inimõigusi ja poliitilist tagakiusamist kajastava sõltumatu meediaprojekti OVD-Info teadete kohaselt peeti kinni umbes 70 Aleksei Navalnõi saabumist ootavat inimest;

    L. arvestades, et Aleksei Navalnõi tapmiskatse ja vahistamine on vaid kõige hiljutisemad näited selle kohta, et Venemaa Föderatsioonis on inimõiguste kaitsmises ning demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi põhimõtte austamises väga tõsised tagasilöögid;

    M. arvestades, et Venemaa tunnustatud inimõiguste organisatsiooni Memorial andmetel on Venemaa Föderatsioonis üle 300 poliit- ja usuvangi;

    N. arvestades, et Venemaa Föderatsiooni põhiseaduses on sätestatud õigus mõtte-, sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadusele;

    O. arvestades, et arvukad tapmiskatsed sõjalise otstarbega närvimürkidega mürgitamise teel ja muul viisil ning lennu MH17 allatulistamise kohtuasjas koostööst keeldumine on viinud ELi ja Lääne suhted Venemaaga ajalooliselt madalale tasemele;

    1. nõuab, et Aleksei Navalnõi ja kõik isikud, kes tema Venemaale naasmisega seoses kinni peeti, vabastataks viivitamata;

    2. mõistab hukka Aleksei Navalnõi vahistamise ja tema poliitilistel põhjustel represseerimise Venemaa ametivõimude poolt, sealhulgas kohtusüsteemi kaudu;

    3. kutsub Venemaa ametivõime üles lõpetama poliitiliste oponentide ahistamise, hirmutamise, represseerimise ja nende vastu suunatud vägivalla;

    4. mõistab Venemaa Föderatsiooni käitumise kõige karmimalt hukka ja peab seda sobimatuks Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikme jaoks, kes on kohustunud austama Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis sätestatud põhivabadusi, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet; ergutab Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni võtma asjakohaseid meetmeid, et hinnata Venemaa Föderatsiooni kohustuste rikkumist;

    5. toonitab, et Aleksei Navalnõi vahistamine ja tema tapmiskatse on osa süstemaatilistest pingutustest teda ja teisi teisitimõtlejaid vaigistada ning riigis poliitilist opositsiooni tõrjuda; väljendab solidaarsust Venemaa demokraatlike jõududega, kes on pühendunud avatud ja vabale ühiskonnale;

    6. mõistab hukka asjaolu, et Venemaa Föderatsioon on kasutanud keemilisi närvimürke Venemaa kodanike vastu korduvalt, ja tuletab meelde, et keemiarelvade kasutamine mis tahes asjaoludel on rahvusvahelise õiguse kohaselt taunitav kuritegu;

    7. kordab oma üleskutset Venemaa Föderatsioonile avaldada Novitšoki programm Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile kohe ja täies ulatuses ja võtta vastutusele Aleksei Navalnõi vastu toime pandud kuriteo eest vastutavad isikud ning nõuab, et Venemaa rahvusvaheliste kohustuste rikkumise kohta keemiarelvade valdkonnas korraldataks põhjalik rahvusvaheline uurimine;

    8. palub, et Euroopa Ülemkogu ja välisasjade nõukogu võtaksid oma järgmistel istungitel selles küsimuses aktiivse hoiaku ja et ELi Venemaa suhtes rakendatavaid piiravaid meetmeid karmistataks oluliselt, sealhulgas sanktsioonide kehtestamise teel Aleksei Navalnõi vahistamise ja vangistamise otsusega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele;

    9. kutsub liikmesriike üles mitmesuguste välispoliitika platvormide ja selliste projektide nagu Nord Stream 2 raames toimuvat ELi ja Venemaa koostööd kriitiliselt läbi vaatama;

    10. nõuab, et EL suurendaks oma toetust Venemaa teisitimõtlejatele, valitsusvälistele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning sõltumatutele meediakanalitele ja ajakirjanikele;

    11. peab kahetsusväärseks, et Aleksei Navalnõil ei lubata Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee õigusküsimuste ja inimõiguste komiteele pidada ettekannet, mis oli kavandatud 19. jaanuarile 2021, samas kui Venemaa parlamendi delegatsioonil lubati hiljuti Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele naasta;

    12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

    Viimane päevakajastamine: 20. jaanuar 2021
    Õigusteave - Privaatsuspoliitika