Menetlus : 2021/2576(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B9-0179/2021

Esitatud tekstid :

B9-0179/2021

Arutelud :

PV 09/03/2021 - 23
CRE 09/03/2021 - 23

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0088

<Date>{08/03/2021}8.3.2021</Date>
<NoDocSe>B9-0179/2021</NoDocSe>
PDF 175kWORD 56k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ETTEPANEK</TitreType>

<TitreSuite>komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel</TitreSuite>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2</TitreRecueil>


<Titre>Süüria konflikti kohta – kümme aastat pärast ülestõusu</Titre>

<DocRef>(2021/2576(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Nathalie Loiseau, Barry Andrews, Olivier Chastel, Engin Eroglu, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Moritz Körner, Javier Nart, Urmas Paet, Dragoș Pîslaru, Michal Šimečka, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu, Hilde Vautmans</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0177/2021

B9-0179/2021

Euroopa Parlamendi resolutsioon Süüria konflikti kohta – kümme aastat pärast ülestõusu

(2021/2576(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 15. märtsi 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias[1], 18. mai 2017. aasta resolutsiooni ELi Süüria strateegia kohta[2], 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni inimõiguste rikkumistega tegelemise kohta sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude, sealhulgas genotsiidi kontekstis[3], 24. oktoobri 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Türgi sõjalist operatsiooni Süüria kirdeosas ja selle tagajärgi[4], 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2020. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 5/2020 kohta – pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade toetamise jätkamine Jordaanias, Liibanonis ja Türgis seoses Süüria kriisiga[5], ning 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toetuse kohta Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule probleemide lahendamiseks ja raskuste ületamiseks[6],

 võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

 võttes arvesse ÜRO peasekretäri varasemaid avaldusi Süüria kohta,

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja varasemaid avaldusi, sealhulgas 2020. aasta veebruari avaldust humanitaarabi kättesaadavuse kohta Idlibis, 26. septembri 2019. aasta avaldust Süüria kohta ja 9. oktoobri 2019. aasta avaldust sündmuste kohta Süüria kirdeosas,

 võttes arvesse ÜRO Süüria erisaadiku Geir O. Pederseni kõige hiljutisemat, 22. jaanuari 2021. aasta avaldust ÜRO Julgeolekunõukogule,

 võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 18. detsembri 2015. aasta resolutsiooni 2254 Süüria kohta, 10. juuli 2020. aasta resolutsiooni 2533 Bab Al Hawa piiripunkti uuendamise kohta 10. juuliks 2021,

 võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja avaldusi, milles kinnitatakse ÜRO Julgeolekunõukogu tugevat toetust keemiarelvade keelustamise konventsioonile,

 võttes arvesse Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) igakuiseid aruandeid ÜRO peasekretärile Süüria keemiarelvade programmi lõpetamisel tehtud edusammude kohta,

 võttes arvesse ÜRO peasekretärile esitatud 60 päeva aruannet humanitaarvaldkonna resolutsioonide rakendamise kohta kõigi Süüria konflikti osaliste poolt,

 võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/248 rahvusvahelise, erapooletu ja sõltumatu mehhanismi kohta, mis aitab rahvusvahelise õiguse alusel uurida kõige raskemaid kuritegusid, mis Süürias on alates 2011. aasta märtsist toime pandud, ja anda nende eest vastutavad isikud kohtu alla,

 võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu aruandeid, mille on avaldanud ÜRO loodud Süüria sõltumatu rahvusvaheline uurimiskomisjon,

 võttes arvesse 3. aprillil 2017. aastal vastu võetud ELi Süüria strateegiat ning 16. märtsil 2015. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi Süüriat ja Iraaki ning ISILi/Daeshi ohtu käsitleva ELi piirkondliku strateegia kohta,

 võttes arvesse nõukogu 15. jaanuari 2021. aasta rakendusotsust (ÜVJP) 2021/30, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid[7], ja millega lisati uus Süüria välisminister ELi sanktsioonide loetellu, ning nõukogu otsuseid Süüria suhtes võetavate piiravate meetmete kohta,

 võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioone, mille kohaselt külmutatakse ISILi/Daeshi ja Al-Qaedaga seotud isikute ja üksuste rahalised vahendid, ning asjakohaseid ELi nõukogu rakendusotsuseid,

 võttes arvesse 2011. aastal Eurojusti hallatava ELi genotsiidivastase võrgustiku sekretariaadi loomist genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks,

 võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühist seisukohta 2003/444/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta[8] ja nõukogu 2004. aasta tegevuskava Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jaoks, mille eesmärk on saavutada üldine ratifitseerimine ja rakendamine, ning 2011. aasta muudetud ELi tegevuskava,

 võttes arvesse 30. juunil 2020 toimunud Brüsseli IV konverentsi „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“ järeldusi,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et Süüria režiim vahistas, pidas kinni ja piinas 2011. aasta veebruari lõpus Deraas Süüria lapsi selle eest, et nad tegid linnamüüridele president Bashar al‑Assadi suhtes kriitilise grafiti; arvestades, et 15. märtsil 2011 tulid Deraas ja Damaskuses tuhanded, s.o enneolematult paljud Süüria elanikud tänavatele, et nõuda demokraatlikke reforme, poliitiliste kinnipeetavate vabastamist ja piinamise lõpetamist, inimõiguste austamist, õigusriigi põhimõtte järgimist, vabade ja õiglaste valimiste korraldamist ning korruptsioonile lõpu tegemist; arvestades, et rahvarahutused levisid mitme aasta jooksul üle kogu riigi – suurtest linnadest, nagu Homs, Hama, Idlib ning Aleppo ja Damaskuse rahvarohked linnaosad, väiksematesse linnadesse, nagu riigi kirdeosas asuv Al-Hasakah ja loodeosas asuv Kafr Nabl;

B. arvestades, et 2011. aastal toimunud Süüria ülestõus näitas, et Süüria on etniliselt ja usuliselt mitmekesine, ja ülestõusus osalesid kõigi riigi etniliste ja religioossete rühmade ning provintside juhid;

C. arvestades, et Süüria režiim reageeris oma rahva õiguspärastele demokraatlikele püüdlustele Süüria julgeolekujõudude ja nende alluvuses olevate liitlasvägede jõhkra vägivallaga; arvestades, et Süüria inimõiguste võrgustiku andmetel on alates 2011. aasta märtsist tapetud üle 230 000 tsiviilisiku, neist 88 % Süüria režiimi, 3 % Venemaa relvajõudude, 2 % Daeshi ja 2 % relvastatud opositsioonirühmituste poolt; arvestades, et surnuks on piinatud rohkem kui 15 000 tsiviilisikut, neist 99 % režiimi vanglates; arvestades, et sellest ajast alates on sunnitud kadunuks jääma ja kinni peetud üle 150 000 tsiviilisiku, neist 88 % Süüria režiimi, 6 % Daeshi ja 3 % relvastatud opositsioonirühmituste poolt; arvestades, et tapetud on üle 29 500 lapse, neist 78 % Süüria režiimi ja Iraani relvarühmituste, 7 % Venemaa relvajõudude ja 3 % Daeshi poolt; arvestades, et tapetud on üle 28 500 naise, neist 77 % Süüria režiimi, 6 % Venemaa relvajõudude ja 3 % Daeshi poolt; arvestades, et sellest ajast saadik on kadunuks jääma sunnitud või kinni peetud enam kui 3 400 tervishoiutöötajat, neist 98 % Süüria režiimi poolt;

D. arvestades, et Süüria režiim on Homsis, Hamas ja Aleppo idaosas ning teistes linnades, kus elab palju tsiviilelanikke, kasutanud keemiarelvi, Scud-rakette, tavalisi suurtüki- ja õhupomme ning tünnipomme, kobarpomme ja süütepomme; arvestades, et nagu selgus Caesari aruandest, mille Prantsusmaa esitas ÜRO Julgeolekunõukogule 2014. aasta mais, ei võimaldatud Süüria julgeolekujõudude toime pandud tulistamise käigus haavata saanud, kogu riigis sõjaväehaiglatesse ja kinnipidamiskeskustesse toimetatud rahumeelsetele meeleavaldajatele ravi ning nad piinati surnuks; arvestades, et perekondadel on pidevalt takistatud lähedasi surnuaeda matta; arvestades, et maa-asulates, näiteks 2012. aasta mais Houlas, toimunud sadade meeste, naiste ja laste arvukad tapatalgud on olnud osa Süüria režiimi kriitikute hirmutamise strateegiast; arvestades, et ÜRO Süüria uurimiskomisjon on teada andnud, et Süüria režiimiväed ja nende relvarühmitused kasutavad sõjarelvana muu hulgas pidevalt vägistamist;

E. arvestades, et ÜRO on ÜRO erisaadiku mandaadi alusel teinud mitu algatust, et saavutada kõigi rühmituste vahel relvarahu, vabastada kinnipeetavad, tagada humanitaarabi jõudmine kõigisse riigi osadesse, kaitsta ajakirjanikke ja valitsusväliseid organisatsioone ning alustada pärast 2011. aastat puhkenud konfliktile poliitilise lahenduse leidmiseks kaasavat dialoogi;

F. arvestades, et Venemaa, keda toetab Hiina, on alates 2011. aastast pannud 16 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile veto, sealhulgas resolutsioonidele, milles nõuti Süüria andmist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alla ja humanitaarabi kättesaadavuse parandamist; arvestades, et tsiviilelanike represseerimisel on Süüria režiimi otseselt toetanud Iraan ja Hezbollah; arvestades, et Venemaa on alates 2015. aastast eraldanud logistilisi, diplomaatilisi ja rahalisi vahendeid, et Venemaa õhujõud saaksid Süüria režiimi toetuseks ulatuslikult sõjaliselt sekkuda; arvestades, et Türgi on 2016. aastast saadik Süürias otseselt sekkunud, et okupeerida riigi põhjapoolseid osi, mis koosnevad peamiselt Süüria kurdi enklaavidest;

G. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et Süürias on eriti alates 2011. aastast inimõigusi rängalt rikutud; arvestades, et ajakirjanikud, valitsusvälised organisatsioonid ja sõltumatud rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO loodud Süüria sõltumatu rahvusvaheline uurimiskomisjon, on dokumenteerinud rikkumisi, mille puhul on tegemist inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ning piinamis- ja seksuaalvägivalla kuritegudega;

H. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peatasid 2012. aastal diplomaatilised suhted Süüria režiimiga; arvestades, et pärast seda, kui liikmesriikide saatkonnad 2012. aasta alguses suleti, sulges 2012. aasta detsembris ka EL Damaskuses oma delegatsiooni;

I. arvestades, et 2009. aastal allkirjastatud ELi ja Süüria assotsieerimisleping peatati 2011. aastal; arvestades, et Süüria liikmesus Vahemere Liidus peatati;

J. arvestades, et enne 2011. aastat oli EL Süüria suurim kaubanduspartner; arvestades, et nõukogu võttis 2011. aastal vastu tsiviilisikute represseerimises osalevate isikute ja üksuste vastased sanktsioonid, mida on hiljem laiendatud, et jõuda läbirääkimiste kaudu poliitilise lahenduseni; arvestades, et sanktsioonidest on lubatud humanitaarkaalutlustel erandeid teha;

K. arvestades, et see, kuidas Süüria režiim on ülestõusule reageerinud, on hävitanud Süüria majandus- ja sotsiaalsüsteemi; arvestades, et Süüria naela väärtuse järsku vähenemist on võimendanud Liibanoni majanduse kokkuvarisemine, mis algas 2019. aastal, ja 2020. aasta märtsis alanud COVID-19 pandeemia üleilmsed majanduslikud tagajärjed;

L. arvestades, et pärast seda, kui Süüria oli Damaskusest itta jäävas Ida-Ghoutas, kus elavad tsiviilisikud, pannud toime seni suurimad keemiarünnakud, kirjutas ta suure rahvusvahelise surve all 2013. aasta oktoobris alla keemiarelvade keelustamise konventsioonile ja ratifitseeris selle; arvestades, et Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) uurimis- ja tuvastamismeeskond tegi kindlaks, et sellest ajast saadik on Süüria režiim kasutanud tsiviilelanike vastu keemiarelvi korduvalt; arvestades, et OPCW täitevnõukogu nõudis 2020. aasta juulis veel kord ametlikult, et Süüria režiim avaldaks teabe oma keemiarelvarajatiste kohta;

M. arvestades, et konflikti tagajärjel on Süürias 2021. aasta alguse seisuga ligi seitse miljonit pagulast ja neile lisaks veel rohkem kui 13 miljonit inimest, kes sõltuvad humanitaarabist, peale selle 6,8 miljonit riigisisest põgenikku ja üle kolme miljoni inimese, kes elavad raskesti ligipääsetavatel ja ümberpiiratud aladel; arvestades, et humanitaarabi kättesaadavus kogu abivajavale elanikkonnale on endiselt väga oluline küsimus, kuna 40 % Süüria elanikkonnast elab väljaspool valitsuse kontrolli all olevaid alasid; arvestades, et piiriülene juurdepääs Loode- ja Kirde-Süüriale on endiselt ülimalt tähtis, mitte ainult elanikkonna üldise tervishoiu seisukohast, vaid ka COVID-19 pandeemia kogemust arvestades;

N. arvestades, et jätkuvad rünnakud tervishoiuasutuste vastu on raskelt kahjustanud Süüria tervishoiusüsteemi ja raskendavad süürlastel COVID-19 kriisi põhjustatud probleemide lahendamist;   arvestades, et Süürias toimib alla 64 % haiglatest ja 52 % esmatasandi tervishoiukeskustest; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on 70 % Süüria tervishoiutöötajatest riigist põgenenud;

O. arvestades, et Süüria konflikti algusest saadik on sellele olnud iseloomulikud regulaarsed tervishoiuasutuste vastased rünnakud, millega on jämedalt rikutud rahvusvahelise humanitaarõiguse sätteid; arvestades, et need rünnakud jätkusid isegi 2020. aastal, hoolimata koroonapandeemia puhkemisest; arvestades, et viimase kümne aastaga on Süürias toimuvate tervishoiu vastu suunatud rünnakute süstemaatilist olemust üha enam rahvusvaheliselt tunnistatud, kuid selge vastutus on raskesti hoomatav; arvestades, et 2014. aastal vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2139 nõutakse, et kõik konflikti osalised austaksid „meditsiinilise neutraalsuse põhimõtet“ ning „demilitariseeriksid meditsiinirajatised ... ja hoiduksid tsiviilobjektide vastu suunatud rünnakutest“; arvestades, et erimeetmeid tervishoiu kaitsmiseks konfliktides kogu maailmas tugevdati 2016. aastal vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2286; arvestades, et ÜRO peasekretär asutas ÜRO siseuurimisnõukogu, mis vaatles 2019. aasta septembrist 2020. aasta aprillini piiratud hulka juhtumeid Loode-Süürias;

P. arvestades, et Golani kõrgendikud on Süüriale kuuluv territoorium, mida on alates 1967. aastast okupeerinud Iisraeli riik;

Q. arvestades, et alates 2009. aastast on kõik ELi liikmesriigid ratifitseerinud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi; arvestades, et 2011. aastal asutas Euroopa Liidu Nõukogu genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ELi genotsiidivastase võrgustiku sekretariaadi, mida haldab Eurojust; arvestades, et ELi Süüria strateegias nõutakse, et EL aitaks kaasa Süürias toime pandud sõjakuritegude eest vastutavate isikute vastutusele võtmisele, et soodustada rahvuslikku lepitusprotsessi ja üleminekuperioodi õigusemõistmist;

R. arvestades, et 2018. aastal loodi esimest korda Prantsusmaa ja Saksamaa õiguskaitse- ja kohtuasutuste juhitav ühine uurimisrühm, et hõlbustada Süüria sõjakurjategijate vahistamist ja kohtu alla andmist pärast Caesari aruande avaldamist kümnete tuhandete naiste ja meeste süstemaatilise näljutamise ja piinamise kohta Süüria kinnipidamiskeskustes alates 2011. aastast;

1. avaldab toetust Süüria rahva demokraatlikele püüdlustele: kümme aastat tagasi, 15. märtsil 2011 toimusid Deraas (Darʿā), Damaskuses ja mujal riigis süürlaste rahumeelsed meeleavaldused, kus nõuti demokraatlikke reforme; mälestab neid 500 000 inimest, kes on alates Süüria rahvaülestõusu algusest langenud repressioonide ja konflikti ohvriks; on veendunud, et Süüria tulevik peaks jääma süürlaste otsustada;

2. peab viimase kümne aasta poliitilist ummikseisu äärmiselt murettekitavaks ning tunnustab ÜRO erisaadiku Geir Otto Pederseni pingutusi konfliktile poliitilise lahenduse leidmiseks; jagab erisaadiku muret edusammude puudumise pärast; peab väga murettekitavaks ka Süüria majanduse krahhi ja hukatuslikku humanitaarkriisi;

3. kutsub Venemaad, Iraani ja Hezbollah’d üles viima Süüria territooriumilt välja oma väeüksused, kes tegutsevad väljaspool ÜRO mandaati; taunib Venemaa ja Iraani osa Süüria režiimi toetamisel ulatuslikes tsiviilelanikkonna vastastes repressioonides ning taunib Süüria poliitilise protsessi ja majandusressursside ülevõtmist Venemaa ja Iraani poolt;

4. kutsub Türgit üles viima oma väeüksused välja Põhja-Süüriast, mida ta okupeerib ebaseaduslikult, väljaspool ÜRO mandaati; mõistab hukka kurdidest Süüria kodanike ebaseadusliku üleviimise okupeeritud Põhja-Süüriast Türgisse, et neid seal kinni pidada ja kohtu alla anda, millega rikutakse Genfi konventsioonidest tulenevaid Türgi rahvusvahelisi kohustusi; on mures, et Türgi korraldatud jätkuv ümberasustamine võib tähendada Süüria kurdi elanikkonna vastu suunatud etnilist puhastust; rõhutab, et Türgi sekkumine on nõrgendanud Daeshi-vastaseid rahvusvahelisi jõupingutusi; mõistab resoluutselt hukka Süüria palgasõdurite kasutamise Liibüa ja Mägi-Karabahhi konfliktides, kuna sellega rikutakse rahvusvahelist õigust;

5. avaldab toetust ÜRO Julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsioonile 2254 Süüria enda juhitava põhiseadusreformi algatamise kohta; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Süüria režiim ei osale selles protsessis, hoolimata Süüria opositsiooniliikumiste korduvatest kinnitustest ja valmisolekust pidada režiimiga läbirääkimisi Süüria uue põhiseaduse koostamiseks;

6. vastustab diplomaatiliste suhete normaliseerimist Süüria režiimiga seni, kuni Süürias endas ei ole tehtud olulisi edusamme, millega kaasneks selge, püsiv ja usaldusväärne tahe osaleda kaasavas poliitilises protsessis; on seisukohal, et 2021. aastaks kavandatud Süüria presidendivalimised ei ole praeguses olukorras rahvusvahelise üldsuse silmis usaldusväärsed;

7. usub kindlalt usulise ja etnilise mitmekesisuse toimimisse Süürias; mõistab hukka Süüria režiimi kauase diskrimineeriva tegevuse kurdidest süürlaste vastu; mõistab hukka Süüria režiimi sihtrünnakud alaviitide kogukonna kriitiliste esindajate vastu – nagu Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna laureaat Ali Ferzat, kes on kritiseerinud president Bashshār al-Asadi –, samuti režiimi rünnakud 124 kristliku kiriku vastu, mille on dokumenteerinud Süüria inimõiguste võrgustik; mõistab resoluutselt hukka usuvähemuste liikmete mõrvamise Daeshi poolt ning eelkõige aastatel 2014–2018 toime pandud genotsiidi jeziidide ning šiiitide ja kristlaste vastu; mõistab resoluutselt hukka vähemuste tagakiusamise relvastatud opositsioonirühmituste poolt;

8. on mures kasvavate pingete pärast Iraagi Kurdistanis, mis on viimastel aastatel olnud stabiilsem piirkond kui Süüria ning pakkunud Süüria pagulastele turvalist varjupaika;

9. tuletab rahvusvahelisele üldsusele meelde, et Süürias on kõik konfliktiosalised toime pannud raskeid ja ulatuslikke inimõiguste rikkumisi; juhib tähelepanu sellele, et Süüria režiim kannab ränka vastutust otsuse eest vastata rahumeelsetele meeleavaldustele kõikehõlmavate koletute repressioonidega; tuletab meelde Caesari aruande tähtsust ja Prantsusmaa 2014. aastal ÜRO Julgeolekunõukogule esitatud kinnitust 11 000 identifitseeritud vangi fotode usaldusväärsuse kohta – neid vange näljutati ja piinati surnuks kinnipidamiskeskustes ja sõjaväehaiglates Damaskuse ümbruses aastatel 2011–2013;

10. mõistab karmilt hukka 550 Süüria ja muu maailma ajakirjaniku tapmise Süüria režiimi poolt ning kümnete ajakirjanike tapmise Daeshi ja teiste relvastatud rühmituste poolt; kutsub Süüria režiimi üles vabastama viivitamata vanglast 400 ajakirjanikku, keda seal Süüria inimõiguste võrgustiku andmetel kinni peetakse;

11. mõistab karmilt hukka naiste vägistamise, mida on naistevastase sõjarelvana kasutanud Süüria režiim ja selle relvarühmitused, nagu on dokumenteerinud ÜRO sõltumatu rahvusvaheline komitee, ning mida on jeziidi ja šiiidi naiste vastu kasutanud Daesh; tuletab meelde naiste rolli 2011. aasta ülestõusus ja seda, kui oluline on kaasata naised Süüria poliitika, majanduse ja kohtuvõimu kõigile tasanditele, sealhulgas üleminekuperioodi õigusemõistmisse;

12. mõistab hukka kõigi osaliste, eelkõige Süüria režiimi ja Daeshi rünnakud humanitaartöötajate vastu; juhib tähelepanu Süüria režiimi erilisele vastutusele humanitaartöötajate sihipärase tapmise eest alates 2011. aastast ning Venemaa suurele vastutusele – muu hulgas organisatsiooni Piirideta Arstid (Médecins Sans Frontières) 21 välihaigla pommitamise eest 2015. aasta oktoobris;

13. mõistab veel kord karmilt hukka Venemaa õhurünnakud, milles on Süüria inimõiguste võrgustiku andmetel hukkunud üle 6 900 tsiviilisiku, sealhulgas 2000 last, kusjuures rünnakutes kasutati kobarlahingumoona, vaakumpomme ja kaugrakette ning rünnati sõltumatuid meediakeskusi, haiglaid, humanitaartaristut, sealhulgas Süüria inimõiguste võrgustiku andmetel rohkem kui 207 meditsiiniasutust, ning rünnati ka Süüria tsiviilkaitseüksusi, nagu humanitaarabiorganisatsiooni Valgekiivrid liikmeid; taunib Venemaa katseid õõnestada Valgekiivrite mainet lääne meedias agressiivse ja jätkuva väärinfokampaania kaudu sotsiaalmeedias; mõistab resoluutselt hukka Venemaa sõjalennukite osaluse Süüria režiimi keemiarünnakutes, sealhulgas 2017. aasta aprillis toimunud ohvriterohkes Khan Sheikhouni keemiarünnakus, mille järel Venemaa sõjalennukid pommitasid kohe ainsat haiglat, kus ohvreid raviti; mõistab hukka Iisraeli rünnakud Süüria territooriumil;

14. nõuab, et Süüria režiim vabastaks viivitamata 130 000 alusetult kinni peetud poliitvangi – naised, mehed ja lapsed, kelle Süüria julgeolekujõud on sundinud kadunuks jääma; mõistab resoluutselt hukka piinamise, ebainimliku kohtlemise ja seksuaalvägivalla süstemaatilise kasutamise kohutavates tingimustes, kus neid inimesi kinni peetakse, ilma et neil oleks võimalik pöörduda tsiviilkohtusse või juristi poole, kasutada arstiabi või suhelda oma perekonnaga; rõhutab, et nad on ilma jäetud põhiõigustest – õigusest õiglasele õigusmõistmisele – ning muu hulgas varjatakse teavet nende vahistamise ja valetunnistuste saamise eesmärgil piinamise kasutamise kohta; nõuab, et Süüria ametivõimud võimaldaksid tunnustatud rahvusvahelistele humanitaarabiga tegelevatele valitsusvälistele organisatsioonidele ja järelevalveorganisatsioonidele ette teatamata, viivitamata ja takistamata pääsu kinnipidamisasutustesse;

15. rõhutab taas, et nende kuritegude eest vastutavad isikud tuleb nõuetekohaselt vastutusele võtta, sealhulgas ELi liikmesriikide poolt, kui puuduvad muud rahvusvahelised või riiklikud üleminekuperioodi õigusemõistmisprotsessid; rõhutab, kui oluline on lahendada kõigi konfliktiosaliste poolt kinni peetud ja nende osalusel kadunuks jäänud inimeste küsimus, sest see on rahu saavutamiseks vajaliku üleminekuprotsessi tähtis eeldus;

16. väljendab heameelt selle üle, et 24. veebruaril 2021. aastal langetati Saksamaal Koblenzi kohtus esimene süüdimõistev otsus inimsusvastastes kuritegudes osalenud Süüria julgeolekuametniku üle;

17. mõistab kindlalt hukka tõsiasja, et Venemaa on Hiina toetusel pannud ÜRO Julgeolekunõukogus 16 korda veto Süüria andmisele Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; tuletab meelde, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus peaks jääma genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõja- ja agressioonikuritegude asjus peamiseks rahvusvaheliseks õigusemõistjaks;

18. rõhutab, et Daesh on piirkonnas endiselt aktiivne ega ole alistunud; väljendab muret Daeshi kuritegude kohta tõendite säilitamisel ja neile juurdepääsul esinenud raskuste pärast; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama kohalikke jõupingutusi nende kuritegude dokumenteerimiseks ja nende kohta tõendite säilitamiseks; kiidab heaks Daeshiga ühinenud ELi ja kolmandate riikide kodanike vastutuselevõtmise;

19. tunnustab jõupingutusi, mida ELi liikmesriigid on 2019. aastast alates teinud laialdase rahvusvahelise toetuse saavutamiseks, et tagada ÜRO üldeelarvest pikaajaline rahastamine ÜRO rahvusvahelisele, erapooletule ja sõltumatule mehhanismile, mis aitab uurida Süüria Araabia Vabariigis alates 2011. aasta märtsist toime pandud raskeimaid rahvusvahelisi kuritegusid ning kohtu alla anda nende kuritegude eest vastutajaid;

20. väljendab heameelt Prantsusmaa ja Saksamaa ühise uurimisrühma üle, mille eesmärk on toetada Caesari aruandes dokumenteeritud inimsusvastaste kuritegude eest vastutusele võtmist; kiidab heaks mõlemas riigis 2018. aastal välja antud rahvusvahelised vahistamismäärused kolme kõrge julgeolekuametniku vahistamiseks; tunnustab Süüria kohalike vabaühenduste osavõttu inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude tõendite kontrollimisest, dokumenteerimisest, kogumisest ja kaitsmisest, samuti tunnustab vabaühendusi, näiteks rahvusvahelist vastutuse ja õiguse komisjoni, Euroopa õiguskaitse- ja õigusasutuste abistamise eest ELi liikmesriikide territooriumil viibivate sõjakurjategijate tulemuslikul vastutusele võtmisel; kutsub ELi üles pakkuma süürlastele rohkem õiguskoolitust, et nad saaksid karistamatuse vastases võitluses osaleda;

21. palub Euroopa Komisjonil esitada karistamatuse vastane ELi tegevuskava, mis sisaldaks eraldi peatükki Süüria kohta; rõhutab, et selle tegevuskava eesmärk peaks olema paremini kooskõlastada ja ühtlustada liikmesriikide tegevust ja vahendeid sõjakurjategijate vastutusele võtmiseks ELis; on seisukohal, et üleminekuperioodi õigusemõistmisel on püsiva rahu tagamisel tähtis roll;

22. palub ELil luua sihtotstarbeline Euroopa fond Süüria inimsusvastaste kuritegude ohvrite toetuseks;

23. nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid kohtu-, politsei- ja sisseränderessursside koordineerimist ühendatud kohtualluvuse arendamise kaudu, et muuta liikmesriikide kohtupädevus vastastikuseks ja hõlbustada süüdistuste esitamist; rõhutab, et paremini varustatud liikmesriigid peaksid jagama oma eksperte ja tõlke, et hõlbustada tõhusat ja tulemuslikku uurimist, ning iga liikmesriik peaks õiguskoostöö kiirendamiseks püüdma määrata selliste kuritegudega tegeleva prokuröri;

24. kutsub liikmesriike üles jagama ELi tasandil automaatselt teavet sõjakuritegudes kahtlustatavate kohta vastavalt Genfi konventsiooni artikli 1 jaotisele F; on seisukohal, et riikide tasandil on vaja ka sisserändeasutuste ja riigiprokuröride tihedamat koostööd sõjakuritegudes kahtlustatavate asjus;

25. nõuab tungivalt, et eranditult kõik ELi liikmesriigid teeksid karistamatuse vastu täielikku koostööd; väljendab suurt muret selle pärast, et teatavad liikmesriigid ei tee Süüria sõjakurjategijate vastutuselevõtmiseks koostööd;

26. toetab täielikult Euroopas 2020. aasta septembris Madalmaade juhtimisel alustatud jõupingutusi algatada Rahvusvahelises Kohtus Süüria vastu kohtumenetlus seoses ÜRO piinamisvastase konventsiooni rikkumisega;

27. kutsub ELi liikmesriike üles nõudma 2021. aasta kevadel toimuval Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) konverentsil Süüria liikmesuse peatamist seoses keemiarelvade kasutamist puudutavate tõendite võltsimisega; väljendab taas vapustust ja hukkamõistu seoses Süüria režiimi 336 dokumenteeritud keemiarünnakuga, kus tsiviilisikute vastu kasutati gaasilist kloori, sariini ja sinepigaasi;

28. mõistab kindlalt hukka Süüria režiimi uued seadused, millega võetakse välismaal elavatelt süürlastelt nende eraomand; on veendunud, et see poliitika on vastuolus Süüria pikaajalise huviga saavutada rahu ja rahvuslik ühtsus;

29. väljendab suurt muret Süüria rahva kannatuste jätkumise pärast veel kümme aastat pärast konflikti algust; muretseb eriti selle pärast, et ainuüksi viimase aasta jooksul on Süüria humanitaarvajadused viiendiku võrra kasvanud, 4,5 miljonit süürlast on toiduga kindlustamata ja 90 % süürlastest elab allpool vaesuspiiri; on seisukohal, et humanitaarabi kättesaadavus peab jääma ELi keskseks prioriteediks Süürias ning et suurenenud vajadused nõuavad liidult suuremat rahalist ja poliitilist reageeringut; märgib, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 2533 Bab al Hawa piiripunkti kohta uuendatakse 2021. aasta juulis; on seisukohal, et praegu piiriülesest humanitaarabist sõltuvate inimeste abistamisel ei saa loota üle konfliktijoonte toimetatavale humanitaarabile; tuletab meelde, et et sellest piiripunktist sõltub 2,4 miljoni süürlase ellujäämine ning kui selle kasutamist ei pikendata vähemalt 12 kuu võrra, on sellel tõsised ja eluohtlikud tagajärjed; mõistab hukka nende ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete tegevuse, kes on püüdnud humanitaarjuurdepääsu poliitilistel eesmärkidel piirata; nõuab tungivalt, et kõik ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed toetaksid piiriülest abi käsitleva resolutsiooni uuendamist, et vältida humanitaarkriisi süvenemist ning tagada humanitaarpõhimõtetele vastavate piiriüleste sekkumiste laiendamine ja toetamine; rõhutab, kui oluline on tagada, et viivitamata lubataks taas kasutusele võtta Bab al-Salami ja Yarubiyah’ piiripunktid kooskõlas ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 74/169, et abi jõuaks kõige otsemat teed nii riigi loode- kui ka kirdeosa abivajajateni;

30. kutsub rahvusvahelist üldsust üles kiiresti vastama Süüria rahva rekordilistele humanitaarvajadustele nii Süürias kui ka väljaspool; ergutab ELi kui Brüsseli V Süüria rahastajate konverentsi kokkukutsujat õhutama teisi rahvusvahelisi rahastajaid suurendama Süüria humanitaarreageerimiskava tervishoiusektori toetust suurema, paindliku ja mitmeaastase rahastamisega, mis katab elanikkonna vajadused pika aja jooksul; kutsub rahvusvahelisi rahastajaid üles investeerima eelkõige programmidesse, mille raames parandatakse, taastatakse ja tugevdatakse kahjustatud või hävinud tervishoiurajatisi ja muud kahjustatud tsiviiltaristut;

31. nõuab tungivalt, et ÜRO Julgeolekunõukogu lisaks tulevastesse ÜRO resolutsioonidesse ja ametlikesse aruteludesse selge üleskutse kaitsta tervishoiutöötajaid; kutsub sellega seoses ELi liikmesriike üles pakkuma poliitilist ja operatiivtuge ÜRO juhitud vastutusalgatustele ja uurimistele, mille eesmärk on tagada rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimine;

32. rõhutab, et 29.–30. märtsil Brüsselis toimuva viienda rahastajate konverentsi eel on lisaks seni antud humanitaarabilubadustest kinnipidamisele oluline neid lubadusi veelgi laiendada nii süürlaste, riigisiseste põgenike kui ka pagulaste, samuti selles piirkonnas kriisist mõjutatud kogukondade toetuseks; juhib tähelepanu sellele, et EL ja selle liikmesriigid on olnud Süüria humanitaarkriisis suurimad abiandjad, kusjuures alates 2011. aastast on annetatud 20 miljardit eurot; tunneb suurt muret Ühendkuningriigi valitsuse väidetava kavatsuse pärast oma abimakseid märkimisväärselt vähendada, sealhulgas Süürias 67% ja Liibanonis 88%;

33. kiidab naaberriikide solidaarsust, mis väljendub Süüria pagulaste abistamises Liibanonis, Jordaanias, Türgis ja Iraagis; nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid jätkaksid humanitaarabiprogrammide rahastamist pagulasi vastuvõtvates riikides ja Süüria riigisiseste põgenike heaks; nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid tagaksid kogu vajaliku rahastamise ja toetuse, et kõigil Süüria pagulaslastel oleks vastuvõtjariikides juurdepääs mitte ainult alg-, vaid ka keskharidusele; nõuab tungivalt, et vastuvõtvad riigid teeksid kõik vajaliku selle sihi saavutamiseks ning kõrvaldaksid kõik halduslikud ja õiguslikud takistused; soovitab vastuvõtvatel riikidel hoolitseda eriti tööhõive, tervishoiuteenuste ja hariduse juurdepääsetavuse ning kodanikudokumentide kättesaadavuse eest, mis aitab pagulastel saavutada iseseisva toimetuleku;

34. kutsub kõiki liikmesriike üles toetama põhimõttelist humanitaarabi, normaliseerimata suhteid Süüria režiimiga; hoiatab ELi finantsvarade otsese või kaudse investeerimise eest Süüria üldisse ülesehitustöösse, kui Süüria režiim ei rakenda usaldusväärset poliitilist protsessi; mõistab hukka Venemaa, Iraani, Hiina ja Türgi äriplaanid Süüria hävitamisest kasu saamiseks; avaldab kindlat vastuseisu olukorra mis tahes normaliseerimisele ELi liikmesriikide poolt; mõistab kindlalt hukka Euroopa Parlamendi liikmete visiidid Süüria režiimi esindajatega kohtumiseks ja rõhutab, et need parlamendiliikmed ei esinda Euroopa Parlamenti;

35. kutsub liikmesriike üles säilitama sanktsioone Süüria repressioonides osalevate isikute ja üksuste suhtes; rõhutab, et oluline on teha põhimõttelisele humanitaartegevusele erandeid, et vältida sanktsioonide tahtmatuid negatiivseid tagajärgi, ning lahendada koostöös USAga pangandusnõuete ületäitmisega seotud probleemid;

36. tuletab kõigile ELi liikmesriikidele meelde, et Süüria ei ole pagulastele tagasipöördumiseks turvaline riik; on veendunud, et tagasipöördumine peaks igal juhul olema turvaline, vabatahtlik, väärikas ja teadlik, kooskõlas ELi väljendatud seisukohaga; kutsub kõiki ELi liikmesriike üles hoiduma riikliku poliitika sellisest muutmisest, mis jätaks teatavad süürlaste kategooriad kaitstud staatusest ilma, ning kui sellist poliitikat on juba rakendatud, palub seda muuta; nõuab tungivalt, et Liibanon, Türgi ja kõik piirkonna riigid peataksid süürlaste Süüriasse väljasaatmise nende tahte vastaselt;

37. väljendab sügavat muret halveneva humanitaar-, sanitaar- ja julgeolekuolukorra pärast sellistes laagrites nagu Al Hol Rojava, mis asub Põhja- ja Ida-Süüria autonoomse valitsuse territooriumil; on veendunud, et kõigi neis laagrites kinnipeetavate ELi kodanike üle tuleb kohut mõista kohtus; on vapustatud organisatsiooni Piirideta Arstid töötaja tapmisest Al Holi laagris 24. veebruaril 2021, mis näitab veelgi selgemalt vägivalla ja ebakindlate elutingimuste tagajärgi laagris;

38. kutsub liikmesriike üles kaitsma oma kodanikest lapsi, keda võidakse kinni pidada julgeolekuga seotud õigusrikkumiste tõttu või kuna nad on seotud relvastatud rühmitustega;

39. kutsub liikmesriike üles hõlbustama lapse tagasipöördumist päritoluriiki rehabilitatsiooni, taasintegreerimise ja/või vajaduse korral süüdistuse esitamise eesmärgil, järgides täielikult rahvusvahelist õigust;

40. väljendab muret Daeshi tegevuse uue hoogustumise pärast maa kirdeosas; kiidab rahvusvahelise Daeshi-vastase koalitsiooni jõupingutusi; rõhutab, kui oluline on USA jätkuv pikaajaline osalemine koalitsioonis;

41. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja liikmesriikide valitsustele.

 

[1] ELT C 162, 10.5.2019, lk 119.

[2] ELT C 307, 30.8.2018, lk 117.

[3] ELT C 334, 19.9.2018, lk 69.

[4] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0049.

[5] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0195.

[6] ELT C 153 E, 31.8.2013, lk 115.

[7] ELT L 12, 15.1.2021, lk 3.

[8] ELT L 150, 18.6.2003, lk 67.

Viimane päevakajastamine: 10. märts 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika