RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Süüria konflikti kohta – kümme aastat pärast ülestõusu
8.3.2021 - (2021/2576(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 132 lõikele 2
Michael Gahler, Lukas Mandl, Antonio López-Istúriz White, Isabel Wiseler-Lima, Tom Vandenkendelaere, David Lega, Janina Ochojska, Adam Jarubas
fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B9-0177/2021
B9-0181/2021
Euroopa Parlamendi resolutsioon Süüria konflikti kohta – kümme aastat pärast ülestõusu
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta,
– võttes arvesse 18. veebruaril 2021 avaldatud ÜRO Inimõiguste Nõukogu Süüria Araabia Vabariigi küsimuste uurimiskomisjoni 2021. aasta aruannet,
– võttes arvesse Süüria Araabia Vabariigi küsimuste sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 1. märtsi 2021. aasta aruannet,
– võttes arvesse 2. ja 28. märtsil 2020 avaldatud ÜRO Süüria Araabia Vabariigi küsimuste sõltumatu uurimiskomisjoni aruandeid,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt ELi nimel 16. veebruaril 2021. aastal tehtud avaldust teatavate kolmandate riikide ühinemise kohta Süüria vastu suunatud piiravate meetmetega,
– võttes arvesse Süüria Araabia Vabariigi küsimuste sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 7. juuli 2020. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Süüria Araabia Vabariigis,
– võttes arvesse 30. juunil 2020 toimunud Brüsseli IV konverentsi „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“ kaaseesistujate ÜRO ja Euroopa Liidu ühisdeklaratsiooni,
– võttes arvesse volinik Olivér Várhelyi poolt 30. juunil 2020. aastal Brüsseli IV konverentsi „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“ täiskogu istungi pärastlõunal peetud kõnet, milles ta tuletas meelde, et Euroopa Liidu üldised eesmärgid Süürias jäävad samaks,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt ELi nimel 9. aprillil 2020. aastal tehtud avaldust OPCW uurimis- ja tuvastamismeeskonna esimese aruande avaldamise kohta,
– võttes arvesse Human Rights Watchi 15. oktoobri 2020. aasta aruannet „Targeting Life in Idlib: Syrian and Russian Strikes on Civilian Infrastructure“,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 11. juuli 2020. aasta resolutsiooni 2533 (2020) ja 10. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni 2504 (2020), mis mõlemad käsitlevad Bab al-Salami ja Bab al-Hawa piiriületuspunkte ning humanitaarabi andmist,
– võttes arvesse väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni kui pädevate komisjonide, kellega konsulteeriti kooskõlas finantsmääruse (2018/1046) artikliga 234, ühist seisukohta Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi (Madadi fond) pikendamise kohta,
– võttes arvesse 19. novembril 2020 toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Alalise Nõukogu 1290. täiskogu istungit,
– võttes arvesse välisasjade nõukogu 6. märtsi 2020. aasta avaldust,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 1. ja 18. veebruari 2020. aasta avaldusi Süüria kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning kriisiohjevoliniku Janez Lenarčiči 13. jaanuari 2020. aasta ühisavaldust olukorra kohta Süürias,
– võttes arvesse nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta järeldusi Süüria kirdeosa kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,
A. arvestades, et pärast kümme aastat kestnud sõda iseloomustavad Süüria kriisi enneolematud kannatused ja vajadused, ning arvestades, et humanitaarabi vajab üle 13 miljoni inimese, nende hulgas 6 miljonit naist ja last; arvestades, et üle 500 000 inimese on hukkunud ja rohkem kui miljon inimest on saanud vigastada; arvestades, et alates 1. detsembrist 2019 Süüria loodeosas suurenenud vaenutegevus on sundinud ümber asuma enam kui 950 000 inimest, ligikaudu 7 miljonit inimest on riigi sees ümber asunud (sealhulgas 2,7 miljonit inimest Süüria loodeosas) ja üle 5,6 miljoni inimese on olnud sunnitud põgenema naaberriikidesse;
B. arvestades, et humanitaarabi aktivistid ja andjad väljendavad jätkuvalt muret tagasipöördujate ja ümberasustatud isikute julgeoleku ja kaitse pärast, pidades silmas riigi paljudes piirkondades valitsevaid tingimusi ja küsimusi seoses Süüria valitsuse suhtumisega poliitilisse leppimisse;
C. arvestades, et olukord Al-Holi laagris on endiselt kohutav; arvestades, et üle 90 % laagri elanikest on naised ja lapsed; arvestades, et on äärmiselt oluline, et humanitaarabiasutused keskenduksid jätkuvalt selle tagamisele, et kõigil laagri elanikel oleks juurdepääs humanitaarabile, sealhulgas puhtale veele, toidule ja tervishoiule, kuni asjaomased ametiasutused leiavad nende ümberasustamisele lahenduse;
D. arvestades, et Süüria majandus seisab silmitsi kasvava ebastabiilsusega, Süüria naela väärtus on langenud rekordiliselt madalale ja põhitoiduainete hind on alates 2019. aastast tõusnud rohkem kui 100 %; arvestades, et Süüria rahvas peab tulema toime režiimiga, mis on korduvalt toime pannud sõjakuritegusid, vastutab märgistatud meditsiinirajatiste vastu suunatud rünnakute eest ning on näidanud üles vähest muret seoses elanikkonna vajaduste rahuldamisega;
E. arvestades, et ÜRO hinnangul elab 83 % elanikkonnast allpool vaesuspiiri ning paljud süürlased elavad nüüd äärmiselt kitsastes tingimustes, mis on isegi halvemad kui konfliktiaastatel;
F. arvestades, et Maailma Toiduprogrammi hinnangul kannatab toiduga kindlustamatuse käes 12,4 miljonit süürlast, mis moodustab peaaegu 60 % elanikkonnast, ning arvestades, et selliste inimeste arv kasvas vaid ühe aastaga 4,5 miljoni võrra;
G. arvestades, et COVID-19 viirus halvendab kõige haavatavamate kogukondade olukorda veelgi ning arvatakse, et viiruse leviku ulatus riigis ületab tervishoiuministeeriumi teatatud ametlikke andmeid; arvestades, et Süüria tervishoiusüsteemi olukord on alates konflikti algusest 2011. aastal režiimimeelsete jõudude poolt tervishoiutöötajate ja taristu vastu suunatud rünnakute tõttu samuti märkimisväärselt halvenenud;
H. arvestades, et Süüria valitsus kehtestab jätkuvalt rangeid piiranguid humanitaarabi kohaletoimetamisele valitsuse valduses olevates Süüria piirkondades ja mujal riigis ning on väidetavalt nõudnud humanitaarrühmitustelt, et nad teeksid abi kohaletoimetamisel koostööd julgeolekukontrolli läbinud kohalike osalejatega;
I. arvestades, et riiklik haridus on kogu piirkonnas surve all ja enam kui kolmandik kooliealistest Süüria lastest (peaaegu kolm miljonit õpilast) ei omanda mitte mingis vormis haridust, ning arvestades, et probleemi on teravdanud asjaolu, et COVID-19ga seotud riskide tõttu ei ole üle mindud distantsõppele, mistõttu palju lapsi kannatab pikaajalise konflikti ja sundrände psühhosotsiaalse mõju tõttu;
J. arvestades, et president Bashar al-Assadi valitsus, keda toetavad Venemaa, Iraan ja Hezbollah, on uuesti hõivanud enamiku varem opositsioonijõudude valduses olnud aladest, kuid talle põhjustavad pidevalt väljakutseid nn Islamiriigiga (Daesh/ISIS) seotud võitlejad ning halvenevatest majandustingimustest tulenevad uued meeleavaldused; arvestades, et USA toel tegutsevad kohalikud jõud on tagasi võitnud suurema osa territooriumist, mida varem hõivas Islamiriik, kuid rühmitus jätkab väiksema intensiivsusega mässutegevust;
K. arvestades, et mitu välisriiki on Süürias sekkunud Assadi valitsuse või Süüria opositsioonijõudude toetuseks, aga ka omaenda julgeolekueesmärkide saavutamiseks; arvestades, et Süürias tegutsevate Assadi-meelsete jõudude hulka kuuluvad Liibanoni Hezbollah, Iraan ja Venemaa;
L. arvestades, et Türgi on seotud paljude konfliktidega, muu hulgas Süürias, ja need kujutavad endast rahvusvahelise õiguse raskeid rikkumisi; arvestades, et Türgi ühepoolse sõjalise sekkumise puhul Süüria kirdeosas on tegemist rahvusvahelise õiguse raske rikkumisega ning see on kahjustanud kogu piirkonna stabiilsust ja julgeolekut; arvestades, et Türgi ühepoolsel sõjalisel operatsioonil puudub õiguslik alus ning see vaid süvendab kümme aastat kestnud konflikti Süürias; arvestades, et Türgi peaks lõpetama Süüria põhjaosa ebaseadusliku okupeerimise ning viima välja varisõda pidavad sõjalised ja poolsõjaväelised jõud;
M. arvestades, et OSCE Minski grupi kaaseesistujatest riikide andmetel on Türgi viinud välisvõitlejad Süüriast ja mujalt Mägi-Karabahhi;
N. arvestades, et 4,6 % Süüria 18,5 miljonist elanikust on kristlased, ning arvestades, et enne sõda oli kristlaste osakaal umbes 10 %, mis näitab, et ebaproportsionaalselt suur osa neist on põgenenud; arvestades, et varem Al Qaedaga seotud olnud Hayat Tahrir al-Sham (HTS) on alates 2014. aastast asendanud oma kontrolli all olevates piirkondades riiklikke kohtuid šariaadikohtutega, lubades diskrimineerimist usuvähemuste liikmete suhtes, konfiskeerides tuhandete kristlaste kodusid ja põllumajandusmaad, rünnates pühapaiku ja takistades neil oma usukombeid väljaspool kodu täita;
O. arvestades, et viimase kümne aasta jooksul ei ole ükski Süüria sõjas osalev pool austanud kinnipeetud isikute õigusi vastavalt rahvusvahelistele õiguslikele kohustustele ning et seda konflikti on iseloomustanud meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja väärkohtlemise kasutamine, mille raames on kasutatud ka seksuaalvägivalda ja kiirhukkamisi ning on esinenud tahtevastast kadunuks jäämist või kadunuks jääma sundimist; arvestades, et ÜRO sõnul on neid rikkumisi ja kuritarvitusi pandud toime järjekindlalt, eelkõige valitsuse poolt;
P. arvestades, et selle piirkonna kurdide juhitava autonoomse administratsiooni ametnike sõnul vabastasid nad hiljuti rohkem kui 300 Süüria kodanikku Al-Holi laagrist, kus elavad ka tuhanded Islamiriigi (IS) välisvõitlejate pered;
Q. arvestades, et 9. aprillil 2020. aastal tegi komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ELi nimel avalduse Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni uurimis- ja tuvastamismeeskonna esimese aruande avaldamise kohta ning väljendas selles täielikku toetust aruande tulemustele ja mõistis karmilt hukka keemiarelvade kasutamise Süüria Araabia õhujõudude poolt, nagu aruandes järeldati;
R. arvestades, et nõukogu on Süüria olukorra tõttu kehtestanud rea piiravaid meetmeid isikute suhtes, kes on vastutavad Süüria tsiviilelanike vastaste repressioonide eest, ning nendega seotud isikute ja üksuste suhtes;
S. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on alates 2011. aastast eraldanud süürlastele nii Süürias kui ka naaberriikides 20 miljardi euro ulatuses humanitaar- ja stabilisatsiooniabi ning vastupanuvõimega seotud abi; arvestades, et EL on olnud neli aastat järjest (2017–2020) Brüsselis toimunud Süüria abistajate konverentside ning 29. ja 30. märtsil 2021. aastal toimuva viienda Brüsseli konverentsi eestvedaja;
1. mõistab karmilt hukka kõik hirmuteod ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, eelkõige Assadi režiimi, aga ka Venemaa, Iraani ja Türgi osalejate poolt, ning kutsub Venemaad, Türgit ja Iraani üles kutsuma tagasi kõik neile alluvad väed ja esindajad, välja arvatud need, kes kuuluvad ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi all tegutsevatesse rahvusvahelistesse rahuvalve- ja stabiliseerimisjõududesse;
2. kutsub kõiki pooli üles hoiduma tulevikus vägivalla kasutamisest ja rõhutab, kui oluline on leida konfliktile poliitiline lahendus kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254, rõhutades asjaolu, et Bashar al‑Assad on kaotanud igasuguse legitiimsuse ja peab astuma tagasi, et hõlbustada rahumeelset poliitilist üleminekut;
3. väljendab toetust ÜRO erisaadikule Süürias (Geir O. Pedersen) ning kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema kõik võimaliku, et peatada Süürias vägivald ja toetada Süüria juhitava kaasava poliitilise lahenduse leidmist, mis võimaldaks ülesehitusfondide kasutuselevõttu, kasutades ELi rahastamisvõimet ja valmisolekut eraldada Süüria ülesehitamiseks märkimisväärses koguses vahendeid ning võimalikku kaubavahetuse ja investeerimise jätkamist finantsvõimendusena, ning tuletab meelde, EL ei saa ülesehitustöid rahastada, kui puudub mingigi üleminekuperioodi õigusemõistmine, mis tagaks vahendite õiglase kasutamise;
4. nõuab rahumeelsete ja demokraatlike Süüria kodanikuühiskonna organisatsioonide ulatuslikumat toetamist;
5. mõistab hukka Assadi režiimi soovimatuse pidada põhiseaduskomisjonis sisulisi läbirääkimisi; kritiseerib presidendivalimiste korraldamist enne uue põhiseaduse vastuvõtmist ning mõistab hukka režiimi ja selle liitlaste kõik jõupingutused, millega püütakse seda olukorda normaliseerida;
6. rõhutab, et Süürias toime pandavate kuritegudega ei tohiks leppida ja need ei tohiks jääda karistuseta, ning nõuab niisuguste tegude sõltumatut, erapooletut, põhjalikku ja usaldusväärset uurimist ning nende eest vastutavatele isikutele süüdistuse esitamist;
7. kinnitab taas oma toetust ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni jõupingutustele ning rõhutab, kui tähtis on Süüria demokraatlike jõudude (SDF) kui liitlase panus Daeshi-/ISISe-vastasesse võitlusesse;
8. on äärmiselt mures Süüria kirdeosas asuvate kinnipidamisasutuste pärast, mis on endiselt radikaliseerumise kasvulavad, ning hiljutiste teadete pärast selle kohta, et sajad Daeshi/ISISe vangid, sealhulgas paljud välisvõitlejad, vabastatakse, mis suurendab Daeshi/ISISe taasleviku ohtu; väljendab ülimalt tõsist muret Süüria kirdeosas hoitavate välisvõitlejate laste humanitaarolukorra pärast ning kutsub liikmesriike üles aitama aktiivselt kaasa sellele, et leida lahendused laste jaoks, kes elavad Al-Holi laagris ja kellel on ühe või mitme liimesriigi kodakondsus;
9. peab kiiduväärseks USA tegevust Süürias ja rõhutab vajadust teha meie Atlandi-üleste partnerite ja Iisraeliga tihedat koostööd võitluses terrorirühmituste vastu Süürias ja mujal; rõhutab oma täielikku toetust Süürias Iisraeli poolt võetavatele kaitsemeetmetele, sealhulgas Iraani poolt Hezbollahile rakettide tarnimise vastu ja Teherani katsete vastu luua Iisraeli piiril sõjaline rinne;
10. kutsub sellega seoses nõukogu üles lõpetama vale vahetegemise Hezbollahi „sõjalise“ ja „poliitilise“ tiiva vahel ning liigitama Hezbollahi tervikuna terroristlikuks ühenduseks ning kehtestama nii rühmituse enda kui ka selle toetajast Iraani suhtes sanktsioonid Süürias, samuti Liibanonis, Iraagis või muudes selle piirkonna riikides toime pandud sõjakuritegude eest;
11. taunib asjaolu, et Türgi valitsus hõlbustab Süüria palgasõdurite võimalust sekkuda konfliktidesse ka piirkonna muudes osades, näiteks Liibüas või Mägi-Karabahhis, ning nõuab tungivalt, et Türgi valitsus lõpetaks sellise destabiliseerivas tegevuses osalemise;
12. tunneb heameelt 29. ja 30. märtsil 2021. aastal toimuva viienda Brüsseli konverentsi „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“ üle ning tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid on endiselt ülekaalukalt suurimad rahastajad, olles alates kriisi algusest teinud kättesaadavaks 20 miljardit eurot;
13. nõuab teadmata kadunud ja kinnipeetavate isikute perekondade abistamist, rahvusvahelise õiguse alusel kuritegude eest vastutavatele isikutele süüdistuse esitamise toetamist ja niisuguste isikute toetamist, kes püüavad edendada süürlaste paremat juurdepääsu õigusemõistmisele, ning rõhutab vajadust teha kinnipidamisasutustes vohavale väärkohtlemisele ja piinamisele viivitamata lõpp, mis on mis tahes niisuguse üleminekuprotsessi oluline osa, mille eesmärk on leida Süüria konfliktile kestlik lahendus; tunneb sellega seoses heameelt edukate jõupingutuste üle seada õiglus jalule üldise kohtualluvuse põhimõtte alusel, nagu on seda teinud Saksamaal asuv Koblenzi kohus ühe endise Süüria luureohvitseri neljaks ja pooleks aastaks vangi mõistmisega;
14. nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid laiendaksid niisuguste isikute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid sanktsioone ELi uue inimõigustega seotud sanktsioonide mehhanismi, nn ELi Magnitski akti alusel, ning lisaksid sellesse ka Süüria ja Venemaa juhtivad tsiviilisikud ja sõjaväeülemad, kes on usutavasti olnud seotud sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja muude tõsiste rikkumistega, mis on toime pandud Süüria loodeosas, sealhulgas käsuliini raames;
15. väljendab muret halveneva humanitaarolukorra pärast; tuletab meelde, et Süürias vajab humanitaarabi 11 miljonit süürlast ja peaaegu 60 % kannatab toiduga kindlustamatuse all, mis on tingitud toiduainete järsust hinnatõusust, ning et ka Liibanonis on 89 % Süüria pagulastest sattunud samasugusesse äärmisse vaesusesse;
16. nõuab kogu Süürias takistamatut juurdepääsu humanitaarabile ja tuletab meelde, et humanitaarabi andmiseks on alles jäänud ainult üks piiriületuspunkt, mis asub Bab al‑Hawas; nõuab kindlalt, et selle piiriületuspunkti kasutamise luba, mis aegub juulis, pikendataks vee 12 kuu võrra, ning nõuab loa laiendamist ka teistele piiriületuspunktidele; mõistab hukka kõik humanitaarabi piiriülese kättesaadavuse takistamise püüdlused, mis võivad tuua kaasa ulatusliku näljahäda rohkem kui 3 miljoni süürlase jaoks, kellest enamik on naised ja lapsed;
17. rõhutab, kui oluline on tagada, et humanitaarabi suunataks neile, kes seda kõige enam vajavad, ja et abitarneid ei pandaks mustal turul müüki; nõuab kõigi Süüria lapspagulaste toetamist vastuvõtvates riikides ning seda, et neile tagataks juurdepääs nii põhi- kui ka keskharidusele, ning nõuab tungivalt, et kõik vastuvõtvad riigid võtaksid selleks mis tahes vajalikke meetmeid ja kõrvaldaksid mis tahes haldus- ja õiguslikud takistused, mis seda tõkestavad;
18. märgib, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on Süüriasse vabatahtlikult tagasi pöördunud 267 170 pagulast, kelle põhivajaduste rahuldamiseks on vaja toetust; kutsub sidusrühmi üles püüdma parandada turvalise, inimväärse ja kestliku tagasipöördumise tingimusi;
19. mõistab teravalt hukka usulise diskrimineerimise kõik vormid ning nõuab kindlalt, et kõik austaksid Süüria etniliste ja usuliste rühmade ning vähemuste, sealhulgas kristlaste ja kõigi põgenike õigusi elada ka tulevikus inimväärselt, võrdõiguslikult ja turvaliselt oma ajaloolisel ja traditsioonilisel kodumaal või sinna tagasi pöörduda ning järgida täies ulatuses ja vabalt, ilma igasuguse sunni, vägivalla ja diskrimineerimiseta, oma usukombeid ja veendumusi; toetab religioonidevahelist dialoogi, et edendada vastastikust mõistmist ja võidelda vägivaldse äärmusluse vastu või mis tahes katse vastu piirata sõna- või usuvabadust;
20. märgib, et Madadi fondi tegevusaeg lõpeb 2021. aasta lõpus, ning palub komisjonil tagada naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi raames Süüria kriisidele reageerimiseks antava ELi humanitaarabi rahastamisvajaduste katmine ning Madadi fondist rahastatavate projektide jätkamiseks vajalikud rahalised vahendid;
21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ning kõikidele Süüria konflikti osalistele.