RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Myanmaris
8.2.2021 - (2021/2540(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Ryszard Antoni Legutko, Raffaele Fitto, Anna Fotyga, Elżbieta Kruk, Tomasz Piotr Poręba, Elżbieta Rafalska, Veronika Vrecionová, Ryszard Czarnecki, Bogdan Rzońca, Assita Kanko, Adam Bielan, Ruža Tomašić, Eugen Jurzyca, Jadwiga Wiśniewska, Emmanouil Fragkos, Valdemar Tomaševski, Evžen Tošenovský, Witold Jan Waszczykowski
fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0116/2021
B9‑0125/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Myanmaris
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Myanmari kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2. veebruaril 2021. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud deklaratsiooni Myanmari/Birma kohta,
– võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) eesistujariigi 1. veebruari 2021. aasta avaldust sündmuste kohta Myanmari Liidu Vabariigis,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 4. veebruari 2021. aasta pressiavaldust olukorra kohta Myanmaris/Birmas,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et 1. veebruaril 2021, üks päev enne Myanmari parlamendi 2020. aasta novembris toimunud üldvalimistel valitud liikmete vande andmist, korraldas Myanmari sõjavägi (Tatmadaw) riigipöörde ja kuulutas Myanmaris üheks aastaks välja erakorralise seisukorra;
B. arvestades, et sajad parlamendiliikmed on koduarestis ning alates riigipöördest on kinni peetud vähemalt 147 inimest, sealhulgas president Win Myint, riiginõunik Aung San Suu Kyi, seadusandjaid, parteijuhte ja tagandatud valitsuse ametnikke; arvestades, et Aung San Suu Kyile esitati süüdistus ebaseaduslikult imporditud kaasaskantavate raadiotelefonide valdamise eest, mis võib kaasa tuua kaheaastase vanglakaristuse;
C. arvestades, et 8. novembril 2020 toimunud üldvalimised võitis ülekaalukalt Aung San Suu Kyi juhitav Rahvuslik Demokraatialiiga; arvestades, et sõjaväelased on õigustanud võimu ülevõtmist, süüdistades Rahvuslikku Demokraatialiigat üldvalimiste pettuses koostöös oma poliitilise liitlase, Liidu Solidaarsus- ja Arenguparteiga, ehkki vaatlejad on selle väite kummutanud;
D. arvestades, et 2. veebruaril 2021. aastal käivitasid tervishoiutöötajad ja riigiteenistujad riigipöördele vastukaaluks üleriigilise kodanikuallumatuse kampaania; arvestades, et mitu meeleavaldajat on vahistatud; arvestades, et viimastel päevadel on Myanmaris suurenenud valdavalt rahulike meeleavalduste arv ja ulatus;
E. arvestades, et pärast riigipööret katkestati interneti- ja televisiooniteenused ning Myanmari sõjavägi andis 4. veebruaril 2021 internetiteenuse osutajatele korralduse blokeerida juurdepääs mitmele sotsiaalmeedia platvormile, püüdes maha suruda teisitimõtlemise ilminguid;
F. arvestades, et 5. veebruaril 2021 karmistas Tatmadaw endise tsiviilvalitsuse vastu suunatud repressioone ja vahistas mässule õhutamise süüdistuse alusel Rahvusliku Demokraatialiiga kauaaegse juhtfiguuri Win Hteini;
G. arvestades, et 12 aastat pärast uue põhiseaduse vastuvõtmist ja kolme korralist valimist on sõjaväelastel Myanmaris endiselt suur võim riigi valitsuse üle; arvestades, et Tatmadaw on omaette institutsioon, mis ei ole isegi formaalselt vastutav riigi tsiviiljuhtkonna ees;
H. arvestades, et 2017. aastast saadik on üle 700 000 rohingja põgenenud turvalisuse puudumise tõttu Myanmarist naaberriik Bangladeshi, sest Myanmari relvarühmitused on rohkem kui miljoni rohingja koduks olnud Arakani osariigis toime pannud repressioone ja pidevalt inimõigusi rängalt rikkunud, sh massiliselt tapnud ja vägistanud ning külasid põletanud; arvestades, et rohingjad on olnud alates Birma kodakondsusseaduse jõustumisest 1982. aastal ametlikult kodakondsuseta, seega on nad jäetud ilma põhilistest kodanikuõigustest, poliitilistest ja sotsiaal-majanduslikest õigustest, nagu liikumisvabadus, poliitikas osalemine, tööhõive ja sotsiaalhoolekanne; arvestades, et Aung San Suu Kyile on osaks saanud laialdane rahvusvaheline kriitika, sest ta on eemaldunud oma demokraatlikest põhimõtetest ja lähenenud Tatmadaw’le küsimustes, mis ulatuvad alates ajakirjandusvabadusest kuni sõjaväe poliitikani rohingjade ja teiste etniliste vähemuste suhtes;
I. arvestades, et hoolimata kaitseklausli rakendamisest 2019. aastal ja jätkuvast põhiõiguste rikkumisest on Myanmar suurendanud riisi eksporti ELi, põhjustades tõsiseid turuhäireid;
1. mõistab karmilt hukka Tatmadaw riigipöörde Myanmaris; kutsub sõjaväge üles viivitamata ja tingimusteta vabastama presidendi, riiginõuniku ja kõik vahistatud isikud ning lõpetama kohe erakorralise seisukorra;
2. palub sõjaväel olla võimalikult vaoshoitud, sealhulgas meeleavaldajate suhtes, taastada telekommunikatsioonid, austada inimõigusi, väljendussvabadust, põhivabadusi ja õigusriigi põhimõtet ning taastada tsiviilvalitsus;
3. rõhutab, et kõik väidetavad hääletamisega seotud rikkumised tuleks lahendada nõuetekohaste õigus- ja halduskanalite vahendusel;
4. kutsub ELi üles jätkama Myanmari tsiviilühiskonnale ja demokraatiale ülemineku, rahuprotsessi ja rahvusliku leppimise ning kaasava sotsiaal-majandusliku arengu toetamist; on veendunud, et põhiseadusega tagatud sõjaväevõim takistab Myanmari edasist üleminekut täielikule demokraatiale;
5. ergutab jätkama dialoogi ja leppimisprotsessi kooskõlas Myanmari rahva tahte ja huvidega;
6. kordab, et mõistab teravalt hukka kõik varasemad ja praegused inimõiguste rikkumised ning süstemaatilised ja ulatuslikud rünnakud, sealhulgas tapmised, ahistamised, vägistamised ja vara hävitamise, sõjakuriteod ja inimsusvastased kuriteod, mida relvajõud on rohingja elanikkonna vastu toime pannud; mõistab hukka rohingjade jätkuva diskrimineerimise ja ranged piirangud nende liikumisvabadusele ning nende põhiteenustest ilmajätmise Myanmaris; rõhutab, et valitsus peab lõpetama rohingjade süstemaatilise ümberasustamise nende kodudest ja kogukondadest Arakani osariigis, samuti teiste etniliste ja usuliste rühmade ümberasustamise sellistes osariikides nagu Katšin ja Šan ning võtma kõik selles süüdiolevad isikud vastutusele;
7. tuletab meelde, et Myanmar peab täitma oma demokraatlike põhimõtete ja peamiste inimõigustega seotud kohustusi, mis on erikorra „Kõik peale relvade“ ja üldiste tariifsete soodustuste kava oluline osa; kutsub komisjoni üles võtma hiljutisi sündmusi silmas pidades täiendavaid kaitsemeetmeid, kui see on põhjendatud asjakohaste kriteeriumide alusel ja kui seda toetavad nõuetekohased tõendid, ning need meetmed võivad hõlmata Myanmarile antud kaubandussoodustuste peatamist;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon riikide valitsustele ja parlamentidele ning Myanmari valitsusele ja parlamendile.