RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Myanmaris
8.2.2021 - (2021/2540(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Heidi Hautala, Francisco Guerreiro, Rosa D’Amato, Monika Vana, Bronis Ropė, Mounir Satouri, Saskia Bricmont, Ernest Urtasun, Hannah Neumann, Sara Matthieu, Jordi Solé, Alviina Alametsä, Niklas Nienaß
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0116/2021
B9-0117/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Myanmaris
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari ja rohingjade olukorra kohta, eriti 7. juuli 2016. aasta[1], 15. detsembri 2016. aasta[2], 14. septembri 2017. aasta[3], 14. juuni 2018. aasta[4], 13. septembri 2018. aasta[5] ja 19. septembri 2019. aasta[6] resolutsiooni,
– võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2018. aasta ja 10. detsembri 2018. aasta järeldusi Myanmari/Birma kohta,
– võttes arvesse nõukogu 23. aprilli 2020. aasta otsust pikendada Myanmari vastu suunatud kehtivaid piiravaid meetmeid veel 12 kuu võrra,
– võttes arvesse kuuendat Euroopa Liidu ja Myanmari inimõigustealast dialoogi, mis toimus 14. oktoobril 2020 videokonverentsi teel,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. veebruari 2021. aasta avaldust ning G7 välisministrite 3. veebruari 2021. aasta avaldust olukorra kohta Myanmaris,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu peasekretäri aruannet konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla kohta, mis avaldati 23. märtsil 2018 (S/2018/250),
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 8. augusti 2018. aasta aruannet Myanmariga tegeleva sõltumatu rahvusvahelise teabekogumismissiooni (UNIFFM) üksikasjalike järelduste kohta (A/HRC/42/50), ÜRO Inimõiguste Nõukogu 3. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta Myanmaris (A/HRC/RES/39/2), ÜRO Inimõiguste Nõukogu 5. augusti 2019. aasta aruannet Myanmari sõjaväe majanduslike huvide kohta (A/HRC/42/CRP.3), ÜRO Inimõiguste Nõukogu 7. augusti 2019. aasta aruannet Myanmari käsitleva sõltumatu uurimismehhanismi kohta (A/HRC/42/66) ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu 3. septembri 2020. aasta aruannet rohingja moslemite ja teiste vähemuste inimõiguste olukorra kohta Myanmaris (A/HRC/45/5),
– võttes arvesse UNIFFMi 22. augusti 2019. aasta aruannet seksuaalse ja soolise vägivalla kohta Myanmaris ning selle etniliste konfliktide soolise mõju kohta (A/HRC/42/CRP.4),
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo eriraportööri aruandeid inimõiguste olukorra kohta Myanmaris ja ILO järelevalvemehhanismi aruandeid,
– võttes arvesse Arakani osariigi küsimustega tegeleva nõuandekomisjoni (Annani aruanne) lõpparuannet ja soovitusi,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kolmanda kohtueelse koja 14. novembril 2019. aastal Rooma statuudi artikli 15 kohaselt vastu võetud otsust, millega anti luba uurida Bangladeshi Rahvavabariigis / Myanmari Liidu Vabariigis valitsevat olukorda,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 23. jaanuari 2020. aasta määrust Gambia Vabariigi taotluse kohta ajutiste meetmete võtmiseks seoses kohtuasjaga, mis käsitleb genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaldamist (Gambia vs. Myanmar),
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolle,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli,
– võttes arvesse ÜRO 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et Myanmari relvajõud Tatmadaw on Myanmari seadusliku tsiviilvalitsuse vastase riigipöörde käigus vahistanud poliitilisi juhte ja kodanikuühiskonna aktiviste, sealhulgas riiginõuniku Aung San Suu Kyi ja president Win Myinti; arvestades, et sõjavägi kuulutas üheks aastaks välja erakorralise seisukorra; arvestades, et põhiseaduse kohaselt on üksnes Win Myintil Myanmari presidendina õigus kehtestada erakorralist seisukorda;
B. arvestades, et Myanmari rahva õigusi, sealhulgas sõna-, teabe-, kogunemis- ja ühinemisvabadust, on veelgi piiratud; arvestades, et meeleavalduste ebaseaduslikuks laialiajamiseks on kasutatud jõudu; arvestades, et jätkuvalt korraldatakse meeleavaldusi ja kodanikuallumatuse kampaaniaid; arvestades, et interneti- ja telefoniühendust on suures osas riigist tarbetult ja ebaproportsionaalselt piiratud, mis takistab teabe liikumist, meediateenuste toimimist ja inimeste võimet väljendada poliitilisi seisukohti; arvestades, et sellega seoses peavad internetiteenuse osutajad vältima inimõigustele avalduvat kahjulikku mõju, mis on seotud nende tegevusega, mis peab olema kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega;
C. arvestades, et Myanmari valitud parlamendi esimene istung pidi toimuma 2021. aasta veebruari esimesel nädalal; arvestades, et ei ole tõendeid 2020. aasta novembris toimunud parlamendivalimistel aset leidnud süstemaatiliste valimispettuste kohta; arvestades, et hinnanguliselt 1,5 miljonil konfliktipiirkondades elavate etniliste vähemuste hulka kuuluval valijal, kellest enamik on rohingjad, ei lubatud valimistel osaleda; arvestades, et Myanmari kodakondsusseaduses on sätestatud, et rohingjad on „mittekodanikud“ või „välismaalastest elanikud“, jättes nad ilma kodakondsusest;
D. arvestades, et Myanmar reageerib tervisekriisile nagu ülejäänud maailm ja riigis on kokku üle 140 000 COVID-19 juhtumi; arvestades, et Myanmari praegune tervishoiusüsteem on vähearenenud, kuna sõjaline režiim on selle aastaid hooletusse jätnud, ning sõltub suuresti mitmepoolsete institutsioonide välisrahastamisest; arvestades, et Myanmari riigisisesed põgenikud on pandeemia suhtes eriti haavatavad; arvestades, et tsiviilvalitsuse tervishoiumeetmed ei ole riigisiseste põgenike puhul piisavad, sest need ei hõlma näiteks COVID-19 testimist;
E. arvestades, et 2017. aasta augustist saadik on üle 740 000 rohingja põgenenud turvalisuse puudumise tõttu naaberriik Bangladeshi, kus nad elavad ülerahvastatud pagulaslaagrites ebasanitaarsetes tingimustes ja kannatavad ähvarduste käes; arvestades, et rohingja pagulasi on Bangladeshis kokku üle miljoni; arvestades, et rohingjade mõrvamist, vägistamist ja piinamist Myanmari relvastatud rühmituste poolt ning nende külade mahapõletamisi Arakani osariigis kasutatakse vahendina rohingjade sotsiaalse struktuuri pöördumatuks kahjustamiseks ja elanikkonna traumeerimiseks;
F. arvestades, et hinnanguliselt on Arakani osariigis järel umbes 600 000 rohingjat, kes kannatavad pideva diskrimineeriva poliitika ja diskrimineerivate tavade, põhiõiguste pideva rikkumise, meelevaldsete vahistamiste, ülerahvastatud laagritesse sulgemise, liikumisvabaduse puudumise ning väga piiratud haridus- ja tervishoiuvõimaluste tõttu;
G. arvestades, et 14. novembril 2019 otsustas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kolmas kohtueelne koda anda loa uurida rohingjade kuritegelikku küüditamist Myanmarist Bangladeshi; arvestades, et vastavalt UNIFFMi viimasele, 16. septembri 2019. aasta aruandele on Myanmari valitsuse tegevus jätkuvalt osa ulatuslikust ja süstemaatilisest rünnakust Arakani osariiki jäänud rohingjade vastu, mis kujutab endast tagakiusamist ja muid inimsusevastaseid kuritegusid;
H. arvestades, et Rahvusvahelise Kohtu 23. jaanuari 2020. aasta määrusega kehtestati ajutised meetmed genotsiidivastase konventsiooni ja rohingjadega seotud kohtuasjas, mille Gambia esitas Myanmari vastu; arvestades, et Myanmari valitsus, kelle kaitset juhib Rahvusvahelises Kohtus Aung San Suu Kyi, on öelnud, et genotsiidisüüdistused annavad tegelikust olukorrast eksitava ja mittetäieliku pildi; arvestades, et Myanmari valitsus on võtnud mitmete presidendi suunistega üksikuid meetmeid, et võidelda inimõiguste rikkumiste vastu; arvestades, et valitsus ei ole veel muutnud või tühistanud peamisi seadusi, mis hõlbustavad rohingjade diskrimineerimist, sealhulgas 1982. aasta kodakondsusseadust;
I. arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt mõistnud hukka inimõiguste rikkumised ning süstemaatilised ja ulatuslikud rünnakud rohingja elanikkonna vastu; arvestades, et Myanmari ametivõimud keelduvad rohingjade vastu toime pandud inimõiguste rikkumisi tõsiselt uurimast ja nende toimepanijad vastutusele võtmast; arvestades, et enamik kõrgemaid sõjaväelasi, kelle kontrolli all rohingjade vastu suunatud rünnakud toimusid, on endiselt oma ametikohal; arvestades, et ametivõimud keelduvad koostööst ÜRO mehhanismidega; arvestades, et karistamatus on Myanmari poliitilises ja õigussüsteemis sügavalt juurdunud; arvestades, et ükski Myanmari ametivõimude loodud ajutine uurimiskomisjon ega -nõukogu ei vasta erapooletu, sõltumatu, tulemusliku ja põhjaliku inimõiguste uurimise nõuetele;
1. mõistab teravalt hukka Myanmari relvajõudude poolt tsiviilvalitsuse vastu toime pandud riigipöörde, millega püütakse murda Myanmari rahva tugevat pühendumist demokraatiale;
2. nõuab tungivalt, et Myanmari sõjavägi vabastaks viivitamata ja tingimusteta kõik vahistatud poliitilised liidrid ja kodanikuühiskonna aktivistid; nõuab ebaseadusliku erakorralise seisukorra viivitamatut lõpetamist ja karistamatuse lõpetamist riigis, tsiviilvalitsuse taastamist, naasmist demokraatia suunas liikumise teele ning parlamendi kiiret avamist kõigi valitud esindajate osalusel, nagu on sätestatud põhiseaduses;
3. väljendab muret Myanmari praeguse põhiseaduse pärast, mille sõjavägi kehtestas Myanmari rahvale protsessi käigus, mis ei olnud õiglane ega vaba, ning mis ei kajasta rahva tahet ega huve ning annab õigusvastaselt sõjaväele erandlikud ja põhjendamatud volitused, nagu parlamendikohtade kindel osakaal, valitsuse kindel kontroll teatavate ministeeriumide üle ning õigus blokeerida kõik põhiseadusesse tehtavad muudatused; nõuab tungivalt, et Myanmari sõjavägi ja õiguspäraselt valitud valitsus president Win Myinti juhtimisel algataksid koos Myanmari rahvaga uue põhiseaduse vaba ja õiglase koostamise ja rakendamise protsessi, et tagada tõeline demokraatia ja riik, mis töötab kõigi Myanmari elanike heaolu ja heaolu nimel, tagades eelkõige kõigi Myanmari etniliste rühmade, sealhulgas rohingjade, tunnustamise ja esindatuse, ning mis kindlustab julgeoleku, vabaduse, harmoonia ja rahu kõigile;
4. väljendab tõsist muret selle pärast, et Myanmari rahvas ei seisa praegu silmitsi mitte ainult humanitaarkriisiga, millega kaasneb inimõiguste, eelkõige vähemuste, nagu rohingjade õiguste pidev rikkumine, ja tervishoiukriisiga, mille puhul COVID-19 juhtumid suurenevad, vaid ka poliitilise ja demokraatliku kriisiga;
5. kutsub ELi delegatsiooni Myanmaris ja liikmesriikide saatkondi üles jälgima tähelepanelikult Myanmari inimõiguste ja tervishoiu olukorda ning praegu vahi all viibivate poliitiliste liidrite ja kodanikuühiskonna aktivistide juhtumeid; palub ELi diplomaatilistel esindustel pakkuda toetust ja võimalikku kaitset inimestele, keda ähvardab tagakiusamine, pakkudes muu hulgas saatkondades turvalist pelgupaika ning hõlbustades neil saada varjupaika või seal ajutiselt varjuda; ootab, et Euroopa välisteenistus võtaks kiireloomulises olukorras juhtrolli Myanmari elanikele suunatud rahvusvaheliste humanitaar- ja tervishoiumeetmete koordineerimisel;
6. on seisukohal, et ASEAN võib olla vajaduse korral kanaliks, mille kaudu anda Myanmarile rahvusvahelise üldsuse abi, nii nagu pärast tsükloni Nargis hävitustööd Myanmaris 2008. aastal; julgustab lisaks ASEANi tegelema aktiivselt Myanmari praeguse kriisi vahendamisega; on veendunud, et valimisvaatlusmissioonid võivad aidata ASEANil tõhusalt toetada demokraatlikku konsolideerumist oma liikmesriikides, kuna need missioonid annavad valimistele täiendava legitiimsuse;
7. tervitab nõukogu 2020. aasta otsust pikendada Myanmari vastu suunatud piiravaid meetmeid veel 12 kuu võrra kuni 30. aprillini 2021 ning muuta loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid; nõuab tungivalt, et nõukogu muudaks praeguse piiravate meetmete süsteemi mandaati, et võtta arvesse demokraatia rikkumisi, ning laiendaks sihipäraseid sanktsioone kogu Myanmari sõjaväe juhtkonnale, sealhulgas ülemjuhataja kindral Min Aung Hlaingile ja tema asetäitjale Soe Winile ning kõigile riigipöördega seotud isikutele; nõuab tungivalt, et nõukogu muudaks ka praegust piiravate meetmete süsteemi, nii et nimekirja saaks lisada äriühinguid ja laiendada sihipäraseid sanktsioone Myanmari sõjaväe ja selle liikmete suurtele majanduslikele valdustele, kes annavad sõjaväele tulu; julgustab ELi edendama sellega seoses rahvusvahelist koordineerimist ja mitmepoolset tegevust;
8. tuletab meelde, et aastatel 1997–2013 peatati Myanmari osalemine erikorras „Kõik peale relvade“, kuid 2013. aastal taastati tema staatus selle skeemi osalisena, arvestades riigis toimunud demokratiseerimist; rõhutab, et tõhustatud erikord käivitati juba 2018. aastal, pöörates erilist tähelepanu inimõiguste konventsioonide ja töötajate õiguste järgimisele; rõhutab, et riigipööre taastab riigis enne demokratiseerimisprotsessi valitsenud olukorra ja kahjustab tingimusi „Kõik peale relvade“ erisoodustuste saamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon algataks kiiresti uurimise vastavalt üldise soodustuste süsteemi määruse artikli 19 lõike 1 punktile a, et peatada Myanmari (eelkõige sõjaväelaste äriühingute) kaubandussoodustused konkreetsetes sektorites, ning hoiaks Euroopa Parlamenti võetavate meetmetega nõuetekohaselt kursis;
9. tervitab ÜRO Inimõiguste Nõukogu 5. augusti 2019. aasta aruannet A/HRC/42/CRP.3, milles kirjeldatakse, et äriühingud, kellel on ärisidemed Myanmari sõjaväe ja selle konglomeraatidega, Myanmar Economic Holdings Limited (MEHL) ja Myanmar Economic Corporation (MEC), koos kõigi oma tütarettevõtjatega toetavad Tatmadaw finantssuutlikkust; palub sellega seoses ELil ja liikmesriikidel tegutseda selle nimel, et järgmisel ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungil võetaks vastu resolutsioon, et uurida sõjaväelise riigipöördega seotud rikkumisi ja riske, ning paluda ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürool koostada andmebaas äriühingutest, kes annavad oma panuse Myanmari sõjaväe ja selle konglomeraatidega sõlmitud ärilepingutesse või saavad neist majanduslikult kasu;
10. väljendab heameelt selle üle, et komisjoni 2021. aasta tööprogrammi on lisatud seadusandlik algatus tarneahelaga seotud kohustuslikku inimõiguste- ja keskkonna-alast hoolsuskohustust käsitlevate õigusaktide kohta; on seisukohal, et tegelemaks tõhusalt sunniviisilise töö probleemiga ja muude inimõiguste rikkumistega ettevõtete tarneahelates, peaksid sellised õigusaktid ka keelama asjaomaste kaupade ELi turule laskmise; nõuab tungivalt, et komisjon annaks ELis asuvatele ettevõtetele kiiresti nõu ja teavitaks neid Myanmari sõjaväega äri tegemisega seotud ohtudest inimõigustele ja mainele ning õiguslikest riskidest, ning toetaks ELis asuvaid ettevõtteid majandussidemete loomisel ja tugevdamisel ettevõtetega, mis kuuluvad tsiviilüksuste eraomandisse; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon tagaks, et ELi vahendid ei toetaks Myanmari sõjalisi operatsioone ega jõukust, nagu võib juhtuda komisjoni rakendusotsuse (2020. aasta Aasia piirkonna tegevusprogrammi rahastamise kohta, 2. osa) tõttu, mis võimaldas Myanmari valitsusel lahendada Arakani osariigi kriisi UEHRD (Union Enterprise for Humanitarian Assistance, Resettlement and Development in Rakhine) abil, tuues seeläbi sõjaväele majanduslikku kasu;
11. nõuab tungivalt, et ELis asuvad ettevõtted järgiksid hoolikalt inimõigustealast hoolsuskohustust ja tagaksid, et neil puuduvad sidemed Myanmari julgeolekujõudude, nende üksikute liikmete või nende omandis või kontrolli all olevate üksustega ning et nad ei aitaks otseselt ega kaudselt kaasa demokraatia ja inimõiguste mahasurumisele sõjaväe poolt; kutsub ELis asuvaid ettevõtteid, sealhulgas emaettevõtjaid ja tütarettevõtjaid üles hindama kiiresti ümber oma ärisidemeid Myanmaris ja peatama igasugused suhted sõjaväega seotud ettevõtetega; palub, et ELis asuvad ettevõtted avalikustaks kogu asjakohase teabe, sealhulgas nimed, aadressid ja omandisuhted, Myanmaris asuvate tütarettevõtjate, tarnijate ja äripartnerite kohta nende väärtusahelas; väljendab sellega seoses heameelt, et ettevõte Kirin Holdings Company Limited teatas 5. veebruaril 2021 oma otsusest lõpetada ühisettevõtte partnerlus äriühinguga Myanmar Economic Holdings Public Company Limited;
12. kutsub ELi ja liikmesriike üles edendama rahvusvahelist koordineerimist, et hoida ära loata kaupade ebaseaduslik eksportimine Myanmarist, mis toob eelkõige sõjaväele majanduslikku kasu, ning lõpetada ebaseaduslike kaupade tootmine, eelkõige selliste loodusvarade kasutamine nagu ebaseaduslikult raiutud puit;
13. kutsub nõukogu üles vaatama läbi ja võimaluse korral muutma ELi relvaembargot Myanmari suhtes, tagamaks, et embargo hõlmaks kõiki kahesuguse kasutusega tooteid ja varustust, sealhulgas jälgimisvarustust, mida sõjavägi saab kasutada õiguste ja teisitimõtlejate mahasurumiseks;
14. kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma juhtrolli, et saavutada ÜRO Julgeolekunõukogus üksmeel Myanmari sõjaväelise riigipöörde hukkamõistmisel, ning kutsub sellega seoses Hiina Rahvavabariiki üles blokeerimist lõpetama; nõuab tungivalt, et ÜRO Julgeolekunõukogu võtaks rahvusvahelise õiguse kohaselt riigipöörde ja raskete kuritegude eest vastutavate isikute suhtes vastu suunatud individuaalsed sanktsioonid, sealhulgas reisikeelud ja varade külmutamise, ning kehtestaks Myanmari suhtes üldise relvaembargo, peatades igasuguse otsese ja kaudse tarnimise, müügi või üleandmise, sealhulgas kõikide relvade ja kahesuguse kasutusega kaupade, laskemoona ning muu sõjalise ja julgeolekuvarustuse transiidi ja ümberlaadimise, samuti väljaõppe või muu sõjalise ja julgeolekualase abi andmise;
15. väljendab heameelt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsuse üle anda luba uurida rohingjade küüditamist Myanmarist Bangladeshi; kutsub veel kord Myanmari üles liituma Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga; kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu üles suunama Myanmari olukorra Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, sealhulgas kõik tema jurisdiktsiooni all rohingjade vastu toime pandud kuriteod, või looma ajutise rahvusvahelise kriminaalkohtu; kordab oma nõudmist, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid ÜRO Julgeolekunõukogus juhtrolli, taotledes Myanmari olukorra suunamist Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; tervitab lisaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu esmast määrust ajutiste meetmete võtmiseks seoses kohtuasjaga, mis käsitleb genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni kohaldamist (Gambia vs. Myanmar);
16. väljendab suurt heameelt ELi juhtrolli üle ÜRO sõltumatu Myanmari uurimismehhanismi (IIMM) loomisel, et koguda, koondada, säilitada ja analüüsida tõendeid Myanmaris alates 2011. aastast toime pandud ränkade rahvusvaheliste kuritegude ja rikkumiste kohta; nõuab tungivalt, et Myanmar teeks koostööd rahvusvaheliste jõupingutustega, et tagada vastutus, sealhulgas andes IIMMile lõpuks täieliku juurdepääsu riigile; nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus tagaksid, et IIMMil on oma ülesannete täitmiseks vajalik toetus, sealhulgas rahaline toetus;
17. peab murettekitavaks, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 3. septembri 2020. aasta aruandes A/HRC/45/5 teatati, et Myanmari mitmes piirkonnas jätkuvad rohingjade ja teiste vähemuste inimõiguste rasked rikkumised; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus võtaks vajalikud meetmed nende inimõiguste rikkumiste, sealhulgas seksuaalse ja soolise vägivalla viivitamatuks lõpetamiseks;
18. nõuab, et Myanmari ametivõimud tagaksid rohingja rahva turvalise, korrakohase ja seadusliku tagasipöördumise ÜRO egiidi all, kui tagasipöördumise tingimused on täidetud; kinnitab taas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning rõhutab, et ühtegi pagulast ei tohiks Myanmari sunniviisiliselt tagasi saata; nõuab tungivalt, et Myanmari valitsus rakendaks viivitamata täielikult Arakani nõuandekomisjoni soovitusi ja Rahvusvahelise Kohtu korraldust ning nimetaks võimalikult kiiresti ametisse rakendusorgani; innustab ELi, ÜROd ja teisi rahvusvahelisi osalejaid seda protsessi toetama;
19. kutsub Myanmari üles allkirjastama ja ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt; kutsub lisaks Myanmari üles ratifitseerima neli ILO põhikonventsiooni, mida ta ei ole veel ratifitseerinud, nimelt 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse konventsioon (nr 98), 1951. aasta võrdse tasustamise konventsioon (nr 100), 1957. aasta sunniviisilise töö kaotamise konventsioon (nr 105) ning 1958. aasta diskrimineerimisevastane (tööhõives ja töökohtadel) konventsioon (nr 111); nõuab tungivalt, et Myanmar reageeriks kiiresti nõuetele, mida ILO järelevalvemehhanism on talle aastate jooksul korduvalt esitanud, eelkõige sunniviisilise töö ja laste töö ning ühinemisvabaduse kohta;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Myanmari valitsusele ja parlamendile, Myanmari presidendile Win Myintile, Myanmari riiginõunikule Aung San Suu Kyile, Myanmari Tatmadaw’le, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ASEANi peasekretärile, ASEANi valitsustevahelisele inimõiguste komisjonile, Myanmari inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile, ÜRO pagulaste ülemvolinikule ning ÜRO Inimõiguste Nõukogule.